Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" pruunkaru" - 193 õppematerjali

pruunkaru on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast, keelikloomade (Chordata) hõimkonnast, imetajate (Mammalia) klassist, kiskjaliste (Carnivora) seltsist.
thumbnail
14
docx

Pruunkaru

Mõniste Kool Pruunkaru Referaat Koostaja: Otto Tulviste 4. klass 2014 Sisukord 1. Iseloomustus..........................................................................................................................3 2. Toitumine...............................................................................................................................4 3. Elupaik ja –viis.......................................................................................................................5 4. Pereelu....................................................................................................................................6 5. Pildid......................................................................................................................................7 Iseloomustus...

Loodus
10 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Pruunkaru

PRUUNKARU ON SUURIM EESTIS ELAV KISKJALINE JA SUURIM EUROOPA MANDRIOSAS ELAV KISKJALINE. TOITUMISELT ON LAIA LEVILA TÕTTU ERISTATAKSE MITMEID PRUUNKARU ALAMLIIKE, MIS ERINEVAD NÄITEKS KASVU, KOLJU KUJU, KARVKATTE VÄRVUSE JA MITME MUU MORFOLOOGILISE TUNNUSE POOLEST. KAITSE EESTIS: PRUUNKARU EI OLE EESTIS KAITSE ALL OLEV LIIK.  ELUPAIK: PRUUNKARU ELAB PÕHILISELT SUUREMATES METSAMASSIIVIDES. AVAMAASTIKUL VAJAB TA MÕNINGAST TIHEDAT TAIMESTIKKU, KUS END PÄEVAL VARJATA. HARILIKULT ELAB TA KÕRVALISTES, RASKESTI LIGIPÄÄSEVATES METSADES. TALVITI KARU MAGAB MAAPINNAORVAS VÕI –KOOPAS, MILLE TA VOODERDAB OKSARAAGUDE, SAMBLA VÕI MUU KUIVANUD TAIMSE MATERJALIGA ELUVIIS: KARU ON PÕHIMÕTTELISELT ÖISE ELUVIISIGA, PÄEVAL LIIGUB KARU SIIS KUI TEDA HÄIRITUD. SÜGISEL, KUI MARJAD ON VALMINUD, SIIS VÕIB TEDA TIHEDAMINI KA PÄEVAL NÄHA.  SEGAMINI VÕIB AJADA: EESTIS TE...

Loodus
5 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pruunkaru

PRUUNKARU Liiginimi eesti Pruunkaru keeles Liiginimi ladina Ursus arctos L. keeles Rahvapäraseid Mesikäpp nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 160...250 cm Kehamass 150...250 kg Levik Eestis ja Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. maailmas Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Pruunkaru

PRUUNKARU .............................................................................................................. 2 1.1. Levila..........................................................................................................................2 1.2. Välimus.......................................................................................................................2 1.3. Elupaik .......................................................................................................................2 1.4. Toitumine....................................................................................................................3 1.5. Sigimine......................................................................................................................3 1.6. Areng.......................................................................................................................... 3 1.7. Ohustatus...

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Pruunkaru

Liiginimi lk 3. 2. Kirjeldus lk 3. 3. Levik lk 3. 4. Arvukus lk 3. 5. Elupaik ja eluviis lk 3. 6. Ränne lk 3. 7. Toitumine lk 3. 8. Pesitsemine lk 3. 9. Areng lk 3. 10. Koht ökosüsteemis lk 3. 11. ohustatus ja kaitse lk 3. 12. Foto pruunkarust lk 4. 13. Kasutatud kirjandus lk 4. Põhiosa 1. Liiginimi eesti keeles Pruunkaru ja ladina keeles Ursus arctos Rahvapäraselt kutsutakse teda Mesikäpp 2. Kirjeldus. Tüvepikkus on 160 ­ 250 cm. Levik. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikiides kadun...

Loodusõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Pruunkaru

250 cm Kaal: 150­250 (~ 400) kg Eluiga: 30­35 (47) aastat 3 Välimus Massiivse kehaehitusega. Saba on lühike ja karvade sisse peitunud. Eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal. 4 Karvastik Hele kuni tumepruuni karvaga. Tihe aluskarv, pikad pealiskarvad Karvastik muutub aastaaegadega Talvekarv on tihe ja torkiv. 5 Elupaik ja viis Eelistab rabadega. metsamassiive. Aktiivsed videvikus ja pimedas. Üksikeluviisiga Talv möödub taliuinakus. 6 Toitumine Segatoidulised Valdav osa toidust taimed ja raiped. Mitmesugused marjad Erinevad putukad Mesi koos kärgedega 7 Sigimine Jooksuaeg aprillist juunini. Tiinus 7...9 kuud Pojad s...

Ökoloogia
15 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Pruunkaru

Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu on Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud, ulatudes kaasajal rohkem kui viiesaja isendini. Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see...

Loomad
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pruunkaru referaat

Ta on siinseist kiskjaist kõige kogukam. Täiskasvanud karu kaalub keskmiselt 100-200 kg. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Tema käpad on suured, laiad ja jõulised.Kiskja on ta ainult osaliselt. Liha kuulub tema toidu hulka ainult kevaditi ja sügiseti. Pruunkaru sööb peaaegu kõike, nii esimesi võrseid, sügisesi vilju, liha kui ka mett. Suve esimesel poolel on ta peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve teisel poolel ja sügisel metsamarjad, pähklid, tammetõrud. Enne talve tulekut jõuab karu enda paksuks nuumata. Naha alla kogutud tüse rasvakiht on talle vajalik talvise toitainevaruna, aga samuti kaitseks pakase vastu. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik s...

Loodusõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Pruunkaru ja inimene: kuidas vältida konflikte

Pruunkaru ja inimene: kuidas vältida konflikte Essee Mõtlesin kaua, et millist artiklit valida ja leidsin ajakirjast ,,Eesti loodus" (12.2011) enda jaoks tõelisest pika ja huvitava artikli nagu seda on ,,Pruunkaru ja inimene: kuidas vältida konflikte". Artikli alguses oli juttu pruunkarudest üldiselt, näiteks seda, et nende rahvapärane nimetus on mesikäpp, kuna nad käivad meevargil ning laikäpp, sest nad tallavad viljapõldudel vilja. Samuti oli seal välja toodud vägagi huvitav fakt, mille peale ma varem eriti polegi mõelnud. Nimelt, et tänapäeval on inimtegevus ohtralt killustanud maastiku ehk metsloomade elupaigad on asendatud nüüd põldude, metsaraiete, suuremate teede ja asulatega. Sellest tulenevalt jääb loomadele üha vähem ruumi ning loomade ja inimeste elupaigad nihkuvad paratamatult üksteisele lähemale. Halb on see aga sellepärast, et selle tagajärjel tekib ro...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Loodusturismi teenuse analüüs - pruunkaru vaatlus

Loodusturismi teenuse analüüs Pruunkaru vaatlus Loodusturismi ettevõte NaTourEst OÜ pakub võimalust veeta üks öö karuvaatlusonnis Alutagusel. Loomade nägemise tõenäosus on väga hea, sest lisaks karudele liigub seal ka rebaseid, kährikuid, metssigu ja erinevaid linde. Vaatlusonnid on mugavad ja hästi varustatud. Seal on toolid, vaatlusaknad, magamisnarid, kuivkäimla, ja pildistamise augud. Teenust saab kasutada kui on karuvaatluse hooaeg, mis on aprilli lõpust kuni oktoobrini....

Loodusturismi alused
2 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pruunkaru (Ursus arctos)

Pruunkaru (Ursus arctos) Pruunkaru on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast, keelikloomade (Chordata) hõimkonnast, imetajate (Mammalia) klassist, kiskjaliste (Carnivora) seltsist. Ta on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Veel 30 aastat tagasi oli karu levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Veel leiab teda peale Ida-Euroopa Siberist ja Skandinaavia poolsaarelt ning Põhja-Ameerikast. Eestis mandriosas on ta üsna tavaline loom, kelle arvukus o...

Etoloogia
28 allalaadimist
thumbnail
5
ppt

Pruunkaru toidulaud

b Miks ma valisin sellise teema ? Mina valisin om uurimustöö teemaks pruunkaru toidulaua .Ma valisin selle teema, sest see tundus huvitav ja karu on mu üks lemmikumaid loomi . Küsimused : Mida söövad karud varasuvel ? Kas karude toit sõltub aastaajast ? Kas karud on segatoidulised ? Huvitavaid fakte Hammaste ehituse järgi on karud kõigesööjad ehk segatoidulised. Karud söövad ka erinevaid putukaid (sipelgaid ning nende vastseid ja mitmete teiste putukate tõuke). Huvitavaid fakte Sügisel enne uinakut sööb karu suures koguses marju, tammetõrusid või kaerapõllul kaera. Varasuvel toitub karu puulehtedest, võrsetest ja lopsakatest taimedest. Karude toit sõltub aastaajast ning ühe või teise toiduaine saagikusest. Kokkuvõte Ma sain teada palju uut ja huvitavat .Ma sain oma kõikidele küsimustele vastused. Pruunkaru toidulaua kohta oli põnev teha uurimus...

Eesti taimestik ja loomastik
1 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Referaat karust

· Karu vanust võib määrata tema tagakäpa jälje suuruse järgi: 9-18 kuu vanustel poegadel on jälje pikkus 13-14,5 cm, 2,5 aastastel 16 cm, 3,5-4,5 aastastel 18-19,5 cm ja umbes 5-aastastel kuni 22 cm, suurte ja vanade isakarude jäljed võivad olla kuni 30 cm pikad. · Meeltest on karul enim arenenud haistmine. Ameerika indiaanlaste rahvatarkus väidab: kui männiokas kukub, siis kotkas näeb, hirv kuuleb ning karu haistab seda. · Pruunkaru piim on oma biokeemiliselt koostiselt lähedane lehmapiimale. Seda teadmist kasutatakse edukalt ära loomaaedades ning metsast leitud orbude toitmisel. · Karu kiirusrekord on 50-60 km/h. · Tagajalgadel seismine on eelkõige nuusutamispoos, mitte ründeasend. Rünnates laskub karu alati neljale käpale. 5 LISA 1 Pruunkaru 6 KASUTATUD INFO: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Karu#Elupaik 2. http://web...

Etoloogia
70 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Karu

Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Neil on tugevluustik. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Pruunkaru kehapikkus on 100­ 280 cm, õlakõrgus umbes 90­150 cm. Sabapikkus on ainult 6­21 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Karul on väga halb nägemine ja väga hea haistmine. Toidu pooles ton tegu segatoidulise kiskjaga. Suveperioodil sööb marju ja seeni, kevadeti ja sügiseti murrab ka loomi. Eelistab elupaigana rabadega metsamassiive, kus esineb tuulemurdu. Karu ei ole Eestis looduskaitse all. Jahihooaeg kestab 1. augustist kuni 3...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Karud

Neid on seitse liiki. Üksikud neist kaaluvad kuni 500 kg, kuid enamasti kohtab siiski märksa väiksemaid isendeid. Karvastiku värvus on muutlik, tumepruunist, peaaegu mustast kuni helehalli ja õlgkollaseni välja. Karude kehaehitus on raskepärane, saba lühike, silmad väiksed, jäsemed lühikesed ja viievarbalised.Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Näiteks Suurbritannias suri karu välja 10. sajandil, Saksamaal ja Põhja-Aafirka Atlase mäestikus 19. sajandil, Mehhikos ja suures osas Ameerika Ühendriikides 20. sajandil. Karude koguarvuks maailmas hinnatakse 185 000 kuni 200 000. Neist elab Venemaal umbes 120 000 ja USAs 32 500. Eestis hinnati karude arvuks 2001. aastal 550 isendit. Karude toit ja toitumine Karude toit sõltub aastaajas...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Braunbär

Warum Braunbär interessiert mich? 3 2. Beschreibung 3 3. Lebensräume 4 4. Ernährung 5 5. Geburt 6 6. Bedrohungen 7 7. Systematik 8 8. Quellen 9 1. Warum Braunbär interessiert mich? Braunbär interessiert mich, weil er größtes Raubtier in Estland und Nordamerika ist. Er ist sehr groß, stark, spannend und liebt Hönig als ich. 2. Beschreibung Der Braunbär ist sehr stark und groß. Ihre Knochen sind starker als anderen Bären und er hat einen kleinen Schwanz, was ist 6 bis 21 Zentimeter lang. Er hat ein Muskulöse über den Schultern, was er mehr Stärke gibt. Als andere Bären hat Braunbär auch großes Kopf und Schnauze. Die Ohren sind klein und abgerundet, aber Augen sind sehr klein. Der Nacken ist kleiner als Eisbären. Braunbär hat 42 Zähne und s...

Saksa keel
5 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Laanemetsad

KLASS:ARUMETS .............................................................................................2 ....................................................................................................................2 LAANEMETSAD......................................................................................................2 1.1 Taimekooslused....................................................................................................2 1.2 Loomakooslused.................................................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 1. KLASS:ARUMETS LAANEMETSAD 1.1 Taimekoos...

Bioloogia
52 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Õpimapp loodusõpetuses 3.klass

Uuri imetajaid, linde, kalu, kahepaikseid, roomajaid. (valikusse ei kuulu pruunkaru ) 2. Igast loomarühmast vali üks esindaja, kelle kohta otsi andmeid raamatutest ja internetist. Vali selline imetaja, lind , kala, roomaja, kahepaikne kellest sa tead vähe, aga tahaksid rohkem teada saada. 3. Tee kindlaks valitud loomade teised nimetused, välimus, toitumine, kasvamine ning elupaigad. 4. Vormista kogutud materjalidest, iga esindaja kohta kokkuvõte. Pane kirja tema teised nimetused, välimus, kasvamine ja elupaigad (vaata näidet). 5. Kõik valitud loomaesindajad joonista eraldi paberile ning kirjuta juurde kehaosade nimetused (kokku tuleb 5 eraldi lehte). 6. Iga looma kohta joonista mõistekaart toitumise kohta. 7. Töö lõppu eraldi lehele kirjuta pealkirjaks Enesehinnang ning vasta järgmistele küsimustele: * Mida õppisin seda tööd tehes? * Milline te...

Loodus õpetus
18 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Okasmets

Kliima Mandriline kliima. Jahe ja niiske suvi ning külm talv. Temperatuuri ja sademete kõikumine suur. Mullastik Okasmetsas on leedemullad. Need on keskmise viljakusega, sest sajab rohkem, kui jõuab ära aurta ja üleliigne vesi kannab taimedele vajalikke toitaineid. Taimestik Heletaiga Tumetaiga Tüüpilised puud lehised ja Tüüpilised puud kuused ja männid. nulud. Liivastel ja soistel aladel. Mets on tihe ja varjuküllane. Mets on hõre ning Põõsa-ja rohurinne on valgusküllane ja seal nõrgalt arenenud ning liigivaene. kasvab hulgaliselt Seal kasvavad seened, puhmaid ja samblikke. saprofüüdid ja puhmad (nt. pohlad, mustikad, kanarbikud) Klõps...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti imetajad

Kas sa tunned neid? Ava http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist11.htm ja tutvu välimuse ja kohastumustega. Püüa täita tabel ja nimetada võimalikult palju erinevaid imetajate liike Millised Eesti Nimeta liigid Vasta küsimustel imetajad .... ... esinevad 1.metskits 2.halljänes Miks arvukad? Eestis kõige 3.metssiga 4.pruunkaru Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi arvukamalt? 5.põder 6.rebane ... on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral...

Bioloogia
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun