Harjutus 1 4 punkti Viidi läbi ostjate küsitlus leivatoodete eelistuste kohta. Küsitleti 40 ostjat ja küsimuseks oli: "Millist leiba kõige sagedamini ostate?" Vastusevariandid olid: Koosta sagedustabel. Loo histogramm, näita väärtused, leiva sordid, pealkiri, ilma raamita. Sort Kood Viru 1 Madise 2 Taluleib 3 Toolse 4 Muu 5 Ostja Vastus 1 #NAME? 2 1 3 3 4 4 5 2 6 3 7 4 8 1 9 2 10 2 11 1 12 3 13 2 14 1 15 2 16 3 17 2 18 2 19 1 20 ...
Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Füüsikalise keemia 6. laboratoorne töö Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: Katsete andmed: t, T,K 1/T h,mmHg Lg( ) 25 298 0,003356 652 101 2,004321 30 303 0,0033 630 123 2,089905 36 309 0,003236 607 146 2,164353 47 320 0,00312 500 253 2,403121 52 325 0,003077 400 353 2,547775 64 337 0,002967 300 453 2,656098 70 343 0,002915 200 553 2,742725 75 348 0,002874 100 653 ...
Jrk nr. Keemistemp T, 1/T h, p aur=P-h lg paur t, oC K mmHg 1 48,5 321,5 0,00311 622 138 2,139879 2 51,5 324,5 0,003082 593 167 2,222716 3 58,5 331,5 0,003017 543 217 2,33646 4 65 338 0,002959 495 265 2,423246 5 68 341 0,002933 451 309 2,489958 6 73,5 346,5 0,002886 404 356 2,55145 7 77,7 350,7 0,002851 309 451 2,654177 8 ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 6f Töö pealkiri: Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 27.02.2012 Seade küllastunud aururõhu määramiseks Töö ülesanne: Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Töö käik: Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1, mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Kontrollitakse ...
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr : 6 Kaitstud: PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL SKEEM Tööülesanne: Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Töö käik: Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi ning ühendatakse lihvi abil aparatuuri külge. Selle hermeetilisus kontrollitakse. Lülitatakse sisse kolvi küte nii, et vedelik hakkaks keema u 10 min jooksul. Märgitakse keemistempe...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr. Töö pealkiri: PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU 6F MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm: : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: JOONIS Seade vedeliku küllastatud aururõhu määramiseks Tööülesanne Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Vedelik keeb temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Ülesandeks ongi erinevate rõhkude juures keemistemperatuuride mõõtmine, et saaks teada küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Sellest tulenevalt same Clapeyroni- Clausiuse võrrandi abil arv...
PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄ Atmosfäärirõhk P= 763 mmHg 0°C= 273 K Keemistemperatuur, Jrk. nr. T, K 1/ T t,°C 1 28,0 301,0 0,0033 2 42,5 315,5 0,0032 3 54,0 327,0 0,0031 4 62,0 335,0 0,0030 5 67,0 340,0 0,0029 6 75,5 348,5 0,0029 7 80,0 353,0 0,0028 T, °C 6,80 ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 6f Töö pealkiri:PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: KAOB-61 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.03.2012 Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Aparatuur (joon. 8) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Töö teostatud 05.03.2015 .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri FK laboratoorne töö 6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juurestema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud auru...
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19.02.14 Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Töö käik. Katseseadeldis oli juba kokku pandud. Vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus. Suletakse kraan 10. Kolvi küte lülitatakse sisse mille int...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Üliõpilane Kristin Obermann Kood 123482KAKB Töö teostatud 07.03.2014 Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juures tema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni- Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Aparatuur (vt joonis) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on ...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 6 Puhta vedeliku küllastunud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juures tema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Aparatuur. Koosneb ele...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Üliõpilane Irina Petrotsenko Kood 150510CTF Töö teostatud 12.02.2015 .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Aparatuur (vt joonis) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, millega välditakse nende kondenseerumine ühendustorudes ja manomeetris 8. Süsteemis on kaks v...
TTÜ materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool KYF0080 Füüsikaline ja kolloidkeemia Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 6 Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Töö teostaja: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll K. Lott 28.02.2011 13.03.2011 arvestatud: 14.03.2011 Skeem: Töö ülesanne Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Töö käik Uuritavaks vedelikuks oli bensee...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 6 Töö pealkiri Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 23.03.2011 TÖÖÜLESANNE Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. APARATUUR Koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspe...
Atmosfäärirõhk P-.= 762mmHg 762 Keemiste mperatuur T,K h, Jrk.nr t,°C mm Hg Paur =P-h ln paur x=1/ T 1 27 300 647 115 4,745 0,003333 2 41 314 550 212 5,357 0,003185 3 51 324 445 317 5,759 0,003086 4 60 333 350 412 6,021 0,003003 5 66,5 339,5 250 512 6,238 0,002946 6 71,5 344,5 158 604 6,404 0,002903 7 79,5 352,5 ...
Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodi Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõ Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemp rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasesr aab Clapeyroni-Clausiuse v Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kolbi 1( täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi a Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil l selliselt, et jääkrõhk oleks 20-30 torri võrra suurem rõhust, mille all aine toatemperatuuril keeb. Su hermeetiliseks, kui 10-15 minuti jooksul rõhk seadmes ei kasva rohkem kui 1-2 mm Hg. Seejärel lü et vedelik hakkaks keema u 10 minuti jooksul. Kolvi kütet, s.o. Vedeliku keemise intensiivsust regul Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Ve t...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Puhta vedeliku küllastunud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil (6F) Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19,03 SKEEM Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juures tema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Seejärel ko...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 6. Töö pealkiri: Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juures tema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud s...
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: FK6 Töö pealkiri: Puhta Vedeliku Küllastunud Aururõhu Määramine Dünaa Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23.09.2020 tunud Aururõhu Määramine Dünaamilisel Meetodil Töö eesmärk (või töö ülesanne). Määrata vedeliku küllastatud aururõhu sõltuvus temperatuurist kaheksal rõhul. ja viimane mõõtmine teostada atmosfäärirõhul. Teooria. Kui soojusvahetus süsteemi ja väliskeskkonna vahel on aeglane võib aine süste pöörduvalt, ilma, et see rikuks faaside tasakaalu. Antud juhul määrab faaside t konstantsuse tingimus, seega võimalik vabaenergia muutus dGp, T=0 vaatama üleminek ühest faasist teise. Järelikult on tasakaal kahe faasi vahel või...
Keemia TK Aine lahustuvus 1. Setitamine ja nõrutamine Vedeliku eraldamine tahkest, mittelahustuvast ainest. Tahke aine eraldamiseks vedelikust tuleb seega last tal kõigepealt settida (setitamine). Seejärel valatakse ettevaatlikult sademe peale ära (nõrutamine). 2. Filtrimine peeneteraliste hõljuva tahke aine eraldamiseks vedelikust. On vaja filterpaberit, kolbi, lehtrit, klaaspulka, keeduklaasi. Filterpaberiks on vaja tavalist poorset paberit. See asetatakse lehtrisse. Puhastatav vedelik valatakse ettevaatlikult filtrile. Vee väikesed molekulid pääsevad läbi poorse paberi, tahke aine osakesed aga mitte. Selle tulemusena saadud puhta vedeliku nimetatakse filtraadiks. 3. Eraldamine jaotuslehtriga Mittesegunevate ainete (nt vesi ja õli) eraldamiseks kasutatakse vastavat anumat jaotuslehtrit, mille põhjas oleva kraani abil saab raskema vedeliku anumst välja lasta. 4. V...
Elutähtis vesi Koostaja: Kärt Hansen Juhendaja: Merike Rosin 5.klass Kaarma Kool 2012 Sisukord .Tiitelleht..................................................................1 . Sisukord..................................................................2 . Sissejuhatus............................................................3 . Vee tähtsus.............................................................4 . Puhta vee omadused..............................................5 . Kuidas saadakse puhast vett?.................................6 . Katsed minu koduveega..........................................7 . Materjal...................................................................8 2 Sissejuhatus Minu uurimistöö sisuks on elutähtis vesi. Ma uurin seda, sest ma tahtsin teada miks on ...
Faasid- ruumiliselt üksteisest eraldatud homogeensed süsteemiosad. Faasisiire e. Faasiüleminekud on aine üleminek ühest faasist teise. Faasiüleminek toimub, kui on tegemist aine agregaatoleku või kristall-modifikatsiooni muutustega. (faasiüleminekud toimuvad kindlal temperatuuril ja rõhul. Keemistemperatuur- temp. Mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.(mida madalam rõhk seda madalam keemit Aurustumine ja kondenseerumine- Iga vedeliku ja ka (tahkeaine)kohale tekib tema aur. Osa vedeliku molekulidest läheb gaasilisse faasi ja sealt uuesti vedelikulisse faasi. Gaasi vedeliku kohal nim. auruks. Kui aurustumine ja kondenseerumine saavad võrdseks siis jõuab süsteem tasakaaluolekusse.(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. AURUFAASIKS alla Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni Aurustumissoojus(kj/mol)- on energiahulk mis on vaja ühe mooli vedeliku aurustum...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Üliõpliane: Kood: Töö teostatud: Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Aparatuur (joon. 8) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, mi...
Kuressaare Ametikool Autotehnik Martin Aulik Auto hooldus ja pesu Juhendaja: Toomas Kivi Kuressaare 2013 Autohooldus Autohooldust tehakse 2000 aasta Audi A6. ehk siis vanemal autol iga 10000 tagant ja uutematel iga 15000-20000 km tagant. Õhu ja salongi filtrit vahetatakse üle ühe hoolduse. Piduri klotside vahetus umbes siis kui klotsi paksus on umbes 3-4mm. Süüteküünlaid tuleks vahetada iga 60000 tagant. Jahutuse ja pidurivedelikku tuleks vahetada iga 2 aasta tagant. Kasti õli nii automaadi kui ka manuaali puhul vahetada iga 120000 tagant. Tööd enne auto üles tõstmist 1.Käigukast-Kas käigud lähevad kenasti sisse.(vabalt) 2.Sõidupidur-Kas piduri pedaal läheb vähemalt 5-nda vajutusega kõvaks. 3.Helisignaal-Kas helisignaal töötab mida katsetatakse väljas (õues). 4.Seisupidur-Kas seisupidur töötab ...
Kordamisküsimused: Füüsikalise keemia ja kolloidkeemia Faasiline tasakaal kahekomponentsetes süsteemides 1. Faasilise tasakaalu tingimus. Üldmõisted. Faas – heterogeense süsteemi homogeenne osa, millel on ühesugused termodünaamilised ja keemilised omadused ja milline on teistest faasidest eraldatud piirpinnaga. Komponendid - sõltumatud keemilised ühendid, mille abil saab keemiliselt iseloomustada igat süsteemi faasi ja kogu süsteemi tervikuna. Koostisosaks – on iga aine, mida võib süsteemist eraldada ja mis võib eksisteerida väljaspool süsteemi. Vabadusastmed- süsteemi sõltumatud parameetrid (rõhku, temperatuuri, kontsentratsiooni), mida me võime teatud piirides meelevaldselt muuta, ilma et seejuures faaside arv muutuks. Faaside tasakaalu korral on sama keemiline potentsiaal kooseksisteerivatel faasidel ning segu puhul ka segu eri komponentidel. Näiteks tasakaalu korral vedeliku ja tema kohal oleva küllastatud auru vahel on keemili...
Kordamisküsimused. Teemad: Meid ümbritsevad ained. Kuidas töötada keemialaboris ohutult. Ainetega toimuvad muutused. Lahused. Segude lahutamine koostisosadeks. 1. Millest koosneb puhas aine? 2. Millised on puhta aine omadused? 3. Millest koosneb ainete segu? Nimeta kaks segu ja nende koostisosad. 4. Kirjuta loetelust välja puhtad ained ja ainete segud: a) limonaad b) hapnik c) pronks d) merevesi e) paber f) destilleeritud vesi g) keedusool 5. Mida iseloomustab aine tugevus ja mida aine kõvadus? 6. Katsevahendid. 7. Milleks kasutatakse keeduklaasi, katseklaasi, kolbi, mõõtesilindrit, portselankaussi, portselantiiglit, tiiglitange, uhmrit, spaatlit, piirituslampi. 8. Kuhu tuleb katseklaasi ava suunata kuumutamise ajal? 9. Milliseid aineid ei tohi hoida leegi lähedal? 10. Miks on vaja kuuma katseklaasi hoida katseklaasihoidja abil? 11. Miks o...
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Rebecca Pärtel Töö nr: FK6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTUNUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAM Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23.09.2020 URURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Töö eesmärk (või töö ülesanne). Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välis mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuurriolene Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Teooria. Tegime kokku 8 mõõtmist. Alustasim 100 torrist ja kõige viimane mõõtmine oli Töövahendid. Ebulliomeeter, Vaakumpumba süsteem SC 950, elektriküttega kolb, jahuti, amp Töö käi...
ERITAMINE JA VEEBILANSS Jääkproduktid ja veesisaldus 65kg- 40L vett Regulatsioon neerudes- kehavedelike koostis+kogus stabiilne Jääkproduktid eemaldatakse uriini, higistamise ja kopsudest väljahingatava õhuga Eemaldavad selektiivselt vesi+ lahustunud ained Neerude töö Kogu veri 1h 14x läbi neerude Ultrafiltratsioon- Pärast esmast filtreerimist reabsorbeeritakse vajaminevad ained ja vastupidi- lisatakse eemaldamist vajavaid aineid Veebilanss Veetaskaalu hoidmine negatiivse tagasiside abil Osmootne kontsentratsioon- tõuseb- signaal veekadu suurem kui vee saamine Antidiureetiline hormoon palju- vesi imatakse neerudes esmauriinist tagasi, vähe- imatakse neerudes vähem vett organismi tagasi Kui tunned joogijanu, on tegemist juba vedelikupuudusega ning sel hetkel kannatavad veepuuduse all ka kõik rakud sinu kehas ja kogu organismi normaalne t...
LAHUSED lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. lahus = lahus + lahustunud aine. lahusti aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral vesi. tõeline lahus lahus, milles lahustunud aine on jaotunud molekulideks / aatomiteks / ioonideks. termodünaamiliselt püsivad süsteemid. d(osake) < 2 nm. kolloidlahus lahus, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad: d(osake) ~ 2-200 nm. need osakesed on tekkinud paljude molekulide / aatomite liitumisel ning on suhteliselt ebapüsivad. dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines. süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv, võib esineda hägu, sade, värvuse muutus. lahust iseloomustavad suurused massiprotsent komponendi massiühikute arv terviku 100 massiühikus. molaarne kontsentratsioon...
Vedelike ja gaaside füüsikalised omadused Iseseisevtöö Juhendaja: Kaido Voitra Koostaja: Martin Raba AM11 Vedelikud Hüdromehaanikaks nimetatakse mehaanika osa, kus tegeletakse vedelike uurimisega. Hüdromehaanika omakorda jaguneb hüdrostaatikaks ja hüdrodünaamikaks. Hüdrostaatika tegeleb vedeliku tasakaalu uurimisega ja hüdrodünaamika uurib vedelike liikumist. 1.Rõhk vedelikes Vedelikke ja gaase on lihtne eristada tahketest kehadest, kuna nad ei oma kindlat kuju s.t võtavad anuma kuju kuhu nad on pandud. Kui me võrdleme vedelikku gaasiga, siis märkame, et nende füüsikalised omadused on väga sarnased näiteks nii vedelik kui ka gaas võivad voolata, neil on madal aurumis-ja tahkumistemperatuur, sellep...
FÜÜSIKA KÜSIMUSED 1.Milline neist ei ole soojuslik valgusallikas? a)elektripirn b)lõke c)päike d)teleriekraan 2.Mille abil kujutatakse valguse levimise suunda? a)valgusjoone b)valgusnoole c)valguskiire d)valgusallika 3.Millise tähega märgitakse valguse murdumist? a)alfa b)beeta c)gamma d)delta 4.Millisena tajume teleriekraani, kui kõrvuti asetsevad punased ja rohelised täpikesed? a)punasena b)kollasena c)lillana d)sinisena 5.Millist füüsikalist mõistet annab kujukalt edasi lause "algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama"? a)tihedus b)üleslükkejõud c)inertsus d)elastsusjõud 6.Milline neist ei ole hõõrdejõu liik? a)seisuhõõrdejõud b)veerehõõrdejõud c)liugehõõrdejõud d)lennuhõõrdejõud 7.Raskusjõudu arvutatakse valemiga F=m*g. Mis on teguri g väärtus maapinnal? a)7,6 N/kg b)8,4 N/kg c)9,8 N/kg d)10.2 N/kg 8.Mis on puhta vee tihedus? a)1 g/cm b)24 g/cm c)0,2 g/cm d)75 g/cm 9.Milline neist ei ole rõh...
Separaatorid Kütuse ja õliseparaatori ülesanne, kinemaatiline skeem ja põhiosad. Kütuse täielik põlemine mootoris ja töötavate detailide kulumine sõltub suurel määral kütuse ja õli kvaliteedist. Mehaanilistest lisanditest ja veest puhta kütuse ja õli kasutamine tõstab energeetikaseadmete efektiivsust, väheneb kütuse erikulu ja detailide korrosioon ning pikeneb remontidevaheline aeg. Kütuse ja õli kvaliteedi tõstmiseks enne tema tarvitamist kasutatakse laevadel nende separeerimist. Separeerimise all mõistetakse separeeritavas keskkonnas olevate kahjulike lisandite eraldamist või lahutamist põhimassist. Laevadel separeeritakse vedelkütuseid, määrdeõlisid, pilsivett või ka heitvett ja vesiballasti. Vedelkütuste ja määrdeõlide puhastamine laevadel toimub reeglina tsentrifugaalseparaatoriga, mille tööpõhimõte seisneb erineva tihedusega osakestele erineva tsentrifugaaljõu tekitamine. Pidevalt töötava tsentrifugaalseparaatori leiutas esimes...
Vee karedus Looduslik vesi võib sisaldada lahustunud kaltsiumi-ja magneesiumisooli. Sellist vett nimetatakse karedaks veeks. Kareda veega on halb pesta, sest karedas vees seep ei vahuta.Eristatakse kahte tüüpi vee karedust: karbonaatset ehk mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jäävat karedust. Mööduv karedus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks. Karbonaatse kareduse kadumist (vee pehmenemist) iseloomustavad järgmised võrrandid (reaktsioon toimub vee keetmisel): · Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O · Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 Et vesinikkarbonaadid kuumutamisel lagunevad, väheneb vee karedus kuumutamisel,ent sellisel juhul tekib anuma põhja ja seintele sade- katlakivi. Katlakivi rikub kuumutus nõu, halvendades soo...
Ülijahutatud vesi. Allan Vool Mis on ülijahutatud vesi? On teada, et vesi võib olla kolmes agregaatseisundites: aur, jää ja vedel- vesi. On ka teada, et vesi külmub ja muutub jääks temperatuuril 0° C. Aga on ka neljas vee seisund – see on ülijahutatud vesi. Kui ettevaatlikult ja aeglaselt jahutada vett, ta võib jääda vedelaks isegi alla 0° C temperatuuril (miinus kraadides). Seejärel ülijahutatud vesi võib momentaalselt jäätuda, ühest löögist või mingi osakese sisse viimisest. Ülijahutatud vesi – see on vesi, millel on temperatuur alla 0° C (külmumispunkti alla), aga ta jääb vedelaks. Ülijahutatud vee fenomeni avastamine. Vee vedela oleku miinus temperatuuri juures avastas esmakordselt 1724.a Fahrengeit. Otsides oma leiutatud temperatuuri skaalal kindlaid punkte, Fahrenheit jälgis erinevate ainete külmumist ja sulamist. Üks kord, puhta veega katsetades, oli ta imestunud: üleöö suure külmuse käes...
FÜÜSIKA KOKKUVÕTTEV KONTROLLTÖÖ 10. klass 2007/2008 TRAJEKTOORIKS Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust...
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria kont...
2.Aine ja mat.: Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Nt: Kui alumiiniumitükid panna Kitti aparaati, toimub reaktsioon ja Al on aine. Kui kasut. Al akna valmistamiseks, on ta materjal. Aine võib esineda puhtana kui ka ühendites. Aine olekud – tahke, vedel, gaasiline. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda ssamaaegselt erinevatesse klassidesse. Tähistamine:1.a)Nimi ei anna infot aine päritolule, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi) b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi)c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõlid, kiudained)2.Valemiga: a)empiiriline – analüüsiandmetes tuletatud valem, näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab val...
Metallisulamid _ Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) _ Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) _ Niklisulamid _ Alumiiniumisulamid _ Magneesiumisulamid _ Titaanisulamid _ Tinasulamid _ Kõvasulamid _ Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) _ Metallide jootmine ja joodised Materjalide füüsikalised omadused: Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Sulamid _ Sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või enama metalli segud. _ Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. _ Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. _ Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulamite eelised võrreldes puhas...
Glaukoom ÕDE III Tartu 2010 1 HAIGUSEST 2 Mis haigus on glaukoom? (1) · Glaukoom ehk roheline kae on silmahaigus, mille korral kahjustub silma ja aju omavahel ühendav nägemisnärv. Rahvasuus nimetatakse glaukoomi ka roheliseks kaeks, sest kaugelearenenud glaukoomi korral näib pupill e. silmaava kõrge silma siserõhu tõttu kollakasrohelisena. 3 Mis haigus on glaukoom? (2) · Tegemist on kroonilise haigusega, mille käigus tekkivad muutused on taaspöördumatud ning võivad põhjustada nägemise kaotuse. 4 Mis haigus on glaukoom? (3) · Haigust iseloomustavad kõrgenenud silma siserõhk, nägemisnärvi kahjustus ja sellest tulenevalt vaatevälja kahjustus. Seega on väga oluline võimalikult varajane diagnoos ning ravi alustamine, mis võimaldavad e...
1) Skandiumi üldiseloomuomadused Skandium on element järjekorranumbri ning tuumalaenguga 21 ja massiarvuga 44,956. Omadustelt on skandium siirdemetall. See on raske ja hõbedase välimusega. See ei ole ilmastikule vastupidav ja lahustub aeglaselt kõigis lahjendatud hapetes. Sellel on 4 elektronkihti ja 2 elektroni väliskihil. Skandiumi oksüdatsiooniaste on +3. Skandium avastati 1879 aastal. Kristalli struktuur - kuusnurkne Ühendid ... on amfoteersed Skandium (III) kloriid, ScCl3On valge iooniline ühend mis õhu käes vedeldub ja ning lahustub vees hästi. 2Sc(s) + 6HCl(l) 2ScCl3 (s) + 3H2 (g) Skandium (III) fluoriid, SCF3On iooniline ühend, mis lahustub vees halvasti. Sc2O3 + NH4HF2 2ScF3 + 6NH4F + 3H2 Skandium (III) oksiid, Sc2O3 on kõrge sulamistemperatuuriga nõrgalt happeline valge tahke aine, mida kasutatakse kõrge temperatuuriga süsteemides, elektroonilises keraamikas ja klaasi koostises (kui abistaja materjal). Sc2O3 + 6 HCl 2 ...
1. Nimetage 4 rasvlahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) Vitamiin A – retionool – nägemine, luude kasv 2) Vitamiin D – kaltsiferool – luude ja hammaste kasv, kaltsiumi omastamine, vajalik vere hüübimiseks 3) Vitamiin E – tokoferool – vereringeelundite ja lihaste kaitse, antioksüdant, leevendab väsimust 4) Vitamiin K – naftokinoon – vere hüübimine, luukoe tiheduse ja tugevuse tagamine *Nimetage 4 vesilahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) vitamiin B1 - Tiamiin - süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus 2) Biotiin - (B7 vitamiin) - veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine 3) B16 vitamiin - Kobalamiin - vereloome ja närvikoe norm. toimimine 4) vitamiin C - L-askorbiinhape : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine 2. Nimetage elektrolüütide funktsioon organismis: 1) On ainevahetuse katalüsaatorid 2) Stabiliseerivad kudesid 3) ...
2. Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 2.1 Kromatograafilised meetodid KROMATOGRAAFIA - meetod, millega saab ainete segu lahutada komponentideks ning mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. MOBIILNE FAAS STATSIONAARNE FAAS Agregaatolekust sõltuvalt eristatakse: Faasina võib kasutada: - Gaasikromatograafiat - Adsorbenti - Vedelikkromatograafiat - Ioniiti - Ülekriitilise fluidumi kromatograafiat - Biospetsiifilist sorbenti - Poorset geeli - Kandja pooridesse seotud vedelikku Sõltuvalt statsionaarse faasi iseärasustest ja lahutatavate ainete ning faaside vahelistest vastasmõjudest, kasutatakse erinevaid kromatograafia liike: ...
Elektriohutus Elektrivigastus - vigastus, mis tekib elektrivoolu või elektrikaare mõjul.[1] Missugused on elektrivigastused [2;3] Elektri vigastused on jagatud kategooriatesse vastavalt kokkupuute koha ja kestusega ning asukoha kahjustusega. Kuid hoolimata nendele omadustele elektrilöögi puhul vajab inimene meditsiinilist konsultatsiooni ja läbivaatust.[3] On kaks peamist elektrilöögi kahjustuse tüüpi - vigastused ja löögid. Sõltuvalt sellest, kus oli saadud elektrivigastus, märgatakse järgmised tüübid:[3] Tootmisalane; Olmeline; Looduslik. Kokkupuude kestuse järgi elektrivigastused jagunevad 2 liiki:[3] Krooniline. Näiteks, pikaajalisel tööl suure voolugeneraatoriga kui mõjub kaua ja märkamatult elektrivoolu pinge tervisele. Nendel inimestel on märgatud väsimus, mälu- ja unehäired, peavalu, kõrge vererõhk.[2] Hetkeline. Elektril...
Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - p...
Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes füüsikaliste ja keemilistes protsessides. Süsteemid ja ümbritsev keskkond Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi: avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga suletud - p...
AINED 1. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine- mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemiline element- kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. 3. Keemiline ühend- moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon- anorgaanilised, orgaanilised. Lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. Liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem j...
Termodünaamika seadused ja alused 1. Kas tegu on avatud, suletud või isoleeritud süsteemiga: a) kohv väga hea kvaliteediga termoses; -isoleeritud b) jahutusvedelik külmkapi jahustussüsteemis; -suletud c) pommkalorimeeter, milles põletatakse benseeni; - isoleeritud d) automootoris põlev bensiin; - suletud e) elavhõbe termomeetris; - isoleeritud f) taim – avatud 2. Kirjelda kolme viisi, kuidas saab tõsta siseenergiat avatud süsteemis! Millisega neist meetoditest saab tõsta siseenergiat suletud süsteemis? Kas mõni neist meetoditest kõlbab ka isoleeritud süsteemi energia tõstmiseks? – avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga – suletud - puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). – isoleeritud - puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskeskkonnaga pole ei mehhaanilist ega soojuslikku kontakti. Siseenergiat avatud süsteemis...
1. EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. Tahke keha massi suhet tema mahusse ilma poorideta nimetatakse absoluutseks ehk aine tiheduseks. See on konstantne ja iseloomulik suurus antud materjalile. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Töös katsetatavateks ehitusmaterjalideks olid tempsi-plaat, lubjakivikillustik, graniit ja silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Korrapärastel ehitusmaterjalidel mõõdeti kõik küljed ja kõrgus millimeeterjoonlauaga või nihikuga, mille täpsuseks on 0,1 mm. Kõik kehad kaaluti elektroonilise kaaluga, mille täpsuseks on 0,2 g. 4. KATSEMETOODIKAD Materjali nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühimikega) tiheduseks mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus arvutatakse valemiga (1) Kus m=materjali m...
Keskkonnafüüsika kordamisküsimused II 71. Avalda 1mm Hg rõhu põhiühikus 1mm Hg = 133 Pa p=gh Hg=13600kg/m3 g=9,8 N/kg 1Pa=1N/m2 p=F/S 72. Avalda 1mm H2O rõhu põhiühikus =1000 73. Kui suur on Maa atmosfääri mass? Maa raadius on 6400 km S=4 r2 p=760mm Hg p=1at p=F/S =m/V m=? R=6400km=6,4 x 108 cm 74. Mida nimetatakse rõhumisjõuks? Jõudu, millega üks keha toetub või rõhub teise pinnale. 75. Mida nimetatakse rõhuks? Füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega 76. Nimetage rõhu põhiühik. 1Pa 77. Kui paks veekiht avaldab raskusjõu tõttu pinnale rõhku 1 Pa? h=p/g 78. Koopiamasina paberi pakendile on kirjutatud 80 g/m2. Kui suurt rõhku avaldab paberileht formaadis A4 raskusjõu tõttu lauale, kui toetub igas punktis vastu lauda? Kui kõrge peaks olema pakk, et rõhk oleks ligikaudu võrdne atmosfäärirõhuga? 80g/m2=0,08kg/m2 0,8N/m2 Vastus: 0,8 Pa 79. Mida nim...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
