Protsesside arendamise tehnikad Lisaks metoodikale on vaja leida ka sobiv tehnika muudetavate või probleemsete kohtade leidmiseks. Ajurünnak Ajurünnak on tehnika, kus grupp inimesi pannakse genereerima ideid ilma neid jooksvalt analüüsimata. Ideed kogutakse kokku ja analüüsitakse läbi, sõeludes ebaoluline välja. Paremate ideede puhul viiakse läbi täiendavaid kontrolle nende teostatavuse ja otstarbekuse kohta. Ajurünnak sobib uuenduslike lahenduste sissetoomiseks. Küsimustike koostamine Küsimustike koostamine on tehnika, kus koostatakse valitud sihtgruppidele protsessi või mõne tegevuse kohta küsimustik. Küsimustik võib olla iseseisvaks täitmiseks või ka abimaterjal intervjuu läbiviimiseks. Küsimustikud sobivad suure hulga inimeste arvamuse teadasaamiseks. Algpõhjuse analüüs Algpõhjuse analüüs on tehnika, kus tuvastatakse probleemid ning analüüsitakse sammhaaval nende tekkimise põhjuseid. Algpõhjuse analüüsi tulemused visualiseeritakse n...
1. kMis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Pidevate protsesside korral toimud toote sisse- ja väljavool pidevalt (kogu aeg). Perioodiliste protsesside korral toimub toote sisse- ja välja vool mingi kindla aja jooksul. 2. Mis eristab statsionaarseid protsesse mittestatsionaarsetest? Statsionaarsed protsessid on ajas muutumatud. Mittestatsionaarsed protsessid on ajas muutuvad, nt: veeanum kraaniga, algul voolab vett kiiresti, kui anum hakkab tühjenema väheneb vee voolamise kiirus. 3. Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid / massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, takistusteks on viskoossus (mida viskoossem toode on seda ...
Mitoos: vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste paranemiseks, kasvamiseks. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. Selle käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim interfaasiks. Raku eluringi ühe mitoosi lõpuni nim rakutsükliks. Interfaasis: organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenevad, jagunimisel on oluline, et tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. Selle lõpus on kromosoomid kahekromatiidilised. Nende koostisse kuulub kaks DNA molekuli, mille nukleotiidsed järjestused on üldjuhul identsed ja sisaldavad sa...
1. Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valg...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hardi Roobas PK14-PE NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED JA NENDE PROTSESSIDE KIRJELDUS Referaat Juhendaja: Tiina Rühka Tallinn 2014 Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED 4 2.TEHNOLOOGILISED PROTSESSID 6 3.JAHUPARANDAJAD 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATU KIRJANDUS 9 2 Hardi Roobas ...
Metaboolsete protsesside toimumise põhiline koht on rakk ja selle struktuurid. Metaboolsed rajad: 1.Krebsi tsükkel-põhirajad 2. Spetsiifilised rajad 3.Glükolüüsi rada Katabolism • Ehk dissimilatsioon • Organismis toimuvad muundumisprotsessid (makrotoitainete ja –biomolekulide lõhustumine monomeerideks – ehitusüksusteks), mille käigus salvestatakse (nt. ATP) või vabaneb soojusena metaboolset energiat ning saadakse anabolismi lähtesubstraadid • Jääkainete eemaldamine organismist Katabolismi etapid • Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks • Monomeeride muutmine metaboolse raja võtmeühenditeks (metaboliidid) • Metaboliitide oksüdatsioon Anabolism ja katabolism • Toitumisjärgselt on aktiivsed rajad: • glükolüüs, • glükogeeni süntees • lipogenees • valkude süntees, kudede uuendamine Ehk üleliigse metaboolse kütuse säilitamine varuainetena • Mittetoitumise (mis algab juba mõne tunni möödumised peale toitumist) faasis on aktiiv...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau KESKKONNASTRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja: Anneli Rihvk- Hiie SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................31. MIS ON KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEM ( KKJS ) ? ........................41.1Keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtted .................................................41.1.1 Kohustused ja poliitika Tallinn 2011 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO kool ...
