N.Karotamm J.I.Käbin N.Hrustsov NÕ UKOG UDE EESTI 39.peatükk. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine algas 1944.aasta suvel koos Punaarmee sissetungiga. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid. Kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru, kuna Tallinn oli veel sakslaste käes. Eesti NSV võimustruktuur: juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadus-andlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liidu-vabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus tegevuses sealt saadud kor-raldustest. Eesti sõjajärgne partei koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Kohalik kaader jäi teistele alla ja oli sunnitud...
Eesti NSV valitsemine ja poliitilised olud 1944-1985 Nõukogude võimu taastamine Eestis algas Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Peamised lahingud algasid Narva ümbruskonnas, kust Punaarmee lootis kiiresti läbi tungida ja Tallinnani jõuda. Linn linna järel okupeeris Punaarmee Eestit, kuna nad said Saksa rindest läbi ja sakslased alustasid oma vägede Eestist väljatõmbamist. Oktoobri alguseks oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala, kuid saartel lahingud veel jätkusid. Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt alles 24. novembril. Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omaga, kus juhtiv koht oli Eestimaa Kommunistlikul Parteil. Aastal 1945 kuulus EKP rahvuslikku koosseisu 2409 liiget, kellest 40% olid eestlased ja 60% venelased. Aastal 1955 oli EKP-s liikmeid 21 511, kellest 44% olid eestlased. Kuldsed 60-ndad tõid kaasa EKP eestistuse ehk aastal 1965 oli liikmeid 54 836, kellest eestlased olid 52%. Aastak...
Nõukogude võimu taastamine algas 1944 aasta suvel.Punaarmeega tulid Eestisse operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad.Sama võimustruktuur nagu NSVL(juhtiv koht komm parteil, kuigi vormiliselt oli ENSV Ülemnõukogu).Komm partei allus täielikult Moskvale ja lähtus sealsetest korraldustest. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest.Enamik tolleaegseid komm olid parteiametnikud, töödates juhtivatel kohtadel tähtsamates asutustes.Sõjajärgsetel aastatel koosnes EKP peamiselt Venemaa eestlasest, kohalike osakaal hakkas suurenema 1950.EKPs oli algul madal haridustase(2/3 liikmeist oli alg-/mittetäieliku keskharidusega).1980.a teisel poolel oli 4/5 keskharidusega.Parteikaadrite puhastamine, võideldi kodanliku natsionalismiga.Kõige olulisematest ametikohtadest koostati nomenklatuurne ametikohtade loetelu, mille pareti keskkomitee kinnitas.See oli vahend, mille...
Nõukogude Eesti Pr 39. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Eestisse tulid Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, kes hakkasid võimu taastama. Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik...
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegem...