Mikroevolutsioon. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks . Mikroevolutsioon - liigi sisene evolutsioon, populatsioonide muutumine ja kohastumine. Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon . Populatsiooni iseloomustab: - Genofond - Geneetiline struktuur - Liigi levila ehk areaal Evolutsiooni tegurid: 1. Mutagenees (mutatsioonid) 2. Kombinatiivne muutlikus 3. Geenivool (geenisiire) rändamine 4. Geenitriiv juhuslik kõikumine 5. Looduslik valik 1. Geenmutatsioonid tekitavad uusi allele ja mõnikord ka uusi gene. Äädikkärbsetel geenmutatsioonid avalduvad mõnedes tunnustes: tiivad, kehavärvus, silmavärvus, peakuju .Kromosoommutatsioonid põhjustavad muutusi...
Nädal 1 1. Mis tüüpi küsimustele populatsioonigeneetika vastust otsib. Kirjelda üldiselt põhilist töövõtet. Too näiteid erinevatest populatsioonigeneetika mudelitest. Mis on mudeli parameeter ja tema hinnang? Mis tegurid võivad viimast mõjutada. (Sille) Populatsioonigeneetika uurib populatsioonide varieeruvuse muutumist ajas: selgitab, kuidas praegune varieeruvus tekkinud on, ja ennustab seda, milliseks varieeruvus tulevikus saab. Uurib erinevaid tegureid, mis varieeruvust mõjutavad (nagu loodusliku valiku toimumine, geneetiline triiv, mutatsioonid, geenisiire, Mendeli pärilikkuse seadused, paarumismustrid, populatsioonide struktureeritus). Varieeruvus kui alleeli/genotüüpide/haplotüüpide sageduse muutumine. Põhilise töövõttena luuakse mudel (kasutades teatud eelduseid ja teadmisi vastavat protsessi mõjutavate tegur...
Lk 17- Elu organiseerituse tasemed 1. Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid? Eristatakse, sest kõike korraga käsitleda oleks liiga keeruline. 2. Nimetage eluslooduse põhilised organiseerituse tasemeid. Molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteeme. 3. Milliseid hulkraksete elutegevuse iseärasused üherakulistel organismidel puuduvad? Üherakulistel puudub ehituslik talitlus kudede ja organite vahel. Elu funktsioonid on kudede ja rakkude vahel jaotunud. 4. Nimetage raku tasemel uuritavaid elu tunnused. Toitumine, paljunemine, reageerimine ärritusele, arenemine, kohanemine. 5. Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus? Elundite ja elundkondade koostöö abil. 6. Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel? Paljunemise protsesse (sama liigi isendid ristuvad omavahel, kuid eriliigi isendid ei ristu tavaliselt). 7. Tooge populatsioonide ...
Elu organiseerituse tasemed (Vastused küsimustele õp. lk 17) 1. MIKS ERISTATAKSE ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMEID? V: Elu kõiki ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda, kuna elusloodus on keerukas ja mitmekesine. 2. NIMETAGE ELUSLOODUSE PÕHILISED ORGANISEERITUSE TASEMED. V: Molekulaarne-, rakuline-, organismiline-, liigiline- ja ökosüsteemne tase. 3. MILLISED HULKRAKSETE ELUTEGEVUSE ISEÄRASUSED ÜHERAKULISTEL ORGANISMIDEL PUUDUVAD? V: Üherakulistel organismidel puudub ehituslik talitus kudede ja organite vahel. 4. NIMETAGE RAKU TASEMEL UURITAVAD ELU TUNNUSED. V: Raku tasemel uuritavad elu tunnused on toitumine, paljunemine, arenemine, kohanemine ja reageerimine ärritusele. 5. KUIDAS TAGATAKSE LOOMORGANISMI SISEKESKKONNA STABIILSUS? V: Loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus tagatake elundite ja elundkondade koostöö abil. 6. MILLISEID ELUSLOODUSE OMADUSI SAAME UURIDA ...
Adaptsioon - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise muutumine) sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisidega. Asutajaefekt - ehk rajajaefekt, mis on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uue populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogiline isolatsioon - (ristumisbärjäär), mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elaate isendite vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke - (allopaatiline ehk geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises evulutsioonis. Geenivool - geneetilise materjali vahetus populatsioonide ja populatsioonide allosade vahel, isendite migratsiooni ja ristamise teel. Geneetiline triiv - alleelide- ja genotööbisageduse suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades: tingitud statistilisest valmiveast alleelide üleka...
OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK olelusvõitlus organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavatele teguritele populatsioon ehk asurkond rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ning suudavad omavahel saada pajunemisvõimelisi järglasi stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmiste tunnustega isendeid suunav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmisest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid lõhestav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks kohanemine organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv uurimine kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu uurimine OLELUSVÕITLUS JA SELLE VORMID liigisisene olelusvõitlus ja liikide vaheline otsene olelusvõitlus organismid võitlevad omavahel nt. Isahirved võitleva...
Liigiteke ja makroevolutsioon Liigi definitsioon Mõistet ,,liik", on väga keeruline defineerida kuna liigid muutuvad pidevalt ja looduses pole kõik süstematiseeritav Bioloogilise määratluse järgi nimetatakse ühe liigi isenditeks reaalselt või potentsiaalselt ristuvate looduslike populatsioonide esindajaid. Kehtib tänapäevaste suguliselt sigivatel organismidel Morfoloogiline määratlus, mille kohaselt on liik populatsioonide kogum, mis mingite anatoomiliste tunnuste poolest erinevad teistest populatsioonidest. Kehtib mittesuguliselt sigivate organismide puhul Uute liikide tekkimine Uute liikide tekke eelduseks on, et populatsiooni isendite vahel tekib paljunemisbarjäär, mis takistab geenivoolu Tavaliselt takistab geenivoolu geograafiline isolatsioon, näiteks populatsioone eraldab meri mäestik või kõrb Kui uute liikide teke on tingitud geograafilisest tõkkest populatsioonide vahel, siis on teg...
Evolutsiooni mehhanismid *Individuaalne pärilik muutlikkus ja olelusvõitlus => looduslik valik => kohastumuste teke Populatsioon * väikseim evolutsioneerumisvõimeline rühm *rühm üht liiki isendeid samal ajal samas kohas Miks üksikisik ei saa evolutsioneeruda? 1.Eluiga liiga lühike(Evol.nõuab miljoneid aastaid) 2.Üksikisik ei saa sugulisel teel paljuneda ja anda järglasi Populatsiooni isendid on fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonide isendid. Popoulatsiooni genofond: *Populatsiooni isendite geenide, nende alleelide kogum *Genofondis võib olla ühel geenil üks, kaks või mitu alleeli (NT:silma värvust määrav alleel) *Geenide alleelide sagedus populatsioonis erinev : ühed tavalised, teised haruldased *Eri alleelide ja genotüüpide suhe antud geeni suhtes (populatsiooni geneetiline struktuur) ON MUUTUV! Populatsiooni geneetilist struktuuri muudavad : 1.Mutatsioonid 2.Kombin...
*Adaptsioon organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. *Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. *Erimaine liigiteke (allopatriline e. Geograafiline liigiteke)liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. *Geenivool (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. *Geneetiline triiv (geenitriiv) alleeli-ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statilistes valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. *Geograafiline isolatsioon eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumili...
Mõisted lk 84 Adaptatsioon- Organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- rajajaefekt Bioloogiline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloodilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv- (geenitriiv) alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel varempõlvkonnast järglasko...
Bioloogia ,,Evolutsioon" Evolutsioon - päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkondade jooksul Lamarkism teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele Muutlikkus populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel Fossiilid ehk kivistised ammustel aegadel elanud organismide jäänused Elavad fossiilid tänapäevased organismid, kes on muutmatuna eksisteerinud väga pika aja vältel Analoogilised elundid eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga Homoloogilised elundid eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla einev funktsioon Mandunud elundid ehk vestiigiumid oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnaste ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad 542 Kambrium hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg, esimesed keelikloom...
Adaptsioon- organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine , sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogoline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused , mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisestn geograafilise isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv- (geenitriiv) alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekand...
