Tegelased: · Josef K. teose peategelane, töötab pangas · Preili Brüstner naine, kes elab K.ga samas majas · Proua Grubach majaperenaine · Onu Karl K. onu · Huld advokaat · Leni Huldi põetaja · Rudi Block müügimees, kes on samuti süüdistatav · Titorelli kohtumaalija Esimene peatükk Vahistamine. Kõnelus proua Grubachiga. Siis preili Bürstner Josef K. Ärkas oma kolmekümnenda sünnipäeva hommikul ning imestas, miks toatüdruk Anna talle hommikusööki polnud toonud. Ta helistas kellukest, mille peale saabus tuppa mees, keda ta varem polnud kohanud. Soovitud hommikusööki ta ei saanud, selle asemel teatati talle, et ta on vahistatud. K. ei teadnud mille eest ta arreteeriti või miks see ettekujutatust nii palju erineb. K.-l paluti oma toas korraldusi oodata. Kogu sündmust jälgisid naabrid oma korterite akendest. Mõne aja pärast kutsuti ta inspektori juurde. Talle anti selga must kuub. K. saad...
TEENINDUSPROTSESS Ettevõtte teenindusprotsess põhineb äriideel ja teeninduskontseptsioonil. Ettevõtte äriidee vastab järgmistele küsimustele: Kellele? kes on ettevõtte kliendid Mida? milliseid tooteid/ teenuseid ettevõte pakub Kuidas? kuidas tooted/ teenused toodetakse ja kliendini viiakse. Ettevõtte teeninduskontseptsioon näitab, kuidas ettevõte kavatseb lahendada teatavat kindlat tüüpi probleeme mingil kindlal viisil. Teeninduskontseptsioon peab olema konkreetne ja kõigile arusaadav. Teeninduskontseptsiooniga määratletakse peatoode/ teenus ja lisateenused, samuti viis, kuidas teenuspakett klientidele kättesaadavaks tehakse ning kuidas kliendiga suheldakse. Teenindusprotsessina võib käsitleda erinevate teenindustoimingute kompleksi, millega saavutatakse soovitud tulemus. Teenindusprotsessi võib käsitleda ka kui ostja-müüja suhet. Teenindusprotsessis osalevad: Klient Teenindusümbrus (keskkond) Ettevõtte t...
Kafka ,,Protsess" 1. Nägemus: Mida kirjanik on tahtnud öelda? Teades, et Max Brod selle raamatu peatükid ühtseks teoseks kokku pani ning mõned peatükid isegi lõppu fragmentidesse jättis, võib seda teost väga mitmeti mõista. Minu arvates tahtis Kafka selle teosega näidata avalikkusele eelkõige seda suurt varjamist, ebaõiglust ja isegi petmist. Kaebealune ei saanudki üldjuhul teada, milles teda süüdistati. Oli väga ebaõiglane, kuidas protsessi venitati. Kafka kirjutas ka seda, kuidas avaldusi (süüaluse kirjutatud) ei loetud ega tähtsaks peetud. Suhteliselt napisõnaliselt või endassetõmbunult olid edasi antud need tunded, mis valdasid teadmatuses olevat süüalust. K.-l oli raske, sest ta vahistati täiesti ootamatult, enda kodust ning õige pea teadis sellest juba terve linn. Kindlasti tahtis Kafka sellega lugejale öelda ka just seda, kui kiiresti jutud liiguvad. Tihti teadis mõni teine sinu protses...
docstxt/13005698415668.txt
Ülesanne 5 Protsess ideaalgaasiga Algandmed: V1=8m3 Gaas on heelium (He) T=const. M(He)=4g/mol p1=8Mpa=8000000 Pa He moolerisoojus k=1,67 t1=400°C V2;T2;L;Q=? T1=T2=673,15 K p2=0,14 Mpa=140000 Pa Arvutused: Leian erimahu v1 valemist pv=RT: 8000000· 0,175 v2 = 140000 = 10 m3/kg RT v1 = p Leian massi: pV=mRT 8314 R= 4 =2078,5 p1 ·V m= RT ...
Ained võivad lahustumisel moodustada: a) Joone (happed, alused, soolad), saadud lahus juhib elektrit ja sellist ainet nim. elektrolüüdiks. b) Molekule (orgaanilised ained, lihtained, osa oksiide), kuna lahuses laetud osakesi ei ole siis lahus elektrit ei juhi. Selliseid ainedi nim. mitteelektrolüütideks. Elektrolüüdid jagunevad: 1) Tugevad elektrolüüdid. Kogu aine jaguneb joonideks (soolad, tugevad happed ja tugevad alused). (eelised need mis lahustuvad vees HCl ; H2SO4 ; HNO3) Tugevate elektrolüütide lahused juhivad hästi elektrit. Nõrkade elektrolüütide lahustes on ioonide sisaldus väike, seetõttu on nende lahuste elektrijuhtivus palju halvem. 2) Nõrgad elektrolüüdid. Moodustavad lahuses ioone vähesel määral (nõrgad alused ja nõrgad happed). Mõisted: 1) Elektrolüüt aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit. 2) El...
"Protsess" (Franz Kafka) Franz Kafka sündis 3. juulil 1883 Prahas. Kuulsus saabus Kafkal alles pärast surma,kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Oma elu ajal väljastas Kafka ainult üksikuid novelle. Franz Kafka suri 1924 Austrias Viinis. Raamat jutustab ambitsioonikast Josef K. nimelisest panga ametnikust, kes arreteeritakse ilma mingi kindla põhjuseta, tema kolmekümnendal sünnipäeval. Keegi talle ei ütle miks seda tehti, öeldakse vaid, et ta peab kohtu ette minema, kus on korraldatud kohtu protsess temale. Siiski peab K. ilmuma asjaajamiste komitee ette ja ennast kaitsma. K. arvab, et see kõik on vaid nali. Josef K teeb ennast kohtupingis lolliks ja ta üle mõistetakse kohut. Aasta hiljem K. kolmekümne esimesel sünnipäeva hommikul tulevad tema juurde mehed kelle ülesandeks on ta ...
Franz Kafka „Protsess“ Lühikokkuvõte Romaan algas Josefi ootamatu vahistamisega tema sünnipäeval. Josefile aga ei öeldud, milles teda süüdistati. Peale ülekuulamist ütles inspektor talle, et ta on arreteeritud, kuid ta võib endiselt tööl käia ja elada edasi nii nagu varemgi. Peale tööd vabandas Josef perenaise ees oma vahistamist, kuid perenaine tundus seda mitte pahaks panevat. Seejärel ootas ta Bürstnerit, et vabandada ka tema ees, sest ülekuulamine oli tema toas toimud. Bürstner oli esialgu hämmeldunud, kuid lasi siiski Josefil talle hommikustest sündmustest ette kanda. See aga köitis perenaise õepoja tähelepanu ning Bürstner palus Josefil lahkuda. Enne lahkumist suudles Josef Bürstnerit. Josefile öeldi, et uurimine toimub järgmisel pühapäeval. Ta sattus hämmingusse, kui ta nägi, et kohtuks on korterelamu vaesunud naabruses. Kuna tal pol...
,,Protsess" / Franz Kafka Kui mõni unenägu või elamus on väga kummaline ja seletamatu, kui tunneme kartust ja kabuhirmu jälitamise ees, teadmata, kes meid jälitab ja miks, siis räägitakse kafkalikust tundest. See tähistab hirmu ja mahajäetuse ürginimlikku kogemust, mille Franz Kafka on jäädvustanud kirjandusse nii iseloomulikul viisil, et tema nimest tehti omadussõna. Kui Prahast pärit autor 1924.aastal 41aastaselt tuberkuloosi suri, ei pandud seda eriti tähele, sest ainult vähesed tundsid tema teoseid. Praegu peetakse Kafkat üheks maailmakirjanduse tähtkujuks. Kafka elus oli vähe kordaminekuid. Töö juristina kindlustusettevõttes oli talle koormav, armastuses polnud tal õnne ja tema tervis oli alati kehv. Pidevalt saatsid teda meeleheide ja depressioonid. Rõõmu valmistas vaid kirjutamine, see oli tema ainus kirg. Looming ei olnud Kafkale eriti tähtis, ta nimetas oma töid kritseldust...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond MUUTUSTE PROTSESSID REHABILITATSIOONIS Juhendaja: Pärnu 2013 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Rehabilitatsioon.............................................................................................................4 1.2 Rehabilitatsiooni protsess........................................................................................5 2. Muutuste protsess..........................................................................................................7 2.1 Muutuse faasid.........................................................................................................8 2.2 Muutuse protsessid......................................................
Ülesanne 3 Protsess ideaalgaasi seguga Puidu põlemisel tekkinud suitsugaas väljub katlamaja korstnast temperatuuril t sg . Suitsugaasi käsitleda koosnevana neljast ideaalsest komponendist: veeaur, süsihappegaas, lämmastik ja hapnik, millest kolme osamaht protsentides on antud lähteandmete tabelis. Põlemisel tekkiva suitsugaasi kogus kuupmeetrites sekundi kohta V sg 0 on esitatud normaaltingimustel ( B0 =760 mmHg ja t0 =0 °C). Isobaarse protsessi moolerisoojus kaheaatomilisele gaasile on 29,31 kJ/(kmol·K) ja kolmeaatomilisele gaasile 37,68 kJ/(kmol·K). Aine aatommassi määramisel ...
Roman Koscikas 120450 10.11.2012 Ülesanne 3 Protsess ideaalgaasi seguga Kirjutan välja algandmed: Suitsugaasi koostis: N2 50%; CO2 20%; O2 3%; H2O 10050203=27% Tsg=200+273,15=473,15K Vsg0=9m3/s Tv=2+273,15=275,15K Leidmaks korstna diameetrit, pean eelkõige leidma suitsugaasi ruumala antud tingimustes: T 473,15 V sg=V sg0 sg =9 =15,59 m3 / s T0 273,15 Nüüd leian sellise silindri läbimõõdu, mille kõrgus oleks h=8m ja ruumala V=15,59m3, ning siis leian selle silindri läbimõõdu: Järgmiseks leian soojuskao Q2: √ V =h...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut JUHTUMI HALDUSE PROTSESS Referaat õppeaines ,,Infosüsteemide ülalhoid" (IDU1341) Juhendaja: Indrek Hiie Esitatud: 21.12.2016 Tallinn 2016 Sisukord Mõisted................................................................................................................... 3 Sissejuhatus........................................................................................................... 4 Juhtumi haldus........................................................................................................ 4 ITIL.......................................................................................................................... 4 ITILi ajalugu........................................
Raha loomise protsess Kommertspangad laenavad raha. Tegelevad varjatud emissiooniga- suunavad ringlusesse täiendavat raha, kuigi emissiooni ainuõigus on keskpangal. Tegemist on arvestusliku rahaga. Raha peab ringluses olema parasjagu, ei tohi olla liiga palju, sest hakkab majandus pidurdama läbi inflatsiooni või ei ole lihtsalt millestki finantseerida riigi majandustegevust. Kuna kohustuslik reserv on protsendimäär kaasatud vahenditest siis on keskpangal ülevaade kui palju kommertspank on ressursse kaasanud ning kui palju on tema potentsiaalne võimalus välja anda laenusid. Rahakordaja näitaja – esialgse kaasatud vahendi kasvukordajat. Kohustusliku reservi pöördväärtus – rahakordaja väärtus. Ideaalseks rahakordajaks nim sellist rahakordajat, mis iseloomustabki kohustusliku reservi pöördväärtuseks. Kuna pankadel on vastavalt seadusele või oma põhikirjale kohustus või õigus luua ka täiendavaid reserve, siis rahakordajat, mis lisaks võtab ...
Referaat Nürnbergi protsess Sisukord Kohtuprotsessi eelnõu...........................................................3 Koht..........................................................................3 Kohtuprotsessi läbiviijad..............................................3 Kohtuprotsessist lähemalt.................................................4-7 Võitjate kuritegusid ei arutatud.....................................8 Lääneriigid kandsid kommunismi kuriteod maha............9 Nürnbergi kohtu alla olnud natsikurjategijad.................10 Kohtuotsuse kokkuvõte..............................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................11 Kohtuprotsessi eelnõu 2. jaanuaril 2006 avaldas Briti Sõjaministeerium Teise maailmasõja aegsed paberid, mis kinnitasid, et ...
Nürnbergi protsess Nürnbergi kohtuprotsessid toimusid Saksamaal Nürnbergi linnas Õigluse Palees aastail 19451949. Protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal (IMT), kus süüdistati Saksamaa 24 tähtsaimat vangistatud riigimeest. See leidis aset 20. novembrist 1945 1. oktoobrini 1946. Kohtuprotsessi eelnõu: 2. jaanuaril 2006 avaldas Briti Sõjaministeerium Teise maailmasõja aegsed paberid, mis kinnitasid, et juba 1942. aasta detsembris alustati "ettevalmistusi" Saksa liidrite karistamiseks. Veidi hiljem 1943. aastal pakkus Teherani konverentsil Stalin välja, et tuleks hukata 50 000...100 000 Saksa ametnikku, muu hulgas olevat Franklin D. Roosevelt naljatlenud, et 49 000 piisaks. Säärastele suurtele tapatalgutele pani veto aga Churchill, kes arvas, et sõdureid, kes oma kodumaa eest on võidelnud, ei tohi külmavereliselt tappa. Kuigi sõja lõpu saatus oli juba enne 194...
Clapeyroni võrrand võimaldab leida lihtsa seose, kergesti mõõdetavate makroskoopiliste suuruste vael. Nendeks on p Rõhk,T Temperatuut, V Ruumala. Valem p1*V1/T1 Mendelejev Clapeyron võrrand Mendeljeejev uuris Clapeironi võrrandit ning avaldas constandi R = 8,31 g/mol K Isotermiline protsess T on constant, valem : p1V1 =p2V2. Tegemist on pöörvõrdelise seosega ehk suurendamisel teine väheneb sama arv kordi. Nt: Jalgpalli pump, pallid, autorehvid. Graafikuks on hüperbol. Isobaariline protsess p on constant, Valem V1/T1=V2/T2. Tegemiston võrdelise seosega. Kui 1 suureneb siis teine suureneb sama arv kordi. Nt : Lõdva õhupall külmkapis ja päikese käes. Graafik on sirge. Isohooriline protsess V on constant, Valem p1/T1=p2/T2.Tegemist on võrdelise seosega. Kui 1 suureneb siis suureneb teine sama arv kordi. Nt : deodorandi pudel lõkkes, gaasiballoon tuleb hoida ohutus kauguses lahtisest leegist, jalgratta kumm päikese käes. ...
Kõdunemine Mädanemine Roiskumine Kõdunemise saadused Kõdunemine jaguneb mädanemiseks ja roiskumiseks Kõdunemise käigus lagunevad kõige kiiremine valgud lagunevad süsiniku ühendid Kõdunemisel eraldub energia Mädanemine toimub õhu juuresolekul Lagundamine toimub tänu mikroorganismidele Valgud aminohapped NH 3 Süsinikuühendid oksudeeruvad veeks ja CO 2ks Ei teki ebameedivat lõhna ega mürke Roiskumine toimub ilma õhuhapnikuta Põhjustavad erilised roisubakterid Roiskumisel ei teki NH 3 Tekivad erinevad lämmastikuühendid Muutub valkudes sisalduv väävel lendlevaks Saadusi nimetatakse kõduks Suur osa läheb huumusena mulla koostisesse Kõdunemise saadused on enamasti tumedat värvust Fossiilkütused Kompost turvas nafta Keemia õpik 9.klassile 2.osa http://static.guim.co.uk/sys images/Guardian/Pix/pictures/2010/4/8/1270 ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS INKVISITSIOON JA INKVISITSIOONILINE PROTSESS Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 INKVISITSIOONI ALGUS 4 1.1Hereesia ja selle tähendus 4 1.2 Inkvisitsiooni teooriad 5 1.2.1 Aadama ja Eeva teooria 5 1.2.2 Erinevaid seisukohti inkvisitsiooni alguse kohta 6 INKVISITSIOONILINE PROTSESS 7 2.1 Kohtunikud 7 2.2 Süüdistus 8 2.2.1 Juurdlus 9 2.2.2 Ülekuulamine ja piinamine 9 2.2.3 K...
Franz Kafka `'Protsess'' Arvustus Lugesin Franz Kafka sümbolistlikku romaani `'Protsess''. Romaan jutustab edukast pangaametnikust Josef K-st, kes oma 30nda sünnipäeva hommikul üles ärkab ja siis teadmata põhjustel arreteeritakse ning teatatakse, et tema vastu on algatatud protsess. Keegi ei ütle talle miks ta arreteeriti. Öeldakse vaid, et ta peab kohtu ette minema kus talle on korraldatud kohtuprotsess. Josef peab ilmuma asjaajamiste komitee ette ja ennast kaitsma. K. arvab, et see kõik on vaid üks nali ja nii teebki end kohtupingis lolliks ja ta üle mõistetakse kohut. Aasta hiljem, K. kolmekümne esimesel sünnipäeva hommikul, tulevad tema juurde mehed ülesandega teda tappa. Josef ei hakka neile vastu. Ta viiakse mööda linna hukkamispaika. Hukkamispaigaks oli karjäär, kus talle öeldi, et ta peab end ise tapma. Ta ei suutnud seda teha ning sellepeale lõigati tal kõri lä...
LIIMPAIGALDATUD KEREKLAASIDE VAHETUSE PROTSESS Referaat Juhendaja: Koostaja: TALLINN 2014 TALLINN 2014 Klaasi eemaldamine noa ja lõiketraadiga Enneklaasieemaldamistosandataksevajaduseldekoratiivliistud, salongipolstridjaklaasiküljesolevadlisaseadmed. Kindlastijälgida, etklaasiküljesolevatelisaseadmeteelektrijuhtmestikolekslahtiühendatud, vajaduselteipidapistikudklaasikülge. Liistudejaklambriteeemaldamiselkasutataksevajaduseleritööriistu · Plastikkiilud · Liistueemaldid · Tõmmitsad · Klambrieemaldid Vältimaksvärvikahjustusteteketkerele, võikskasutadakatteteipi. Kõikideosandustöödeteostamiseks on soovitavjälgidaautotootjaremondijuhendit. Mõningateklaasigaseotudlisaseadmeteosandaminejakoostaminetingibnendeseadmeteelektroonilis ekalibreerimise. · Vihmasensorid · Valgu...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT LEGISAKTSIOONILINE PROTSESS SISUKORD 1. Sisukord............................................................................ 2 2. Üldist............................................................................... 3 3. Olulisemad Rooma õiguse allikad.............................................. 4 4. Legisaktsiooniline protsess...................................................... 7 5. Täitemenetlus legisaktsioonilises protsessis ................................. 11 6. Formulaarprotsess ja legisaktsiooniline protsess............................. 13 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja legisaktsiooniline protsess............. 14 8. Kokkuvõte......................................................................... 16 9. Kasutatud kirjandus ja normatiivmaterjal.....
Bürokraatia kujutamine Franz Kafka teoses ,,Protsess" Franz Kafka (18831924) sündis tollal Austra-Ungari koosseisu kuulunud Prahas juudi päritolu lihakaupmehe peres. Oma tekstid kirjutas Kafka saksa keeles. Autor oli realistliku kirjandusvoolu esindaja ning paljuski olid tema teosed filosoofilised ja sümbolistlikud. Kirjanik pani lugejaid mõtlema inimloomuse sügavama olemuse üle. Kafkaga said alguse sellised nähtused nagu võõrandumine argisest reaalsusest ja maagiline realism. Romaanis ,,Protsess" (1925, kirjutatud 19141915) kujutatakse ohtrate sümbolite abil bürokraatia hammasrataste vahele jäänud väikest inimest. Romaani peetakse autobiograafiliseks ehk kirjaniku enda kogemusel ja tunnetusel põhinevaks. Lisaks Kafka etnilisele taustale ja sünni- ning elukohale Euroopa südames asuvas mitmekeelses Prahas, andsid olulise varjundi kirjaniku loomingule suhted isaga. ,,Kiri isale" (1919) on pihtimuslik kirja vormis valminud essee,...
1)Kas saame rääkida mälust kui kindlapiirilisest ja eraldiseisvast psühholoogilisest protsessist? Miks? 2) Kuidas on võimalik mälu liigitada? Tooge välja erinevate jaotuste alaosad ja võrrelge neid. Millised tõendid viitavad sellele, et mälu liike on rohkem kui üks? Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel: · Motoorne ehk liikumismälu : seda iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses. Motoorne mälu on aluseks töö- ja liigutusvilumuste väljakujunemisele. Seda liiki mäluga inimesed on hea koordinatsiooniga, füüsiliselt osavad ja ,,mihklid" iga töö peale; nende vilumused toimingutes kujunevad kiiresti. · Emotsionaalne mälu : selle mälu hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. Mälusignaalina toimib sageli just tundmus, seejärel tundmustega seotud info. Selle mäluliigi puhul on oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus. Inime...
Klienditeenindus kui logistika oluline protsess LH5 Klienditeenindus logistikas on laotöötoimingud, kogu klienditeeninduse protsess. Kogu süsteem peab toimuma kliendi heaks. Klienditeenindus kui juhtimist vajav süsteem. MIDA klienditeenindus logistikas tähendab? Kogu protsess tellimuse edastamisest kuni kohaletoimetamiseni kliendile.. 1. Mille poolest erineb klient „edasimüüja“ kliendist „tarbija“? Edasimüüja on oma tarnija jaoks klient (äriklient), kes ostab kaupu eesmärgil teenida neid edasi müües või tooteid valmistades äritulu, tarbija aga eraisik või ettevõte, kes soetab tooteid selleks, et rahuldada nende kasutamisega oma soove ja/või vajadusi. 2. Missugune kliendi kategooria on tarnijale üldjuhul olulisem, kas klient „edasimüüja“ või klient „tarbija“? Klient „edasimüüja“. 3. Millised peaksid olema tootmisettevõtte, hulgifirma ja jaekaubandusettevõtte klienditeeninduse peamised eesmärgid? Eesmärgid pea...
Eetiliste dilemmade käsitlemise protsess D6: Sa oled erialase haridusega nõustaja laste rehabilitatsiooni asutuses. Sa märkad, et igal esmaspäeva hommikul tuleb 5-aastane Mart rehabilitatsioonile hematoomid (sinikad) kogu kehal ja väikesed ümmargused märgid jalgadel, mis sarnanevad sigareti kustutamisel tekkivale jäljele. Kui Sa küsid Mardilt ema juuresolekute, kuidas need märgid kehal tekkinud on, hakkab ta kogelema ja vastab, et „kukun palju“. 1. Mis on probleem? Hematoomid kliendi kehal, ümmargused märgid jalgadel. 2. Missugused faktid on teada situatsiooni kohta? Nõustajal erialane haridus; Nõustaja laste rehabilitatsiooni asutuses; Iga esmaspäeva hommik; 5- aastane Mart; Mart tuleb teenusele; Kehal hematoomid; Ümmargused märgid jalgadel; Märkidel sarnasus sigareti kustutamise jälgedega; Informatsiooni küsides hakkab laps kogelema; Laps „kukub pal...
UUDISE TEGEMISE PROTSESS (LK 331-351) Protsess on: planeerimine, reporteritöö, kirjutamine ja toimetamine. Üldsoovitused teksti tegemiseks - Tekstitegemise etapid tuleks läbida loomulikus järjekorras ja sujuvalt. Minna siis järgmisele etapile, kui eelmine on valmis. Muidu laguneb lugu koost või esineb topelttööd. - Plaan ega tekst ei tohi olla dogma. Plaanist siis loobuda, kui uus plaan on olemas. Plaanita ei saa kirjutada, sest siis on palju fakte keskel, olulisemad teemad on lühikesed ja ebaoluline on pikalt kirjas. - Tekstitegemise soovitused kehtivad täies mahus pika ja keeruka uudise puhul. - Teksti tegemine on osalt spontaanne, osalt teadlik süstemaatiline tegevus. Kui piirduda ainult spontaansusega, siis tuleb segane ja juhuslik tekst. Süstemaatiline tegutsemine aitab aega kokku hoida. - Teksti tegemine on töö, mis nõuab pidevat ülesmärkimist. Ajakirjaniku tööprotsessi oluline reegel on: kõik tuleb kirja panna ja kohe, mitte loot...
Essee Carola Sulu Kohastumine kui bioevolutsiooni peamine protsess: suhtelisus, erinevus kohanemisest. Loomad ja taimed on muutunud pika aja jooksul palju, ning arenenud selliseks nagu nad praegu on. Selle käigus toimub kohastumine, ehk organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega. [1] Individuaalsed kohastumused on teatud aja vältel ja keskkonnas kasulikud, aga mujal keskkonnas ei saa see nii olla või vajab harjumist. Enamus loomad ja taimed on kohastunud ja muutunud just nii, et ainult oma keskkonnas suudavad nad ellu jääda, paljuneda ja vastu pidada, vastasel juhul nad surevad. Osad taimed ja loomad suudavad seda ka mujal, aga selleks peavad nad harjuma keskkonnaga ja muutuvad otstarbekalt jällegi ümber, ehk kohanevad. Kohanemine on pöörduv ja sellel on mittepärilik m...
Vladislav Tsõpov Viktor Gorshkov 03.05.09 Sissejuhatus Rukkileib on eestlaste jaoks oluline toiduaine Leib on juuretise abil, hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetis Pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks Leiva keemiline koostis Leiva põhitooraine on rukkijahu Rukkijahus on kuni 11% valku, 75-77% süsivesikuid ja 1-2 % rasva Organismile väga vajalikud mineraalained (K, Mg, Fe, P) B-grupi vitamiinid Tootmisprotsess Eeltööd leivataina valmistamiseks peavad üldjuhul algama oluliselt varem kui taina valmistamine ise I etapp: on naturaalselt kääritatud rukkijuurtise valmistamine II etapp: keedu valmistamine III etapp: taina tegemine IV etapp: leiva küpsetamine V etapp: jahutamine Meie Koolileib · Koolileivaks saab olla rukkileib, mis sisaldab 90 % ja enam rukkijahusid kogu jahu sisaldusest · Koolileiba valmistata...
''Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk.'' L.Tolstoi Usk mõjutab inimeste loomulikku suhtumist ümbritsevasse ning ühendab või lahutab indiviide ja kogukondi. Nii sotsiaalseid rühmi kui ka ajastuid saab eristada usu alusel. Igal perioodil on seejuures ka vastavad ebajumalad. Infoühiskonnas on jumalikku staatusesse tõusnud teave ja selle allikad. Inimkond on oma olemuselt auahne ja seetõttu pidevalt püüelnud täiendavate teadmiste poole. Informatsioon seab eelisseisundisse eelkõige selle kasutaja, nii on võimalik saavutada teiste üle teatav mõjujõud. Klassikaline näide info ja võimu seotusest on IV sajandil asutatud Aleksandria raamatukogu, mille eesmärk oli koondada ühte kohta kogu tsivilisatsiooni tekstid. Enamik neist jäi laiemale avalikkusele peidetuks. Nüüdisajal on ühiskonna mäluks nimetatud raamatukogud enamasti soovijatele avatud, ent faktide varjamine pole endiselt kuhugi kadunud. Teadmised on võim j...
Molekulaarkineetilise teooria põhialused. Selle aluseks on 3 põhiväidet: 1. Aine koosneb osakestest-aatomitest ja molekulidest. 2. Need osakesed liiguvad kaootiliselt. 3. Osakesed mõjutavad üksteist, nende vahel on tõmbe-ja tõukejõud. Füüsikalised omadesed määrab aatom, keemilised aga molekul. Ainehulk. See on suurus, mis on võrdne osakeste arvuga selles kehas. Ühik on mool. Mool on sellise süst ainehulk, kus osakeste arv võrdub 0,012 kg süsiniku aatomite arvuga. Aine molekulide hulga N ja ainehulga V suhet nim Avogaadro arvuks. See näitab, mitu aatomit või molekuli on ühes moolis aines. Molaarmassiks M nim suurust, mis võrdub aine massi m ja ainehulga V suhtega. Molekuli massi m0 tuleb keha mass m jagadasselle keha molekulide arvuga. St; molekuli massi leidmiseks tuleb teada selle molaarmassi M ja Avogaadro arvu. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Ideaalne gaas gaas, kus molekulide vahlised tõmbejõud puuduvad, tõukejõud mõjuv...
Biodiisel: Flowerpower Biodiisel on maailmas kõige levinum biokütus, mida Euroopas toodetakse peamiselt rapsiõlist. Juhtiv biodiisli tootja ja tarbija on Saksamaa 1 145 tuhande tonniga aastas. Nagu tavalist diiselkütust, kasutatakse biodiislit sisepõlemismootorites, kusjuures enamus kaasaegseid (alates a. 2000) sõidu ja veoautode diiselmootoreid võimaldavad biodiisli kasutamist. Mootori võimsus jääb samaks. 1 145 000 tonnise toodanguga moodustab biodiisel 2003 aastal 2,8% Saksa diislitarbimisest. 1700 tanklat, 10% tanklatest müüvad Saksamaal biodiislit. Põhjendus 1/ Mootorkütuse aktsiisi põhjendus on kahene piirata keskkonna säästmise nimel keskkonda ja rahastada teedeehitust. Biodiisli puhul säästetakse loodust maksimaalselt, seega pole vähemalt osaliselt aktsiis põhjendatud ning tarbimise kasvu eesmärgil...
Eelarvestamine Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Eelarvestamise protsess 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·oskad hinnata eelarvestamise vajalikkust ettevõttes; ·tead eelarvetele esitatavaid üldiseid nõudeid; ·tead eelarvete liike; ·tead, kuidas toimub pidev eelarvestamine; ·oskad nimetada eelarve koostamise etappe; ·oskad eristada eelarve kujundamise meetodeid; ·oskad koostada etteantud näitajate põhjal rahakäibe, kasumiplaani ja bilansi prognoosi. 2 Eelarvestamise protsess Ettevõtte eesmärgid: ·ettevõtte väärtuse suurendamine; ·turuosa suurendamine; ·kasumi maksimeerimine; ·klientidele väärtuse loomine, teistest parema toodangu valmistamine. Ettevõtte eesmärkide saavutamise juures on oluline osa plaanimisel. Plaanimine hõlmab: ·prognoosimist; ·erinevate arenguvariantide läbitöötamist (mis siis, kui); ·eelarvestamist. Finantsplaanimine kuulub tippjuhtkonna tegevusalasse ja toetub et...
Pingelõdvenduse algus 1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnades oldi küll kommunismi levikule vastuseistud, aga tegelikult ei oldud midagi tehtud. Lääneriikidel tekkis arusaamine, et nad ei suuda kommunismiga võidelda, vaid tuleb sellega leppida. Majanduslik olukord ei olnud kõige parem. NSVL näis samal ajal aina tugevamalt. Lääs vajas külmas sõjas hingetõmbe aega, see tähendas et vajati parandada suhteid kommunistliku maailmaga.Pandi alus pingelõdvendusele. Esimestena alustasid suhteid parandama NSVLiga Euroopa riigid. Prantsusmaa ja NSLV vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö.Paranesid ka NSVL suhted teise Euroopa suurriigiga Lääne-Saksamaa. 1970. aastal sõlmis Lääne- Saksamaa NSVL ja Poolaga idalepingud, tunnustades Saksamaa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972. tunnustas L-Saksamaa Saksa DV-d. 1973. aastal allkirjastas L-Saksamaa NSVLiga koostöölepingud majanduses ja kultuuris.USA ha...
RIIGINÕUETE SISSENÕUDMINE TÄITEMENETLUSES SISSEJUHATUS • Riiginõuetele on erinevad eesmärgid, omadused ja määramise alused. • Laekuvad riigi-või kohaliku omavalituse eelarvesse, mida on võimalik suunata riigi hallatavatesse eluvaldkondadesse. • Riiginõuded peavad riigikassasse laekuma efektiivselt ning on vaja institutsiooni, kes vastavaid nõudeid administreeriks, tuvastaks rikkumisi ning nõuaks sisse. TÄITEMENETLUS • Algatamiseks peab võlausaldaja esitama kohtutäiturile allkirjastatud täitmisavalduse koos täitedokumentidega. • Täitedokument esitatakse kohtutäiturile algdokumendina või kinnitatud ärakirjana. • Täitemenetluse algatamiseks esitab võlausaldaja kohtutäiturile täitmisavalduse. TÄITEMENETLUS 2 • Maksuhalduri poolt alustatud täitemenetluse jätkamise korral ei tule kohtutäituril teha uut hoiatust võlgnikule. • Täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud keel...
Ajaloo kordamisteemad §1518 1. II maailmasõjas hukkunud sõdurite ja tsiviilelanike osakaalu analüüs & põhjendused *Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilelanikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt. *II maailmasõjas hukkus kõige rohkem NSVLi ja Saksamaa sõdureid ning see tulenes aktiivsest sõjategevusest. *Kõige rohkem tsiviilelanikke hukkus NSVLis ning Poolas, põhjusteks sõjategevuse mõju, küüditamised, surmalaagrid ning Poolas ka juutide rohkus. 2. Pariisi konverents Toimus 1947. aastal toimunud konverents, kus allkirjastati rahulepingud Jalta ja Potsdami konverentsil tehtud otsuste põhjal. Nii lõpetati ametlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. 3. Nürnbergi protsess 14.11.1945 1.10.1946 Kohtuprotsess Saksa fasistlike sõjakurjategijate vastu. Kokku oli kohtu all 21 kaebealust. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteo...
Igavikulised probleemid teostes ,,Protsess" ja ,,Kuristik rukkis" Kahe maailmakuulsa kirjaniku teosed kajastavad üldjoontes samu probleeme, kuid seda hoopis läbi vastandlike peategelaste. Franz Kafka ,,Protsess" toob lugejateni ambitsioonika, taibuka ja kompetentse tegelase K. ning Jerome David Salingeri teos ,,Kuristik rukkis" avab probleeme läbi noore puberteedi eas oleva poisi Holdeni Caulfieldi kaudu. Peategelased erinevad teineteisest nagu öö ja päev, kuid probleemid on meestel ometigi sarnased. Millised igihaljad probleemid läbivad antud teoseid? On lugematu arv inimesi, kes langevad sügavasse depressiooni, kui nad peavad langetama otsuseid, mis puudutavad nende tulevikku. Selline otsustamatus on tingitud teadmatusest antud probleemi suhtes. See probleem leiab laialdast käsitlust mõlema teose vältel. ,,Protsessis" seisab K. valiku ees, mis osutub talle kõige raskemaks probleemiks terves teoses. Taibukas ja tööka...
Fotosüntees Fotosüntees on taimede kloroplastides toimuv protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse glükoosi molekulide keemiliseks energiaks. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: 6CO 2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2. Fotosünteesi võib jagada valgus- ja pimedusstaadiumiks (vasakpoolne joonis). Valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplasti sisemembraanides, kus klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega moodustavad fotosüsteem I ja fotosüsteem II (parempoolne joonis). Valgusenergia toimel ergastuvad esmalt elektronid fotosüsteem II klorofülli molekulides. Osa nende energiast kasutatakse vee molekulide lagundamiseks ehk fotooksüdatsiooniks. Selle tulemusena moodustub molekulaarne hapnik (O2) ning eralduvad elektronid ja H+-ioonid. Eraldunud elektronid liiguvad edasi fotosüsteem I, H+-ioonid jäävad aga esialgu membraani siseküljele. Ka fotosüsteem I klorofülli moleku...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Protsess ideaalgaasiga ÜLESANNE NR.5 Ülesannete lahendamine õppeaines "Soojusõpetus" TE.0044 Energiakasutuse eriala EK KÕ BAK 3 Üliõpilane: "....." ................... 2014.a .................................. Juhendaja: "....." ................... 2014.a .................................. Tartu 2014 TÄHISED JA LÜHENDID M- mass kg- kilogramm s- entroopia kJ- kilojaul v- erimaht V- ruumala Q- soojushulk q- soojus p- rõhk k- kelvin η- molekulmass R- gaasikonstant R*- universaalne gaasikonstant L- töö c- erisoojus PROTSESS IDEAALGAASIGA ÜLESANNE 5 10 kuupmeetrit ideaalgaasi O2, mille ...
Eesti valitsemine. Uue valitsuse moodustamise protsess 2014. Eesti valimissüsteem- proportsionaalne Kohalikud ja Riigikogu valimised- iga nelja aasta järel. Järgmised Riigikogu valimised 2015, järgmised kohalikud valimised 2017. Euroopa Parlamendi valimised iga viie aasta järel. Toimuvad 2014 mais. Presidendi valimised iga viie aasta järel. Toimuvad 2016. Eesti Vabariigi presidendid: Konstantin Päts 1938-1940 Lennart Meri 1992-2001 Arnold Rüütel 2001-2006 Toomas Hendrik Ilves 2006- 2016 Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu Eesti Vabariigi peaministrid al.1990 Edgar Savisaar 1990-1992 Tiit Vähi 1992 Mart Laar 1992-1994 Andres Tarand 1994-1995 Tiit Vähi 1995-1997 Mart Siimann 1997-1999 Mart Laar 1999-2002 Siim Kallas 2002-2003 Juhan Parts 2003-2005 Andrus Ansip 2005- 2014 Kuidas toimub uue valitsuse moodustamine? Eesti Vabariigi põhiseadus § 89 Vabariig...
Tartu rahu Tartu rahulepingu sõlmimine · Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Rahuläbirääkimise protsess · Vaherahu sõlmimise idee esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919 · Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Eesti osapoolel olid Jaan Poska, kindral Jaan Soots, Ants Piip, Julius Seljamaa Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Venemaa osapoolel olid Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov Lepingu tagajärjed · Lepingu sõlmimise jooksul lepiti kokku, et Eesti saab Narva- tagused vallad ja Petserimaa tagasi · Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15...
Bessemerprotsess Referaat ajaloos. Koostajad: Krista Makke Helen Baumann Aveli Noortoots Sirle Sauman 8D klass M.R.G Tartu 2004 Rauaga on inimkonna elu tihedalt seotud. Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on leitud tähtede hõõguvates atmosfäärides. Maakera tuum koosneb rauast ja sellega sarnaste metallide, nikli ja koobalti lisanditest. Maakoores on arvutuste järgi 4,5% rauda. Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid, millest näiteks Uraalis koosnevad terved mäed Bakan, Võssokaja, Magnitnaja jt. Rauda on leitud igal pool pinnases. Vähesel määral leidub rauda maapinn...
Happed on liitained mis koosnevad vesinikust ja happejäägist. Saamine 1)Happeline oksiid+vesi SO2+H2O -> H2SO3 2)Gaasiline aine + H2 Cl2+H2 -> 2HCl 3)Tugev hape+Sool K2S+2HCl -> 2KCl+H2S 4)Gasilise vesiniku lahustumisel vees HCl(gaas) + H2O -> HCl (hape) Liigitus:Tugevad happed(HNO3;H2SO4;HCl), Nõrgad happed(H2CO3; H2S; H4SiO4; H2SiO3) ülejäänud on keskmise tugevusega. Keemilised omadused: 1)Reageerivad metallidega pingerea alusel (LI-Pb reageerivad, Cu- Au ei reageeri) Zn+2HCl -> ZnCl2+H2 2)Reageerivad aluseliste oksiididega Cu(II)O+H2SO4 -> Cu(II)SO4+H2O 3)Happed reageerivad alustega Cu(II)(OH) 2+H2SO4 -> Cu(II)SO4+2H2O 4)Reageerivad endast nõrgemate sooladega CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O Redoksreaktsioon on keemi...
Ammune tuttav kohv Tassitäis kohvi on midagi nii tavalist, et inimesed ei vaevu sellele enne mõtlema, kui märkavad ammuse kaaslase puudumist. Ometi on kohvil kuulsusrikas ajalugu, mitmepalgeline biokeemiline koostis ning ulatuslik mõju jooja organismile. Arvatakse, et esimestena avastasid kohvi ergutava mõju Aafrika hõimud. Kohvipuu purukstambitud seemnetest ja loomarasvast segasid nad kuulikesi, mida neelasid enne jõudunõudvaid katsumusi. Tuntum legend räägib kohvi avastusloost siiski järgmist. Kohvi ergutavad omadused avastas juhuslikult kitsekarjus Aideus, kes peatus Adeni kloostris. Kitsed, kes olid söönud kloostri läheduses kasvavate tundmatute taimede lehti ja marju, ei suutnud kuidagi rahuneda ja olid laetud lausa seletamatu energiaga. Uudishimulik karjus otsustas samuti neid imemarju proovida ja v...
Natura 2000 ja Life Natura Natura 2000 eesmärk ja põhimõtted Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 150 Euroopas elutsevast imetajaliigist on tänaseks ohustatud pooled; 520 linnuliigist, 180 roomajate ja kahepaiksete liigist ning 150 kalaliigist on ohustatud kolmandik. 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas. Naturavõrgustik põhineb kahel direktiivil: nn linnudirektiivil mille eesmärk on kaitsta linde, nn loodusdirektiivil mille ülesanne on kaitsta looma ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti Liigid ja elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb luua Natura 2000 alad, on kirjas loodus ja linnudirektiivi lisades. Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus; mille leviala on piiratud; mis esindavad elupaiga tüüpilisi omad...
autoPoleerimine on pinna lihvimise ja silumise protsess, mille käigus töödeldakse materjale (metall, klaas, vääriskivid, samuti auto värvkate jms.), kuni saadakse kõrgläikeline pind (vt joonis 120). Auto värvkatte poleerimisel eemaldatakse pealmine matistunud värvikiht. Seejuures muutub värvkate mõnevõrra õhemaks. Poleerimisega saab kõrvaldada ka väiksemaid kriimusid, "jooksusid" jm. värvidefekte. Poleerimisel tuleb kahjustatud värvikiht eemaldada kuni kriimu põhjani, mistõttu värvi paksus seab sellele tööle piirangud. Poleerimisel kasutatakse eriti peeneteralisi poleerimisvahendeid ehk polituure. Nendeks on enamasti mitmesugused savid. Kasutatakse ka poleerkivi, sadestatud kriiti, tinatuhka, tseeriumoksiidi ja smirgelpulbrit. Vahendid kantakse elastsele svammile või padjakesele ja pinda töödeldakse mehhaaniliselt.. Olenevalt värvkatte seisukorrast poleeritakse astmeliselt erinevate poleerimisvahenditega. Seda protsessi võib v...
SOOJUSÕPETUS 10. klassi SOOJUSÕPETUSE PÕHIMÕISTED SISEENERGIA on keha kõikide molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summa. SOOJUSHULK on energiahulk, mida keha soojusvahenduse teel saab või ära annab. ERISOOJUS on soojushulk mis on tarvis anda ühele kilogrammile ainele, et tõsta temperatuuri 1 kraadi võrra. SULAMISSOOJUS (J/kg) on tarvis anda ühele kilogrammile ainele sulamistemperatuuril tema sulamiseks. AURUMISSOOJUS L on soojushulk, mis on tarvis anda ühele vedeliku kilogrammile selle aurustamiseks jääval temperatuuril. KÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUS on soojushulk, mis eraldub 1kg kütuse täielikul põlemisel. SOOJUSE TASAKAALU VÕRRAND Q antud = Q saadud KALOR Cal on mittesüsteemne soojushulga mõõtühik, mis on kasutusel mitmetel elualadel. 1Cal = 4,2 J 1Cal on soojushulk, mida on vaja 1kg vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. TERMODÜNAAMIKA I SEADUS U=A+Q Siseenergia muutus keha üleminekul ühest soojuslikust olekust teis...
Kafka ,,Protsess" http://et.wikipedia.org/wiki/Protsess_(Kafka) Tegelased: · Josef K. teose peategelane, töötab pangas · Preili Brüstner naine, kes elab K.ga samas majas · Proua Grubach majaperenaine · Onu Karl K. onu · Huld advokaat · Leni Huldi põetaja · Rudi Block müügimees, kes on samuti süüdistatav · Titorelli kohtumaalija Esimene peatükk Vahistamine. Kõnelus proua Grubachiga. Siis preili Bürstner Josef K. Ärkas oma kolmekümnenda sünnipäeva hommikul ning imestas, miks toatüdruk Anna talle hommikusööki polnud toonud. Ta helistas kellukest, mille peale saabus tuppa mees, keda ta varem polnud kohanud. Soovitud hommikusööki ta ei saanud, selle asemel teatati talle, et ta on vahistatud. K. ei teadnud mille eest ta arreteeriti või miks see ettekujutatust nii palju erineb. K.-l paluti oma toas korraldusi oodata. Kogu sündmust jälgisid naabrid oma korterite a...
Tallinna Polütehnikum Protsessihaldus Referaat Tallinn 2010 Sisukord Protsess .................................................................................................................................................. 3 Protsessi olekud ..................................................................................................................................... 3 PCB Protsessi juhtblokk ....................................................................................................................... 3 Protsessidevaheline andmevahetus ....................................................................................................... 4 Lõimed ................................................................................................................................................... 4 Ajajaotussüsteemid ja multitasking .....................................................................
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
