TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika instituut Üliõpilane: Taivo Naarits Teostatud: . Õpperühm: EATI - 11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemis...
3. Arvutused koos veaarvutusega. Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine: 1 n x = xi n i =1 (1) Mõõtmisseeria lõppresultaadi x juhusiku vea hindamisvalem: n ( x - x) 2 i x j = t n -1, i =1 n( n - 1) (2) tn-1,- Studenti tegur ("Füüsika praktikumi metoodiline juhend I", lk.17, tabel 1) - usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt =0,95 Füüsika praktikumis saadud mõõtmistulemuste vea hindamisel oletatakse, et süstemaatiliseks veaks on põhiliselt mõõteriistaviga. Seejuures lähtutakse sellest, et iga mõõteriista jaoks määratakse riiklike standarditega lubatud. Usaldusvahemik mistahes usaldatavuse jaoks: ...
Töö iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvumine signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtevigade määramine. Kasutatud seadmed -- Multimeeter B7-37 -- Multimeeter B7-40/4 -- Generaator G3-112 -- Ostsillograaf C1-83 -- Fasomeeter F2-34 -- Ühenduskaablid ja klemmliist Töö käik 1.Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: F = 2 KHz, U = 3 V, UP = 20 V, Generaatori sumbuvus 10dB ...
Üksiksumma tulevikuväärtuse arvutamine kasutades Exceli funktsioone Kasutame FV funktsiooni Rahanduse kategooriast. 1. Kaalutletakse, millist varianti kasutada neljakümneks aastaks 1000.-euro investeerimiseks. Kui suureks kasvab see summa, kui tulu saadakse üks kord aastas, aasta lõpul ja tulumäärad on järgmised: a) investeerimisfondis 5% b) võlakirjades 9% c) aktsiates 10% Valemiga: FVa = 1000(1 + 0,05) 40 FVb = 1000(1 + 0,09) 40 FVc = 1000(1 + 0,1) 40 2. Ettevõtjal on soov kaheks aastaks hoiustada 34 600.-eurot aastase intressimääraga 4%. Kui suur summa saadakse selle tähtaja möödumisel, kui intressi arvestatakse: a) Üks kord aastas? b) kaks korda aastas? c) neli korda aastas? d) igakuiselt? FVa = 34600(1 + 0,04) 2 0,04 2*2 FVb = 34600(1 + ) 2 0,04 2*4 FVc = 34600(1 + ) 4 0,04 2*12 FVd = 34600(1 + ) 12 3. Et...
katse nr. ti |ti-to| [msek] [msek2] 1 2045 44 1936 2 1925 -76 5776 3 1951 -50 2500 4 2042 41 1681 5 1923 -78 6084 6 1937 -64 4096 7 2011 10 100 8 1937 -64 4096 9 1896 -105 11025 10 1808 -193 37249 11 1761 -240 57600 12 1981 -20 400 13 1957 -44 1936 14 1847 -154 23716 15 2127 126 15876 16 1936 -65 4225 17 1909 -92 8464 18 1972 -29 841 19 2006 5 25 20 1987 -14 ...
docstxt/1305828777138462.txt
Riski- ja ohutusõpetus Laboratoorne töö nr. 1 Auto müra mõõtmine 27.9.2001 EAE-71 EAK-51 EAK-51 1. Eesmärk Tutvuda müra mõõtmise mõõteriistadega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks, kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. 2. Kasutatud töövahendid TES müramõõtur Mõõdesti kahe auto müratasemeid: VW Golf 93 ja Opel Kadett 86 3. Järelduste tegemiseks vajalik teooria Müraks nimetatakse igasugust kestvat heli, mis võib teatud tingimustel ja te...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliopilane: Martti Toim Teostatud: Õpperuhm: AAAB11 Kaitstud: Too nr: 11 OT allkiri Elastsusmoodul Töö eesmark: Tutvumine Hooke´I Töövahendid: Uuritav traat, seadis traadi seadusega ja traadi pikenemise määramise elastsusmooduli määramine määramiseks, kruvik, venitamisel mõõtejoonlaud. Skeem Töö teoreetilised alused Jõu mõjul muutuvadkeha mõõtmed ja kuju, keha deformeerub. Kui pärast jõu mõju lakkamist keha taastab oma esialgsed mõõtmed ja kuju, siis nim. deformatsiooni elastsuseks. Deformatsioone võib olla mitmeid: venitus, surve, nihe jne. Deformatsiooni suurust iseloomustatakse keha mõõtme suuruse x ja esialgse mõõtme x suhtega (=x/x). näitab...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Kristi Tammet Teostatud: 28.03.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 4 OT Sildalaldi Töö eesmärk: Töövahendid: Alaldi kasutamine, selle Ühefaasiline sildalaldi, ampermeeter, väljundtunnusjoonte ning vahelduvpinge voltmeeter, alalispinge alaldatud pinge voltmeeter, potentsiomeeter, ostsilloskoop. pulsatsiooniteguri määramine. Skeem Teooria Alaldi abil muundatakse siinuseline vahelduvpinge pulsseerivaks alalispingeks. Alaldid jagunevad tüüritavateks ja mittetüüritavateks. Mittetüüritav alaldi koosneb dioodidest, tüüritav aga türistoridest. Kasutatakse ka osaliselt tüüritavaid alaldeid, mis sisaldavad nii dioode kui türistore. Tüüritavate- ja o...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 21.02.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 1 OT Pooljuhtdiood Töö eesmärk: Töövahendid: Pooljuhtdioodi pinge-voolu Diood, toiteallikas, potentsiomeeter, tunnusjoone määramine ja selle ampermeeter, voltmeeter. kasutamise oskuste arendamine. Skeem Teooria Pooljuhtdioodid on kahe väljastusega ühe pn- siirdega elektronseadised. Nende valmistamisel kasutatakse lähtematerjalina räni germaaniumi või galliumarseniidi monokristalli, kus lisandite kontsentratsioon ei tohi ületada 10-8 %. Dioode liigitatakse siirde kuju ja mõõtmete järgi punkt- ja pinddioodideks. Punktdioodidel on avaldava kontakti mõõtmed samas suurusjärgus siirde paksusega, pinddioodidel on aga s...
Töö eesmärk - µ µ µµ µ µµ µ µ - Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine Kasutatavad ained: 0,025 , 0,025 0,005 - , ( 4 + 3 2), µ (µ) µz (µ) µµ -00, 10% 2 ; 0,5 µ µ. Töövahendid: µ (500...750 µ) µ, (250 µ) µ, (100 µ), (25 µ), µ (25 µ), , , , µ, -, , µ 4 2- µµ. Töö käik: : - () µµ 1. 100 µ 2...3 . . 100 µ , 3...4 µ µ. 2. - µ 0,025 . 3. 0,025 , . µ µ z . µ ( ) , µ µ µ. µ µ 0,05 µ. 4. Pesta kooniline kolb hoolikalt kraaniveega ja loputada destilleeritud veega. Korrata tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus ei ületa 0,10...0,15 mL. B: Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1. 100 µ , 5 µ (µ 25 µ- µ) (0,1 ) -00. . 2. 0,025 -...
1. Eesmärk Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid 2.1. Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad Mullbetoon väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. Kipsplaat kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. 2.2. Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad Silikaattellis - tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 28.02.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 4 OT Türistor Töö eesmärk: Töövahendid: Türistori pinge-voolu tunnusjoone Türistor, toiteallikas, potentsiomeeter, määramine ja selle kasutamise ampermeeter, voltmeeter. oskuste arendamine. Skeem Teooria Lihttüristor (üheperatsiooniline türistor) on mitme pn - siirdega pooljuhtseadis, mis päripinge olemasolul pärast tüürvoolu impulssi juhib voolu anoodilt katoodile. Türistori aluseks on ränikristallist plaat või ketas, millel asetsevad vaheldumisi p- ja n- juhtivusega kihid. Anood- ja katoodväljastuseks on välimised pooljuhtkihid. Jõuelektroonika seadmetes (juhitavad alaldid, vaheldid jm) kasutatavatel tü...
Mg 1 2 3 Mg sis Mg 1 lahus 0,04 0,03 0,03 5 0,033333 5 ug/ml 2 lahus 0,06 0,05 0,04 10 0,05 10 ug/ml 3 lahus 0,08 0,07 0,08 20 0,076667 20 ug/ml Saku Läte 0,04 0,03 0,03 0,0333 Saku Läte Fe absor. konts. 1 lahus 0,404 100ug/ml Proov 0,038 2ug/ml Proov 0,028 Mg 0,09 0,08 Absorptsioon 0,07 0,06 ...
docstxt/14585580422453.txt
Töövahendid (250 µ), µ (100 µ), , (10 µ), (50 µ), -µ, µ, . Reaktiivid 0,05...0,1 -, , 0,01 3 2 , 2 , () µµ , , 3 , - µµ, : . , () ( µµ µ) 8,3...9,9 ( µ , µ ), µ (µ) 4,2...6,3 ( µ , µ , z), 2(4)3, , 23, 23 4, 3, 34, . Töö käik: 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsu s. 2-3 µ 2 , µ 2 (). µ . µ µ . µ µ µ ? . : µ µ , µ . 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses. 4-5 µ 3-4 2 () 1-2 µ. . . µ, µµ . (µ µ, ?). 4-5 µ 3-4 2 µµ 2-3 . . . µµµ, µµ . (µ µ, ?). . , µ , µ µ ? : 3 µ µ . 3 µ µ z, ...
Üksiksumma tulevikuväärtuse arvutamine kasutades Exceli funk 1 ülesanne 1. Kaalutletakse, millist varianti kasutada neljakümneks aastaks 1000. Kui suureks kasvab see summa, kui tulu saadakse üks kord aastas, aasta lõpul ja a) investeerimisfondis 5% b) võlakirjades 9% c) aktsiates 10% FVa =1000(1 + 0,05) 40 Valemiga: FVb =1000(1 + 0,09) 40 7 039,99 kr FVc =1000(1 + 0,1) 40 31 409,42 kr 45 259,26 kr ÜL. 2 Ettevõtjal on soov kaheks aastaks hoiustada 34 600.-eurot aas Kui suur summa saadakse selle tähtaja möödumisel, kui intressi arvestat a) Üks kord aastas? per. 2 b) kaks korda ...
Arvutused 1. Kriitilisele rezhiimile vastav takistus L 0,01H Rk = 2 =2 = 298,14 C 0,450 µF 2 2 2 2 L C 0,0001 0,0045 Rk = Rk 0,5 + - 0,5 = 298,14 0,5 + - 0,5 = 2,1 L C 0,01 0,45 Rk = 298,1 ± 2,10 ,95 2. Sagedus ja ringsagedus N 5 = = = 2,5kHz t 2,0 t 0,95 * 0,05ms = = 2,5kHz = 59,4 Hz t 2,0ms = 2500 ± 60 0, 95 Hz = 2 =15,7 kHz t 0,95 * 0,05ms = = 15,7 kHz = 373Hz t 2,0ms ==15,70 ± 0,37 0,95 kHz 3. Logaritmilise dekremendi teoreetiline arvutus ( R + R0 ) t = L C 2 ...
TÖÖ KÄIK 1. Avage kraan . Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 . 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan . 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist-sulgemist jälle võrdseks toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse. 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. 4 Õhu erisoojuste suhte määramine KATSE NR h1 , mm h2 , mm h1 - h2 , mm 1 265 65 200 1,325 ...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3152 Anorgaaniline keemia praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: Kompleksühendid töö nr. 2 Õpperühm: Töö teostaja: Ksenia Katsanovskaja KATB-21 072545 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll V. Lepane esitatud: arvestatud: EKSPERIMENTAALNE TÖÖ Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 1 M H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kui lahuses on Fe3+ ioone värvub lahus tekkiva [Fe(SCN)]2+ tõttu punaseks. b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Kui lahuses on NH4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna. c) kolmandasse katseklaasi l...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Sergei Ovsjanski Teostatud: Õpperühm: IAEB 21 Kaitstud: Töö nr. 12 OT allkiri: Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, poolju- katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, hi omajuhtivuse tekkimiseks vajali- autotransformaator, oommeeter, lüliti, ku aktivatsioonienergia arvutamine. ühendusjuhtmed. Skeem Nr Temp Temp Metall Pooljuht Ln(R) 1/T (1/K) °C K Oom Oom 1 34 307 28 237.8 5.471 0.0033 2 36 309 28.6 209.5 5.345 0.0032 3 38 311 28.6 195.2 5.274 0.0032 4 ...
1) Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Töö käik: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi (FeCl 3) ja ammooniumtiotsüaniidi (NH4SCN) lahuste vahelisele reaktsioonile. FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) -> Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) punane Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal kui suurendada: a) FeCl3 kontsentratsiooni? b) NH4SCN kontsentratsiooni c) NH4Cl kontsentratsiooni? Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH 4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1 tilk küllastatud FeCl 3 lahust ning 1 tilk NH4SCN lahus...
alfa0 alfa1 alfa 1 180.38 173.34 -7.04 2 179.98 173.66 -6.32 3 180.06 173.38 -6.68 4 180.34 173.16 -7.18 5 180.74 173.14 -7.6 6 180.34 173.32 -7.02 7 179.96 173.16 -6.8 8 180.28 173.36 -6.92 9 180.22 173.38 -6.84 10 180.32 173.34 -6.98 alfa kesk -6.938 ...
docstxt/12065328924785.txt
i (°) Uvi (V) Uki (V) 0 0,006775 0,006894 30 0,96411 0,92972 60 1,92 1,7948 90 2,8654 2,6332 120 3,8164 3,4632 150 4,7421 4,2757 180 5,6776 5,1168 210 6,6131 5,9993 240 7,5482 6,9439 270 8,4976 7,9728 300 9,4481 9,1148 330 10,3918 10,3931 C= 0,031 V/° R= 40 k Rk= 90 k = 0,5 ° E= 24 V i (°) Uvi (V) Uki (V) Uni (V) i (°) Uvi Uki 0 0,0068 0,0069 0,00000 0,5 0,01 0,2158 0,0069 30 0,9641 0,9297 0,94200 0,5 0,02 0,7041 0,0123 60 1,9200 1,7948 1,88400 0,5 0,04 1,1465 0,0892 90 2,8654 2,6332 2,8260...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 14.03.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 3 OT Bipolaartransistor ühisemitteriga lülituses Töö eesmärk: Töövahendid: Ühisemitteriga lülituses transistori Transistor, toiteallikas, potentsiomeetrid, tunnusjoonte määramine ja ampermeetrid, voltmeetrid. nende kasutamise oskuste arendamine. Skeem Teooria Transistor on kolme väljastusega täielikult tüüritav pooljuhtseadis. Tööpõhimõtte järgi jagatakse nad bipolaartransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid ja augud) ja unipolaar ehk väljatransistorideks (jutivuses osalevad elektronid või augud). Järgnevalt vaatleme bipolaartransistori (edaspidi transistor) ehitust ja tööpõhimõtet. Transistoridest on enamlevin...
docstxt/12403060612081.txt
Matemaatiline pendel NR. l, m n t, s T,s T2, s2 g , m/s (g-g)2 ,m2/s2 g, m/s2 1. 0,70 20 33,856 1,693 2,86557 9,6438 0,028893 0,00745 2. 0,75 20 34,730 1,737 3,01543 9,8191 2,865E-005 0,00713 3. 0,80 20 35,847 1,792 3,21252 9,8311 0,0003029 0,00673 4. 0,85 20 36,770 1,839 3,38008 9,9278 0,0130009 0,00643 5. 1,00 20 40,046 2,002 4,00921 9,8469 0,0011024 0,0055 l= 0,0005 Keskmised: g= 9,8137 g= 0,00665 Füüsikaline pendel a= 0,536 NR. l, m n t, s T,s g , m/s 1. 1,420 20 37,262 1,8631 9,66158 2. 1,420 20 37,150 1,8575 9,71993 3. 1,420 20 37,294 1,8647 9...
Anorganiline keemia I LABORATOORNE TÖÖ 3 Töö tehtud: 05.03.2010 Elektrolüütide lahused, Protokol esitatud: 19.03.2010 pH mõõtmine, hüüdrolüüs Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Reaktiivid 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga (0,1006M) NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape, indikaatorid: universaalindikaatorpaber fenoolftaleiin (ff) pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane), metüülpunane (mp) pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranz), tahked soolad Al2(S...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio ja sidetehnika instituut Raadioseadmete disain Mikroribaliinidel ribafiltri 2.5D mudel Aruanne Täitjad: Ronald Linna 061951 IATB61 Rain Ungert 062227 IATB61 Töö tehtud: 27.03.09 Töö eesmärk Simuleerida praktilises töös nr. 2 koostatud ribafilter 2.5D simulaatoriga. Töövahendid Programm Ansoft EnsembleSV. Töö käik Käivitasime Maxwell Control Paneli ja alustasime uut projekti. ,,Setup Model" alt valisime ,,2.5D Edge Modeli". "Define Modeli" all tegime kolmekihilise struktuuri: Infinite Ground (maa) Dielectric (dielektrik) Trace (juhtiv kiht). Iga kihi parameetreid saime muuta "Edit Stack Up" valikuga. Juhtivate kihtide materialiks valisime vase, dielektriku materjali moodustasime ise, ka...
1) NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Leida NaCl massiprotsent liiva ja soola segus Kasutatud ained: NaCl ja liiva segu, destilleeritud vesi Kasutatud töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder, areomeeter, filterpaber. Töö põhimõte: NaCl lahustub vees, liiv mitte. Töö käik: 1. Kaalun kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu. Liiva soola segu A (50%) msegu = 5,01 g 2. Filtrimine ja pesemine: · Lahustan NaCl 50 milliliitri destilleeritud veega. Liiv ei lahustu. Segu soojendada pole vaja, sest NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu üldse ei olene. · Filtreerin segu läbi kurdfiltri. Valan segu filtrile, kasutades klaaspulka. · Valan jäägi keeduklaasi ja lisan täiendava ko...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 21 OT SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG Töö eesmärk: Töövahendid: Suhkrulahuse eripöörangu määramine. Poolvarju polarimeeter, küvett uuritava suhkru lahusega. Skeem 1. Töö teoreetilised alused 2 2. Töö käik 1. Tutvuge polarimeetri ehitusega ja tema reguleerimisvõimalustega. Määrake polarimeetri ringskaala nooniuse täpsus. 2. Lülitage polarimeetri lamp sisse ning teravustage okulaari pööramisega pikksilma vaateväli. I1 I 2 Vaatevälja poolte intensiivsused peavad sel juhul olema er...
1) Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk: Seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus: Ideaalgaasis on molekulid pidevas korrapäratus soojusliikumises ning molekulidevahelised jõud on olematud. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm/Hg) Gaaside mahu väljendamiseks võib kasutada ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm3/mol, siis standardtingimustel Vm = 22,7 dm3/mol. Põhilised ideaalgaaside seadused: Boyle'i seadus: Ko...
Pöördliikumise dünaamika kontroll D = 40,00 ± 0,05 mm , n0 = 144,0 ± 0,5 cm , n1 = 33,0 ± 0,5 cm , m a = 61,40 ± 0,05 g Katse Mass Langemise aeg t , s Skaalanäit n2 , cm nr. m, g t1 t2 t3 t4 t5 t n 21 n 22 n 23 n 24 n 25 n2 1 156,5 9,78 9,75 9,77 9,73 9,73 9,752 47 48,5 47,5 47,5 49 47,9 0 2 200,3 8,68 8,67 8,69 8,70 8,71 8,690 46,5 46 47 46 45,5 46,2 0 3 295,2 7,36 7,34 7,35 7,36 7,37 7,356 45,5 45,5 46 46 45,5 45,7 0 4 326,2 7,00 7,02 7,01 6,96 6,95 6,988 45 45 44,5 45 45 44,9 5 m1 = 61,40 ± 0,05 + 95,10 ± 0,05 = 156,50 ± 0,10 g m2 = 61,40 ± 0,05 + 95,10 ± 0,05 + 43,80 ± 0,05 = 200,30 ± 0,...
Kordamisküsimused 1.prax: · Mis on rakuliin ja rakkude primaarkultuur, mille poolest erinevad? Primaarne rakukultuur on otseselt koest eraldatud rakkudest koosnev ja piiratud jagunemisvõimega kloon. Rakuliin on imortaliseeritud kloon, mis on võimeline paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. · Milleks on söötmesse lisatud seerum, antibiootikumid ja aminohapped? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Antibiootikumid-et bakterid vohama ei hakkaks, meie rakud olid antibioo...
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Rr Kommunikatsioonisüsteem ei tee vahet sellel mida me täpselt edastame (video, heli, pilt jne kõik tõlgitakse ikkagi 1 ja 0 jadaks) Simplex - ühesuunaline Pool-Duplex - mõlemat pidi, aga korda mööda, walkie-talkied, ainult üks saab korraga andmeid edastada Täis-Duplex - mõlemat pidi ja samal ajal, telefonid Süsteemi rrRrrrrr on infovahetus, seega meil on: Allikas - Saatja - Edastaja - Vastuvõtja - Sihtpunkt Allikas - genereerib edastamiseks vajaliku infoex Saatja - kodeerib allika poolt genereeritud info signaaliks (ADC nt kui edastame heli) Edastaja - vastutab signaali transportimise eest punktist A punkti B Vastuvõtja - dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavasse vormi Sihtpunk - self-explanatory, aga okei, see kes kasutab saadetud infot 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1. Signaali genereerimine - ja ka edastamine, signaali ühest r teise üle viimine 2. S...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