15.03.2011 Tööjõu efektiivne kasutamine tootmisprotsessis Juhtimine so inimeste ja protsesside juhtimine, kusjuures viimane toimub samuti inimeste kaudu. Ettevõte tootmisvarade efektiivne kasutamine oleneb personali teadmistest, oskustest ja kogemustest ning motivatsioonist neid võimeid kasutada. Masinate ja seadmete läbimõeldud valik, soetamine ja rakendamine tagab nende funktsionaalse kasutamsikindluse ja efektiivsuse. Ettevõte personal(tööjõu) otstarbekohane komplekteerimine ja rakendamise korraldamine jääb prognoosimatult ebakindlak, isegi hoolika valiku ning ettevalmistatuse korral. Personali jaotus Personal jaotumise otsatarbekuse ja kasutamise efektiivsuse analüüsiks võib ettevõtte personali jaotada: · Juhtivpersonal(administratsioon) · Insener-tehniline personal, kelle ülesandeks on tootmise juhtimine ja korraldamine; · Majandsuarvestuse ja-analüüsu tugisüsteemi töötajad; · Abipersonal · Töölised, kelle ...
1. Põhikursuses õpitud molekulaargeneetika kordavalt – replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Nende protsesside mõisted, toimumiskohad rakus, ensüümid, toimumiskäigud. (vt esitlusi Translatsioon ja Transkriptsioon) REPLIKATSIOON- kromosoomide koostisaine DNA kahekordistumine. Saadakse ühest DNA molekulist kaks identse järjestusega DNA molekuli. (protsess eelneb raku jagunemisele nt mitoosile). Viib läbi ensüüm DNA-polümeraas. ● TOIMUB: eeltuumsetel tsütoplasmas; päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. ● KOMPLEMENTAARSUS: A=T; G=C ● DNA-polümeraas keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja kummagi esialgse ahela kõrvale sünteesib uue ahela. TRANSKRIPTSIOON- DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. Tuumas.Viib läbi ensüüm RNA- polümeraas. ● ETAPID: 1) lisandub RNA-polümeraas; 2) RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga; ...
Anatoomia "kuseelundid" küsimused vastused Missuguste protsesside abil toimub esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks? Ultrafiltratsioon ja sekretsioon Resorptsioon ja sekretsioon Sekretsioon ja ultrafiltratsioon
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jane Rähni KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Keskkonnajuhtimissüsteem lk 4 Ökomärgis lk 5 Säästev areng Eestis lk 6 Eesti kultuuriruumi elujõulisus lk 6 Inimese heaolu kasv lk 7 Sotsiaalselt sidus ühiskond lk 7 Ökoloogiline tasakaal lk 8 Looduslike protsessise seatus ja tasakaal lk 9 Kokkuvõte lk 10 Kasutatud materjal lk 11 2 Sissejuhatus...
Geoloogia 1.Aktualismi printsiip- meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus need toimusid, seda rohkem need protsessid erinevad. Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maako...
1.Milleks kasutatakse metallide survetöötlust? Kirjeldage mõnda näidet survetöötluse meetoditest. Survega töötlemisel toimub pooltoodete vormimine tahkest metallist, kas külmalt või kuumalt. Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele. Ekstrudeerimine on kuumsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul konteinerisse paigutatud toorik surutakse templi abil läbi martriitsiaa. Tõmbamine on külmsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul traadi-, varda-, toru- või ribakujuline pooltoode saadakse tooriku tõmbamisega läbi tõmbesilma. 2.Survetöötluse lehtmaterjali vormimise protsesside jaotus ja lehtvormimise protsesside üldine kirjeldus. Lõikamine on eraldusoperatsioon, mis jaguneb mahalõikamiseks (tooriku osa eraldamiseks), tükeldamiseks (tooriku jaotamine), väljalõikamine (kinnise kontuuriga tooriku eraldamine), -puhastamine (servade korrastamine ja täpsus) Sügav...
Referaat GISi õpetamine koolides (gümnaasiumites, kutsekoolides ja ülikoolides Eestis ja mõnes teises riigis. Geoinformaatika I 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.GIS päev.............................................................................................................. 3 2.GISi õpetamine Eesti koolides............................................................................. 4 2.1 GIS gümnaasiumis............................................................................................ 4 2.2 GIS ülikoolis...................................................................................................... 5 2.3 GIS k...
ÕPPEASUTUS Operatsioonisüsteemide teooria alused Rühma nr Nimi VIRTUAALMÄLU Referaat Juhendaja: Nimi Tallinn Aasta Õppeasutus Nimi Operatsioonisüsteemide teooria alused Rühma nr Sisukord 1Virtuaalmälu.................................................................................................................3 1.1.Eesmärk...............................................................................................................3 2.Virtuaalmälu realiseerimine........................................................................................5 2.1.Lehekülgede laadimine nõudmisel..........................................
1. Elutsüklid, olekudiagrammid. Diagramm: algoleku ja lõppoleku ringkujulised sümbolid. Nooltega näha võimalikud üleminekud ühest olekust teise. Nooltel olekumuutusi põhjustavad Sündmused ning neid infosüsteemis kajastavad infotöö Tegevused. ELUTSÜKKEL objekti kulgemine ajas läbi erinevate võimalike olekute. Elütsüklid kirjeldatakse Olekudiagrammiga. Olekudiagrammi alusel saab objektiklassi jaoks defineerida nn. dünaamilised alamklassid. Olekudiagramm väljendab objektide elutsüklit. 2. Protsessid, tegevusdiagrammid. Protsesside modelleerimisel saab rakendada peaaegu kõiki UML käitumisdiagramme. Tegevusdiagramm kirjeldab äri- või tehnilise Süsteemi (komponentide) tööd (tegevusi). Tegevusdiagramm väljendab protsesside elutsüklit. ,,Ümar" ristkülik Tegevuste esitamiseks, Romb otsustuste ehk tingimuselike hargnemiste jaoks, paksud paralleelsed jooned paralleelsete-konkureerivate te...
BIOKEEMIA - VITAMIINID Metabolism ehk ainevahetus keemiliste protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eristab jäägid taas väliskeskkonda. Vitamiinid A D E K Q (rasvlahustuvad) B1 B2 B6 B12 C foolhape biotiin Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiinide allikad: · toit · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinipreparaadid Mida puhtam ja on üksikult . Ei saa toimida koos. Toimeühikud peab olema võimalikult kõrge . Vitamiinidest võib tekkida defitsiid Vitamiinivaegus ehk hüpovitaminoos tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest põhjustatud haigusseisund. NIMETUSED BIOFUNKTSIOON ...
Lk 80-Bakterite tähtsus 1. Tooge hetero-ja autotroofsete bakterite näiteid. Heterotroofid: Botulismi bakter, soolekepike ja autotroofid on näiteks tsüanobakter. 2. Kuidas aitavad bakterid kaasa mulla kujunemisele? Nad lagundavad orgaanilist ainet. 3. Mis tähtsus on bakteritel looduses? Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates. 4. Millega tegeleb biotehnoloogia? Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega. 5. Tooge biotehnoloogiliste protsesside näiteid, milles rakendatakse baktereid. Toiduainete hapendamine, etanooli tootmine. 6. Kuidas saab baktereid kasutada seenhaiguste tõrjeks? Bakterite geene muudetakse nii, et need toodaksid parasiitseentele toksilisi ühendeid. 7. Millest tuleneb osa bakterite patogeensus? Nad eritavad oma elu käigus toksiine, mis on surmavad teistele organismiele. 8. Milleks kasutatakse bakterite poolt toodetud ensü...
Aine- ja energiavahetus AUTOTROOFID sünteesivad ise orgaanilisi aineid anorgaanilistest ainetest HETEROTROOFID kasutavad teiste organismide poolt valmistatud orgaanilisi ühendeid Energia saamise 3 viisi : a) valgusenergia b) anorgaanilistest ühenditest keemiline energia c) orgaanilistest ühenditest keemiline energia Tunnus Enamik autotroofe Mõningad heterotroofid autotroofid Energia allikas Valgusenergia Anorgaaniliste Orgaaniliste ühendite ühendite oksüdeerimine oksüdeerumine Süsiniku Anorg. ühendid, eluta Raua-, väävli-, Teiste poolt...
Eesti Mereakadeemia Hüdrometeoroloogia ja loodushoid Uurimislaevad Referaat Koostaja: Marianne Kangur Rühm: KM21 Õppejõud: Urmas Lips Nelli Norit Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Mis on uurimislaev...........................................................................................................................4 2. Süvamere puurimislaev CHIKYU....................................................................................................5 3. Uurimislaev NATSUSHIMA............................................................................................................6 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” LOGISTIKAFIRMA Üliõpilane: xxxxxxxxxxxxx Õpperühm: EALBxxx Matrikli nr.: xxxxx Juhendaja:xxxxxx Tallinn 2015 SISUKORD 1 ÜLDVAADE ........................................................................................................................................ 3 1.1. TAUST ........................................................................................................................................... 3 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID ......................................
1.Lõikamise mõisted Lõikamiseks nim. töödeldava materjali või mingi keha tükeldamist, sellelt mingi osa või kihi eraldamist materjali sisselõike tegemisel. Topoloogiliste tunnuste järgi on lõikamine sidemeid katkestav protsess (topoloogia on matemaatika osa, mis käsitleb geomeetriliste kehade üldisi omadusi). Küberneetiliste tunnuste järgi on lõikamine juhitav protsess 2.Kuidas jaotatakse lõikamise energia või protsesside järgi? 1) mehaaniliseks - lôikamisel rakendatakse mehaanilist energiat, lôikamine toimub mehaanilise deformeerimise tulemusena; 2) termiliseks - lôikamisel kasutatakse soojuslikke protsesse; 3) keemiliseks - lôikamisel kasutatakse keemilisi protsesse. Vôimalik on ka erinevate energialiikide ja keemiliste protsesside kooskasutamine. 3.Kuidas jaguneb mehaaniline lõikamine? 1) lôikamisel kasutatava mehaanilise energia (ala)liigi, 2) tööriista iseloomustavate parameetrite järgi. 3) protsessi kinemaatika järgi. 4.Mehaan...
Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike ümbritsevat, 3-st eluaastast alates hakkab valim...
MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimühiskonna pikas arenguloos võib eristada mitut etappi, mis kõik on põhinenud eri tehnoloogiatel ja sotsiaalsetel suhetel ning toiminud vaid neile iseloomulikus ühiskonnakorralduses. Jättes kõrvale väga kauged ajad, võib ühiskonna arengus eristada põllumajandusajastut, tööstusajastut ja infoajastut. 1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Ligikaudu kaks miljonit aastat elasid inimesed korilusest ja küttimisest. Umbes 6000-7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu ning lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatus-vahendeid, millest valdav osa tarbiti elatus- majanduse e. naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Esivanematelt päritud t...
ÕHKSIDEAINED SAAMINE, KASUTAMINE, TOOTMINE REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12 Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 SISUKORD 2 SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................4 1.SIDEAINED......................................................................................................................................5 2.SIDEAINETE SAAMINE..........................................................................
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE JA JUHTIMINE Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1KOMMUNIKATSIOONI LIIKUMINE ORGNAISTASIOONIS.......................................4 1.1Vertikaalne kommunikatsioon organisatsioonis............................................................4 1.2Horisontaalne kommunikatsioon organisatsioonis........................................................4 1.3Diagonaalne kommunikatsioon organisatsioonis..........................................................5 2KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS JA SEDA TAKISTAVAD TEGURID.....................5 2.1Kommunikatsiooni füüsilised takistused.......................................................................5 2.2Tajuga seotud kommunikatsioonitõkked................................................................
KOOL ÕPPEGRUPP BLALBAL Mälu haldamine Referaat Juhendaja: Tartu 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Mis on mälu haldamine?...................................................................................................... 4 2. Virtuaalmälu........................................................................................................................ 4 3. Operatsiooni süsteemide plussid ja miinused...................................................................... 4 4. Saaleala.............................................................................................................................. 5 4.1 Saalesea...
1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.): dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega. teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psüh...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž VÕRDLUSANALÜÜS Referaat Pärnu 2015 Sissejuhatus Et saavutada nõutavat kvaliteeditaset, on igal organisatsioonil vaja kvaliteedijuhtimist. Kvaliteedijuhtimist on vaja selleks, et organisatsioon saaks sihipäraselt oma tegevust korraldada. Kvaliteedijuhtimine on ära määratud standarditega ning kvaliteeti on võimalik mõõta ja hinnata. Üks tuntumaid kvaliteedi mõõtmise mudeleid on võrdlusanalüüs. Üks vanimaid juhtimistarkusi ütleb, et kõike, mida saab mõõta ja võrrelda, saab paremaks teha. Kasvav konkurents, sunnib ettevõtteid koostööd tegema, et võrdluse kaudu teineteiselt õppida. Konkurent võib ettevõtte jaoks olla samas ka väga hea koostööpartner, kellega omavahel koostööd tehes ettevõtted jõuvad paremate tulemusteni. Võimalusi, millistes valdkondades võrdlusanalüüsi rakendada on mitmeid: konkreetsed tööprotsessid, finantsnäitajate võrdlus, tulemuste võrdlus, toot...
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid. Darwinlik evolutsioonitooria ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Populatsioon tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks populatsioonideks. Populatsiooni moodustavad nt mingi kalaliigi isendid ühes järves, mingi taimeliigi isendid ühes metsas ja ka eestlased Eestimaal. Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüüpselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Nende tunnuste sarnasus tuleneb peamiselt geneetilisest sarnasusest. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni...
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millise kattega elektroode kasutatakse reeglina teraste keevitamisel süsiniku sisaldusega üle 0,2%? Vali üks: a. rutiilkattega b. aluselise kattega c. tsellulooskattega d. happelise kattega Küsimus 2 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitusvoolu allikatest on kõige kõrgema kasuteguriga Vali üks: a. keevitustrafod b. keevitusalaldid c. alalisvoolu generaatorid (keevitusmuundurid) d. vahelduvvoolu generaatorid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millest ei lähtu keevitaja keevituselektroodi diameetri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Vali üks: a. keevitatava materjali keemilisest koostisest b. õmbluse ruumilisest asendist c. keevitatava materjali paksusest d. õmbluse servakujust Küsimus 4 Õig...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Siduteooria ja disaini õppetool Kodutöö nr 3 aruanne aines LAC5700 OPERATSIOONISÜSTEEMID autor: Eero Ringmäe 010636LAP juhendaja: Vello Kukk Tallinn 2002 Üldine suunitlus Katsetamisel osutus, et otstarbekas oli jälgida algoritmide käitumist piisavalt erinevate taktide arvude korral. Haldusstrateegiate headus tuli paremini esile, kui võrdlesin neid vaid 100, 400 ja 800 taktiste simulatsioonide korral. Valisin kriteeriumiteks peale protsessori ning ressursside kasutamise oote- ja täiteaegade ka maksimaalsed ooteajad protsessori ning ressursside järjekorras, kuna kasutajaprogrammide juures on üheks põhikriteeriumiks protsesside täitmise sujuvus (näiteks meedia taasesitamine arvutis, kopeerimine, salvestamine). Selguse huvides võtsin võrdlemisel arvesse algoritmide RoundRobin variandid vaid ajakv...
2. KLIENT KLIENT JA KLIENDIKESKSUS ISO KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI TERMINITE STANDARDI 9000:2000 DEFINEERITAKSE KLIENTI KUI ORGANISATSIOONI VÕI ISIKUT, KES VÕTAB TOOTE VASTU KLIENTE LIIGITATAKSE: SISEKLIENT – TEINE TÖÖTAJA ORGANISATSIOONIS VÄLISKLIENT – KLIENDID, KES KASUTAVAD ORGANISATSIOONI TOODET ! SELLEKS, ET VÄLISKLIENT ETTEVÕTTE TOOTE/TEENUSEGA RAHULE JÄÄKS TULEB ESMALT TAGADA ETTEVÕTTE SISEKLIENTIDE RAHULOLU TOOTE/TEENUSEGA ISO 9001:2001 STANDARDI PUNKTI 5.2 JÄRGI PEAB TIPPJUHTKOND TAGAMA, ET KLIENDI NÕUDED ON KINDLAKS MÄÄRATUD NING ET NEID KLIENDI RAHULOLU EESMÄRGIL TÄIDETAKSE. KLIENDIGA SEOTUD PROTSESSID ON VÄLJA KIRJUTADUD STANDARDI PUNKTI 7.2. ALL, MILLE JÄRGI ON ETTEVÕTE KOHUSTATUD KINDLAKS MÄÄRAMA TOOTEGA SEOTUD NÕUDED, TOOTEGA SEOTUD NÕUETE ÜLEVAATUSE JA INFOVAHETUSE KLIENDIGA. STANDARDI PUNKT 8.2.1 NÕUAB, ET ORGANISATSIOON PEAB KONTROLLIMA KLIENDI RAHULOLU Kliendikesksuse juurutamine I. Kõigi võimalike praegust...
Termodünaamika soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip energia jäävuse seadus. II printsiip protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(=Akas /Q1) Entroopia suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Ter...
Mõisted ja teemad kordamiseks 1. Infosüsteemi valdkond- Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: probleemide lahendamist otsuste vastuvõtmist vajalike tegevuste sooritamist arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega ettevõttes/organisatsioonis – teiste sõnadega, probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. 2. Infosüsteemi mõiste- Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt ...
Struktuuri- ja (vs) protsessiorganisatsioon vertikaalse ja horisontaalse ristumised (ehk konflikt) struktuuriorganisatsioon ülesehituse ehk struktuuri (nt töökohad, osakonnad jne) ning nendevaheliste seoste kujundamine protsessiorganisatsioon tegevuste (ehk protsesside) ja sündmuste organiseerimine organisatoorse struktuuri raames Reaalsuses on tihedalt vastastikku seotud ja mõjutavad. Protsessijuhtimine ja protsesside juhtimine on täiesti erinevad mõisted! Üldised mõisted Protsess vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogum, mis muundab sisendid väljunditeks (ISO 9000). Äriprotsess vastastikku seotud mõjurite ja tegevuste kogum, mis lähtub kliendi vajadustest ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega. Põhiprotsessid loovad väärtust kliendile ja lisavad väärtust sisendile, tavaliselt lähtuvad organisatsiooni tuum- ehk põhikompetentsist kulgevad organisatsioonis horisontaalselt. (milles organisatsioon on ...
Eksogeensed protsessid Risti: 2. Mis toimub reljeefiga nende protsesside tulemusel tasandumine 4. süvakivimite rabenemisel ja porsumisel tekkinud murendi nimetus murendmaardla 9. Eksogeensete protsesside liikumapanev jõud Päikeseenergia Alla: 1. Üks murenemise tüüp on ... murenemine biokeemiline 3. füüsikaline ja keemiline... on üks eksogeenne protsess murenemine 5. eksogeensed protsessid ... maakoort kulutavad 6. mitmesse rühma jagatakse eksogeensed protsessid kolme 7. eksogeensete protsesside vastandiks on ... protsessid endogeensed 8. ...ehk akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine settimine 9. Üks murenemise tüüp on ... porsumine
Operatsioonisüsteem- see on süsteemi ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti riistvara vahel- programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval ja efektiivsel viisil. Operatsioonisüsteem peab tagama arvutisüsteemi korrektse kasutamise. Operatsioonisüsteem- arvutiprogrammide kompleks, kindlustamaks *kasutaja liidest, *arvuti aparatuursete ressursside juhtimist, *tööd failidega, *Andmete sisestamist ja väljastamist, *rakendusprogrammide täitmist, *utiliite, opsüsteem- on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Erinev tabel: Arvuti tasemed Kasutaja rakendusprogrammid Kõrgtaseme programmeerimiskeeled Assembleri keel, masinkood Mikroprogrammid. Riistvara...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanda õppekava Embrüoloogia analüütiline seminaritöö Koostaja: Karina Selivanova Õppejõud: Marge Mahla Tartu 2015 1. Millised olid minu eelnevad teadmised? Loode saab 23 kromosoomi isalt ja 23 kromosoomi emalt. Iga kromosoom koosneb DNAst. DNA sisaldab geneetilist koodi. Esimeste raseduse nädalate jooksul toimuvad naise organismis tõsised hormonaalsed muutused. Nii organism valmistub ennast lapse kandmiseks ette. Rasedus on jagatud kolmeks trimestriks: raseduse esimene trimester kestab 12 nädalat, teine trimester kestab 13.-26. nädalat ja kolmas trimester on 6. kuni 9. kuuni. Naisel võib esineda rasedustoksikoos. Esimene ultraheliuuring tuleb teha 10. -14. nädalal. Ultraheliuuring saab näidata kas lootel on mingi anatoomiline arenguhäire. Ultraheliuuring näitab, mitu loodet on. Ema saab tunda...
Operatsioonisüsteemi alused · http://codex.cs.yale.edu/avi/os-book/ · http://physinfo.ulb.ac.be/cit_courseware/cscourse.htm · http://www.cs.ut.ee/~varmo/OS2004/slides/ Referaat · Tähtaeg 1. Mai · Teema kooskõlastada õpetajaga · Laadida üles õpetaja serverisse hot.ee/llesurk · Edasi E-õpe · Registreerida ennast keskkonda · E-mail õpetajale · Õpetaja kinnistab teid õigele kursusele · Parooli mitte unustada (küsige e-maili teel õpetajalt) Mõiste Operatsioonisüsteem (OS) see on süsteemi- ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti (riistvara) vahel programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval efektiivsel viisil. Opsüsteemi peab tagama arvutisüsteemi korrektse käitumise. Operatsioonisüsteem, O...
Tarnestrateegiate kordamisküsimused 1. Millised on logistika erinevad juhtimise tasandid ja milliseid toiminguid nendel teostatakse? Strateegilise juhtimise sisuks on eelkõige otsuste langetamine ja pikaajaliste plaanide tegemine koos eesmärkide ja nende saavutamise aja äranäitamisega. Logistikastrateegia kujundatakse ettevõtte äristrateegia ja turundusstrateegia baasilt ja see peab toetama ettevõtte ja turunduse strateegiaga seatud eesmärkide saavutamist. Tüüpilised strateegiavaldkonna tegevused on ettevõtte logistikasüsteemi ja tarneahela modelleerimine ning vastavad simulatsioonid, erinevate tegutsemisalternatiivide väljatöötamine, protsesside ja tegutsemismudelite kavandamine ning arendamine, veoviisi valik, lao asukoha valik, sobiva logistikatehnoloogia valik, väljast tellimine jne. Taktikaline juhtimine on eelkõige...
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Materjalitehnika instituut DURALUMIINIUMI TERMOTÖÖTLUS Aruanne MATB11 Juhendaja Liina Lind Tallinn 2011 Töö eesmärk Tutvuda alumiiniumisulami duralumiiniumi termilise töötlemisega ja sellega kaasnevate protsesside muutustega ning uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Tutvuda ja aru saada duralumiiniumi karastamise ja vanandamisega ning tänu sellele aines toimuvate protsesside muutustega ning aru saada, miks aine omadused muutuvad. Duralumiiniumi keemilisi koostise iseloomustus ja faasidiagramm Duralumiinium sisaldab vaske 2,2- 5,5 %. Mangaani, räni ja magneesiumi sisaldab kuni 1%. Seega alumiiniumit s...
Väetised Lauka Põhikool 9. klass Miko Malk Mis on väetis? Väetis ehk väetusaine on aine, mis soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu, parandab mulla kvaliteeti ja tõstab mulla viljakust. Taime kasvukohale väetise lisamist nimetatakse väetamiseks. Rühmad Väetisi on väga palju erinevaid ja neid rühmitatakse mitmete aspektide alusel: Koostise alusel Vastavalt tootmise iseloomule Toime alusel Toime kiiruse alusel Vastavalt väliskujule ja konsistentsile Väetise omastamise viisid Otsesed Taimed omastavad väetise juurte kaudu Lehtede kaudu ,,toitvad" - Ained jõuavad taime läbi lehtede Väetiste koostised Orgaaniline-sisaldab orgaanilisi aineid Anorgaaniline-valmistatud lihtsatest kemikaalidest või mineraalidest Naturaalne-toodetud läbi looduslike protsesside (Nt. Kompostimine) või läbi keem...
Infosüsteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised) Infosüsteemide valdkond Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: · probleemide lahendamist · otsuste vastuvõtmist · vajalike tegevuste sooritamist · arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. Infosüsteemide valdkonna spetsialisti teadmised · ärialased teadmised · infotehnoloogia-alased teadmised · analüütiline ja kriitiline mõtlemine · suhtlus, meeskonnatöö oskused Kokku võetuna infotehnoloogial põhinevat ettevõtet ja tema arendust puudutavad teadmised Infotehnoloogia (IT) definitsioon Infoteh...
Termodünaamika 2. printsiip Termodünaamika teise printsiibi põhimõte seisneb looduslike protsesside kindlas suunas. Tõestada termodünaamika printsiipe ei saa, aga need põhinevad inimkonna kogemustest tehtud järeldustel. Meie argielu on ümbritsetud selliste protsessidega, kuigi me võib-olla neid ei tajugi ja võtame kui tavalisi igapäevaseid asju nagu näiteks ahjust tulenev soojus või toidu lõhn. Kuigi nüüdisajaks ole veel selle printsiibi üldist ja kõikehõlmavat sõnastust on mitmed teadlased seda printsiipi erinevalt ka sõnastanud ja selle kohta saab tuua mitmed näiteid. Rudolf Clausiuse sõnastus kõlab nii: soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. See sõnastus kehtib vaid soojuslike protsesside jaoks. Iseeneseliku ülemineku all mõistetakse siin suletud süsteemi, kus on nii kuumi kui ka jahedaid kehi. Kuumad kehad saavad jahtuda ja külmad soojeneda. Näiteks on köök, kus on elektri...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Elika Saskina EMBRÜOLOOGIA Seminaritöö Tartu 2017 1. Embrüoloogia seminaritöö 1.1. Millised olid eelnevad teadmised? Enamik eelnevaid teadmisi embrüoloogiast sain gümnaasiumi bioloogia tunnist. Näiteks teadsin, et lapse saamiseks peab seemnerakk viljastama munarakku. Terve lapse saamiseks peavad vanemad olema tervisliku eluviisiga seega süüa mitmekesist toitu, olema aktiivsed, lisaks vältima alkoholi, tubaka tooteid ja muid narkootilisi aineid. Meestele pole soovitatav kanda liiga kitsast aluspesu, sest see hävitab spermarakke. Aborti saab teha kuni kolme kuuni alates viljastumisest või 20 nädalani, kui lootel on leitud mõni füüsiline või vaimne puue . Teadsin, et loote sugu sõltub mehest, kuna naisel on kaks X-kromosoomi ning meestel üks Y-kromosoom ja üks X- kromosoom. Need olid minu vara...
Hormoonid Triin Sassiad 9/13.kl Tõstamaa Keskkool Hormoonid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist. Taimehormoonid ehk fütohormoonid ehk kasvufaktorid Feromoonid Eikosanoidhormoonid : prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid Dokosanoidid Aminohappehormoonid Peptiidhormoonid Valkhormoonid Steroidhormoonid: androgeenid, östrogeenid, gestogeenid, glükokortikoidid, mineralokortikoidid Vitamiin D hormoonvormid Retinoidhormoonid Neurohormoonid Neurotransmitterid (jne) Hormoonide ülesanne Hormoonide...
Tallinna Polütehnikum Deniss Skrabutenas AA-12 Millega tegeleb automaatika Referaat Tallinn 2013 Automaatika Automaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb automaatseadmete ja automatiseeritavate protsesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ning vahenditega. Selle eriala eesmärk on vähendada või üldiselt asendada käsitsitööd . Automaatika hõlmab selliseid valdkonnad nagu energeetika, tööstus, ehitus, põllumajandus, veondus või teenindus. Automatiseerimise eesmärgid Automatiseerimine võimaldab : 1. Suurendada tootlikkust (Automatiseerimine suurendab tihti produktiivsust. See tähendab valmistatud toodete suuremat arvu ajaühikus.) 2. Vähendada tööjõu maksumust (Tööjõu maksumus arenenud riikides kasvab pidevalt tõusvas joones. Järelikult suuremad investeeringud automatiseerimisse inimtöö asendamiseks ...
Ettevõtte/organisatsiooni mõiste Oma olemuselt on organisatsiooni puhul tegemist inimeste grupiga, mille liikmed annavad oma kohustuste/vastutuspiirkonna raames panuse mingi ühise eesmärgi täitmiseks teevad koostööd mingi tulemuse saavutamiseks. Organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke. Ettevõtet defineeritakse kui vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside eesmärgipärast kombinatsiooni. Ettevõtte/organisatsiooniga seotud huvigrupid omanikud raha vm mõõdetava väärtuse teenimine; kliendid vajaduste rahuldamine läbi väärtuse omandamise; juhid minimaalsete kuludega maksimaalsete tulemuste saavutamine; töötajad turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond. Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja a...
Termodünaamika 2. seadus Termodünaamika uurib soojusnähtusi, soojusvoogude liikumist ja energia üleminekuid ühest vormist teise. Termodünaamika seadusi ei saa tõestada, nad on inimkonna kogemuste üldistused. Termodünaamika teisel seadusel on palju omavahel ühtivaid sõnastusi. Kõik nad aga käsitlevad looduslike protsesside mittepööratuvust. Protsesside mittepööratuvust tõestavad ka kõigi loogilisemad näited. On ju teada, et õun kukkub puult maha, mitte vastupidi ning kui avada õhupalli kinnisidumiseks kasutatud nöör, jookseb õhupall tühjaks. Kunagi aga ei täida õhk õhupalli iseenesest. Kui tuua veidi keerukamaid näiteid, siis kõik teavad ju, et korrapäratus tekib iseenesest, kord aga ei teki. Igapäevasest elust on ju näha, et toad vajavad koristamist ka siis, kui keegi neid pole kasutanud. Kunagi ei leia ka aset protsessid, kus õhupall iseenesest täituks, tuba läheks korda vms. Seejuures pole ükski neist ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