Kohastumine e.adaptatsioon-populatsiooni ja liigi isenditele ühised pärilikud omadused,tunnused,mis soodustavad nende eluvõimet,paljunemist.Loob,muuda,säilitab looduslik valik.toimub org.rühmade põlvkondade vahetumise käigusN:nahapruunistub.Kohastumused avalduvadorganismide sise- väliehituses,füsioloogias,käitumises,paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes.biootiline/abiooitiline tegur. kõrbetaimed:sügav juurestik,lihakad,kitsad,nahkjad lehed. linnud:eesjäsemed tiivad,toruluud,suled. imetaja:loote org.sisene areng inimene:püstikäimine kohastumused:varjevärvuskuju,hoiatusvärvus, mimikri-sarnasus teise liigiga kasulik:juhuslik mutatsioon,ökoloogilised tegurid,keskkonnatingimused Liik-looduslike populatsioonide rühm,mille isendid kas tegelikultvõi potensiaalselt ristuvad omavahel.seeon biol.liigimääratlus-ernst mayr morfoloogiline määratlus:populatsioon või populatsioonide rühm,mis olulisete anatoomiliste tunnuste poolest...
Populatsioon-Väikseim evolutsioneerumisvõimeline rühm, rühm üht liiki isendeid samal ajal samas kohas(saavad ristuda) Ideaalne popul.-Esineb vabaristumine e panmiksis, puudub looduslik valik ja mutats-d. Popul. on isoleeritud, p. arvukus suur. Tegelikkuses seda ei eksist. Looduslik valik- paremini kohastunud isendite eelispaljunemine Stabiliseeriv valik e sälitav valik, kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi, kaovad ära äärmuslikud tunnused, toimub spetsialiseerumine, eelispaljunemine keskmiste tunnustega isenditel, toimub stabiilsetes keskkonnatingimustes Suunav valik- tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine, muutumine peab olema suunatud ja pikemaajaline; n: aju täiustumine selgroogsetel Lõhestav valik- kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega, erinevad tingimused, suur areaal (mida suurem ja erinevam, seda seda tõenäolisem on lõh.valik); n: ra...
Mõisted Looduskaitse - inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle tagajärgede likvideerimine, looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine, kaitsealade kujundamine, keskkonnaökonoomika, keskkonnaõigus, taastamisökoloogia, ökosüsteemide kaitse, keskkonnaeetika jms Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist, samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Ökoloogiline jalajälg - Ökoloogiline jalajälg mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist antud territooriumil, võrreldes seda...
EVOLUTSIOONIIÕPETUS, 12.KLASS 1. Mis on: Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ja on võimelised saama arenemisvõimelisi järglasi Looduslik valik seisneb isendite erinevas ellujäämises ja paljunemises. Individuaalsetest geneetilistest erinevustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses Olelusvõitlus organismide reageerimine nende ellujäämis ja paljunemist takistavatele teguritele Kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu muutumine 2. Olelusvõitlus (mõistete liigid, näited) Otsene olelusvõitlus organismid reaalselt võitlevad omavahel. Näiteks võivad kakupojad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad emase pärast üksteist surmavalt haavata Kaudne olelusvõitlus isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid konkureerivad sama ressursi nimel. Kokku ei puutu, kuid ärasöödud toit võib kaasa tuua teise or...
Liigiteke Liik on bioloogilise mitmekesisuse põhiüksus. Evolutsiooni teooria kohaselt on liigid ajas muutuvad organismirühmad, mis tekivad varemolnuist, arenevad, levivad, lõhestuvad alamrühmadeks ja surevad välja. Liigiteke on ka üleminek mikroevolutsioonilt makroevolutsioonile. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. See on nn. bioloogiline liigimääratlus, mille esitas USA evolutsionist E. Mayr. Sugutult sigivate organismide ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline liigimääratlus: liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. Geograafiline evolutsioon - liikide levialad on ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaaga või mingite ökoloogiliste tõketega(mäestik, kõrb). Liigi bioloogilisi iseärasusi(ökoloogilisi, käitumuslikke, biokeemilisi, geneetilisi), mis takistavad edukat r...
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Evolutsioneeruvad populatsioonid. Igal populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübilt sarnased kui sama liigi erinevatsse populatsioonidesse kuuluvad isendid. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeruvate osade kogumit- POPULATSIOONI GENOFOND Suguliselt sigivate organismide pop. isendid võivad omavahel vabalt ristuda ja nende alleelid võivad üksteisega kombineeruda (Mendeli seaduse kohaselt) Geenil võib olla populatsioonis genofondis üks või mitu alleeli. Gameetide liitumisel sügoodiks ühinevad vanemate kõigi geenide alleelid paarideks, mood järglase genotüübi. Genotüüpide arv sõltub geeni alleelide arvust: K(K+1)/2 ( K- geenide arv) Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet(suhtelist sagedust) nim populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. (Määrab ära suurema osa populat...
Evolutsioon (68-85) 1. Populatsioon ühist territooriumit (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. Populatsiooni geneetiline struktuur alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. Populatsioon genofond popultsiooni kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. 2. Nimeta ja iseloomusta geneetiline muutlikkuse allikaid · Mutagenees tekitab uusi alleele ja vahel ka uusi geene. Kromosoomimutastioonid tekitavad muutusi geenide paiknemises ja kordsused. See võib ühtalsi muuta geenide avaldumist ja ühtlasi põhjustada uute geenide teket. Genoomimutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide geeni ja teiste alleelide omavaheline kombineerumine. · Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja...
Ökoloogilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid. Elukeskkond ja kliima(muld, õhk, vesi, temperatuur, sademed, tuul, päikesekiirgus) Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. (kisklus, parasitism) Antropogeenne tegur- inimtegevuse mõju organismide elutegevusele KOKKU: soodustavad või pidurdavad organimside elutegevust. Mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Soojuskiirgus- pikalaineline infrapunavalgus, mis on neeldunud objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke. Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk, milles organism saab areneda. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, m...
Ökoloogia 1. Ökoloogilise teguri mõiste. Abiootilised, biootilised ja antropogeensed tegurid. Fotoperiodism. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele. Tolerantsuskõver. VASTUS: Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Fotoperiodism- organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele Temperatuuri mõju organismile- enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased, seega sõltub nende keha temp. otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel on meie piirkonna taimedel puhkeperi...
EVOLUTSIOONIÕPETUS Kordamine kontrolltööks I MÕISTED Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon-bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. On põhiliselt adaptiivse (-organismide ehituse ja talitluse muutumine, sobitumaks keskkonnale ja eluviisiga) iseloomuga. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Fossiil(kiv...
1.Darwinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks (geenifondiks). Suguliselt sigivate organismide populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda ka nende alleelid võivad üksteisega kombineeruda Mendeli seaduste kohaselt. Võimalike genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: genotüübi arv= k(k+1)/2, kus k on alleelide arv. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes.- see määrab suurma osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest. G. H. Hardy ja W. Weinberg tõestasid, et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus geno...
Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema. Evolutsiooniline põlvnemine e. fülogenees. Suhteline vanus- näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab, kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua ae...
Genofond-populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum. Geenivool-isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Geneetiline triiv-alleelide ülekanne järglaspõlvkonda, mida mõjutab juhus. (See on ainult väikestes populatsioonides, vähendab geneetilist muutlikkust, suurendab geneetilisi erinevusi liigi teiste populatsioonide vahel.Pudelikaelaefekt-kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Mikroevolutsioon-populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (piiravad tegurid võivad olla biootilised:konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad, abiootilised:ebasoodne temperatuur,niiskus, soolsus, valgus ja organismide sõltuvus nendest tingimustest on olelusvõitlus.)Loodusliku valiku vormid: *stabiliseeriv e. säilitav val...
Õpik lk. 71 1. Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks? Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. 2. Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus? Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedu...
Tõene või väär? Paranda vead! Liigi isendid on geneetiliselt ühesugused. Tõene. Kohastumused tekivad populatsioonides. Tõene. Mikroevolutsiooni põhjustavad neutraalsed Väär. Katkeva tasakaalu põhjustavad mutatsioonid. neutraalsed mutatsioonid. Liikide iseseisvuse tagavad Tõene. ristumisbarjäärid. Geneetiline triiv toimib peamiselt väikestes Tõene. populatsioonides. Liigilised kohastumused on alati täiuslikud. Väär. Liikide kohastumused pole alati täiuslikud. Stabiliseeriv valik kõrvaldab populatsioonist Väär. Lõhestav valik kõrvaldab geneetilise muutlikkuse. populatsioonist geneetilise muutlikkuse. Liigiteke algab tavaliselt populatsioonide Tõene. geograafilisest eraldumisest. Lõpeta laused sobiva vastusevariandiga! Populatsiooni geneetiline struktuur on... ...genotüüpides si...
ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Eluslooduse süstemaatika. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Sünergism. Kohastumine ja kohanemine. Limiteerivad tegurid. Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele. Ökoamplituud. Ökomiss. Popultsiooniökoloogia. Populatsioonide määratlemine. Populatsiooni iseloomustavad tegurid. Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime. Populatsioonide tsüklilisus. Areaal ja levik. Elustrateegiad K ja r strateegia. Metapopulatsioonid. Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus. Dominantliik. Servaefekt e ökoton. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid. Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid. Kliimakskoos...
Tõesed v väärad? 1.Liigi isendid on geneetiliselt (ühesugused). Väär. Erinevad 2. Kohastumused tekivad populatsioonides. Väär. Ja liikides 3.Mikroevolutsiooni põhjustavad (neutraalsed mutatsioonid). Väär, geenivool ja geneetiline triiv. 4. Liikide iseseisvuse tagavad ristumisbarjäärid. Õige 5. Geneetiline triiv toimib peamiselt väikestes populatsioonides. Õige. 6. Liigilised kohastumused on alati täiuslikud. (ei tea) 7.stabiliseeriv valik (kõrvaldab)populatsioonist geneetilise muutlikkuse. Väär, kinnitab ja kaitseb väljakujunenud kohastumist. 8. liigiteke algab tavaliselt populatsioonide geograafilisest eraldumisest. Õige. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9.populatsiooni geneetiline truktuur on: b)genotüüpides sisalduvate... 10.mikroevolutsioon on:a) populatsiooni kohastumine elutingimustega. 11.mingil geenil võib populatsioonis olla alleele: d)määramata arv 12.tedremängu bioloogiliseks tähenduseks on: c)suguline valik 13.geenivool p...
1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid nt õhk, muld, vesi, päikesekiirgus, temperatuur, niiskus, tuul. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Biootilised tegurid on sümbioos, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. 2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiliseks amplituudiks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda. Eristada saab alumist taluvusläve, ülemist taluvusläve ja teguri optimumi. Alumiseks taluvusläveks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemiseks taluvusläveks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi...
I Selgita mõiste ja lisa näide! 1. Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. (nt inimese areng ahvist. Inimese ja ahvi DNA on hinnanguliselt 99% sarnased.) 2. mikroevolutsioon haarab liigi ja populatsioonisiseseid muutusi. (nt. metskitse tekkimine) 3. populatsiooni geneetiline struktuur - alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. 4. looduslik valik ebavõrdne ellujäämine, paljunemine. (nt. stabiliseeriv valik, suunav valik) 5. geenitriiv alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades. (näiteks looduskatastroofi puhul. põleng/üleujutus, mille elab üle väike arv isendeid. geneetiline struktuur muutub. nn. pudelikaelaefekt) 6. mutatsiooniline muutlikkus muutused raku geneetilises materialis. (nt. geenmutatsioon, ...
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid populatsioonid ja liigid. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Populatsiooni genofondiks nim populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit. Populatsiooni geneetiline struktuur on eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Hardy-Weinberg- nad tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist str ei muuda. Seadus: teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Aga see kehtib ainult järgmistel tingimustel: populatsioon on väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik. Selline populatsi...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aa...
Essee Elu teke ja inimese evolutsioon Elu tekke all mõeldakse bioloogilise elu teket, mittebioloogilistest nähtustest. Elu tekke tõenäoliseks ajaks Maal on peetud ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi. Tänu panteoloogiale saab teha kindlaks elu ajaloost meie planeedil, abiks on ka fossiilid, mida uurides on võimalik kindlaks teha organismid,mis eksisteerisid enne meid,lisaks ka nende organismide vanused. Elu tekkis vesikeskonnas. Esimesteks elusorganismideks olid ainuraksed, bakterid ja arhed. Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid. Nende evolutsioonis arenes fotosüntees ja hapniku kasutamise ning talumise võimalus. Murranguliseks sündmuseks osutus päristuumsete teke. Tunnutatuim hüpotees on, et üks suurem rakk ,,neelas" alla teisi, mis kaotasid aegamööda iseseisva rakuelu ning jäid eksisteerima organellidena. Esimesed hulkraksed tekkisid enne Kambriumi ajastut. Vanimateks hulkrakseteks loo...
Biogeograafia Biogeograafia käsitleb organismide ja nende koosluste levimist maakeral nii ajas kui ruumis. Areoloogia Populatsioon ja liik Populatsiooni ehk asurkonna moodustavad kõik ühte liiki kuuluvadisendid, kes asustavad mingit kindlat territooriumit. Kohaliku ehk deemi moodustab hulk mingi kohaliku liigi isendeid, kes pikema aja jooksul asustavad mingit kindlat territooriumit ning mille ulatuses toimub vaba vastastikune ristumine ehk panmiksia ja mis on teistest sama liigi esindajatest suhteliselt eraldatud. Tsönopopulatsioon hõlmab kõikides (taime)populatsioonides olevaid sama liigi isendeid. Tsönopopulatsioonil on: · Geneetiline; · Sooline; · Vanuseline (normaalne, invasiooniline ning regressiivne) ja · Seisundiline koosseis (vitaalsus: kõrge ja alanenud). Populatsiooni arvukus ehk suurus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil. Levi ehk dissimilatsioon on koosluse pideva rindena samm-sam...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Tõene/väär 1. Ökoloogilised tegurid MÕJUTAVAD organismi arengut. 2. Õhuhapniku kontsentratsioon on abiootiline tegur. Tõene 3. Organism areneb kõige PAREMINI siis kui ökoloogiliste tegurite toime on optimumis. 4. ORGAANILISE AINE TOOTJAD on iga toiduahela esimeseks lüliks. 5. Ökotoop on BIOTSÖNOOSI elupaik. 6. Kommensialism on eri liiki organismide kooseluvorm, MIS ON ÜHELE POOLELE KASULIK JA TEISELE KAHJUTU. 7. Ökoloogilise tasakaalu korral enamiku populatsioonide arvukus EI MUUTU. 8. Tipp kiskjad paiknevad alati ökoloogilise püramiidi tipus. Õige vastusevariant 1. Lindude ränded on eelkõige tingitud: d)toidupuudusest 2. Kui ökoloogilise teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, siis liigi isendid hakkavad: d)hukkuma 3. Samal ajal territooriumis elavad kõigi liikide populatsioonid moodustavad: d)biotsönoosi 4. Herbivoorid on...
ÖKOLOOGIA Lektor Kadri Kask [email protected] Ruum 2B15 ÖKOLOOGIA LIFE - elu LIVING - elav ALIVE elus OIKOS eluruum LOGOS õpetus Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka ÖKOLOOGIA TEADUS Ökoloogia (ecology) on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel LIIK · Liik (SPECIES) sarnased organismid, kes võivad vabalt omavahel ristuda Autökoloogia (organismal ecology) e organismiökoloogia uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid POPULATSIOON · Populatsioon rühm sama liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas ja ristuvad omavahel · Demökoloogia (population ecology) e populatsiooniökoloogia uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid ...
1.Võimalikud ELU tekke teooriad On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Kreatsionism- Kreatsionism - mitte midagi ei ole juhuslikult juhtunud, kõige looja on Jumal. Laiemas tähenduses kasutatakse kreatsionismi ka maailmavaate kohta. See on kristliku õpetuse lahutamatu osa, mis ei ütle samas mitte midagi selle kohta, kuidas loomine loodusteaduslikus mõttes toimus. Selle pooldajad püüavad tõestada Piibli loomislugude sõna-sõnalist kehtivust ka loodusteaduslikus mõttes. Evolutsionism- Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest – uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga k...
Evolutsiooniõpetus: mõisted Populatsioon ühist territooriumi asustavate sama liiki isendite kogum. Genofond populatsiooni kõigi geenide ja geenialleelide kogum. Mikroevolutsioon liigisisesed evolutsioonilised muutused, viib uute liikide tekkeni. Mutatsioon juhuslikud muutused genotüübis, kromosoomide ja geenide struktuur/arv muutub. Geen, kromosoom ja genoommutatsioonid. Kombinatiivne muutlikkus ema+isa pärilik materjal Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide või nende osade vahel, põhjuseks ränne, tagajärjeks geneetilise materjali ühtlustumine. Geneetiline triiv juhuslikud muutused populatsiooni geenistruktuuris, väikestes populatsioonides. Nt: juhuslike isendite hukkumine, pudelikaela efekt, rajajaefekt Looduslik valik evolutsiooni liikumapanev jõud, seisneb ebavõrdses paljunemises, pärilikus muutlikkuses, olelusvõitluses. Olelusvõitlus organismide elutegevuse/paljunemise sõlt...
Ökoloogia mõisted Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid pärinevad organisme ümbritsevast eluta loodusest (kliimategurid, elukeskkond) Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng seiskub. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Ökoloogilise teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Biootilised ökoloogilised tegurid organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm Endosümbioos üks organism elab t...
ÖKOLOOGIA JA JAHINDUSE ALUSED Ökoloogia Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ning neid ümbritseva keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia on õpetus looduse majapidamisest (ldn. "oikos" maja, "logos"- õpetus, teadus), looduses valitsevatest vastastikustest suhetest. Keskkonnategurid Kõik organismid sõltuvad ümbritsevast elusast ja eluta loodusest keskkonnateguritest. Abiootilised tegurid ehk Biootilised tegurid ehk eluta looduse mõju: eluslooduse mõju: I. Elukeskkond Organismidevahelised · vesi suhted · õhk · sümbioos · muld · kommensalism · parasitism II. Kliimategurid · kisklus · sademed · konkurents · õhutemperatuur · ...
Evolutsioon Evolutsioon – Kohastumine/Liigiteke (Leheküljed 76-79 & 80-83) Kohastumine Liigiisenditele ühised pärilikud omadused ja tunnused, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist nimetatakse kohastumusteks ehk adaptatsioonideks. Kohastumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik. Päriliku reaktsiooninormi piires elu kestvaid toimuvaid muudatusi nimetatakse kohanemisteks. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja väiehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Lindudel on kohastumised lendamiseks. Imetajatel organismisiseseks arenguks ja sünnijärgseks toitmiseks piimaga. Paljudel loomadel on varjevärvus või varjekuju, mis muudab nad keskkonna taustal märkamatuks. Osadel organismidel aga hoiatusvärvus. Loomade käitumiskohastumuste näidetest võiks nimetada kiskjate saagitabamisviise, l...
Ökoloogilised tegurid kekkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust Abiootilised tegurid on pärist organisme ümbritsevast eluta loodusest: 1)kliimategurid: temp, sademed, tuul; 2)elukeskkond: õhk, vesi, muld Biootilised tegurid tegurid, mis tulenevad organismide kooselust; mõju võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik Antropogeensed tegurid inimtekkelised tegurid, inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid Ökoloogiliste tegurite toime sõltub: 1)teguri intensiivsusest, 2)organismi omadustest Alumine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub Teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Infravalgus: võimaldab kõigusoojastel organismidel end ...
1. Evolutsioon on päritavate tunnuste muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Süsteemi pöördumatu ajalooline areng 2. Evolutsiooni tõendid : *paleontoloogia *feneetilised võrdlused *embrüonaalne areng *geneetilised võrdlused *biograafilised võrdlused 3. Evolutsiooni vormid *Füüsikaline- viis keemiliste elementide mitmekesususe tekkeni. Galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemi arenguni *Keemiline- aatomid ühinseid molekulideks. Tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Keemilise evolutsooni võimaldasid noore Maa atmosfääri iseärasused, Mitmeasteline protsess. *Bioloogiline- organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerunud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teket. *Sotsiaalne- 7.Populatsiooni genofond on populatsiooni kõigi genide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. 9. Geenitriiv- alleeli ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsio...
Liik on eri aladel elutsavateks asukondadeks ehk populatsioonideks. Populatsioon on mingi liigi isendid mingis piirkonnas (Nt Eesti). Populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni geneetilise struktuur alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. Populatsiooni tasakaaluseisund: populatsioon väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valid Mutatsioon on populatsiooni geneetiline muutumine. Mutatsioon pole letaalne(surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve. Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv alleeli- ja genotüübi sageduse juhuslikus suunas muutumine. Toime: vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides, suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Pudelikaelae...
1.Ökoloogia mõiste- Teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. (Teadus, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning reguleerivaid tegureid) 2.Organisatsioonitasemete järgi looduse liigitamine 1.biosfäär; 2.Bioom ehk ökosüsteem; 3.kooslus; Koosluse moodustavad populatsioonid. Populatsiooni moodustavad isendid. 3. Mõisted: biosfäär, ökosfäär, bioom, autökoloogia, demökoloogia, populatsioon, sünökoloogia Biosfäär- maa elukond; Ökosfäär- maakera kõik ökosüsteemid; Bioom ehk ökosüsteem- kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum. Kooslus- omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal. Autökoloogia- uurib üksik organismi ja keskkonna suhteid. Demökoloogia- uurib populatsioonide ja keskkonna suhteid. Populatsioon- ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal. Sünökoloogia- uurib elukoosluse ja isendirühmade ja keskkonna suhteid 4...
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid a) Väikseim evolutsioneeruv üksuk on populatsioon.Mutagenees, geenivool,geenitriiv,looduslik valik mikroevolutsiooni tegurid. Mutatsioonid on geneetilise muutlikkuse esmaseks põhjuseks. (Geenimutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene.) Geenivool toomingavaksiku individuaalne muutlikkus, geenitriiv -, pudelikaelaefekt - katastroofi tagajärjel hävinud populatsioon. Nt. Mingi taimeliik, rajajaefekt väike osa populatsioonist rändab välja ja asustab kuskil maa. Nt. Gröönimaa asustamine Looduslik valik Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilisest tegurist Kohastumine on teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine mitmes liigis, kohanemine teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine ühes liigis. Keskkonnast tingitud:talvitumine, kasulik organismi rühmale:mesilased Suhteline kohastumus kohastumus pole ideaalne kõigis tingimu...
Mõisted: Elurikkus, seda ohustavad tegurid, elurikkuse tähtsus: Looduskaitse - hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia - uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Keskkonnaeetika - analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega. Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkuse iseväärtus - eetiline väärtus, mis on objektil (nt liigil) ainuüksi olemasolu tõttu. Geen - kromosoomi osa, mis kodeerib valkude ehitust. Populatsioon - samal territooriumil koos elavate ning omavahel vabalt ristuvate ja järglasi andvate isendite rühm. Elupaik - mingi liigi (populatsiooni) eluks vajalikke biootilisi ja abiootilisi tingimusi rahul...
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Geoökoloogia e maastikuökoloogia – uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoogu maastikul (uurib maastiku mõju kooslustele) Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia – uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana Üldökoloogia – uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtiva...
Bioloogia KT Evolutsiooni mehhanismid 1. Nimeta ja selgita geneetilise muutlikkuse vorme? pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks Kombinatiivne muutlikus seisneb vanemate geenide ja nende alleelide ümberkombineerumises järglaste fenotüüpideks. genotüüpide arv sõltub, kui palju alleele on ühel või teisel geenil. Mutatsiooniline muutlikkus on mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. 2. Selgita mõisteid o Geenifond – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi (kromosoomistik) mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. o populatsiooni geneetiline struktuur – Eri alleelide ja genotüüpide arvu ristsuhet ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
