Kliiniline psühholoogia Kliiniline psühholoogia käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Haiguste ennetuse 3 tasandit: Esimene tasand suunatud neile, kellel probleemi ei ole Teine tasand suunatud probleemi varasele avastamisele, riskirühmadele Kolmas tasand suunatud inimestele, kellel on probleem juba välja kujunenud (haiguste ravi, rehabilitatsioon, kaasnevate haiguste profülaktika) Vaimse tervise spetsialistid: Probleemid: Psühhiaatrid Kutse psühholooge puudu Kutseaasta ei ole riiklikult rahastatud HK psühhoteenuste hinnad madalad Psühholoogid Kliinilised psühholoogid 3+2+1 õppekava Koolipsühholoogid Psühholoognõustajad Muud terapeudid teg...
Psühholoog Psühholoog uurib ja hindab inimeste psüühilisi protsesse ja kasutab niiviisi saadud teadmisi inimeste ja inimgruppide aitamiseks.Psühholoogi töö eeldab eetikat ja vastutust teise inimese ees.Lisaks sellele peab psühholoog ennast pidevalt täiendama ja oskama olla psüühiliselt tasakaalus,et pakkuda oma klientidele kõrgekvaliteedilist teenust. Psühholoogi töö põhisisuks on inimeste individuaalsete iseärasuste uurimine ja nende nõustamine psühholoogilistes küsimustes.Psühholoogi ülesanneteks on iniemese hingeelu ja käitumisega seotud probleemide ennetamine, hindamine, vastavate sekkumiste läbiviimine, koolitamine ja uurimistöö.Psühholoogi töö on peaasjalikult seotud probleemide lahendamisega ja ta puutub kokku enamjaolt õnnetumate ja probleemsemate inimestega.Psühholoogile vajalikud oskused on ühelt poolt empaatia ja salliv suhtumine, et suuta inimse probleemidesse sisse elada, teiselt p...
Pedagoogilise psühholoogia kursuse HTPK.02.112I osa põhimõisted Õpilane Sissejuhatus/eesmärgistamine 1. Nimetage pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? 3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilise psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab eristada õpetajatöös 5. Kas on olemas reegel konkreetsete õppe-eesmärkide tuletamiseks üldisematest eesmärkidest? Jah/Ei 6. Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. 9. Loetlege Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia ...
Tiitelleht Karjääriteenused Pärnumaal Järvamaa kutsehariduskeskus AT11 Kristjan Madisson 11.10.2012 Sisukord 1. Tutvustus. 2. Mõned valtkonnad karjääriteenustest. 3. Radu on tuhandeid valida tueb üks. 4. Väike näide. 5. Õpinkute rahastamine. 6. ÕNK-Pärnu õppenõustuskeskus. 7. Manused. Karjääri teenused Pärnumaal 1. Tutvustus. Pakutakse palju loenguid ja nõustamisi, saad palgata eraldi karjäärinõustaja. 2. Mõned valtkonnad karjääri teenustest. · IT seminar noortele. · Videokonkurss ,,Meistrid teevad tulevikku!" · Mis vahet on õppimisel gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis? · Kutse konsultatsioonile Euroopa kõrgkoolides õppimisest · Eesti otsib noori Häid Eeskujusid! · Estonian-Revelia Academic Fund'i Harald Raudsepa stipendiumid 2012/2013 · Kõrgem Sõjakool kutsub lahtiste uste p...
Avatud inimene näeb maailma omamoodi Psühholoogid kirjeldavad inimese isiksusejooni viie mõõtme kaudu, millest üks on avatus kogemusele, mis väljendub emotsioonide, seikluste, kujutlusvõime, uudsuse ja loovuse väärtustamises. Avatud inimesed näevad maailma otseses mõttes teistmoodi, saades kätte rohkem visuaalset informatsiooni, kui teised. Anna Antinor viis oma kolleegidega Melbourne ülikoolis läbi katse 123 õpilase vahel, kellel paluti ühe silmaga jälgida punast ning teise silmaga rohelist kujundit. Tulemuseks saadi see, et avatud mõtteviisiga õpilased nägid kahe erineva kujundi asemel hoopis segutaju mõlemast. Tavaliselt näeksid inimesed ühte kujundit korraga, vahelduvalt mõlema kujundi vahel. See on esimene katse, mis näitab suurema avatusega inimestel erinevat nägemistaju. Ülejäänud neli peamist isiksuse joont – meelekindlus, ekstravertsus, koostöövalmidus ja neurootilisus ses katses segatajuga ei seostu...
Varase sõnavara omandamine (imiku- ja väikelapseeas) Lapse keeleomandamisvõime on siiski palju mitmepalgelisem kui lingvistid ja psühholoogid on suutnud selgitada. Laps õpib keele ära tavatult kiiresti: põhistruktuurid 4-5 esimese eluaastaga ja ilma kogenud õpetaja või uusima metoodikata(Lieko 1993). Lennebergi (1966) tabel varase keelelise arengu kohta: o 4 kuud - koogab; o 6-9 kuud - laliseb; häälitseb "ma", "da" jne; tavaline on silpide reduplikatsioon; o 12-18 kuud - väike hulk "sõnu"; täidab lihtsaid käske ja reageerib "ei"-le; o 18-21 kuud - sõnavara kasv ca 20 sõnast ca 200 sõnani 21- kuuselt; näitab sõnade järgi esemeid; mõistab lihtsaid küsimusi; moodustab 2 sõnast koosnevaid lauseid; o 24-27 kuud - sõnavaras on 300-400 sõna; kahe-või kolmesõnalaused; kasutab prepositsioone ja pronoomeneid; o 30-33 kuud - sõnavara kasvab kiiresti; 3-4 sõnast koosnevad laused on tavalised; sõnajärjekord, lau...
Pedagoogilise psühholoogia loengute põhimõisted 2013 Toetuda arutluses abstraktsioonidele lahendada probleeme 1. Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? õppida Kolm valdkonda: õpilane 14. Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? õppimine Alfred Binet ja Simon õppimiseks vajalikud tingimused 15. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellektimudel? 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib G-faktor üldine võimekus (arutlus, probmeeide lahendamine, õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustöö...
Juhtimine era,-avalikus- ja kolmandas sektoris INIMSUHETE KOOLKOND Neoklassikalise koolkonna keskseks uurimisobjektiks on inimene. Inimesse ei saa suhtuda nagu töötavasse masinasse, vaid eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada töötajate vajadustega, neid motiveerida ning juhid ja töötajad peavad tegema koostööd. Neoklassikaliste juhtimisteooriate koolkondade esindajad kritiseerisid klassikalise juhtimisteooria liialt kitsast tööjaotuse käsitlust, kuna see pakub inimesele vähe tööalast rahuldust. Inimestel on vajadused, mida tuleb rahuldada, et nad annaksid töökohtadel oma parima ja töötaksid efektiivselt. Kahjuks paljud organisatsioonid sellega ei arvesta. Nad nõuavad oma töötajatelt head tööd, ise suurt midagi vastu andmata. Tihti hoitakse töötajaid hirmus, et kui nad midagi valesti teevad, lastakse nad töölt lahti. See kahtlemata meid ei motiveeri. Selle tõttu kannatab eelkõige organisatsiooni ef...
Kordamisküsimused ja mõisted. 2013 a 1. Loeng.Pedagoogiline psühholoogia, õppe- ja kasvatustöö eesmärgistamine. Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? 1) Õpilane 2) Õppimine 3) Õppimiseks tingimuste loomine. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele /õpetaja kasvatustööle? 1) Õppimisega Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? 1) Õppimiseks tingimuste loomine Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab õpetaja töös eristada? 1) Planeerimine 2) Realiseerimine 3) Reflekteerimine Kas on olemas reegel konkreetsete õppe eesmärkide tuletamniseks üldisematest eesmärkidest? 1) Jah/Ei Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 1) Sisu loetelu ...
Minu mõtted vägivallast. Mina arvan vägivallast, kui asjast, mille eest tuleks inimesi karistada piisavalt, et nad enam kellegile kätt külge ei paneks. Mitte kõik inimesed, ei ole tundnud omal nahal vägivalda, ning see on põhjus, miks paljud inimesed ei tee sellest suurt lugu. Pool osa inimestest koosneb kas vägivalla all kannatajatest, või siis inimestest, kes ise kasutavad vägivalda, leides asjadele nii lahendusi. Arvan, et see pole just kõige õigem mõte. Muidugi, kui sinu enda peal kasutatakse vägivalda, siis pole ju küsimust, et tuleks vastu hakata. Vähemalt mõned meist, on seda proovinud, kuid on ka neid, kelle jõud lihtsalt kiusajale vastu ei hakka. Väga-väga palju propageeritakse telekates ning ajalehtedes vägivalda, ning vanemad, kui ka psühholoogid kardavad, et varsti ongi tulevastel täiskasvanutel arusaam maailmast, et asju lahendataksegi ainult vägivallaga. Kahjuks-õnneks need asjad nii ei käi. Vägivald t...
Psühholoogia uurimismeetodid Oliver Bollverk Psühholoogilise uurimise alused Psühholoogid uurivad inimese käitumist teaduslikult. Nad püstitavad hüpoteese, teooriad ja otsivad neile tõestusi läbi uurimuste. Uurimismeetodid Uurimusmeetodid jagunevad Kirjeldavad uurimused inimeste käitumiste jälgimine. kolmeks: Korrelatiivsed uurimused nähtuste ja käitumisviiside vaheliste seoste otsimine, et käitumist ette näha. Eksperimendid katsed, mis aitavad käitumist seletada. Kirjeldavad uurimused Neid on kolme liiki: Juhtumi analüüs uuritakse ühte või mitut inimest väga põhjalikult pärast mingit juhtumit. Vaatlus objekti jälgimine, et kirjeldada fakte ja neid üldistada. Ei seleta käitumist, vaid kirjeldab ja üldistab seda. Küsitlus on tähtis inimeste arusaamade selgitamisel. Test võimaldab võrrelda isikuid mingi tunnuse suhtes. Korrelatiivsed uur...
Edgar Rahhimov G3B Kas on vaja gümnaasiumi lõpueksameid? Enne eksameid paljud õpilased on närvilised, kaotavad söögiisu, põevad unetust ja ärevust. Seepärast on kiireloomuline küsimus: "Kas on gümnaasiumi lõpueksameid vajalikud?" ja miks peavad kõik õpilased eksamid võtma teatavates eluetappides? Esiteks, eksamid on selleks, et näidata ja mõistma, mida õpilased tegelikult teavad. See aitab õpetajal kehtestada eri vanuses ja eri võimetega lastele standardeid. Teiseks, kui eksameid pole üldse, siis lastel pole soov õppida ja ka poleks midagi püüdlema. Eksamid on õppeprotsessi kiirendaja. Kolmandaks, eksamid panevad vastutuse õpetajatele nende töö eest. Seega eksamid on mõeldud mitte ainult vilistlastele, vaid ka nende õpetajatele. Küsimust, kas on v...
ARMASTUS Viimasel ajal on sotsiaalteadlased hakanud süstemaatiliselt koguma infot armastuse kohta. Mis on armastus? Enamus uuringud nõustuvad sellega, et armastus esineb erinevate vormide variatsioonina. Inimesed eeldavad tavaliselt, et armastus hõlmab kahte emotsiooni tüüpi: kirglik armastus (mille nad nimetavad ,,sõgedaks armastuseks") ja sõbraarmastus (mida nad peavad ,,kiindumuseks"). Teadlased on avastanud, et nooremad inimesed tunnetavad paremini armumise ja armastuse vahet. Kui joobunud armastajad kuulevad kardetud mantrat ,,ma armastan sind, kuid ma ei ole sinusse armunud", valmistab see neile meeletut südamevalu. Mehed ja naised rahva variatsioonis, üksikud ja abielus, homoseksuaalsed või heteroseksuaalsed mõistavad seda tunnusjoont (Fehr, 1993). Ka Hatfield ja Rapson (1993) eristasid kirglikku armastust ja sõbraarmastust. Kirglik armastus on intensiivne emotsionaalne seisund, mis on tuvastatav segaste tunnetega, nagu õrnus,...
Internetimaailm- virtuaalsus või reaalsus Arvutita ja internetita on tänapäeva ühiskonnas pea võimatu hakkama saada. Igapäevaselt kasutab inetrenti suur osa inimesi. Inimesed erinevad oluliselt arvuti ja interneti kasutamise vajaduste ja võimaluste poolest. Viimaste aastate tehnoloogia ja interneti areng on muutnud inimeste igapäevast elu ja suhteid märkimisväärselt. Arvuti ja internet võimaldavad omavahel ühenduses olla ka siis, kui see füüsiliselt võimalik pole. Iga päevaga omame suhtlusportaalides rohkem sõpru, isegi selliseid, keda pole kunagi kohanud. Kas meil on vaja tuttavaid, kellega pole lootustki päriselt sõbraks saada? Üha enam koguvad populaarsust tutvumisportaalid. Paljud kasutavadki tutvumiseks ainult internetti. Virtuaalselt on suhete loomine palju lihtsam: veebis on võimalik avaldada ainult seda infot, mida vajalikuks peetakse, ehk siis esile tuua ainult positiivseid külgi. Seetõttu on tunne...
Areng toimub enamasti sellisel juhul, kui proovitakse kas midagi muuta või uuendada. Järelikult võib öelda, et ka arengupsühholoogias toimub areng siis, kui keegi märkab või tunneb, et see vajab värskendamist, ümbermõtestamist või -seadmist. Kõige suuremateks arengute indikaatoriteks ongi inimesed ise. Näiteks teadlased Charles Edward Darwin ja Wilhelm Preyer jälgisid oma vastsündinud laste arengut ning märkisid üles nende käitumise, emotsioonide ja kohanemisega toimuvad muutused ajas ja ruumis. Nende kahe teadlase poolt kirja pandud tähelepanekuid on edasi arendanud ja uurinud ka teised psühholoogid, millest on välja kujunenud tänapäeva arusaam arengupsühholoogiast. Niisiis võibki näha ühe arengupsühholoogia arenemismeetodina seda, et jälgitakse lapse kasvamist koduses keskkonnas ning tehakse selle kohta märkmeid, millest hiljem saab teha järeldusi ning üldistusi laste kasvamise ja arenemise kohta laiemalt, mille abil omakorda rikastub...
Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühiliste protsesside klassifikatsioon a) Tunnetusprotsessid b) Emotsionaalsed protsessid c) Tahtelised protsessid Aistingute klassifikatsioon 1. Eksterotseptiivsed aistingud (nägemine, kuulmine, haistmine) 2. Interotseptiivsed aistingud (nälja,kehatemp.,tasakaaluaistingud) 3. Propriotseptiivsed aistingud ( asuvad lihastes ja kõõlustes,staatilised ja kinesteetilised) Psühholoogiate klassifikatsioon 1. Eelteaduslik 2. Filosoofiline 3. Teaduslik Psühholoogia peamised ülesanded · Taju · Inimeste ja loomade k'itumine · Alateadvus · Aju funktsioneerimine · Emotsioonide regulatsioon Psühholoogia staatus. Seisund. APA Psühholoogia areng · Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt ...
Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. See on meie igapäevaelu lahutamatu koostiosa, mille puudumist on raske ette kujutada. Me ei oleks rõõmsad, võites mingit auhinda, ei tunneks seletamatut kurbust lähedase inimese surma puhul. Emotsioonid annavad igale päevale kordumatu ja meeldejääva värvi. Arusaam emotsioonide olulisusest pole uus- paljud psühholoogid ning inimhinge uurijad on täheldanud emotsioonide kesksust inimese mõistmisel ja kirjeldamisel. Antiik-Kreeka filosoofi Empedoklese arvates oli võimalik taandada kõiki jälgitavaid nähtusi neljale algomadusele- soe, külm, kuiv, märg- mida võis endale ette kujutada kahe risti asetuva telje otspunktidena. Telgede ristumisel tekkis neli põhilist elementi- tuli (so...
Mis asi siis see väärtushinnang on? See peegeldab arusaamu heast ja halvast. Väärtused on need asjad, mille poole püüeldakse, peetakse oluliseks ja tähtsaks. Ei eitagi, loomulikult on ka materiaalsed asjad tähtsad, kuid kas mitte ei väärtustata neid üle? Vaimsed väärtushinnangud jäävad varju.... Palju algab kodust....mida väärtustatakse seal. On ka minu tutvusringkonnas (ja see pole just väike) toredaid inimesi, kes kahjuks väärtustavad vaid kallist autot, firmamärgiga riideid sest muu lihtsalt ei sobi, alandab kandjat..... Vaimseid väärtuseid peetakse ebaoluliseks, kuna hea elu aluseks on "raha". Ja nad on õnnelikud ja rahul. Lapsed saavad kõike mida nende süda ihkab -- raha on, pole probleemi. Kahjuks olen täheldanud, et kõike arvestatakse ümber rahasse. Ka sõpru. "Mina teda küll oma sünnipäevale ei kutsu, ta on vaene, " lausus peretütar koosviibimisel. Olen kuulnud paarilt healt tuttavalt (psühholoogid), et pöördutakse abi saamiseks ...
Turismiettevõtte personalitöö Seminari tööleht 2 Kasutatav kirjandus: Effects of staff bonus systems on safety behaviors. 1. Mõningate uurimuste tulemuste põhjal (nt Cooper, 2001) võib väita, et töötajate premeerimisel vigastusteta töötamise eest võivad olla negatiivsed tagajärjed? Millised? Töötajate premeerimisel vigastusteta töötamise eest võivad olla negatiivsed tagajärjed, sest töötajad hakkavad tehtud vigu/õnnetus/haigusi varjama ning ei teata nendest. Seeläbi muutuvad probleemid „nähtamatuks“ ning neid ei parandata. Pigem peaks premeerima töötajaid ohutusalastest koolitustest osa võtmise eest, vigadest teatamise eest jms. 2. Milliste ülesannete puhul võivad boonused mõjuda töösooritusele eriti pärssivalt? kvalitatiivsete ülesannete puhul, mis nõuavad paindlikku mõtlemist ja probleemide lahendamist 3. Milliste faktorite poolest võivad erineda tulemustasu maksmise süsteemid? a) kuidas töösooritust mõõdetakse b) tulemusta...
Palliatiivne ravi Palliatiivset ravi tuleneb ladina keelsest sõnast pallio, mille tähenduseks on kaitse, kaitsmine, käsitledes haiget kui tervikut. Eestikeeles puudub konkreetne vastse aga see on kombineeritud kokku toetavast ja leevendavast ravist. Antud ravi keskendub pikaajalise, kroonilise kuu, jätkuvat ravi, selle järgimist ning sümptomite kontrolli vajava elukorralduse muutumist põhjustava haigusega patsientide ning nende lähedaste toimetuleku toetamisele [ CITATION Reg20 l 1033 ]. Palliatiivne ravi koosneb neljast komponendist. Esimeseks komponendiks on füüsiliste kaebuste leevendamine, milleks võib olla valu, iiveldus, oksendamine, unetus, kõhukinnisus, kõhulahtisus. Teiseks on trauma või raske haigusest tingitud elukvaliteedi halvenemine, mis võib olla ka pöördumatu protsess. Kolmandaks komponendiks on haigusega toimetulekul psühholoogiline osa. Neljandana ehk viimasena on hingevaluga toimetulemine – toimetulek surmaga, leppim...
Bibliofoobia Teades erinevaid foobiad, on midagi sellist raske ette kujutada. Mõnedel inimestel on bibliofoobia, ehk siis nad kardavad raamatuid. Miks mõnedel on hirmus raamatuid puutuda, isegi neid näha? Bibliofoobia on mõjuvatel põhjustel tunnistatud arusaamatuks ja isegi veidraks. Kuid ta on ametlikult kantud foobianimekirja. Sellel foobial on palju erinevaid liike. Mõnikord üritab haigestunud inimene vältida kontakti kõikide raamatutega (eranditeta), aga vahel puutuvad asjasse erinevad raamatutüübid. Näiteks need võivad olla ainult õpikud või lasteliteratuur, romaanid või isegi sõnastikud. Bibliofoobia alaliikide näiteid: mifofoobia hirm legendide ja mütoloogia ees, metrofoobia poeesiakartus. Tõsised probleemid on bibliofoobil siis, kui tekib vajadus midagi lugeda. Eriti sel juhul, kui on vaja midagi ette lugeda. Siis hirmu tekitab nii lugemise protsess, kui ka sunnitud tutvumine teatud raamatu...
Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks Me kõik oleme kuulnud ütlust, et kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks. See on üldlevinud ütlus ja kasutatakse tänapäeval väga palju. Selle mõtles välja saksa filosoof Friedrich Wilhelm Nietzsche. Nii nagu inimesed on erinevad on ka nende mõtteviis ja arusaamine erinev - seega saab seda ütlust mõista mitmeti. Nietzsche öeldud väljendit kasutatakse peamiselt siis, kui on midagi halba juhtunud. Ehk kui on juhtunud halb olukord, mis niiöelda ei tapa, siis see peaks aitama inimesel paremini edasi liikuda elus. Kuid see kõik oleneb inimesest, kuidas ta neid juhtunud asju enda kasuks pöörab ja neid kasutab, et neist oleks abi või kasu. Selles osas saab inimene ise mingil määral otsuseid teha või jätab selle pigem saatuse hooleks. Pigem kaldub see optimistlike inimeste sõnakasutuse hulka, sest on positiivse alatooniga, kuid loomulikult ei pea olema optimist, et seda väljendit kasutada. Psühholoogid on lei...
Kas intelligentsus on päritav või õpitav? Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Osa autoreid rõhutab intelligentsuse kujunemisel keskkonna rolli, teised arvavad, et, intelligentsust mõjutavad peamiselt pärilikud faktorid. Selguse saamiseks on uuritud kaksikuid ja lapsendatud lapsi.Ühte perekonda kuuluvate bioloogiliselt võõraste laste intelligentsuses ilmneb teatav sarnasus. N: Johann Sebastian Bachi suguvõsas oli 26 silmapaistvat muusikut. Ei saa välistada ka keskkonna osa, sest selles suguvõsas pöörati muusikale suurt tähelepanu. Ühemunakaksikud sarnanevad oma pärilike võimete poolest tunduvalt rohkem kui erimunakaksikud. Samas arvatakse, et seda võib osalt tingida nende ühesugune kohtlemine. Erimunakaksikuid koheldakse erinevamalt. Põhimõtteliselt toimib pärilikkuse ja keskkonna vastasmõju, küsimus on eelkõige selles, mil viisil se...
Meie- lumehelbekesed Tänapäeva ühiskond on muutunud väga õrnaks ja tundlikuks võrreldes eelmise sajandi ühiskonnaga, sest raamatutes,filmides ja üle üldse igalpool räägitakse rohkem tunnetest ja vaimutervisest. Inimesed püüavad parandada igati elukvaliteeti, näiteks psühholoogid koostöös haridusministeeriumiga arendavad välja kuidas teha nii, et õpilastel oleks parem koolis olla ja et nende vaimne tervis oleks korras, pannes õpetajad raamidesse aina uuemate ja rangemate reeglitega. Lapsed on meil ju väga tundlikud ja õrnad, seetõttu tuleb neid nunnutada nii palju kui võimalik, et nad muutuksid nö lumehelbekesteks. Esmaspäevaks ei tohi ju kontrolltöid panna, sest õpilased ei jõua nädalavahetusel puhata ega ka reedeks ei tohi kontrolltöid jätta, sest nädala lõpus on õpilased väsinud, õpetaja ei tohi õpilast noomida, sest see võib õpilast solvata või viia depressiooni, kuid õpilased võivad õpetajat solvata s...
Motivatsioon Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Motivatsioon · Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab · Nende asjaolude sekka võib samaaegselt kuuluda mitmeid motiive (üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb) Kõiki enda või teiste motiive ei suuda kindlaks teha · Levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused (keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk) Vajadused · Põhivajadused ehk bioloogilised vajadused Söögivajaduse, joogivajadus, seksuaalvajadus jne Tavaliselt kiiresti rahuldatavad Kultuur kirjutab ette, mil viisil me vajadusi rahuldada võime (nt sealiha söömine; noa ja kahvliga söömine) · Ühiskonnast tingitud ehk kultuurilised vajadused Riided, TV, auto, ümbermaailmareis, kõrgharidus jne Tekivad ainult siis kui vastavad asjad, oskus...
Koolikiusamine : MÕNITAMINE Liina Hirv & Liis Kongo Mis mõnitamine on ? Mõnitamine on koolikiusamise verbaalne vorm Mõnitamine on nüüdseks kujunenud juba psühholoogiliseks ahistamisekss, mis on suunatud enamasti klassi eraku (tavaliselt vaesemast perest või lihtsalt teistsuguse) suunas ja algatajaks tavaliselt klassi/kooli n.ö popim kiht. Millena mõnitamine väljendub ? Tobedad ja alandavad hüüdnimed Alavääristavad kommentaarid Eemale tõukav suhtumine Norimine Mis on põhjuseks ? Kehv materjaalne kindlustatus (vanemad, vähem moodsad riided jms.) Erinevus ( teistsugused huvid, suhtumine, käitumine) Laste suutmatus, ettevalmistamatus mõnitamisega toime tulla Mõnitajad : Mõnitajateks on tavaliselt populaarsemad õpilased, kes kehtestavad end teiste n.ö maatasa tegemisega mõnitamise läbi. Tihti peale näevad mõnitajad teiste vigu, ...
Mis on minu jaoks armastus? Kristina Uibukant 10.a klass Mis on üldse armastus? · Armastus- emotsionaalne tunne,mis on iseloomulik inimestele, ennastsalgav meeldmus teise inimese,looma või mingi asja vastu · Tihti räägitakse armastust inimeste vastu,nt vanemate või mehe või naise vastu · Sõna "armastus" võidakse kasutada erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks. Enamikes keeltes puuduvad spetsiifilised sõnaühendid tähistamaks mehe armastust naise suhtes, ema armastust lapse suhtes, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist erootilis- romantilist armastust. Inimestevaheline armastus · Inimestevaheline armast...
Kristin Niinemets Rapla Ühisgümnaasium 7b klass Kool O. Lutsu ajal ja nüüd. Olles läbi lugenud O. Lutsu „Kevade“ hakkasin mõtlema vanaaegse ja nüüdisaegse kooli erinevuste üle. O. Lutsu aegses koolis olid küll õpetajad, aga olid ka köstrid, kes jagasid halvasti käitunud õpilastele ihunuhtlust, aga tänapäeva koolis on personali hulgas õpetajad, huvijuhid, direktor, õppealajuhatajad ja psühholoogid ning kehaline karistamine on mõeldamatu. Kaugemalt tulnud õpilased ööbisid eraldi magamistoas. Õpetaja ja köster elasid samuti koolimajas. Tänapäeva kooli õpetajad ja muu koolipersonal elavad väljaspool kooli territooriumi, mõnikord käiakse tööl ka mitmekümnete kilomeetrite kauguselt. Ja õpilaskodus ööbivad need õpilased, kes elavad koolist kaugemal k...
HEROIIN Koostajad Kool: Klass: Heroiini iseloomustus § Värvus valgest tumepruunini. See sõltub lisaainetest, puhtusastmest ja valmistusviisist. § Lõhn hapukas kergelt äädikane. Eriti hästi on lõhna tunda suurte koguste korral. § Tänavatel leviv heroiin on segatud tuhksuhkru, tärklise, piimapulbri või muude sarnaste ainetega. § Eestis müüakse heroiini uimastiturgudel ning see on enamasti pulbrina fooliumisse pakitud. § Seda kutsutakse slängina erinevalt § Näiteks: hero, triip, H, must, tsekk jne · · Kuidas tarbitakse? · Pulber lahjendatakse veega ja süstitakse veeni · Tõmmatakse ninna · Pulbri suitsetamine on Eestis vähe levinud. Heroiini raputatakse fooliumile ja kuumutatakse seda alt. Kuumutamisel muutub heroiin paksuks kollaseks suitsuks, mida hingatakse sisse. Suitsetamiseks mõeldud heroiini ei ole võimalik süstida veeni, kuna see ei lahustu vees. · Heroiini suitsetamine on teinud selle...
Kasper Keps Psühholoogia Kümme asja, mida iga psühholoog peaks kindlasti teadma Psühholoogiks olemisest ei piisa kindlasti mitte kümne asja teadmisest, aga on kümme asja lähtudes loengumaterjalidest, kursusel õpitust ja mida iga psühholoog peaks kindlasti teadma ja oskama ning ilma milleta oleks väga raske või täitsa võimatu psühholoog olla. Jüri Allik toob enda kolmanda loenguslaidides välja kaheksa punkti mida psühholoog peab oskama ja teadma. Teadmised, uurimisoskused, mõtlemisoskus, eetika, väljendusoskus, informatsiooni kogumise oskus, suhtlemisoskused ja psühholoogia ajalugu need on kaheksa punkti mida Jüri Allik toob välja enda kolmandas loengus ja mis tema arvates peab psühholoog teadma ja oskama(Allik, 2013). Mina nõustun nende kaheksaga ja lisaksin veel üheksandaks kehtivad seadused ja kümnendaks teiste psühholoogide...
Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Laura Reisberg VAHETUSTEOORIA Referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Käesolev referaat räägib vahetusteooriast. See on teooria, millel on pikk ja auväärne sotsioloogiline ajalugu, mis ulatub 1950ndatesse aastatesse, kui mitmed sotsiaalteaduste teoreetikud tulid välja ideega keskenduda inimvaheliste suhete maailmale „teaduslikust“ perspektiivist. (Turner 2002) Vahetusteooria pärineb mitmetest sotsioloogiasuundadest, kaasa arvatud utilitarism, funktsionalism ja sotsiaalne biheivorism (Turner 2002). Vahetusperspektiivi peamised arendajad sotsioloogias on George C. Homans, Peter M. Blau ning Richard M. Emerson. Kuid ka psühholoogid, antropoloogid ning majandusteadlased on andnud märkimisväärse panuse (Turner 2002). Näiteks psühholoogid Thibaut ja Kelley arendasid teoreet...
Intelligentsus Intelligentsust peetakse tänapäevases lääne ühiskonnas üheks inimese olulisimaks omaduseks. Seda on palju uuritud ja testitud ning see on alati inimestele huvi pakkunud. Keegi ei taha olla rumal ehk nagu Rochefoucauld on oma ,,Mõtisklustes" öelnud: ,,Keegi pole rahul oma mäluga, kuid keegi ei kurda oma mõistuse üle." Tänapäeval on kõigil ka võimalus oma intelligentsust internetis IQ-testidega testida. Intelligentsust on üpriski raske kindlalt defineerida, kõige sagedamini kasutatavad mõisted intelligentsuse kohta on: olemasolevate teadmiste efektiivne kasutamine, probleemide lahendamine, ratsionaalne mõtlemine ning võime mõista ümbritsevat maailma. Samas mõistab iga inimene sõna ,,intelligentsus" siiski veidi erinevalt. Kõige paremini on selle mõiste kokkuvõtnud esimese intelligentsustesti autor Alfred Binet: ,,Intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus." Kuna on olemas ka väga pal...
Armastus on mitmetahuline nähtus ja armastuse mõiste on raskesti defineeritav. Tavakeeles mõistetakse armastuse all eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis maailma imelisena paista laseb. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel (erootilis-romantiline armastus). Sõna "armastus" võidakse kasutada erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks. Enamikus keeltes puuduvad erinevad väljendid, mis eristavad mehe armastust naise vastu, ema armastust lapse vastu, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse kõige sagedamini silm...
Kuidas armastust hoida? Anna-Kristiina Rikmann 11a Armastust saab nii hoida kui ka lõhkuda. See, kuidas armastust hoida, sõltub paljudest asjadest ning armastajatest endist. Armastada on võimalik mitut moodi: armastada sõpra, sugulast ning loomulikult ka meest või naist. Mehe ja naise vahelises armastuses on minu arvates esikohal usaldus ning turvatunne, mis saadakse armastatuga koos olles. Palju loeb see, et kas inimestel on ühised huvid, hobid, tutvusringkond jne. Kuid kas sellest alati piisab, et kõik oleks ilus ja hea? Jah, vahel piisab kuid tihti jääb kummagi osapoole jaoks nendest tunnetest väheks. Minu jaoks on suhtes tähtis, et paar saaks omavahel rääkida ja suhelda, üksteisega oma rõõme ja muresid jagada ja koos ühiseid ettevõtmisi korraldada. Et armastus säiliks, peaks olema oma partnerile truu ning tema...
· Annan teile veidi informatsiooni värvide kohta, millega võiksite arvestada üht või teist värvi kandes. · Inimese riiete puhul võib öelda, et värv on üks väga oluline peegeldus temast endast. · Selle järgi võib öelda, kas ta on mures, vaevatud, ülekoormatud, on ta väga haige või hoopis elust pakatav, energiline ja elurõõmus. Inimesed, kes eelistavad punast on julged, enesekindlad, elujõulised. Oma loomult optimistlikud ja suhtlusaltid. Punase lühiajaline mõju kindlustab energia juurdevoolu, liiga pikk aeg aga tõstab vererõhku ja tekitab südamepekslemist. Näiteks kui tulete töölt ja olete väga väsinud, ei ole jõudu mitte midagi teha, siis pange selga 20 minutiks punast värvi riideid. Te näete kuidas see mõjub teie tujule, tuleb lisa energia ja väsimus väheneb. Sinise värvi toime on täielik vastand punasele. See rahustab, alandab vererõhku ja pulsisagedust. Inimene, kellele meeldib kanda sinist on ratsionalist ja...
Vastutustunne Tere õpetajad ja kaasõpilased. Lugesin üht blogi ja seal oli väga hea tsitaat : ,, Armastada kohusetundest on silmakirjalik. Armastada, et mul on vastutustunne on samuti enese petmine." Kindlasti olete te kõik teadlikud selles, et on olemas selline tunne nagu vastutustunne. Vastutustundest räägitakse aruharva, sest sellel puudub otsene mõiste. Vastutustunne on peaaegu sama, mis kohusetunne. Kuid kuidas siiski defineerida sõna vastutustunne? Kuidas panna see sõnadesse nii, et me sellest aru saaks? Sellest me ju rääkima tulimegi. Eesti keeles on ilus sõna "vastutustunne".See tähendab, et vastutusel on oma subjektiivne pool, see on tunde küsimus. Psühholoogid ütlevad, et inimese üks probleeme on võimetus kogeda ehedaid ja sügavaid tundeid. Vastutustunne pole emotsioon selle sõna psühholoogilises tähenduses. Vastutustunne seisneb oma kohustuste heas kvaliteetses täitmises ja vastutuses oma tegude, tunnete ja sõnade eest. ...
Ptk 9. Eetiline ülevaade/arvustus ja uuringu tulemuste edastamine ,,Iga vale väide või fakt, mis esitatud teadlikult, on raskeim kuritegu, mida üks teadlane on võimeline sooritama!" C.P. Snow, The Search Raamatu viimases peatükis käsitletakse erinevaid probleeme seoses uuringule eelneva eetikakomitee ülevaatusega ning uuringu järgsete tulemuste edastamisega. Eetilise ülevaatuse protsess Enne katseisikute värbamist ja testimist tuleb läbi viia põhjalik töö teemakohase kirjandusega, uurimus peab olema planeeritud ja läbi mõeldud. Nõusoleku saamiseks tuleks uuringu projekt esitada ülevaatamiseks teadustöödega tegelevasse institutsiooni, vajadusel korratakse ülevaatuse protsessi ka andmete kogumise protsessis. Eetikakomitee idee sai alguse 1960. keskel, Ameerika Ühendriikide Rahvusliku komitee Tervise ja inimheaolu osakonna poolt (National Commission of the United States Department of Health and Human Services). Kuni selle ajaperioodini, ol...
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Südamehaigustega toimetulek Kodutöö I osa Põgus ülevaade südame füsioloogiast ja anatoomiast (See osa põhineb loenguslaididel ja ainekursuse kirjandusel. Samuti olen kasutanud natuke interneti abi.) Süda on 300-350 grammin elund, mis tagab vere pideva ringluse kehas. Süda saab jaotada kaheks pooleks, mõlemad koosnevad ühest kojast ja ühest vatsakesest. Suurtest veenidest saabub veri kodadesse. Vatsakesed annavad südamepoolse panuse vere liikumisele organismis. Südameseinad ja nende patoloogiad Südamepaun ehk pericardium koosneb kahest lestmest, ümbritseb südant. Vähendab südame välispinna hõõrdumist. Südame väliskesta põletikku ehk perikardiiti iseloomustavad valud rindkeres ja hingamisraskused. Tekkepõhjusi on palju: bakterid, viirused, teised haigused. Südamelihas ehk myocardium südame lihaskest, mis moodustab suurema osa südame seinast. Südamelihase töötab ,...
Kas koolikiusamise vastu saab võidelda? Lugupeetud kuulajad, Koolikiusamine on väga aktuaalne teema olnud juba mitmeid aastaid, see ei kao mitte kuhugi ning selle vastu tuleb pidevalt võidelda. Kui koolis on kasvõi ainult üks õpilane, keda kiusatakse, tuleb isegi sellele tähelepanu pöörata. Minu arvates saab koolikiusamise vastu võidelda või seda isegi ära hoida igaüks. Koolikiusamine saab toimuda kahel viisil: psüühiliselt või füüsiliselt. Pigem esineb psüühilist- kiusatavat noritakse, solvatakse või antakse talle solvav nimi, tulenevalt sellest, mille poolest ta koolikaaslastest erineb. Sageli toimub kiusamine just vaesuse pärast, kui kiusajatele ei meeldi teise kantavad riided või üleüldse välimus. Kiusamine hakkab peale ka kaaslase tõrjumisest ning tihti asjade ära võtmisest ja peitmisest. Esialgu süütuna tundunud mäng võib edasi viia väga tõsiste probleemide ning kiusatava psüühika häirimiseni. Otsest peks...
Romantilise armastuse olemus ja keemia Marianne Mitt 10.C Romantiline armastus, sõltuv armastus, kirglik armastus, sõge armumine kutsutagu seda kuidas tahes, kuid iga ajastu ja kultuuri mehi ning naisi on see vastupandamatu jõud ,,nõidunud". Armumine on tavaliselt ettekavatsemata, tahtmatu ja näiliselt kontollimatu. Armunud olek on aga inimkonna jaoks universaalne kogemus, see on osa inimloomusest. (Fisher, 2006) Armastust peetakse ülevaimaks tundeks, mida inimene võib kogeda. Armastus on heitlik, püsimatu, muutlik: ta võib mööduda, uuesti süttida ning taas tuhmuda. Tavaliselt armutakse endaga sarnasesse indiviidi, kellel on samasugused tõekspidamised, vaated ja huvid, sarnane huumorisoon ning sarnased sotsiaalsed ja poliitilised väärtused. Liigne sarnasus pole aga ka kasulik. Inimesed on arendanud vähemalt ühe vaimse mehhanismi, mis tagab, et me valime vähemalt...
"Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda. " Meie ümber on nii palju inimesi, kes vajavad raskel ajal tuge, head sõna või materiaalset abi. Kui palju me aga märkame neid, keda oleks vaja abistada? Tihti inimesed toovad vabanduseks seda, et neil puuduvad vajalikud ressursid eneselgi, rääkimata kellelegi teisele jagamisest. Kuid, mida tegelikult saab anda üksteisele lisaks materiaalsetele asjadele, neid asju, mis on meil kõigil olemas? Tihtilugu on rahaline abi väga oluline, eriti veel siis kui on tegemist õnnetuse ohvritega või raskustes perekondadega. Kuna olukord Eestis pole just kiita, siis inimesed hoiavad kogu oma vara endale ja väldivad teistele annetamist. Kuid lisaks sellele, et väljendada oma hoolimist rahaliselt abistades, võib toetada ka asjadega, mida sul endal vaja pole. Kuigi enamus inimesi arvavad, et teiste probleemid pole nende mure, leidub siiski ka neid, kes igal võimalikul hetkel on valmis jagama ...
Tervisepsühholoogia Kasutatud kirjandus: Linda Brannon, Jess Feist. Health Psychology, an introduction to behavior and health. 2003.aastal Eestis toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistika. Manteeamet, 2004 Lapsed Eestis. ÜRO Tallinn, 2000 Laapotti, S. What are young female drivers made of? Turun Yliopisto, Turku 2003 Vigastuste ennetamine. Enne 1970, nii psühholoogid, kui ka peaaegu kõik teised, nimetasid tahtmatuid vigastusi õnnetusteks - termin, mida seostati juhuse, saatuse ja paratamatusega. (Whilliams & Lund, 1992). 1970 ja 80 aastate jooksul, muutis William Haddon viisi, kuidas psühholoogid ja teised asjatundjad käsitlesid tahtmatuid vigastusi. Selle asemel, et käsitleda neid lihtsalt inimeste vältimatute vigade tagajärgedena, vaatavad tervisepsühholoogid neid nüüd kui tingimustekompleksi, mis sisaldab: 1. individuaalseid käitumismudeleid 2....
STRESS!!! Koostaja:Kerttu Piibe Stress on pingeseisund vastusena muutunud olukorrale Stress, meie kaaslane igapäevTuleneb igasugusest muutusest. Nt: Lapse sünd, sõbra või tuttava surm. Küllap on kõik vahel märganud järjekordset infokildu, et Eesti on üks maailma õnnetumaid, suitsiidialtimaid, aidsihaigemaid, hasartmängivamaid, alkoholilembesemaid, narkootikume tarbivamaid jne ühiskondi. Just nendele ja muudele lokkavatele sotsiaalsetele probleemidele viidatakse, kui räägitakse lahutuste, abortide ja üksikvanemluse sagedasest esinemisest. Mis omakorda toovad kaasa sündimuse kehvad näitajad, aga ka eestlaste lahkumise oma õnnetult, stressis kodumaalt Levinud tarkuse järgi on elu lühike ja raske ning sellelt tuleb võtta, mis võtta annab. Elada päev korraga ja ilmtingimata iseendale! Ja kui asjale nii läheneda, siis on ju lakkamatu joomatrall, surmasõidud, pealiskaudsed ja k...
Freddy Kriisa Ergonoomia SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................3 MÕISTE JA KASULIKKUS.......................................................................4 AJALUGU......................................................................................................5 KASULIKKUS...............................................................................................6 HETKESEIS EESTIS....................................................................................7 KOKKUVÕTE...............................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................9 ...
,,Võta pits ja pea aru." Kallid klassikaaslased, lugupeetud õpetaja. Oma kõnes tahan teile täna rääkida alkoholist kui stressimaandajast, alkoholi üldisest mõjust inimesele, kuid ka alkoholist kui toiduainest, ravimist ning osast paljude maade kultuurist. Kallis sõbrad! Emotsionaalne stress on elus praktiliselt vältimatu. Igaüks elab seda aga üle isemoodi. Kaugeltki igaühel ei jagu kõrge stressi hetkil meelerahu, tasakaalukust ja elutarkust, et sellega tarmukalt toime tulla. Politsei, traumapunktid, psühholoogid ja närviarstid tegelevad päevast päeva tegelikult kõrge stressi negatiivsete tagajärgede likvideerimisega. Leidub palju inimesi, kes kasutavad stressi vastu võitlemiseks mooduseid, mis kahjustavad nii nende tervist kui sotsiaalset positsiooni. Üks nendest viisidest on alkoholi tarvitamine. Harjumus ja vajadus alkoholi tarvitada saab enamasti alguse noorukieas, juba 1...
Operantne tingimine- vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. -Nimetatakse ka stiimul-reaktsioon õppimiseks.(Õpilane jätab meelde teatud tegevusest saadud kogemuse. Näiteks luuletuse päheõppimine ning ilmekalt esinemine andis õpilasele positiivse hinde, õpetaja ning klassikaaslaste tunnustuse. Seega püüab õpilane järgmisel korral samuti luuletuse hästi pähe õppida ja ilmekalt esitada, et saada uuesti positiivset hinnet ja teiste tunnustust. Väga paljud õpilased teevadki kodutöid just tunnustuse saamise eesmärgil) Siinjuures tuleb õpetajatel meeles pidada, et tasuna või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. Näiteks tundi pidevalt segav õpilane võib kannatada suhtlusvaeguse või tähelepanupuudumise all ning on valmis taluma õpetaja pahandamist, et saavutada vaid olukord, kus keegi temaga tegeleks. Sama kehtib ka õpetajate puhul. Õpetajad räägivad pikemalt ja entusiastlikumalt nendest asjadest, mis õpilas...
Koolipsühholoog Mis töö see on? Koolipsühholoogi töö eesmärk on õpilaste edasijõudmise toetamine, lapsevanemate nõustamine, kooli juhtkonna, õpetajate ja teiste spetsialistide abistamine laste edasijõudmise kindlustamisel, aga ka organisatsiooni kui terviku paremale toimimisele kaasaaitamine. Koolipsühholoogi põhitöö on õpilaste abistamine nende mõtlemis-, tunde- ja käitumisprobleemide puhul. Ta vastutab oluliste isikuandmete ja info õige kasutamise eest. Koolipsühholoogi ülesannete hulka kuuluvad: · õpilaste probleemide ja koolistressi ennetamine · õpilaste probleemide väljaselgitamine (sh testimine ja testitulemuste tõlgendamine) · õpilaste nõustamine (kuulamine, toetamine, julgustamine, juhendamine jms) · õpilaste, õpetajate, lastevanemate psühholoogia-alane koolitamine · koostöö vanemate ja õpetajatega õpilaste probleemide lahendamiseks · koostöö juhtkonnaga kooli hea p...
PSÜHHOLOOGIA: - Teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid - Psühholoogid uurivad, kuidas inimesed ja teised organismid mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad - Käitumise kirjeldamine, seletamine, ennustamine, vajadusel muutmine ja parandamine PSÜHHOLOOG: - teadlane ("teoreetik") ja/võinõustaja ("praktik"), ,kes uurib ja/või õpetab psühholoogiat või praktiseerib psühholoogilise nõustajana PSÜÜHIKA: - Organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist NS tegevuse tulemus - Eesmärgiks maailmast tervikpildi loomine - Funktsioonid:taju,mälu,mõtlemine,keel,tunded,tegevuse juhtimine Teadvus- teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest, tegudest. Eneseteadvus- teadlik olemine ja arusaamine iseendast Seosed teiste valdkondadega: meditsiin,sotsioloogia,sotsiaaltöö,bioloogia ja geneetika, statistika ja mat...
Juri Gagarin Juri Gagarin oli vene rahvusest Nõukogude kosmonaut, kes 1961. aastal sooritas maailma esimese kosmoselennu. Lapsepõlv Gagarin sündis 9. Märts 1934 Lääne oblastis, Gžaski piirkonnas, Klušino külas, mille nimi muudeti pärast tema surma Gagariniks. Gagarini vanemad pärinesid talurahva seast. Isa Aleksei Ivanovitš Gagarin oli oli kolhoosi puusepp, ema Anna Timofejevna Matvejeva töötas piima-kaubafarmis. Gagarin oli kolmas neljast lapsest. Tema 2 vanemat õde ja venda Valentin ja Zoja küüditati okupeeritud Saksamaale ja Venemaale orjatööle. Kooliaastad 1941 aastal läks Gagarin kooli, kuid samal aastal õpingud katkesid, kuna küla hõivasid sakslased. Küla oli peaaegu poolteist aastat Saksamaa vägede poolt okupeeritud. 1943 vabastas Punaarmee aga Klušino küla ja õpingud jätkasid. 1945 kolis Gagarini pere Gdanskisse, kus ta lõpetas ka keskkooli ja asus õppima Ljubertsõ 10. Kutsekooli. Õppides Saratovi Tööstustehnikumis, l...
Suure-Jaani Gümnaasium Psühholoogi elukutse ja psühholoogia rakendused Referaat Jane Sassiad 10.klass Õpetaja: Merike Kabanen Suure-Jaani 2016 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid. Psühholoogia aine hõlmab näiteks aistinguid, taju, teadvust, mõtlemist, emotsioone, motivatsiooni, vajadusi, informatsiooni töötlemist, mälu, hoiakuid, fantaasiat, unenägusid, isiksuse arengut,kõnet ja tegevust. Psühholoogia uurib nii inimest kui ka loomi. Psühholoogia uurib ka vaimsete protsesside bioloogilist alust ning kultuurilisi ja sotsiaalseid tingimusi ja mõjusid. Uuritakse nii inimest üldiselt,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
