Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"-pordid" - 73 õppematerjali

thumbnail
10
doc

Arvutipordid

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Arvutiportide kasutamine seadmete juhtimiseks Referaat Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri AT07 Juhendaja: Kaido Jaanus Vana-Võidu 2008 Sisukord: Sisukord: .................................................................................................................................... 2 Mis on arvuti port?......................................................................................................................3 Portide tutvustus ja nende kasutamine........................................................................................ 4 Jadaport (Serial port)..........................................................

Informaatika → Arvutivõrgud
55 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Riistvara ja Tarkvara

Riistvara ja Tarkvara Riistvara (hardware) · on seadmestik ,seadmete ja aparaatide kogum. · hõlmab arvuteid ja ka muid sellega seotud füüsilisi seadmeid. · on infotöötlussüsteemi kõik füüsilised komponendid või osa neist. · on arvutisüsteemi seadmestik. · Sisendseadmed on seadmed mille abil saab arvutisse midagi sisestada. · Töötlusseadmed on seadmed mida kasutatakse andmete töötlemiseks või programmide juhtimiseks. · Väljundseadmed on seadmed millega saab arvutist infot. · Lisaseadmed on seadmed mida saab arvutile juurde panna. Klaviatuur (keyboard)-sisendseade Saab andmeid ka korraldusi arvutisse sisestada. Hiir (mouse)-sisend kursori juhtimine ekraanil menüüde avamine käskude ja tegevuste valimine ...

Informaatika → Arvuti õpetus
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

IBM serverite andmed

IBM System x3300 M4 · Kuni 2 Intel Xeon E5-2400 seeria protsessorit; Kõige rohkem 8 tuuma, 2.3 GHz · 12 siini ­ UDIMM/RDIMM kuni 192 GB · 16 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA kettaid või 24 TB 3.5 tolliseid hot või tavaliselt swapitavaid SAS/SATA kõvakettaid · PSU võimsus 460W · Integreeritud 3 Gb/s tarkvara RAID-0, -1, -10 standard, valikuline 6 Gb/s riistvara RAID-0, -1, -10 või RAID-5, -50 või -6, -60 · Siinid ­ kuni 6 PCIe laiendussiini · Pordid: 2 x ethernet, USB x 5, PS/2 x 2, VGA, LPT IBM System x3500 M4 · Kuni 2 Intel Xeon E5-2600 seeria protsessorit, kuni 3.3 GHz, Kõige rohkem 8 tuuma · 24 siini ­ UDIMM/RDIMM/LRDIMM kuni 768 GB · 32 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA kettaid või 24 TB 3.5 tolliseid hot-swappitavaid SAS/SATA HDD-si · PSU võimsus 550W/750W/900W · Integreeritud 6 Gb/s riistvara RAID-0, -1, -10, valikulised RAID-5, -6, -10, -50, -60 ·...

Informaatika → Arvutite riistvara alused
18 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

Emaplaat

Arvuti arhitektuur John von Neumanni arhitektuur Arvuti tagant ja seest Emaplaat Emaplaat (motherboard, mainboard) ühendab arvuti kõik komponendid ühtseks tervikuks. Emaplaat kujutab endast plaati, millele on kantud voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad, kettaseadmete pistikud jpm. Mida emaplaadilt leida võib? Protsessori pesa (socket) Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad Pordid ja pistikud Bios Protsessori pesa (socket) Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad DIN PS/2 Pordid ja pistikud Jada port (DB-9) Jada port (DB-25) VGA port Paralleel port Game port USB port BIOS Emaplaatide liigitamine Suuruse järgi Toite järgi Protsessori järgi Tugiki...

Informaatika → Arvutite riistvara alused
39 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Fakte arvuti kohta

Fakte arvutite ajaloost · 1952-1970 suurarvutid · 1971 loodi esimesed kiibid · 1975 esimene kokkupandav arvuti · 1977 personaalarvutite masstootmine · 1995 kasutati maailmas üle 50 miljoni personaalarvuti Levinumad personaalarvutid · Ieim PC tüüp. · apple Arvuti riistvara jaguneb · Sisendseadmed · Tööstusseadmed · Väljundseadmed · Lisaseadmed Klaviatuud(keyboard)-sisend · Seab andmeid ja korraldusi arvutisse sisestada. · IBM,Logitech,Key tronic. Hiir(mouse)-sisend · Kursori juhtimine ekraanil · Menüü avamine · Käskude ja tegevuste valimine · Logitech,IBM,Microsoft. Skanner-sisend · Cõimaldab paberil olevat teksti,fotosi arvutisse sisetada, et neid saaks arvutisse edasi töödelda. · (epson,HP,Canon) Sisendseadmeid on ka · Magnetkaardilugeja · Vöötkaardilugeja · Valguspliiats · Puutekraan · Joystick · Kõnesisestusseade · mikrofon ...

