TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Prügilate sulgemine Referaat Üliõpilane. Tõnis Klaas EAKI 82 matr.031312 Juhendaja: insener Olev Sokk TALLINN 2008 7. Prügila sulgemine Pääsküla prügila näitel..................................................................................10 8. Järelseire teostamise vajadus...................................................................................................... 12 11. Fotod.........................................................................................................................................14 12. Kasutatud kirjandus.................................................................................................................. 16 ...
Prügi Jäätmevoog ladestamine Mait Kriipsalu [email protected] Joonis: Meelis Arulepp Eesti prügilad Ladestamine • Päris ilma prügilata siiski ei saa. − Miks? • Prügilatesse ladestatakse jäätmeid ka tulevikus, sest kõiki neid kasutada ei saa. − Piirangud jäätmete taaskasutamisel: tehnilised, majanduslikud, keskkonnakaitselised − Prügila on ladu, vaheladu või ‘puhver’ juhtudeks, kui ‘kõik halvasti läheb’. − Alati on jäätmeid, mida ei tohi u...
Jäätmekäitlus probleemid maailmas Greetel Kala / Liispet Jalandi 2013 Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladusamine ja matmine. Ebaõige jäätmekäitlus võib kaasa tuua rahalise trahvi. Hetke jäätmekäitlus süsteem Jäätmekäitlus probleemid meditsiinis: Meditsiiniliste jäätmete põletamine, mille tagajärjel satuvad õhku mürgised kõrvalsaadused, sealhulgas dioksiidid, kantserogeenid, elavhõbe ja tugevad neurotoksiinid, mis võivad kahjustada aju, neere ja kopse. Jäätmekäitlus probleemid meditsiinis: Meditsiiniliste jäätmete (süstlad, ravimid ja verised lapid) ära viskamine tavalise prügi hulgas. See võib kaasa tuua haiguste epideemilise leviku. Nii aidatakse enda teadmata kaasa HIV ja AIDSi levikule. Ülemaailmene probleem: Hetke üheks suurimaks jäätmekäitlus probleemiks peavad teadlased jäätmekäitluse tulevikku, kuna jäätmete tootmine suureneb ning progn...
Kodune töö nr. 7 Keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määruse nr 26 «Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm» lisa 1 JÄÄTMELOA TAOTLUS TAOTLEJA ÜLDANDMED Ärinimi või nimi FIE ... Äriregistrikood või isikukood 10997750 Territoriaalkood Est 233 Põhitegevusala (EMTAKi1 järgi) 90 (Reovee ja prügi kõrvaldamine, linnapuhastus jms tegevus.) Aadress (sihtnumbriga) .... Telefon ...
Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse looduse ja inimese lähiümbruse kaitse ning hoolitsus inimese eest, lisaks organismide ja koosluste kaitse nende enda väärtuse pärast. *Keskkonnakaitse kitsamas mõttes looduse kaitse kahjustuste eest. *Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast. *Looduskaitse tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. *Keskkonnakaitsmine on ühteaegu reformistlik mõtteviis ja praktiline tegevus, mis on vastuvõetav nii valitsusele kui ka elanikkonnale. *Ta kutsub üles looduslike ressursside kasutamise arvestama reaalsete võimalustega, ökosüsteemide kandevõime ja taluvuse piiridega. *Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. *Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse ...
Jäätmed ja looduskeskkond Sisukord Mis on jäätmed? Jäätmete taaskasutus Prügisorteerimine Säästev eluviis Mis on prügila? Tulevik prügiveos Kasutatud kirjandus Mis on jäätmed ? Jäätmed Ohtlikud jäätmed Olmejäätmed Taaskasutatavad jäätmed Biolagunevad jäätmed Jäätmete taaskasutus Milleks taaskasutatakse ? Energia säästmine Väheneb kahjulik mõju keskkonnale Prügisorteerimine Korraldus Ümbertöötlus Ohtlike jäätmete hoiustamine Sorteerimine tekkekohas Säästev eluviis Kuidas säästa: Toidu varumine & valmistamine Kokkuhoidmine kütmisel Riiete ja jalanõude rohkus Vee korduskasutus tööstuses Mis on prügila? Prügila on... jäätmekäitluskoht, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks aasta või pikema aja jooksul Tulevik prügiveos Mida näeb ette tulevik: Märgistuste ühtlustamine Jäätmete tekkimise skeem: Tekkekoht > sortim...
Keskkonna probleemi lahendamine erinevatel tasanditel Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on jäätmetest rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümnete aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Jäätmed on siinsamas meie endi kõrval ja jäätmeid on tekkinud enne inimtsivilisatsiooni teket. Wikipedia ütleb et, jäätmed (ingl k waste või ka solid waste) on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid, mis on küll tekkekohas kõlbmatud, kuid võivad aga mujal või muuks otstarbeks kasulikuks osutuda , st et neid võimalik kasutada. Jäätmed on nii rahvusvahelise tasandi kui ka (siseriikliku) kohaliku tasandi probleem. Kuna jäätmete tekkest on tingitud prügilad on tekitanud suurt keskkonna kahju. Nende tulemusena on saastatud või reostatud pinnavett, põhjavett, õhku, pinnast sammuti...
JÄÄTMEKÄITLUS · Igaühe arusaam asjast (mida teised räägivad, mida kajastab meedia) · Üldised kogemused ja parim praktika · Rahvusvahelised lepped · EU direktiivid Eesti seadused ja arengukavad, ministeeriumid KOV, kohalikud eeskirjad · Jäätmefirmad (kogujad, käitlejad) · ETTEVÕTTED- jäätmetekitajad · ERAISIKUD- jäätmetekitajad Eesmärk: säästa loodus säästa loodusressursse kaitsta tervist Jäätekäitlus on majandusharu (eesmärk: saada kasumit, vältida raiskamist) Kõik asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem kasutuks (jäätmeteks). Tavaliselt mõtleme prügist halvasti, sest see on inetu ja igal pool. · Elanike arvu suurenemise tõttu materjalide ja energia tarbimine kasvab (eelmise aasta seisuga juba 7 mld elanikku) · Loodusvarasid üha raskem kätte saada. TÄNAPÄEVA JÄÄTMEKÄITLUS MEENUTAB MITTE KESKKONNA KAITSMIST VAID ELLUJÄÄMISKURSUST. Jäätmeseadus (I(1992)...
1. a) Jäätmekäitlus- jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine b) jäätmetekitaja- isik või riigi/ KOV asutus, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub c) prügi- kasutuskõlbmatute ainete, esemete, materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse d) teisene toore- jäätmete taaskasutamistoimingu tulemusena ringlusse võetud aine või materjal e) olmejäätmed- kodumajapidamis jäätmed ning kaubanduses / teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed f) probleemtoode- toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise ja keskkonna ohtu g) ohtlik aine-inimese tervist või vara või keskkonda ohustav aine. ( Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1272/ 2008- sätestatud) h) prügila- jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peal või maa all; jäätmete vaheladustamise...
Jäätmekäitluse prioriteedid: jäätmetekke vältimine jäätmete taaskasutamine jäätmete põletamine sooja saamise eesmärgil jäätmete prügilasse ladestamine Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta Jäätmete sorteerimise eesmärk: olmejäätmetest eraldada taaskasutust leidvad jäätmed. Olmejäätmeid saab sorteerida: firma, kellel on selleks vajalik tehnika ja oskustega töölised või inimesed sorteerida kodus ise. Taaskasutuse liigid: Otsene taaskasutus- kui jäätmed lõhutakse ja siis kasutatakse uuesti. Kaudne taaskasutus- jäätmeid kasutatakse energia saamiseks Prügila liigid: Ohtilike jäätmete prügila. Tavajäätmeprügila. Püsijäätmeprügila.
Jäätmete sortimine Olmejäätmete sortimise nõude sätestab juba neli aastat tagasi kehtima hakanud Jäätmeseadus. Jäätmete sortimist korraldab kohalik omavalitsus, kes jagab elanikele ka sellekohast teavet. Esmajoones tuleks püüda olmejäätmeid sortida juba nende tekkimise ajal ja tekkekohas ning anda need jäätmekäitlejale üle juba liikide kaupa. Kui aga olmejäätmeid mingil põhjusel tekkekohas sortida ei saa või on sorditud jäätmed kogumise ja veo käigus segunenud, siis tuleb need kindlasti sortida enne prügilasse ladestamist.Jäätmete tekkekohas sortimine ja liigiti kogumine on selle poolest eelistatum, et tagab taaskasutatavate jäätmete kõrgema kvaliteedi ja parema taaskasutamisvõimaluse. Jäätmekäitlusettevõttesse jõudnud jäätmed on segunenud biolagunevate jäätmetega ,mis määrivad ja rikuvad, muutes materjalide taaskasutamise raskeks või isegi võimatuks. Eraldi tuleb koguda vähemalt neli liiki jäätm...
Jäätmeseadus Alice Heleen Ainsalu Marija Panfilova Elis Heidemann Rauno Kaldmaa Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu: välisõhku suunatavad saasteained; reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed radioaktiivsed jäätmed lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed loomakorjuste käitlemine muude õigusaktidega reguleeritud osas mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasi...
Jäätmemajandus- ja Käitlus Mis on jäätmed? Jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Ma...
Keskkonnakaitse Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2006 Tärklisevabriku direktor: "Ei tea, kuidas mina saan kalamajandusele kahjulik olla, ma lasen ju jõkke vett juurde". Atmosfääri saastamine Tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad paiskavad iga päev õhku miljoneid tonne kahjulikke ühendeid. Balti Soojuselektrijaam Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja kaugele. Kütuste põlemine ...
Keskkonnakaitse Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2006 Tärklisevabriku direktor: “Ei tea, kuidas mina saan kalamajandusele kahjulik olla, ma lasen ju jõkke vett juurde”. Atmosfääri saastamine Tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad paiskavad iga päev õhku miljoneid tonne kahjulikke ühendeid. Balti Soojuselektrijaam Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja kaugele. Kütuste põlemine ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Autotehnik At-12A Jaan-Sander Kalbus KODANIKUORGANISATSIOONID essee Juhendaja:Siimo Lopsik Pärnu 2015 1 Sisukord 1.Pärnu loomade varjupaik 2.Paikre prügila 2 Pärnu loomadevarjupaik Varjupaikade mittetulundusühing loodi 2007. aasta alguses. Varjupaikade MTÜsse on koondunud viis kodutute loomade varjupaika üle Eesti: Pärnu, Viljandi, Virumaa, Võru ja Valga. Ühingu juhatus on kolmeliikmeline. Sinna kuuluvad Birjo Piiroja, Merike Torm ja Triinu Priks. Nad on EU Dog & Cat Alliance´i Eestimaa Loomakaitse Liidu ja Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liidu liikmed. Nad juhinduvad oma töös vabaühenduste eetikakoodeksist ja annetuste kogumise heast tavast. Suurima kodutute loomadega tegeleva organisatsioonina on nad pühendunud enda piirkondade kahe- ...
Jäätmekäitluse eksamiküsimused 2010 1. Seleta lahti mõiste ,,jäätmekäitluse hierarhia"! 2. Seleta lahti mõiste ,,terviklik jäätmemajandus"! 3. Kuidas saab prügi kütteväärtust tõsta? 4. Palun nimeta 5 poolt ja 5 vastuargumenti köögijäätmete kompostimise poolt! 5. Nimeta prügilast lähtuvad keskkonnaohud ja häiringud! 6. Millised on kaasaegse prügila põhja rajamise põhimõtted? 7. Millised on prügilagaasi tekkimise ja lendumise piiramise põhimõtted? 8. Millised on teisese toorme ümbertöötlusesse suunamise peamised takistused? 9. Erkki Nool soovib pandipakendite süsteemi lõpetada? Millist ohtu kujutab see endast Eesti jäätmemajandusele ja kas seda tohiks teha? 10. 2013 valmib Iru prügipõletusjaam, mis hakkab jäätmeid kokku ostma ka Järvamaalt. Selle tõttu ähvardab Väätsa prügilat jäätmepuudus ja kasumist ilma jäämine. Milline peaks olema Väätsa prügila...
Keskkonnapoliitika Poliitika - ajalooliselt nimetatakse poliitikaks avalike asjade või kõiki kodanikke puudutavate linnriigi elu küsimustega tegelemist, sai alguse Vanas Kreekas. Alates IV sajandist tähistab poliitika riigivalitsemise kunsti riigielu korraldamisele ja juhtimisele suunatud tegevust. Poliitika tähistab tänapäeva ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja otsuste langetamise protsessi või üldise ja avaliku iseloomuga küsimuste ja nähtuste kohta seisukoha võtmine ja nendega tegelemine. Keskkonnapoliitika seob omavahel poliitikat ja keskkonnaalast administreerimist, on valikute tegemine, mis algab eksisteeriva olukorra kirjeldamise ja määratlemisega ning lõpeb elluviidava keskkonnapoliitika hindamisega. Keskkonnapoliitika kavandamisel on heaks abimeheks rahvusvaheliselt kokku lepitud keskkonna ja jätkusuutliku arengu indikaatorid. Jätkusuutliku arengu indikaatorite alusel saab jälgida ühiskonnas toimuva...
LOKT.04.023 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus (3 EAP) Ajakava, teemad ja õpieesmärgid Aeg (esialgne!) Teema 1.sept Sissejuhatus. Jäätmete liigid, koostis ja käitlemise põhimõtted. 8.sept Seadusandlus: Jäätmeseadus ja nimistu 15.sept Jäätmekavade koostamine ja keskkonnajaamade rajamine.. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 2...
Jäätmekäitlus Referaat Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 3-5 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 6 3. Jäätmete kogumine ja vedu 7-8 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 9 5. Jäätmete biokäitlus 10-11 6. Prügi põletamine 12 7. Jäätmekäitluse tulevik 13 8. Kasutatud kirjandus 14 Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning ...
Prügila Leon Kann 12.B Millised keskkonnaprobleemid on prügilatega seotud ? Õhusaaste, pinna reostus, prügi laialikandumine, mõjutavad taimkatet (looduslike levialade kadumine, ohustatud liikide hävimine), prügila tegevuse käigus tekkiv müra võib samuti mõnes kohas probleemiks olla. Nõrgvesi. Hais . Linnud tassivad prügi laiali. Mida saaks igaüks teha, et prügi läheks rohkem ümbertöötlemisele ? Sorteerida Prügi metsa mitte viia kasutada korduvkasutatavaid pakendeid Viia pudelid taarasse Kasutada toidu pakendeid või kilekotte Prügilate maakasutus, kuidas muutub pinnamood. Varem suured prügimäed, kas nüüd on kõrgus piiratud? Kuhu toimub prügi matmine? Prügimäe kõrgus on piiratud. Prügi maetakse püsijäätmetesse. Maa ala on saastatud ning sellele pinnasele on väga keeruline midagi ehitada. Kuidas on Euroopas prügimajandus arenenud, mil...
KarlErik Sild Mikk Hõim Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt: Olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu Põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee sattumisel keskkonda Prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. Fekaalide sattumist joogivette võib ette tulla üleujutuste ning meie kliimatingimustes kevadise kõrgvee perioodil. ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv vesi (7%). Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastava...
Jäätmekäitlus konspekt Jäätmekäitlus – jäätmetega tehtavad toimingud ning kontroll jäätmetega seotud tegevuse üle. Eesmärk – säästa loodust, loodusressursse ja kaitsta tervist. Majandusharuna saada kasumit ja vältida raiskamist. Jäätmed - Jäätmeseadus I … inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmed on materjal, millest üht-teist teha või toota annab. Prügi – kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse või põletatakse. Praht – on see, mis maha pillutud. Prügi ladestamine • Ajapikku tekkis vajadus prügilate järele • Prügi pandi maapinnalohkudesse ‘silma alt ära’ – nii tekkis inglise keelde mõiste landfill. • Prügi tuli ladestada võimalikult väikesele alale – nii tekkisidki prügilad. • Prügikihte hakati katma 1900-te algul, tavatehnoloogiaks sai see 80-ndatel. • Ladestamine prügilasse on l...
Keskkonnateemalised uudised 13.09-29.09.13 13.September: Riik taastab lähiaastatel 2500 hektarit loopealseid Keskkonnaministeerium kavatseb aastatel 2014-2019 taastada 2500 hektari ulatuses kinnikasvanud loopealseid, millest suurem osa asub Saare- ja Hiiumaal. Loopealse taastamiseks on tarvis harvendada sinna kasvanud puud ja eemaldada võsa. 15.September: Läänemere põhja maetud keemiarelv on mõjutanud kalade arengut Gotlandi sopis on 8 000 keemilist mürsku ja raketti, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Keemiarelva matmiskohast on avastatud mürgitatud ning veidralt arenenud kalu. 16.September: Venemaal süttis tuumaallveelaev Venemaal süttis dokis parandustöödel olev tuumaallveelaev. Ametivõimude hinnangul põlenguga ei kaasnenud radioaktiivset leket. 17.September: 400pealine piimakari vabaneb keskkonnatasust. Järgmise aast...
Tallinna Polütehnikum Referaat Jäätmed Anete Marga TA-08 Tallinn 2010 Jäätmekategooriad : 1) Q1 edaspidi teisiti määratlemata tootmis- ja tarbimisjäägid; 2) Q2 praaktooted; 3) Q3 tooted, mille kasutustähtaeg on lõppenud; 4) Q4 materjalid, mis on maha voolanud, riknenud või mõne õnnetusjuhtumi tõttu kahjustunud kaasa arvatud materjalid, seadmed või muud esemed, mis on õnnetusjuhtumi tagajärjel saastunud; 5) Q5 materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid; 6) Q6 kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid; 7) Q7 ained...
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala 2KK2 Anneli Raud MINU KODUKOHA JÄÄTMEKÄITLUS Analüüs Räpina 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1.TARTU ÜLEVAADE.......................................................................................................4 1.1 Haldusjaotus ja elanikkond......................................................................................... 4 1.2 Majandus.....................................................................................................................4 1.3 Loodus.....................................................................
KÜSIMUSED 1.Keskkonnajuhtimine Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning säästev areng erinevatel tasemetel. Maailma tulevik sõltub otseselt meie tegevusest tänasel päeval 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest. Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja dii...
1.1 Asbesti muudest jäätmetest eraldamise nõue Kui kasutuselt kõrvaldatud toodetes või jäätmetes on asbesti sisaldavaid komponente, siis tuleb need, kui see on tehniliselt võimalik ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi, muudest jäätmekomponentidest lahutada ja eraldi käidelda. ( 1.2 Asbestijäätmete kogumine (1) Asbestijäätmete kogumisel tuleb kasutada suletavaid mahuteid– konteinereid, kotte või muid pakendeid, et vältida asbestikiu ja tolmu sattumist keskkonda. (2) Asbestijäätmete eri liigid kogutakse üksteisest lahus eraldi mahutitesse, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse vaba asbestikiudu ja tolmu eraldavate jäätmete lahushoidmisele muudest asbestijäätmetest. (3) Kui asbestijäätmed on pakendatud jäätmetekitaja poolt, näiteks lammutustööde või seadmete demontaaži käigus, siis jäätmete kogumisel jäätmeid nende esialgsest pakendist ei vabastata. (4) Jäätmetekitaja poolt pakendatud asbestijäätmete pakendi purunemis...
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suu...
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab s...
PÜSIVAD ORGAANILISED SAASTEAINED MK13-TE2 Püsivad orgaanilised saasteained (POS) • On ohtlikud kemikaalid • Ei lagundu vees ega ka mujal keskkonnas • Põhjustavad tervisekahjustusi • Väga oluline on POS-i piiramine • Kõige tuntumad ja levinumad püsivad orgaanilised saasteained on taimekatsevahendina kasutatud dikloridifenüültrikloroetaan (tuntud kui DDT). Püsivate orgaaniliste saasteainete käitlemine • Püsivate orgaaniliste saasteainete käitlemist korraldavad ja piiravad õigusaktid • Püsivate saasteainete Stockholmi konventsioon • POS saasteainete protokoll Püsivate saasteainete sattumine keskkonda • Energiat tootvate põletusseadmete kaudu (põlevkivi, turba ja hakkepuidu põletamine energeetikasektoris) • Raske ja kerge kütteõli ning põlevkiviõli põletamine. • Erinevate jäätmete põletamisel koduses majapidamises (immutatud puidu, mööblidetailide, e...
Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Veekogu saasteallikaid võib kujutleda kolme üksteise sees paikneva ringina. Sisemise ringi moodustavad nn. otselasud: saastaja asub kaldal või veekogu pinnal (näiteks veesõiduk). Teise, suuremasse ringi kuuluvad veekogu valglal paiknevad saasteallikad. Näiteks Pärnu lahte saastavad ka Paide ümbruse farmid. Jäädes lahest saja kilomeetri kaugusele, paiknevad nad ometi valglal ja halvendavad lahe veekvaliteeti. Seepärast tehaksegi kõikjal Euroopas, ka Eestis, valglapõhiseid veemajanduskavu. Kolmandasse, kõige välimisse ringi jäävad need allikad, mis saastavad veekogusid atmosfääri kaudu. Näiteks osa Saksamaa tööstuslikust õhusaastest langeb sademetena Peipsi järve. Samamoodi sajab osa meie...
Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused (SO2) happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosoolid- Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. Osakeste suurused. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias ...
Kadrina Keskkool Jäätmekäitlus Eestis Essee Töö autor: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................................3 ANTUD ESSEE EESMÄRK ON ESITADA JÄÄTMEKÄITLUSE SISU NING VAJALIKKUST. TÖÖ PEAB ANDMA ÜLEVAATE ÜLEÜLDISEST JÄÄTMEKÄITLUSE OLEMUSEST, EESMÄRKIDEST JA VÕIMALIKEST ARENGUSUUNDADEST EESTIS.................................................................................................................3 TÖÖ ON JAOTATUD KOLME OSSA: (1) KÕIGEPEALT ANTAKSE LÜHIÜLEVAADE JÄÄTMEKÄITLUSE VAJALIKUSEST, MIS ON EELKÕIGE VAJALIK, ET PAREMINI MÕISTA JÄRGNEVALT KÄSITLETAVAT. (2) JÄÄTMEKÄITLUSE SISU NING SELLE KESKSEID PROBLEEME. NING LÕPUKS (3) TUUAKSE NÄITEID JÄÄTMEKÄITLUSE OLUKORRAST EESTIS.............
Keskkonnakaitse iseseisev töö ,,Minu keskkonnakaitsealased harjumused" Hindamiskriteeriumid: Iseseisev töö sisaldab ühte konkreetset küsimust (st kõigi tudengite jaoks on 1 õige vastus) ning individuaalseid küsimusi (sõltuvad konkreetsest tudengist, tema elukohast ja käitumisharjumustest). Kõik töö esitanud saavad 3 punkti, sõltumata (fakti- ja põhimõtteliste) vigade esinemisest. TÄHTAEG: 26. oktoober. Hilinemisel karistuspunktid! Ülesanne: Olete ühe päeva keskkonnakaitsele suunatud detektiiv ja uurite oma (pere) käitumisharjumusi. Päev ja koht (Tartu elamine või vanemate kodu) on Teie valida. Kui vaatluse alla on hõlmatud rohkem kui üks inimene, siis tuleb kirjutada inimeste arv, kes uuringus osalesid. Jäätmete ja veetarbimise juures palun sel juhul arvutada kogus ühe inimese kohta (jagate kogukulu inimeste arvuga). OSTMINE 1. Milliseid kaupu ja teenuseid (rühmitage! nt toit, kodukeemia, isikliku...
Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................... 5 2. Rehvidest üldiselt.......................................................................................................... 7 2.1 Rehvi ehitus ja koostis.............................................................................................7 2.2 Rehvide mõju keskkonnale......................................................................................8 2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid......................................................................8 2.2.2 Rehvide põlengud.............................................................................................8 3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust....................10 4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides........................... 11 ...
Jäätmete taaskasutamine. Võimalused ja tegelikkus. Ohtlikud jäätmed. Mida peaks teadma tavainimene. 11.klass Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete Click to edit Master text styles valmistamiseks või energia Second level saamiseks. Third level Fourth level Eesmärk: loodusvarade Fifth level säästmine, energia säästmine, õhusaaste vähendamine ja prügilate arvu vähendamine. Taaskasutamise võimalused Tähtsaim eeltingimus: Click to edit Master text styles jäätmete sorteerimine ja Second level kogumine. ...
Vee saastumine ja puhastamise võimalused Vee saastumine · Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. · Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. · Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. · Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Tervis · Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. · Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. · Võib hävida suur osa planktonist,...
Jäätmed : · On mistahes vallasasjad, mille valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikud jäätmed: · On jöötmed, mis vöhemalt ühe jäätmeseaduse 25 lõikes 1 loetud ohtliku omaduse tottu voivad põhjustada kahju tervisele ka keskkonnale. Tavajäätmed: · On koik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Olmejäätmed: · On kodumajapidamises tekkivad jäätmed ning jäätmed, mis tekivad kaubanduses, teeninduses või mujal, ja on oma omaduselt samalaatsed. Olmejöötmetes vüib sisaldudaa nii tava kui ka ohtlike jäätmeid. Biolagunevad jäätmed: · On aeroobselt või anaaeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Püsijäätmed: · On tavajäätmed , milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi.Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil. Jäätmete liigid. Segajäätmed:...
Keskkond-Mida peaks tegema, et väheneks looduse ja vee saastatus Veekeskkonna ja looduse saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee ja tööstuse loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva tööstuse ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Et vältida liigset veereostust on vaja ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. On ka vaja korralikult ja arukalt loodusesse paigutada jäätmeid. Mõnda asja (mürgiseid aineid, õli ja bensiini näiteks) ei tohi üldse loodusesse jätta. On vaja säästa elektrit, metsa ja vett. Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel ja ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, ku...
Veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellele kaasnevad probleemid Tallinn Tehnikaülikool Sisukord · Mis on veekasutus dünaamika (ringe)? · Veeringide liigitus, alamliikide selgitus · Mis on heitvesi, kuidas tekib? · Mis on reokoormus (reovesi)? · Reokoormusega kaasnevad probleemid Mis on vee kasutuse dünaamika (ringe)? · Veeringe on vee pidev ning korduv ringlemine Maa, atmo, hüdro, lito ja biosfääri kaudu. · Veeringe seisneb vee aurustumise, veeauru edasikandumise, kondenseerumise, sademete langemises ja ära voolus. Veeringide liigitus, alamliikide selgitus. · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel · Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Väike veeringe Veeaur Sademed Maailmameri Suur veeringe Veeaur Pinnavesi Maailm...
Vee saastumine ja puhastamise võimalused Vee saastumine · Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. · Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. · Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. · Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Tervis · Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. · Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. · Võib hävida suur osa planktoni...
1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. - Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnad...
Mere rannikumadalad ja saared Hiiumaa Juhendaja: Are Kaasik Koostajad: Kärt Reedi, Triinu Lepa, Laura Toodu ASEND Click to edit Master text styles · Pindala 989km² Second level · Rannajoone pikkus Third level Fourth level 320km Fifth level · Rombja kujuga Geoloogilised iseärasused Tekkis meteoriidiplahvatuse tagajärjel Mere alt hakkas vabanema 10000 aastat tagasi Pinnakate suhteliselt liivane Pinnamood Geoloogiliselt noor saar Tuule- ja laineerosioon Lõunaosa karstunud Kliima Paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas Aasta keskmine temperatuur +5,2 kuni +5,8 kraadi Valitsevateks tuulteks edela- ja lõunatuuled...
Sissejuhatus Referaadi eesmärk on avada jäätmete mõistet. Tuua välja, millised on erinevad jäätmete liigid ning põhilised jäätmekäitlustoimingud. Anda ülevaade Eestis jäätmetega seonduvad õiguslikest alusetest. Tänapäevast maailma on raske ettekujutada ilma prügita. See on vältimatu osa meie keskkonnast, kus me elame. Kõik meid ümbritsevad asjad muutuvad ühel hetkel kasutuks ja neist saavad jäätmed. Esmapilgul me võibolla ei mõtlegi kuivõrd oleme ümbritsetud jäätmetest. Jäätmeid tekib kõigis eluvaldkondades. Neid tekitavad üksikisikud oma elutegevuse käigus - igasuguse tarbimise käigus tekib mingi hulk jäätmed. Tööstuses tekivad jäätmed tootmisprotsesside kõrvalsaadustena. Puhta ja elamisväärse elukeskkonna nimel on tarvis jäätmeid käidelda. See tähendab jäätmed koguda, võimalusel ümber töödelda ja ladestada. Jäätmeid on väga erinevaid, mis tõttu on nad jaotatud liigiti erinevatesse kategooriatesse. Niisamuti tuleb erine...
Mehhatroonika Jäätmekäitlus Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 3. Jäätmete kogumine ja vedu 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 5. Prügi põletamine 6. Jäätmekäitluse tulevik Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning hulgaliselt inimväljaheiteid. Selliseid jä...
jätkusuutlikkus sustainability vahetuv ümbruskond immediate surroundings põhi mugavused - basic amenities piirama confines biosfäär biosphere hoidma sustain ülekaalus olev prevailing haritav arable vesi/vee - aquatic tarbimine consumption ühendama incorporates jäätme käitlus waste assimilation tööriist tool ökosüsteem ecosystem rikkuma exceed taastada regenerate säilitama maintain liialdama overshoot alahindama underestimate piisavalt adequately nõuded requirements näitama indicate kogus/hulk volume vastupandamatu compelling kokkupõrge/mõju impact gobaalne soojenemine global warming kliimamuutused climate hange kasvuhooneefekt the green house effect osooniaugud the hole in the ozone layer happevihm acid rain metsaraie deforestation rahavastikukadu depopulation reostus pollution sudu smog biolagunev biodegradable looduskaitse conservation prügimägi dumping ground keksk...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T21ME BIOJÄÄTMETE KÄITLEMINE EESTIS Iseseisev töö Tallinn 2010 1. SISSEJUHATUS Linnastumisega suurenes rahvastiku arv, mis tõi kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Järjest enam kasvab tootmine ja tarbimine ning selle paratamatuks kaasnähuks on jäätmete teke. Jäätmed tekivad toodete ja teenuste elukaare kogu ulatuses, alustades toorainete hankimisest ning lõpetades toote kasutamise lõppemisega. Kuna jäätmeid on väga palju tuleb need kindlasti liigitada, jäätmete erinevate omaduste põhjal valitakse neile sobivaim käitlusviis kordus- või taaskasutamine materjalina, biokäitlus või põletamine ning viimase võimalusena keskkonnaohutu ladestamine. Jäätmeseadus on jäätmed jaganud kategooriatesse, mis omakorda moodustavad tavakodanikele teadaolevad jäätmegrupid ning nende alagrupid, mille järgi inimesed orienteeruvad oma jäätmeid sorteerides. 1. Ta...
Jäätmed Carmen Koppel Ääsmäe 2005 Referaadi sisu · Mis on jäätmed? · Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid · Tänapäeval tekitab inimene palju jäätmeid · Prügisorteerimine on vajalik · Prügiveo homne päev · Inimkonna tulevikku aitab kindlustada säästev eluviis Mis on Jäätmed · Jäätmed on mistahes vallasasjad mis on minema vistud ehk kasutuselt kõrvaldatud. · Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis on inimesele ja loodusele kahjulikud. · Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed · Taaskasutatavad jäätmed on sellised jäätmed, mida saab uuesti kasutada kas toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks. Jäätmete taaskasutamine 1. Jäätmeid taaskasutatakse selleks, et säästa looduslikku toorainet ja pikendada samal ajal prügila kasutusaega. Näiteks kui kogutakse 70 kg vanapaberit, siis säästetakse sellega üks puu. 2. Jää...
Korterelamu heakorratööde audit. „KÜ KIHNU 14“ Tunnus 78403:307:0160 Lähiaadress Kihnu tn 14 Asustusüksus Lasnamäe linnaosa Omavalitsus Tallinn Maakond Harju maakond Registreerimise aeg 21. aprill 1999. a. Muudatuse registreerimise aeg 24. oktoober 2014. a. Sihtotstarve 1 Elamumaa 100% Pindala 1617 m² Õuemaa 1316 m² Muu maa 301 m² Registriosa korteriomand Omandivorm Eraomand Kinnistuspiirkond / jaoskond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Pilt: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo Tegemist on üheksa kordse korterelamuga, kus on tehtud olulised renoverimis tööd. Ühistus on palgaline hooldustöötaja kelle kohustuste hulka kuuluvad: Välikoristus Sisekoristus Väiksemad remont tööd Välikoristustööde analüüs: 01.12.2018 kell 13.00-14.00 seisuga. NR. Objekti Koristussagedus Hinnang objekti nimetus üle...