Töö- ja puhkeaja seadus Tööaeg on seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööaja võib jagada kahte alaliiki: Üldine tööaeg- riiklik norm ei või ületada 40 tundi nädalas Lühendatud tööaeg- ei või ületada: 1) 1314-aastastel töötajatel 20 tundi nädalas; 2) 1516-aastastel töötajatel 25 tundi nädalas; 3) 17-aastastel töötajatel 30 tundi nädalas. (2) Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel, on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas. (3) Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogikaspetsialistidel on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas Tööajanorm -on seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik). Rii...
Kokkuvõte § 1. - § 26. Seadus on mõeldud töötavatele isikutele. Seadus reguleerib töö ja puhkeaga. Seadus sisaldab endas mõisteid, nagu: tööaeg, puhkeaeg, tööajanorm, tööpäev, töövaehtsu, töönädal. Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Ära on toodud kes tohib töötada ja kui kaua. Näiteks: *13-14 aastased võivad töötada 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. Ja ainult koolivaheajal või loomingulise töötajana kultuuri-, spordi või reklaamitegevuse alal. Tingimusel, et töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut, kõlblust ega takista osalemist õppetöös *15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. *1617-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Ületunnitöö on töötamine üle kok...
Eetilise konflikti analüüs Juhtumi analüüs: Sebes töötavad bussijuhid kurdavad, et Sebe käsib neil ületunde teha, kuid Sebe ise väidab, et bussijuhid valetavad ja teevad vabatahtlikult ületunde. Lisaks väidav Sebe, et on bussijuhte seadusest tevitanud ning ei nõua ületundide tegemist. Bussijuhid seevastu väidavad, et nad ei soovi teha ületunde, kui see on seadusega vastuolus. Sebes töötavad bussijuhid: "Politsei tegi ühele meie juhile tööaja ületamise eest 130 eurot trahvi, aga juhtkonnast öeldi, et kes sul käskis rohkem sõita -- see oli elupõlisele juhile hinge sülitamine," ütleb Sebe bussijuht, kes nagu mitmed tema kolleegidki pole rahul, et firma paneb neid sellega vähemalt kaudselt töö- ja puhkeaja seadust rikkuma. Sebes töötav bussijuht tõdeb, et on juhte, kes soovivad ise rohkem töötunde teha, kui seadus lubab. Ka tuleb ette, et kuigi tunnid on täis, peab juht tööle minema. Teise bussijuhi sõnul ...
Kuidas kaitseb töölepinguseadus töötaja õigusi? Kuna eelnevatel aastatel selgusid töölepinguseaduses puudused.Neid püüti küll üksikute paragrahvide muutmistega parndada.Olime olukorras,kus kehtiv õigus ei kaitse tööandja ega töötajat.Juunis 2008 kiitis valitsus heaks uue töölepingu seaduse eelnõu ja saatis selle riigikogule,kes kinnitas selle 2008.aasta detsembris ning see jõustus 1.juuli 2009.Uue töölepingu seaduse alternatiiviks oli kehtiva töölepinguseaduse ja palgaseaduse ning töö-ja puhkeaja seaduse muutumine.Mis on tööleping?See on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe,mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd,alludestema juhtimisele ja kontrollile.Tööandja aga kohustub maksma töötajale selle töö eest tasu,puhkuse,puhkeajaKehtiv töölepinguseadus on andnud võimaluse töötajal kaitsta oma õigusi.Näiteks TLS parakrahv 2 kehtestab soodsama sätte kohaldamis...
Grupitöö „Euroopa Liidu direktiivid“ Rühma koosseis: Ksenia Lovkis Anna Zahharova Sander Udam Lauri Veso Aleksandr Vdovets Karoline Reinhold 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 – tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv meetmete kohta, millega soovitakse parandada töötajate tööohutust ja töötervishoidu – nn raamdirektiiv. 1989. aasta raamdirektiivi mõned sätted olid väga uuenduslikud, muuhulgas järgmises. Mõiste „töökeskkond" määratleti nüüdisaegses võtmes kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (I...
Õigusõpetus XII TDVS pg 6 sätestab distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja. See ütleb et distsiplinaar karistus tuleb määrata kuu jooksul alates teo avastamise päevast. Töötaja süüline käitumine loetakse avastatuks kui sellest saab teada mistahes isik kellele töötaja allub(tööandja või mõni muu kellele isik vahetult allub). Distsiplinaar karistust ei tohi määrata hiljem kui kuue kuu jooksul alates teo toimepanemise päevast. Kui süüline käitumine avastati inventuuri, revisjoni, audiitor kontrolli või muul viisil läbi viidud kontrolli tulemusena, siis võib karistust läbi viia aasta jooksul alates teo toimepanemise päevast. Karistuse määramise ühe kuune tähtaeg pikeneb kui töötaja on puhkusel, töövõimetu või tema tööleping on peatunud muudel juhtudel. Töölepingu peatumise aega ei arvestata ühekuuse perioodi hulka v.a. puhkepäevade ja riiklike pühadeaeg. Tööandjal jääb töötaja üleastumise põhjuste väljaselgitamiseks kindlasti üks kuu. T...
Insenerieetika Arvestustöö Õppeaines: Insenerieetika Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Ellen Trell Esitamiskuupäev: 20.03.2016 Üliõpilase allkiri: …………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Sisukord Eetika olemus ja tähtsus ühiskonnas......................................................................3 Eetilise juhtumi analüüs......................................................................................... 4 Olulised faktid:.................................................................................................... 4 Huvilised:............................................................................................................ 5 Eetilised probleemid:...................................................................................
VYKK Referaat Nõuded veokorraldajale Janek Kasak VA 10 Vana-Võidu 2013 Nõuded veokorraldajale Veokorraldaja peab olema hea mainega isik. Ta peab olema ametialaselt pädev korraldama veosevedu ning ta on vastutav tegevusloa omaja juures veokorralduse ning veokorraldusega seotud majandustegevuse, töökorralduse, töötasustamise, tollikorralduse, töö- ja puhkeaja nõuete täitmise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse ja keskkonnakaitse eest. Veokorraldaja mainet peetakse heaks, kui: Teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest mille raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus, sundlõpetamine. või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest mill karistusena on ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Kui ei ole ka karistatud: Jäätmeseaduse nõuete ...
1. Puhkeaeg on aeg, mis pole tööaeg 2. 13-14 a nooruki tööajanorm on 20h nädalas, 15a 30h, 16-17 35h nädalas 3. Kooliõp tööajanorm on 7 h päevas 4. Õhtune aeg- 18.00-22-00 (10%), öine aeg 22.00-06-00, (20%) 5. Ületunnitöö lisatasu 50% tunnipalga märast. Puhkep 50% 6. Tunnipalga alammääraks on 27kr, kuup alamm- 4350 7. Pühad ja riiklikud tähtpäevad- lisatasu 2 x 8. Öötööle pole lubatud rakendada 14a tüdrukuid 9. Puhkepäeval on lubatud tööle rakendada mehi ja naisi nende nõusolekul 10. Võidupühale eelnevat tp lühendatakse 3h võrra, Uus Aasta, EV aastapäev, jõululaup (töö ja puhkeaja seadus) 11. Jaanipäevale eelnevat tp lühendatakse 0h võrra 12. Töövahetuse vaheline katkematu puhkeaja kestus peaks olema vähemalt 11h 13. Vaheaeg lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka 14. Pedagoogi põhipuhkus on 35-56 kp 15. 0,5 koormusega töötaja põhipuhkus 28kp 16. 0,5 koormusega alaealise põhipuhkus 35kp 17. Klassikaline rasedus ja sünnituspuhkus 140...
MUUTUSTE JÄLITAMINE 1. Vaata õppematerjali „Rühmatöövahendid Wordis“ või mõnda muud materjali muudatuste jälitamise (Track changes) kohta. 2. Välju muudatuste jälitamise režiimist (Review-Track Changes). 3. Paranda käesoleva ülesande 5. punkti all olevas tekstis olevad vead vastavalt tehtud muudatustele (Review-Accept). 4. Tee läbi kommentaaris nõutu (vt allolevat juhist). Vali Home menüüst käsk Replace. Avanenud aknas vali käsk More. Vii kursor Find what reale ja vali Special ripploendist kaks korda järjest käsk Paragraph Mark, vt joonist. Liigu Replace with reale ning vali Special ripploendist käsk Paragraph Mark, vt joonist. Klõpsa käsul Replace All. VIITAMINE 5. Korrigeeri vajadusel viidete asukohta vastavalt TTK kirjalike tööde vormistamise juhises olevatele nõuetele ja näidetele (vaata jaotisi „Viitamine“, „Valemid“, „Illustratsioonid“ ja „Loetelud“). K...
LÜHENDATUD TÖÖPÄEVAD Tööaja lühendamise kohustus tuleneb: Valige üks: a. töölepingu seadusest Õige b. töö- ja puhkeaja seadusest c. pühade ja tähtpäevade seadusest d. kalendaarsest tööajafondist Mitmele pühale eelnevat tööpäeva kohustab seadus lühendama?Valige üks: a. seadus ei kohusta lühendama, vaid ütleb, et võiks lühendada b. ainult uusaastale ja vabariigi aastapäevale ning jaanipäevale eelnevat tööpäeva c. kõigile riigi- ja rahvuspühadele eelnevat tööpäeva d. ainult neljale pühale eelnevat tööpäeva Õige Võidupühale eelnevat tööpäeva lühendatakse: Valige üks: a. ei lühendata kunagi b. ei lühendata, kui on vahetustega töö c. 3 tunni võrra Õige d. 2 tunni võrra Jaanipäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse: Valige üks: a. 2 tunni võrra b. ei lühendata kunagi Õige c. ei lühendata, kui on vahetustega töö d. 3 tunni võrra Milline neist pühadest on rahvuspüha, millele eelnevat tööpäeva lühendatakse?Valige üks: a. Iseseisvuspüha Õige b. Taas...
Maailmas on palju riike. Teatavasti peavad olema riigil oma seadused ja õigused seal elavatele inimestele, et riik toimiks. Inimesed peavad seadusi järgima, muidu neid võidakse seaduse mittetäitmise eest karistada ja vahel suurema seaduserikkumise korral isegi vangi panna. Kuid inimestel on ka õigused. Õigus on sotsiaalne norm (normi all mõeldakse juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tegema. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: · Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes sa...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESUS Infotehnoloogia õppetool Töötaja ja tööandja kohustused ja õigused Referaat õppeaines “Tööseadusandluse alused” Valisin enda referaadi teemaks “Töötaja ja tööandja kohustused ja õigused”, kuna arvan, et nende õiguste ja kohustuste tundmine on tulevikus kasulik. Töötaja õigusi on kirjeldatud paljudes õigusaktides. Eestis valitseb põhimõte, et töötaja on töösuhte nõrgem pool. Töötaja töötingimused on riigi kontrolli all, see tähendab, et töötajal on alati õigus pöörduda oma õiguste kaitseks tööinspektsiooni poole. Rasedatel ja last kasvatavatel vanematel on eriõigused. Materjali otsustasin otsida riigiteataja portaalist internetis. Informatsiooni otsisin Eesti Vabariigi töölepingu seadusest. Riigiteataja portaali ning töölepingu seadust lugedes leidsin hulgaliselt infot töötaja ja tööandja kohustuste ja õiguste kohta. Selles referaadis koondan kõik leitu ühte ning proovin leitud anal...
Kollektiivlepingu olemus ja sõlmimise kord Koostas:Martin Aulik Kollektiivlepingu seadus määrab kindlaks selle sõlmimise ja täitmise õiguslikud alused. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või tööandjate vahel ja see reguleerib tööandjate ja töötajate paremaid töösuhteid. Nii nagu sõlmitakse teisigi lepinguid sõlmitakse ka kollektiivlepingut ainult kirjalikult. Kollektiivlepingus peavad olema lisad lepingu lahutamatu osa ning nendel on kollektiivlepinguga võrdne juriidiline jõud. Kollektiivlepingu kõige tähtsamad tingimused on see, et määrab kindlaks palgatingimused ja töötingimused; töö- ja puhkeaja tingimused; töölepingu muutmise ja ülesütlemise tingimused ning töö tegemisest keeldumise alused; töötervishoiu ja tööohutuse tingimused. Kollektiivlepingut sõlmitakse ettenähtud lepingupoolte vahel läbirääkimiste teel vastastik...
Tartu kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Koostaja KOOSTÖÖ ÕIGUSLIKUD ALUSED Referaat Juhendajad: …… Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 1.TÖÖLEPING.................................................................................................4 2.TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE.............................................................................6 2.1 TÖÖLEPINGU VORMISTAMISE NÕUE.....................................................................................6 2.2 PIIRANGUD ALAEALISE TÖÖTEGEMISELE...............................................................................7 3.TÖÖLÄHETUS.............................................................................................. 9 4.TÖÖANDJA KOHUSTUSED.......................
KONKURENTSISEADUS (1. PEATÜKK) · Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. · Kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. RAAMATUPIDAMISE SEADUS (1. PEATÜKK) · vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus · kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg · omakapital (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe · tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja...
Tööõigus kodune töö VÕS võlaõigusseadus TLS töölepingu seadus TLSE töölepingu seaduse seletuskiri 299 TsÜS Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Isikuga sõlmiti töövõtuleping, mille alusel ta kohustus tegema puusepa töid. Talle kehtestati 8-tunnine tööpäev ja ta pidi alluma meistri korraldustel, töötasu maksti talle igakuuliselt teatud tööoperatsioonide lõppedes. Töötajaga juhtus tööajal õnnetus ja tööandja lõpetas ühepoolselt nüüd lepingu. Töötajale haigusraha keelduti maksmast. Töötaja leidis, et temaga toimiti ebaõigesti. Kuidas vaidlus lahendada? Kaasuse alusel sõlmiti isikuga töövõtuleping, kuid töö tunnused ja tingimused vastavad töölepingu omadele. Väited, miks on tegemist töölepinguga: 1.Kohustus tegema puusepa töid- tegemist järjepideva protsessiga, kus lõpptulemus ei ole lepinguga kindlaks määratud (näiteks maja valmis ehitamine). Seega on tegemist töölepinguga, kuna töövõtulepin...
Ettevõtlus, 2 kontrolltöö, 2011 Konkurentsiseaduse otstarve: Konkurentsiseaduse seaduse otstarve on vaba ettevõtluse huvidest lähtuv konkurentsivabaduse kaitsmine loodusvarade ammutamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste ostmisel ja müümisel ning muus majandustegevuses konkurentsivabaduse kahjustamise ärahoidmine ja kõrvaldamine. Raamatupidamine: on rahaliste ja rahaliselt hinnatud tegevuste (majandustehingud) ülesmärkimine mingil kindlal viisil. Tööleping: on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töötaja: isik, kes kohustub vastavalt lepingule (tööleping) tegema tööandjale tööd ning alluma tema juhtimisele ja kontrollile kusjuures töö...
Tööleping (TL) Käsundusleping (KL) Töövõtuleping (TVL) Võrreldavad Reguleerib võlaõigusseaduse § Reguleerib võlaõigusseaduse § Reguleerib töölepingu seadus 635-657 omadused 619-634 Käsunduslepinguga kohustub Töövõtulepinguga kohustub üks üks isik (käsundisaaja) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik isik (töövõtja) valmistama või vastavalt lepingule osutama ...
PRAKTIKAS ESINEVATE TÖÖÕIGUSLIKE PROBLEEMIDE ANALÜÜS TÖÖLEPINGU SEADUSE RAKENDAMISEL Esimesed tööõiguse alased probleemid saavad alguse töölepingust. Tööleping tuleb sõlmida kirjalikult, kuid öeldakse, et leping on sõlmitud ka siis, kui töötaja on nõus tegema tööd tasu eest (Hanson, 2011: 1). Seetõttu on mõned tööandjad saanud aru, et seaduse järgi ei ole vaja töölepingut kirjalikult sõlmida. Kirjalik leping on oluline ka üksnes seetõttu, et fikseerida poolte kokkulepped, näiteks millised on töötaja tööülesanded, millist töötasu ta saama hakkab, mis aegadel ja kus ta peab töötama. (Hanson, 2011: 1) Kui tööleping on kirjalikult vormistatud, on mõlemal poolel teada nende õigused ja kohustused. Samuti võivad probleemid tekkida töölepingut koostades. Töölepingud koostatakse üldjuhul Töölepinguseaduses esitatud miinimumtingimustel. Need punktid kaitsevad rohkem töötajat kui tööandjat. (Seinberg, 2014) Seaduses käsitletakse töötaja...
TÖÖÕIGUS Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Tööinspektsioon Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Helen Kant Tööinspektsioon SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1.TÖÖINSPEKTSIOON........................................................................4 1.1.Tööinspektsiooni ajalugu................................................................4-6 2.TÖÖTAJAD..................................................................................6 2.1 Töökeskkonnaspetsialist..................................................................6 2.2 Töökeskkonnavolinik......................................................................6-7 2.3 Töökeskkonnanõukogu..........................
Keidi Paju JUHI ASSISTENDID JA IT LAHENDUSED SÕIDUKIS ESSEE Õppeaines: MAANTEETRANSPORT Transport ja logistika Õpperühm: TL 31/41 Tallinn 2018 Tänapäeva logistika maailmas üritatakse aina rohkem jõuda lihtsamate tehniliste lahendusteni, üheks selleks on kindlasti autojuhi töö rooli taga. Aina rohkem lisatakse veoautodele erinevaid automatiseeritud funktsioone juurde, peamiselt selleks, et liiklusõnnetusi vältida, kuid nendel on nii omad plussid, kui ka miinused. Automaatne pidurdussüsteem on suureks plussiks selleks, et liiklusõnnetusi vältida, juhul, kui ise ei jõua piisavalt kiiresti reageerida. Ning võib väita, et peaaegu kõikidel autodel on ka ABS pidurid ehk blokeerimis vastased pidurid, millie puhul auto jääb juhitavaks kui tehakse järskpidurdus. Näiteks Volvo on oma veoautodele paigaldanud lisaks automaatsele pidurdussüsteemile ka sirgestuspiduri ehk kui veoka...
TÖ KT TEEMAD ÕPPEMATERJALIDEGA Seadustest need pm-d, millele on loenguslaidides viidatud. PTS - Pühade ja tähtpäevade seadus. Vastu võetud 27. jaanuaril 1998 http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/toolepingu_seaduse_selgitused.pdf Seletuskiri http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems2&emshelp=true&eid=353198&u=20120902152153 TTOS - Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Vastu võetud 16. juunil 1999 TäKS - Täiskasvanute koolituse seadus. Vastu võetud 18. veebruaril 2015 TäKSE seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8feef3b-a519-480f-9585- 7c24850d9030/Täiskasvanute%20koolituse%20seadus I Töö- ja puhkeaeg 1. Tööaja mõiste ning kestus. Täistööaeg. Lühendatud täistööaeg. Osaline tööaeg. Tööaja arvestamise viisid. Tööaja summeritud arvestuse kasutamine Tööajaks on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, ning sum...
TALLINNA ÜLIKOOL XXX INSTITUUT Referaat TÖÖÕIGUS Õiguse alused TALLINN 2012 SISSEJUHATUS Tööjõud on sageli ettevõtte kõige kulukam, ettearvamatum ning haavatavam vara, sellel lihtsal põhjusel, et selle moodustavad inimesed. Just sellepärast on moodustatud organisatsioonid, mis kaitseks inimeste tööõigusi. Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoiust töökohas. VAST...
Õigusõpe Ius est ars boni et aequi! Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst! Õiguse koondav mõiste on: See on riigitahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate institutsioonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigus koosneb: · Õiglus · Õiguskindlus · Eesmärgipärasus. Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigust iseloomustab: · Üldise iseloomuga käitumisprintsiipide kogum(printsiip põhimõte). · On kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem. · On üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem. · On riigitahte ak...
Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad (lahtikirjutatuna) 1. Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1) Ühiskonnaelu valdkonnad (õpik lk 5-9; TV ül 1.-6.) - mõisted: eraelu, majandus, poliitika, kultuur, moraal, õigus, kodanikuühiskond - ühiskonna struktuur: avalik sektor, tulundussektor ehk erasektor, mittetulundussektor ehk kolmas sektor 2) Ühiskonna sotsiaalne struktuur (õpik lk 13-16; TV ül 11.-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - ...
1.Kas Eestis valitseb tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjenda oma valikut. Tööjõupuudus, sest töövõimelisi ja oskajaid inimesi on vähe, paljud läinud välismaale. 2. Kuidas toimub tööleasumine? Tööandja ja töövõtja sõlmivad omavahel töölepingu, kus on fikseeritud mõlema poole õigused ja kohustused. 3. Millised on tööandja peamised kohustused ja õigused? Tööandja kohustused: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust 5) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused Tööandja õigused: 1) töötaja karistamine töölepingu rikkumise eest 2) katseaja kohaldamine 3) seaduses ettenähtud korras koondamine või vallandamine 4. Millised on töövõtja peamised õigused ja kohustused? Töövõtja kohustused: 1) ...
Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 28.02.2018 Avaldamismärge: RT I, 28.11.2017, 30 Töölepingu seadus1 Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35 jõustumine 01.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 28.01.2009 RT I 2009, 11, 67 01.07.2009 20.02.2009 RT I 2009, 15, 93...
1 ) Võimude kolmikjaotus (horisontaalne võimu jagunemine) : Seadusandlik võim ( RIIGIKOGU ) Täidesaatev võim ( VABARIIGI VALITSUS, PRESIDENT, VALITSUSASUTUSED Kohtuvõim ( 3 astmeline MAA/HALDUSkohus, RINGKONNAkohus; RIIGIKOHUS) 2)Vabariigi Valitsus ( täidesaatev võim) Koosneb peaministrist ( Jüri Ratas ) ja 15 ministrist. Volitused algavad riigikogu kinnitamisega. 4 aastat, nagu riigikogugi. - viib ellu riigi sise ja välispoliitikat - annab väljs määrusi ja korraldusi - koordineerib valitsusasutuste tegevust - koostab riigieelarve eelnõu 3) Riigikogu ( seadusandlik võim) Riigikogusse võib kandideerida 21 a hääleõiguslik Eesti kodanik, 101 liiget, 4 aastat Riigikogu juhatus koosneb riigikogu esimehest ja 2 aseesimehest . 11 ALALIST komisjoni, 6 ERIALA/UURIMIS komisjoni - võtab vastu seaduseid ja otsuseid - valib Vabariigi Presidendi - võtab vastu riigieelarve - ratifitseerib välislepinguid - kinnitab Presidendi ettepanekul õiguskants...
Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledz Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Nimi TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖADJA KOHUSTUSED Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD 1. TÖÖLEPING Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 1,8 eurot ning kuupalga alammäär 290 eurot. Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks sõlmitakse tööleping näiteks hooajatööd...
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Veoautojuht Valdis Jõgi Autoveoseadus Referaat Vana-Võidu 2015 Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab riigisisese ja rahvusvahelise autoveo, sealhulgas autojuhi ametikoolituse korraldamise alused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1071/2009 kehtestatakse ühiseeskirjad Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta.Sõitjate oma kulul rahvusvahelise autoveo korraldamise alustena kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta. See seadus ei reguleeri kaitseväe, Kaitseliidu ning välisesinduste sõidukite autoveo korraldust.Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Olulised terminid autovedu – sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine...
KINNITAN: ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOJUHILE Nr. ______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korra...
Kordamisküsimused aines EHO 017 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE 1.EHITUSEELARVESTAMISE MEETODID 1.1.Mis on maksumusmudel? Maksumusmudel on ehituses selline projekti kirjeldus, mis iseloomustab eelseisva projektlahendi maksumust mõjutavaid tegureid. Aegade jooksul on väljakujunenud mitmed erinevad maksumusmudelid, mida kasutatakse erinevatel projekteerimisetappidel. Sõltuvalt projekteerimise tasandist saab maksumusmudelid jaotada kaheks: · üksikhinnal põhinevad eelarvestamise meetodid (eelarve täpsusega ca 25 %) · detaileelarvestamise meetodid ühikhindade alusel (eelarve täpsusega ca 2...3%). 1.2.Nimeta ehitise koondnäitajatel põhinevad maksumusmudelid. · Funktsionaalühikuks on arvutuslik suurus, millega iseloomustatakse planeeritava ehitise kasutamist. · Kubatuuri meetod - selle meetodi korral leitakse ehitusmaksumus vastava ehitise mahu ja saadud keskmise mahuühiku maksumuse normi alusel. · Pindala e...
Ühiskonna kujunemine Sissejuhatus - põhiseadus 1. Eesto in iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus 3. Riigi võimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Ühiskonna koosluste tekkimise ajalugu Ürgkari - tekkis juba neandertaallastel -oskus süüa teha ja tööriistu valmistada, oskus kasutada tuld Sugukond - veresugulaste ühendus. Edasi neist HÕIMUD (iseloomulik ühine maa-ala, keel ja elukorraldus). külakogukond - tekkis peale raua kasutuselevõttu. Inimesed jäid paikseks ja tegelesid maaharimisega ja...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus 1. Analüüsi objekt: Alexander Sinotovi hagi Intertakso OÜ vastu töötasu ja lõpparve saamiseks ning kohustamaks kostjat väljastama tööraamatut (nr 3-2-1-160-09) 2. Analüüsi skeem Valiku põhjendus: Käsitlen seda kohtuotsust, kuna mind on alati huvitanud töötaja ja tööandja tööalased suhted (töölepinguseadus, töö- ja puhkeaja seadus jne). On tavaline, et tööandja teab ja räägib täpselt nii palju kui talle endale kasulik on ning töötaja, kel ei ole aimugi oma õigustest, allub kõigele puhtast teadmatusest. Huvitas, kuidas kohus läheneb ja lahendab tekkinud probleemi. Hinnang faktiliste asjaolude kajastamise selgusele Riigikohtu otsuses: Asjaolude faktid olid minu jaoks kajastatud Riigikohtu otsuses arusaadavalt ning piisavalt selgelt välja toodud, otsus oli ilusti põhjendatud, mille tulemusena ei te...
1 variant 1.Tootervishoid: Töötervishoiuna mõistetakse töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist 2.Ohutegurid: Füüsikalised ohutegurid: • müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ja elektromagnetväli • õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, kõrge või madal õhurõhk • Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Keemilised ohutegurid: • keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. • ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist keskkonda või vara • ohtlikud kemikaalid klassifitseeritakse vastavalt ohtlikkuse iseloomule ja käitlemi...
1. Mida mõistetakse töötervishoiuna seaduse mõistes? Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §2 lg1 ) 2. Millal annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid ja kes kehtestab isikukaitsevahendite valiku ja asutamise korra? Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §3 lg5 ) 3. Kes on Töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator ja millised on tema ...
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja ...
Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1...
Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; d) tagama tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu alusel. kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; e) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks TLS töötaja tööandja alluvus suhe tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse; f) tagama ATS - teenistuja (ametnik) riik alluvus suhe. töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; g) Vangistus seadus kinnipeetav riik alluvus suhe. VÕS tutvustama töötajale tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu käsundusleping: käsundisaaja käsundiandja; töövõtuleping: nõudeid; h) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töövõtja ...
SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on Eestis väga palju räägitud eestlaste töötusest ning välismaale tööle minemisest. Kindlasti on olukord läinud märkimisväärselt paremaks töötute osas, kui võrrelda paari aasta taguse seisuga. Olles sirvinud ajalehti ja uurinud internetis tööpakkumisi, siis olen märganud, et inimesed, eelkõige noored, kellel pole varasemat töökogemust, soovivad saada kõrget palka kohe. Kahjuks see nii lihtne ei ole, sest kui me soovime saada kõrgemat palka, tuleb kindlasti omada mingit kvalifikatsiooni või varasemat töökogemust samal alal. Samas palju töötajad ei tea, kui palju on nad tegelikult tööturul väärt, väga heaks näiteks on autojuhid, kes sõidavad Euroopa siseselt. Inimesed tihti ei oska vastavalt palka enda tööle küsida. Töölised tihti ei tea, mis on nende õigused, kuigi oma kohustused on tööandjate poolt hästi selgeks tehtud. Seetõttu otsustasin teha oma referaadi töötajate ja tööandjate õigustest ja kohustus...
Iseseisev töö praktikumiks ettevalmistumine, Arutelu järgmisel sessil / Aine arvestuse komponent Vastustele selgitused / viited juurde (ka viide allikale, mida kasutate) 1.Kas riigipühale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse ka osalise tööajaga töötajal? JAH ___ EI ___. Miks? JAH. Pühade-eelse tööpäeva lühendamine on tööandja kohustus, mis ei sõltu töötaja töölepingujärgsest töökoormusest, kuid sõltub töötaja tööajakorraldusest: kas ta peaks pühale vahetult eelneval tööpäeval tööl olema või mitte. Näiteks tavapäraselt 4-tunnise tööpäevaga töötamisel tuleb vahetult pühale eelnevat vahetust ikka lühendada 3 tunni võrra. Kui aga tavaliselt on tööpäev ainult 2-tunnine, siis töötaja sel päeval tööle ei tule ning tema kuu tööajanorm väheneb 2 tunni võrra (http://tooelu.ee/et/uudised/174/rahvuspuhale- eelneva-toopaeva-luhendamine). 2. Kas tööpäeva võib lühendada tööpäeva algusest (st. tööandja paneb pooled töötajad riigipüha eelsel...
1 Töösuhe ja selle reguleerimine Töökorraldus ettevõttes Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Töö tegemine on inimese igapäevane tegevus, et saavutada oma eesmärke. Siin müüb üldreeglina töötaja oma tööjõudu füüsilisele isikule või juriidilisele isikule. Seega tekivad tööalased suhted ja kellele müüakse oma tööjõudu, peab ka organiseerima kogu tööprotsessi ning tulemus mida saavutatakse kuulub seega tööandjale. Riik reguleerib vastavalt välja antud seadusandlusega selliseid ühiskondlikke suhteid ning ka töösuhteid vastavalt vajadusele. Seadustega on ära määratud töösuhte loomiseks vastavad võimalused. Ettevõtte kohustus on töökeskkonna korraldamine, seega üldvastutus lasub tööandjal ja tuleb...
Riigi tunnused Avalik võim Territoorium Rahvas Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu (Kiris jt. 2012: 10). Riigivõimu tunnused: Ainuõigus kehtestada seadusi Ainuõigus koguda makse Ainuõigus kasutada vägivalda Otsused on kohustuslikud Omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises Riigivõimul on selge võimuasutuste hierarhia Kodakondsus näitab isiku suhet riigiga. Võimude lahususe printsiip - Vältimaks korruptsiooni. (Seadusandlik, täitevvõim, kohtuvõim) Horisontaalne - Seadusandlik võim - Täidesaatev võim - Kohtuvõim maakohus e haldususkohus, ringkonnakohus, riigikohus (tartu) Märt Rask. Vertikaalne Parlamentaalne võim parlamendi ülemuslikkus, presidendil esindusfunktsioon. Riigikoguvalimised 2011, uu...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ST17 KÕ2 TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Referaat Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................1 SISSEJUHATUS...................................................................... 3 1. TÖÖKOHA ISELOOMUSTUS...............................................4 2.TERVISERISKIDE HINDAMINE.............................................7 3.TÖÖKESKKONNA ohutegurid.............................................9 4.KOKKUVÕTE....................................................................12 5.KASUTATUD KIRJANDUS...................................................13 SISSEJUHATUS...................................................................... 3 1. TÖÖKOHA ISELOOMUSTUS.........................
,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; Vähenevad kulud töövõimetusega; Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutu...
JUHATUSE LIIKME LEPING Käesoleva juhatuse liikme lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Äriühingu nimi], registrikoodiga [registrikood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Ühing), keda esindab volituse alusel [äriühingut esindava isiku nimi] ja (2) [Juhatuse liikme nimi], isikukoodiga [isikukood], elukohaga [aadress] (edaspidi: Juhatuse liige), edaspidi Ühing või Juhatuse liige nimetatud ka kui Pool ning ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on kokku leppida Ühingu ja Juhatuse liikme vastastikused õigused, kohustused ja muud Juhatuse liikme kohustuste täitmisest tulenevad tingimused, sealhulgas Juhatuse liikme peamised tegevusvaldkonnad, tasu ja muud soodustused, kohustused konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise...
RAKVERE GÜMNAASIUM Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega Koostaja: Malle Kasearu Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarve...
Kodanik ja tööturg Töötervishoid, tööohutus ja töösuhted Tööinspektsioon teeb riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete täitmise üle töökeskkonnas. Tööinspektsioon on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis: · teostab riiklikku järelevalvet tõõtervishoidu. tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise Ole töökeskkonnas ning rakendab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses; · teeb turujärelevalvet töökeskkonnas kasutatavate isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise üle nende valmistamisel ja müümisel; · teeb järelevalvet tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise ning nende ennetamiseks abinõude rakendamise üle; · uurib surmaga lõppenud ja vajaduse korral raskeid tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi. analüüsib nende põhjusi; · teeb tööõnnetuste statistikat...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