Informaatika → Arvuti õpetus
34 allalaadimist
thumbnail
30
pptx

Arvuti riistvara slaidiesitlus

Arvuti riistvara Arvuti Arvutiks nimetatakse programmijuhtimisega elektronseadet või -seadmestikku andmetöötluse (sealhulgas arvutuste) automatiseerimiseks. Arvuti riistvara Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Arvuti riistvara jaguneb(4): sisendseadmed, töötlusseadmed, lisaseadmed ja väljundseadmed. Riistvara komponendid Emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD-ROM ja DVD ROM, helikaart, võrgukaart, modem, toiteplokk, korpus, kuvar, klaviatuur, hiir, printer, skanner, kõlarid, puhvertoiteallikas ehk UPS Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Protse...

Informaatika → Arvutiõpetus
46 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Arvutivõrgud ja andmeside

Arvutivõrgud ja andmeside Üldine Osi mudel - on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõuping...

Informaatika → Arvutivõrgud
44 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat

Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat IT alused Referaat Juhendaja/õppejõud: Mati Kirikal Üliõpilane Denis Jakobson 183441 VDLR Üliõpilase meiliaadress Jakobson.denis@gmail. com Õppekava nimetus VAY0800-IT alused Tallinn 2018 Sisukord Jooniste loetelu..................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................5 1Pooljuhtmäluseadmed......................................................................................................6 1.1Mäluseadmete jaotus................................................................................................6 1.2Põhimälu RAM..........

Informaatika → Informaatika
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Arvuti komplekteerimiseks vaja minevad tarvikud

Arvuti komplekteerimine 1. Arvuti komplekteerimiseks vaja minevad tarvikud : Kruvikeeraja, ja kruvide karp. 2. Arvuti komponendid : · Arvuti kast · Emaplaat · Mälud · Videokaart · Kõvaketas · Esipaneel Audio- IEE · CD/DVD ROM · Esipaneel 2- 2 USB porti · Toiteplokk · Protsessor 3. Tööle asumiseks : Enne tööle asumist tuleks ennast maandada staatilisest elektrist, et ei kahjustaks arvuti riistvara. 4. Arvutit ei tohiks lahti võtta klaaslaual, sest see tekitab staatilist elektrit. 5. Kõigepealt on vaja arvutikasti. 6. Sinna kinnitada emaplaat tõstekruvidele mis on kinnitatud arvutikasti külge. 7. Keera kruvid kinni. 8. Järgmiseks võta protsessor. 9. Protsessorile panna peale termopasta . 10. Termopasta tuleb ära siluda . 11. Pärast määrimist tuleks panna see emaplaadi socketisse. 12. Protsessor on kõige tähtsam ning see tuleks pan...

Tehnoloogia → Tehnoloogia
5 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Printerite lisaseadmed

Tartu Kutsehariduskeskus Referaat Autorid: Avp09 Eivo Sepp Henri Sutting Artur Rüütnurm Eduard Krigulson Matis Trolla Margus Raudsepp Juhendaja: Kaspar Rammo Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus ...................... lk 3 Printerite lisaseadmed ......... Lk 4-6 Lisad .......................... lk 7-8 Kasutatud kirjandus ............. Lk 9 2 S...

Informaatika → Arvutite lisaseadmed
62 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Arvuti emaplaadid

Arvuti emaplaadid Referaat Sissejuhatus Emaplaat (motherboard), mida inglise keeles kutsutakse veel mainboard (põhiplaat), system board (süsteemiplaat), on personaalarvuti üks tähtsamaid komponente. Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või COM-porte, siis tuli lisaks osta kaart kettaseadmetele ja COM-portidele. Tänapäevastel emaplaatidel on eelpoolnimetatu integreeritud emaplaadile. Emaplaat määrab ära ka arvuti välimuse: on tegemist tower (püstine korp...

Informaatika → Arvutite riistvara alused
69 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Arvuti korpus

Arvuti Korpus Arvuti korpus on ümbris, mis hoiab endas suuremosa arvuti komponente. Tegemist on tavaliselt metallse konstruktsiooniga, standartselt terasest või alumiiniumist. Antud materjalid on laialdaselt kasutatud tänu oma maandusomadusele, vastupidavusele ning odavuse tõttu. Kasutatakse ka teisi materjale, näiteks on puidust korpuseid. Arvuti korpuse suuruse määrab tavaliselt ära emaplaat, kuna tegemist on arvuti kõige suurema komponendiga. Emaplaatide puhul on ära defineeritud standartsed suurused, nagu näiteks ATX emaplaadid. Tavakasutaja arvutite puhul on dokumenteeritud tavaliselt ainult korpuse sisemised dimensioonid. Server masinate puhul on tähtsad ka korpuse enda välised dimensioonid. See on vajalik serveri rackidega tegelemise puhul. Igapäev arvutite puhul kasutatakse suuremosa ajast ATX standardit. Kontorikeskkonnas, kus ruum on tähtis, kasutatakse väiksemate korpustega arvuteid ja populaa...

Infoteadus → Infoallikad ja infootsing
3 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Arvutivõrgud

Arvutivõrgud TOPOLOOGIA MEEDIA (ülekanne) PROTOKOLLID SEADMED TOPOLOOGIA · Võrguseadmete füüsiline ja loogiline ülesehitus · Siini võrk (Bus Network)- üks meediakandja, back bone-üks füüsiline kaabel · Liini võrk (Chain Network)- seadmed on ühendatud järjest, jadaühendusena · Ring võrk-ringikujuline loogika, loodud suletud ahel, liikumine on ühes suunas päripäeva, token ring-sümboolne pakett, võib rääkida ainult see masin, kelle käes on token ring · Tähtvõrk (Star Network)-keskmine seade, masinad ühilduvad üksteise külge läbi keskmise seadme · Puu võrk (Tree Network)-seadmete hierarhia, juurseade · Kontuurvõrk (Täis) (Fullmesh Network)-kõik punktid on kõikide teiste punktidega ühendatud maksimaalselt, osaline kontuurvõrk (partialmesh netw.)- ei ole maksimaalühendust · Hübriid võrk (Hybrid netw.)-võib sisaldada kõiki teisi topoloogiaid MEEDIAKANDJAD · Füüsiline keskkond, mille sees...

Informaatika → Arvutivõrgud
58 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Laboratoorne töö nr:1

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Energeetikateaduskond Elektroenergeetika instituut Energiasüsteemide õppetool Laboratoorne töö nr:1 Õppeaines AES3610 ,,Programmeeritavad kontrollerid" PROGRAMMEERITAVAD KONTROLLERID JA PROGRAMMERIMINE 2007 Tallinn Kontroller on mikroarvuti, mis on ettenähtud seadmete, protsesside juhtimiseks. Tänapäeval kasutatakse kontrollereid väga laialdaselt erinevates valdkondades. Kontrollereid kasutatakse meditsiinis, energeetikas, transpordis (autod, lennukid, laevad), olme elektroonikas (televiisorid, raadiod), sides jne. Automaatjuhtimises kasutatakse kahte juhtimisviisi: aparatuurne juhtimine ja programmjuhtimine (joonis 1.1). Esimesel juhul koostatakse düüsiline skeem, mis koosnev releedest, lülititest, kontaktoritest jne. Teisel puhul piisab programmi koostamiest kontrolleri jaoks. On selge, et programmi on palju lihtsam muuta...

Informaatika → Programmeeritavad kontrollerid
114 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Arvuti komponendid ja funktsioonid

Arvuti komponendid ja funktsioonid Põhiseadmed monitor - muudab arvutis toimuva visuaalselt nähtavaks. klaviatuur - võimaldab sisestada arvutisse käske ja andmeid (juhtida arvuti tööd) hiir - liigutab (hiire)kursorit ekraanil; saab nt menüüsid avada ja muid valikuid teha ekraanil (seeläbi juhtida arvuti tööd) korpus, keskseade, süsteemiplokk - sisaldab arvuti tööks vajalikke komponente, keskseadme külge ühendatakse kõik muud lisaseadmed Lisaseadmed printer - materjali (tekst, pildid, tabelid) trükkimiseks paberile (kilele) skanner - paberil,kilel või filmil olevate tekstide ja piltide sisestamiseks arvutisse modem - arvuti ühendamiseks internetiga veebikaamera (webcam) - võimaldab teha pilte, videoklippe kõlarid, kõrvaklapid - helifailide (nt mp3), muusika kuulamiseks mikrofon - heli sisestamiseks arvutisse juhtpuldid...

Informaatika → Arvutiõpetus
88 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Riistvara

1 Arvutite komponendid ja arhitektuur Selle teema materjale läbi töötades saad teadmised arvuti riistvarakomponentidest, arvutite arhitektuurist ja protsessori tööpõhimõtetest. 1.1 Arvuti riistvarakomponendid Õpieesmärgid Selle alateema materjale läbi töötades õpid:  Määratlema arvutisüsteemi põhilised komponendid ja kirjeldada nende koostööd  Tooma välja lihtsa arvutisüsteemi peamised perifeeriaseadmed ja nende parameetrid  Eristama põhilisi mälutehnoloogiaid. 1.1.1 Arvutisüsteemi põhikomponendid Personaalarvuti (PC - Personal Computer edaspidi arvuti) on arvutusseade, mis koosneb erinevaid funktsioone täitvatest elektroonikaplokkidest, mis koos funktsioneerides teostavad mingit kasutaja poolt määratud ülesannet. Arvuti on ehituselt modulaarne ja see tähendab, et arvuti erinevaid funktsionaalseid plokke või mooduleid saab vastavalt soovitud kasutusotstarbele erinevalt kombineerida ning nii muuta arvuti funktsion...

Informaatika → Arvutite riistvara alused
35 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Arvuti ülevaade

Samsung Ativ Book 9 Lite (NP905S3G-K02EE) Sissejuhatus/Eelvaade Ülevaate teen sülearvutist Samsung Ativ Book 9 Lite. Antud arvuti puhul on tegemist nn. UltraBookiga ehk õhukese sülearvutiga mille peamisteks omadusteks on selle kergus, suur portatiivsus, ruumisäästlikus ja pikk aku kestvus säilitades samal ajal multimeedia sülearvutile võimalikult lähedased võimsused. Kuigi aku kestvuse pealt hoitakse muude asjade pealt võimalikult palju kokku. Arvuti spetsifikatsioonid · Protsessor: AMD Quad Core A6 ­ 1450 · Ekraan: 13.3", resolutsiooniga 1366*786 · Video: AMD Radeon HD 8250 · Andmekandjad: 128 GB SSD ketas · Muutmälu: 4 GB süsteemimälu kiirusega 1066 MHz · Pordid: Mini-VGA, mikro-HDMI, USB 3.0/2.0, 3-in-1 kaardilugeja, kõrvaklapi väljund, mini Ethernet · Toide 40W · Kaal 1.44 kg Ülevaade Disain/Kere Samsung Ativ Book 9 Lite on odavama variant Samsung Ativ Book Plus- i...

Tehnoloogia → Arvutitund
2 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tarkvara jaotus kasutusõiguste järgi

Tarkvara jaotus kasutusõiguste järgi. Tarkvara võib jagada ka veel kasutusõiguste järgi kolmeks: 1 Kommertstarkvara sellise tarkvara kasutusõiguse saamiseks tuleb osta litsents. 1 Jaosvara (shareware) sellist tarkvara võib teatud aja jooksul tasuta kasutada ja proovida, seejärel tuleb maksta, kui tahetakse seda tarkvara edaspidigi kasutada. 1 Vabavara (freeware) selline tarkvara on täiesti vabal kasutamisel ning raha selle eest ei küsita. Et tarkvara õppimisele ning vastavate oskuste omandamisele kulutame me kogu ülejäänud aja, siis siinkohal me seda põhjalikumalt lahkama ei hakka. Seadmed ja selle funktsioonid. Antud tekstis me klahvistiku tutvustamisel pikemalt ei peatu, kes on huvitatud, siis raamatus "Arvutikasutaja A ja B. Windows 95" lehekülgedel 78 79 on klahvistikku põhjalikult käsitletud. Tänapäevaste graafiliste töökeskkondade juures on väga vajalikuks töövahendiks sell...

Informaatika → Arvutiõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Võrgukaardid

Võrgukaardid Juhendaja: Raul Metsaäär Koostaja: Siim Türnpuu NIC (Network Interface Card) Võrgukaart ehk võrguadapter (Network Interface Card -NIC) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. Võrgukaarte on põhiliselt nelja liiki: 8-bitised, 16- bitised, 32-bitised ja 64 - bitised. Mida suurem on bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile, seda kiiremini saab NIC saata andmeid võrgukaablile. Kuna arvutipoolel andmeteisalduseks ka...

Informaatika → Arvutivõrgud
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Veini säilivus

Kas aroomi-dzinni saab pudelis hoida? Hea veini tarbijaid painab tihti pealtnäha lihtne probleem: kaua see vein avatuna säilib? Nii on kindlasti mõelnud enamus veinisõpru, kasvõi korra ja eriti tõsiseks muudab see küsimus neid, kes on üksi või kaksi ... või seltskonnas, kus mitte keegi teine, peale minu, veini ei hinda ... või kui jagada nagu ei tahaks, sest võib-olla olen vahest kade ka natuke ... või on lihtsalt tuju juua ainult pisike klaasike veini. Mõnikord on nii, et veini hind ega kvaliteet ei ole ainus, mis otsustajaks saab, kui leti ees seista ja kaalutleda, kas osta või mitte, vaid kogus sunnib kahtlema, kas pudelitäis on korraga tarbimiseks palju või mitte. Kaalutlev iseloom ja praktiline meel, mis reeglina ei salli raiskamist, sunnivad järele mõtlema ja otsima kinnitust sellele, et koju ostetud või keldrist väljavalitud vein pakuks maitsenaudinguid võimalikult pikemaks ajaks. Lahtikorgitud veinidel on erinev ...

Muu → Erinevad koolitused
30 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Informaatika ja biomeetria teooria eksam

Informaatika ja biomeetria teooria eksam 1.LOENG Informaatika - info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru. Arvutiõpetus - sama asi aga kitsam Infotehnoloogia - sama asi aga laiem Informatsioon ehk teave - andmeid ja teateid ● Informatsioon eristub teadmetest selle poolest, et andmed võivad olla töötlemata kujul faktid, millest üldistamise või muu töötlemise järel saab informatsioon. Vahetu info - kogud/ õpid midagi sinule uut (isegi kui ühiskonnale on vana info) Vahendatud info - teatud, räägid informatsioon ● Suurem osa meie infost on vahendatud Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik, tähis B. Infoühiskonna ajalooline areng Kirjakeele ja tähestiku leiutamine võimaldas edastada inimkonna talletatud kogemusi ja infot, ilma et oleks vajalik vahetu kontakt info koguja ja selle hilisema o...

Informaatika → Arvuti
13 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Nimetu

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARUTID JA ARVUTIVÕRGUD Oliver Kikas ARVUTIVÕRGU DIAGNOSTIKASEADMED Referaat Juhendaja: Silver Silluta Pärnu 2013 2 SISUKORD Sisukord....................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 1. Erinevad ohuallikad................................................................................................................. 5 1.1 Võrguründed...................................................................................................................... 5 1.2 Passiivsed võrguründed...........................................

Informaatika → Arvutivõrgud
20 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Arvutivõrgud

Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) ­ Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) ­ usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) ­ loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) ­ loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik tehnilised detailid *vea...

Informaatika → Arvutiõpetus
188 allalaadimist
thumbnail
10
doc

TV pult

Tallinna Polütehnikum "TV Pult" Referaat Juhendas: Jevgeni Kurotskin Juhendaja: E. Märtinson Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Ajalugu.............................................................................................................................. 4 Kuidas kasutada tv pulti?...................................................................................................5 Kuidas töötab tv pult?........................................................................................................7 Moduleerimine...................................................................................................................8 Kokkuvõtte............................................

Tehnoloogia → Tehniline dokumentatsioon
4 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

FTP serveri loomise juhend

Karl Hendrik Bachmann FTP serveri (ehk pilve) valmistamine Juhend Tallinn, 2015 Sisukord 1. Mis asi on FTP server? 2. Vajalik ud ligipääsud ja programmid. 3. Seadistamine. 4. Serverisse ühendumine. Mis asi on FTP server? FTP server on server, kuhu saad laadida üles oma faile, jagada neid teistega ja uuesti allalaadida. Näiteks on tuntuimad FTP serverid Dropbox, Google Drive. Vahepeal kutsutakse neid ka pilve serveriteks, või pilve teenusteks. Kasulik on FTP server selleks, kui sa soovid ligipääseda oma failidele väljaspool kodu, kui sa soovid oma faile kellegagi jagada, või neid hoiustada kusagil mujal, mitte sinu arvutis. Vajalikud ligipääsud ja programmid Vajalikud on: • FileZilla client, • Ligipääs ruuterile, • Ligipääs isp (ehk internetipakkuja) poolt pakutavatele teen...

Informaatika → Informaatika
2 allalaadimist
thumbnail
11
doc

BIOS

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus 1b Viljo Kozlovski ,,BIOS" Referaat Juhendaja:Argo Mirk Uuemõisa 2007 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 ..............................................................................................................................................6 Erinevad sätted ja valikud....................................................................................................7 ..............................................................................................................................................9 Kokkuvõte.............................................................

Informaatika → Arvuti õpetus
39 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Teenuse Kvaliteet QoS

Quality of Service Arvutivõrkude inseneri sõna Quality of Service tähendab mitte saavutatud teenuse kvaliteeti, kuid viitab ressursside reserverimis kontrollmehhanismidele. QoS on võime pakkuda erinevat prioriteedi erinevatele rakendustele (applications), kasutajatele, või andmevoogule, või tagada teatud tasemel tulemuslikkust andmevoogule. QoS-i garantiid on olulised, kui võrgu läbilaskevõime on ebapiisav, eriti kui kasutatakse multimeedia rakendusi, mis kannavad üle kõnet või videot reaalajas nagu IP-kõne, online mängud ja IP-TV. Need tihti vajavad fikseeritud bitikiirust ja viivitus tundlikud. Best-effort service On olemas ka Best-effort võrgu teenus. Kus võrk ei anna garantiid, et andmed on kohale toimetatud või et kasutajale antakse tagatud teenuse kvaliteedi tase või teatud prioriteet. Best effort võrgustikus kõik kasutajad saavad parima teenuse, mis tähen...

Informaatika → Infoedastusseadmed
23 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Emaplaat

Emaplaat Emaplaatide liigitus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisend­väljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, Micro­ATX jne). Emaplaadi komponendid Emaplaadilt võib leida järgmised komponendid: · Protsessoripesa Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks. Number pesa nime järel on protsessori jalgade arv, mis sellesse pessa sobib. Pesa ...

Informaatika → Arvutiõpetus
170 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Standardite kontaktid

TALLINNA POLÜTEHNIKUM Standardite kontaktid Referaat Koostas: Jevgeni Kurotskin Juhendas: M. Märtinson Tallinn 2012 Sissejuhatus Universaalne järjestiksiin Universaalne järjestiksiin (universaal-jadasiin; ingl Universal Serial Bus; USB) on arvuti välissiini standard, mis lubab välisseadmeid külge ja lahti ühendada ilma, et arvutit oleks vaja välja lülitada. Infotehnoloogias on USB järjestiksiinil töötav standardiseeritud port, tänu millele saab arvuti külge ühendada erinevaid välisseadmeid:arvutihiirt, sõrmistikku, mobiiltelefoni, modemit, monitori, skännerit, PDAd, digitaalkaamerat, MP3 mängijat, välist kõvaketast, traadita võrgu võrgukaarti jne. Kõiki USB seadmeid saab kuumühendada ehk kokku- ja lahti ühendada, ilma et arvutit peaks uuesti algkäivitama. Lisaseadmete ühenduseks USB-ga kasutatakse neljajuhtmelist kaablit, kus neist kaks (keerdpaar) o...

Tehnoloogia → Tehniline dokumentatsioon
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Arvutivõrgud!!!

Arvutivõrgud 3.12.2012 Merilin Kutser AT07-b http://www.vallaste.ee/ KOKKUVÕTTE Klient- Arvuti, mis kasutab andmetöötluseks serveri ressursse. Server- Võrguga ühendatud arvuti või seade, mis haldab võrgu ressursse. Klient/server võrk- Kliendid kasutavad läbi võrgu serverite poolt pakutavaid ressursse. Peremehelt-peremehele võrk(P2P)- Selline võrk, kus kõik laua- ja sülearvutid töötavad samaaegselt nii klientide kui serveritena ja jagavad oma faile kõigi teiste võrgus olevate kasutajatega ilma keskse serverita. Switch- Võrguseade, mis valib välja trakti või ahela, mida mööda andmeüksus saadetakse järgmisse võrgusõlme. Kommutaator võib lisaks teatud määral täita ka marsruuteri funktsioone, s.t. määrata kindlaks andmete liikumise marsruudi ja eekõige selle, millisesse lähimasse võrgupu...

Informaatika → Arvutiõpetus
80 allalaadimist
thumbnail
16
docx

AVR ilma Arduino programeerimise õpetus.

Lühike Õpetus Programmeerimine AVR ilma Arduino Motivatsioon Lihtsalt alustada valest otsast: "mõnikord Arduino on vale valik." Sõltuvalt sellest, mida sa teed, äkki te app struktuur ei ole väga hästi sobib Arduino raamistik. Võib-olla teil on vaja kirjutada väiksema kood see, mida oleks võimalik toota Arduino, mõnikord sa lihtsalt ei suuda Arduino üldse ... Ma olen selle viimase kategooria. Ma ei ole nii suur fänn Java, ja ma olen rahul, tekstiredaktor ja sõidu koostaja käsitsi, nii et ma teen selle raske tee. Arduino trowels mõne kena krohv üle top, kuid see on mi mida sa ei saa seda teha käsitsi. Tõesti, kõik, mida peaks vaja on avr-gcc, avr-libc, avr-binutils ja AVRDude. Kuidas need paketid on väljapoole käesoleva dokumendi, siis on üsna tõenäoline, on pre-ehi paketid oma OS. See dokument on kirjutatud anda algteadmised mõned spetsiifikat AVR programmeerimine, eeldades, et juba on käepide, C. See lähendab et ma tulin, et mõista a...

Informaatika → Programmeerimine
13 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Arvuti riistvara

Referaat Juhendaja: 2008 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisend­väljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, Micro­ATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid...

Informaatika → Arvutiõpetus
122 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Arvutite riistvara alused

Sisukord 1. Sisukord..........................................................................................................................1 2. Protsessoripesa (processor socket)..................................................................................3 3. .........................................................................................................................................3 4. Mälupesad (memory slot)...............................................................................................3 5. Kiibistik (chipset)............................................................................................................4 6. Laienduskaartide pesad (expansion slot)........................................................................4 7. Pistikupesad....................................................................................................................5 8. Tagapaneeli ...

Informaatika → Operatsioonisüsteemid
12 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Põhja- ja lõunasild

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus 08 Andres Nurk Põhjasild ja lõunasild Referaat Juhendaja: Kaido Kivioja Uuemõisa 2010 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk Arvutiteenindus 08 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1. Kiibistikud ..............................................................................................................................4 2.Põhja sild .................................................................................................................................6 2.1 Uuemad arengud......................

Informaatika → Arvutite riistvara alused
31 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Referaat EMAPLAAT

Tapa Gümnaasium NIMI EMAPLAAT Referaat Juhendaja: JUHENDAJA Tapa 2011 MIS ON EMAPLAAT ? Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutat...

Informaatika → Arvuti õpetus
37 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lõputöö

Kooli nimi kursus ARVUTITEENINDUS SINU NIMI LÕPUTÖÖ Juhendaja: aasta Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 = MPLS (MultiProtocol Label Switching) =...................................................................................3 SDH (Synchronous Digital Hierarchy..............................................................................................5 Ethernet.............................................................................................................................................5 TCP (Transmission Control Protocol............................................................................................... 7 IP (Internet Protocol).................................................................................................................

Informaatika → Arvutiõpetus
57 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Õhusõiduki ehitus

Teliku liigid ja konstruktsioon  Suusktelik – talvel ja mägedes suusktelik viib tsentreerigu taha. Starditakse ja maandutakse vastu mäe külge. Piduriteks kahvelpidurid. Suuskadel nina üles. Ei tohi maandumisel lumme minna. Muudavad lennuomadusi kehvemaks. Raske telikut sisse tõmmata  Linttelik- muruväljadel1.rattad ühendatud 2. Kummilint  Teliku osad o Rehv o Velg o Kahvel o Õliamortisaator o Käärid o Shimmy (amortisaator) vältida vibratsiooni küljelt küljele, aeglustab pööramist o fikseerimishoob o hüdrosilinder  esitelikut juhitakse kahe hüdrosilindriga  ressoortüüpi lehtvedru-kevlarist, süsinik kiud võib ka olla o viskab lennukit üles, kui raske maandumine  murtud telik- töötab õlaga  hoolduseks võetakse polt kääridest välja, on võimalik rattad ...

Masinaehitus → Masinatehnika
22 allalaadimist
thumbnail
9
docx

AVR mikroprotsessor

Tallinna Polütehnikum AVR mikroprotsessor Referaat Koostja Deniss Skrabutenass AA-12 Tallinn 2014 Analoog-digitaal konverter Analoog-digitaal muundur (ADC) muundab analoogpinge väärtuse digitaalseks väärtuseks. AVR-i ADC analoogpinge sisend on lubatud 0-5.5V piires. Digitaalne väärtus on 10-bitine, kuid selle täpsus on ±2 ühikut. Viga võib veelgi kasvada kui kiibi toitepinget häirete eest ei kaitsta. ADC jaoks on AVR-il eraldi toite ja võrdluspinge viik. Eraldi toide on mürakindluse pärast ja see ei tohi kiibi toitepingest (üle 0.3V) erineda. Võrdluspinge määrab maksimaalse digitaalse väärtuse. Ehk kui võrdluspinge on 3V siis sama pingega sisend annab väärtuseks 2 astmes 10 miinus 1 ehk 1023. AVR-i ADC töötab võrdlusmeetodil (Successive Approximation ADC). Lühidalt öeldes toimub mõõdetava pinge võrdlemine kindlate nivoopinge...

Elektroonika → Mikro elektroonika
24 allalaadimist
thumbnail
14
docx

LONWORKS

ELEKTROAUTOMAATIKA: LONWORKS-I KASUTAMINE HOONEAUTOMAATIKAS. KÜTTE JUHTIMINE. Referaat Juhendaja: TALLINN 2012 1. SISSEJUHATUS Tänapäeval on palju erinevaid automaatika juhtimissusteeme, mis on spetsifitseeritud erinevatele automaatika liikidele ja üks nendest on LonWorks. Järmist leidub tänapäeva keerulises automaatikas vähe kuid ikka leidub. LonWorks on loodud firma Echeloni poolt. Järgmis töö eesmärgiks on uurida ja leida erinevat informatsiooni LonWorksi kasutamise ja spetsifikatsioonide kohta. Probleemiks on LonWorksi kasutamisjuhendi tõgendamine ja kasutamise kirjeldus lihtsale inimesele arusaadavaks. Probleemi lahendamiseks otsitakse internetist erinevat informatsiooni LonWorksi kasutamise kohta ja katsutakse seda selgeks teha ka lihtinimesele, kes pole ei puutu kokku automaatikaga. 1. LONWORKSIST LonW...

Masinaehitus → Automaatika
16 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Tarkvara ja riistvara

Selgita.. 1. Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välissead...

Informaatika → Informaatika
2 allalaadimist
thumbnail
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide oma...

Informaatika → Informaatika
94 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Side teooria

Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network ­ Juurdepääsuvõrk ja ühe...

Informaatika → Side
241 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Bios

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond BIOS Referaat Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri AT07 Juhendaja: Laido Valdvee Viljandi 2009 2 Mis on siis Bios? BIOS (Basic Input Output System) ehk põhiline sisend- ja väljundsüsteem. See on tarkvara, mis asub pisikeses kivis emaplaadil ja see on kõige esimene asi, mis arvutit käima pannes tööle hakkab. BIOS kuvab ekraanile esimesed kirjad, mis käivad tavaliselt selle kohta, milline protsessor arvutist leiti, mitu megabaiti mälu ja millised kõvakettad ja CD/DVD- seadmed tuvastati. BIOS hoolitseb selle eest, et kõik kiibid, kõvakettad, pordid ja protsessor koos töötaksid. Alles pärast seda, kui BIOS on esmase kontrolli lõpetanud, annab see kõvakettal tööjärje operatsioonisüsteemile (näiteks Windowsile). Ent see ei tähenda, et ...

Informaatika → Arvutiõpetus
122 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Büroo projekt

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Arvutid ja arvutivõrgud AA-21 Urmi Kuningas RAAMATUPIDAMISE BÜROO Arvuti perifeerseadmed ja bürootehnika Juhendaja: Raul Metsaäär Kehtna 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Ruumide tehniline sisustus.........................................................................................................4 Tuba 1 5 Tuba 2 6 Monitorid................................................................................................................................... 7 Büroo seadmed...........................................................................................................................8 1.1 Printer..................................................................................

Informaatika → Informaatika
48 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Juurdepääs arvutivõrku aruanne

Side labor 5 Juurdepääs arvutivõrku aruanne Töö tegija nimi: Töö tegemise kuupäev: 2015 4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 192.168.102.105 B. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 192.168.100.10 C. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 10.101.110.90 D. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 195.80.111.50 E. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? ISP välis võrgu aadress 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab?. kontrollib target hosti kättesaadavust ja kulutatud aega. 4.3.1 ARP B. Milliste protokollide päiseid ARP paketid sisaldavad? Ethernet II C. Millisele aadressile saadetakse ARP päring? 192.168.100.10 D. Milliselt aadressilt tuleb ARP vastus? 192.168.100.10 E. Milline on ARP pakettide sisu? Saatja ja Vastuvõtja MAC ja IP seose info. Lisada ekraanipilt Wiresharki keskmisest aknast, kus näha dekodeeritud kuju...

Informaatika → Side
35 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Inseneriinformaatika ül. 3

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Üliõpilane WIFI SIGNAALI MÕJUTAVAID TEGUREID Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" TE.0556 Tehnotroonika eriala Üliõpilane: ,,....." ............... 2013. a ............................... Üliõpilane Juhendaja ,,....." ............... 2013. a ............................... dots. ******* Tartu 2013 ABSTRACT Õpilane, Ü. WiFi signal strength of router Thomson TG784 and its impact on connetion. Course work ­ Tartu: EMÜ, 2012. 17 pages, 8 figures, 3 tables, format A...

Informaatika → Inseneriinformaatika
12 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Inseneriinformaatika C-Töö

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" Energiakasutuse eriala Üliõpilane: "....." ................. 2013. a .............................. Juhendaja: "....." ................. 2013. a .............................. Tartu 2013 Sisukord TÄHISED JA LÜHENDID....................................................................................................4 SISSEJUHATUS....................................................................................................................5 1. ÜLEVAADE KASUTATUD VAHENDITEST..................................................................6 1.1. Ruuter, sülearvuti...

Informaatika → Andmetöötlus
13 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eksam

1. AGP liides ja selle kasutamine Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo ­ ...

Informaatika → Informaatika
34 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Nimetu

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Mihkel Mandel RIKNENUD AUTOAJU LÄBILÕIGE INFOTEHNOLOOGIA ÕPPEVAHENDIKS Kursusetöö õppeaines "Inseneriinformaatika" TE.0556 Lennunduse side- ja navigatsiooni süsteemide käitamise eriala A3 Üliõpilane: "....." ............... 2011. a ........................Mihkel Mandel Juhendaja: "....." ............ 2011. a ........................lektor Mart Hovi Tartu 2011 ABSTRACT Mandel, M. Cross-section of an automobile's engine control unit as a learning material of infotechnology. ­ Tartu: EMÜ, 2011. XX pages, XX figures, X tables, format A4. In Estonian language. In the current coursew...

Muu → Baaskursus
35 allalaadimist
thumbnail
17
odt

IT EKSAM

Aritmeetiline masin- 1640, ainult liitis ja lahutas, Kristlik filosoof Blaise Pascal Leibnizi arvuti ­ 1671, Saksa filosoof Leibniz, arvuti: liitis, lahutas, korrutas, jagas Elektritelegraaf - Morse 1837 Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Perfolint - Wheatstone 1857 Frege loob kaasaegse predikaatarvutuse - 1879 Herman Hollerith perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks ­ 1890, sellest firmast tekkis IBM Vaakumtoru - 1906, Lee Deforest Artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus ­ 1935-1937 Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. - 1936,universaalsus, mittelahenduvus Z1 ­ 1936 , Konrad Zuse mehhaaniline arvuti MARK I ­ 1939-1944, Harvardi elektriline(releedega) digitaalne arvuti ABC computer ­ 1939-1942 , Atanasoff-Berry esimene elektronarvuti Esimene transistor - 1947 EDSAC ­ 1949, esimene praktiline stored-program arvuti, programmid olid aukudega peberiribadel ERA 1101 ­ 1950 ESIMENE KOMMERTS-TOOTMI...

Informaatika → Algoritmid ja andmestruktuurid
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun