Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" poolmikroelemendid" - 12 õppematerjali

poolmikroelemendid – Fe, Mn, (Si, Al). Mikroelemendid – B, Cu, Mo, Zn, Co, (Na, Cl). Ultramikroelemendid – Sr, Cs, Rb jne. Loodusfoonis.
thumbnail
17
doc

Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine

Toiteelementide jaotus: 1. Kvantitatiivsest vajadusest lähtudes. makroelemendid ­ C, O, H N, P, K - esmajärgulised makroelemendid, jaotus tinglik. Ca puudus on ainult happelistes muldades, lupjamine ka Mg. Kui on S puudus tuleb anda orgaanilist väetist. Ca, Mg, S - teisejärgulised makroelemendid. Sisaldus taimede kuivaines võib kõikuda 10%-40%. poolmikroelemendid ­ Fe, Mn, (Si, Al). mikroelemendid ­ B, Cu, Mo, Zn, Co, (Na, Cl). Parandavad saagi kvaliteeti (10 ­3 ­ 10-5). ultramikroelemendid ­ Sr, Cd, Cs, Rb jt. Taim vajab üliväikestes kogustes (10 -6 ­ 10- 12 %). 2. Mengeli järgi, lähtuvalt elementide füsioloogilisest olemusest taimes. Füsioloogiliste funktsioonide alusel. mittemetallid ­ C, O, H; N, S, P; B, Si ­ neid kasutab taim orgaanilise aine ülesehitamiseks....

Taimekasvatus
103 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Agrokeemia kordamisküsimuste vastused

C-45%, O-42%, H-6,5%. · Toiteelementide jaotus: 1. Kvantitatiivsest vajadusest lähtudes: Makroelemendid C, O, H ­ ei anta juurde väetistega. N, P, K ­ esmajärgulised makroelemendid, peab väetistega lisama. Ca, Mg, S ­ teisejärgulised. Ca üldiselt puudust ei ole, kui neutr. reaktsioon. Poolmikroelemendid ­ Fe, Mn, (Si, Al). Mikroelemendid ­ B, Cu, Mo, Zn, Co, (Na, Cl). Ultramikroelemendid ­ Sr, Cs, Rb jne. Loodusfoonis. 2. Füsioloogiliste funktsioonide alusel: Mittemetallid ­ taim kasutab org. aine valmistamiseks. C, O, H, N, S, P, B, Si. Leelismetallid ­ esinevad taimed ioonilise kujuna, ei ole tugevalt seotud org....

Taimekasvatus
90 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Väetamine

Kindlasti peab taime toitekeskkonnas olema Ca, Mgja S, poolmikroelemendid Feja Mnja mikroelemendid B, Co, Cu, Mo, Znja teised. Väetise kogused sõltuvad mulla toitainete sisaldusest, planeeritavast saagist, väetiste tasuvusest ja saagiga eemaldatud toite elementidest. VÄETISTE ANDMISAJAD JA ­MEETODID. Lähtudes külviajast eristatakse külvieelset, külviaegset ja külvijärgset väetamist. Külvieelselt antakse orgaanilised väetised. Külvijärgselt väetatakse varakevadel talivilju ammooniumsalpeetriga. Külviaegsel väetamisel antakse koos teraviljaseemnega mulda ka taimekasvuks vajalikud toiteelemendid. Planeeritava 3 000 kg/hasaagiga eemaldatakse põllult 90 kg N, 20 kg P ja 50 kg K. Taliteraviljad reageerivad hästi orgaanilisele väetisele ning ka selle järelmõjule. Põhiväetis antakse enne kesakündi, kultiveerimise a...

Taimekasvatus
34 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Agrokeemia kontrolltöö küsimused ja vastused

Väetusõpetuse mõiste ja ülesanded. Väetusõpetus ehk agrokeemia on teadus, mis uurib taimede, mulla ja väetise vastastikuseid suhteid. Eesmärkiks on tõsta saagikust, mulla viljakuse taastamine või säilitamine, tõsta saagi kvaliteeti. 2. Miinimumseadus. (Kirjelda.) Taimede saagikuse ja kvaliteedi määrab miinimumis olev toiteelement või mõni muu kasvutegur (nt põud, ebasoodne mulla pH) 3. Toitainete täieliku tagastamise teooria. (Kirjelda.) Toitaineid antakse väetisega mulda niipalju kuipalju neid taimed oma kasvu ja arengu tõttu eemaldavad. 4. Väetiskoguste väljendamise viisid. Väetiste koguseid väljendatakse füüsilistes kogustes (massiühikutes -- tonnides [t], tsentnerites [ts], kilogrammides [kg]). Mikroväetiste koguseid väljendatakse ka grammides (g). 5. Kuidas väljendatakse toiteelementide sisaldust väetistes? · Väljendamine toiteelementidena. Seda peetakse kõige objektiivsemaks toitainete väljendamise viisiks. N...

Aiandus
92 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas ­ mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põll...

Taimekasvatus
218 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Agrokeemia eksami küsimuste vastused

Toiteelementide klassifikatsioonid ­ taime toiteelementideks nim keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtki ei ole võimalik talle omaste funktsioonide tõttu võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga. Neid jaotatakse kvantitatiivsetest vajadustest lähdudes: o Makroelemendid: C; O; H; N; P; K; Ca; Mg; S(nende sisaldus taime kuivaines on mõni kümnendik kuni mitukümmend %) o Poolmikroelemendid : Fe; Mn; (Si; Al) on makro-ja mikroelementide vahelüliks, sest neid esineb taimedes vähem kui makrosid ja rohkem kui mikrosid o Mikroelemendid: B; Cu; Mo; Zn; Co(Na; Cl), mille sisaldus taimedes kõigub vaid 10 ...10-3% -5 o Ultraelemendid: Sr; Cd; Cs; Rb jmt,mis esinevad taimedes üliväikestes kogustes (10-12...10-6 %)ja ka taimede vajadus nende järle on üliväike....

Agrokeemia
162 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Kordamiskiisimused agrokeemias

· Toiteelementide jaotus: 1. Kvantitatiivsest vajadusest lähtudes: Makroelemendid C, O, H ­ ei anta juurde väetistega. N, P, K ­ esmajärgulised makroelemendid, peab väetistega lisama. Ca, Mg, S ­ teisejärgulised. Ca üldiselt puudust ei ole, kui neutr. reaktsioon. Poolmikroelemendid ­ Fe, Mn, (Si, Al). Mikroelemendid ­ B, Cu, Mo, Zn, Co, (Na, Cl). Ultramikroelemendid ­ Sr, Cs, Rb jne. Loodusfoonis. 2. Füsioloogiliste funktsioonide alusel: Mittemetallid ­ taim kasutab org. aine valmistamiseks. C, O, H, N, S, P, B, Si. Leelismetallid ­ esinevad taimed ioonilise kujuna, ei ole tugevalt seotud org. ühenditega, seega kergesti välja tõrjutavad...

Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Agrokeemia

Muld kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – väga olulise tähtsusega on taimede toitumise seisukohalt mullalahus, sest lisaks veele saavad taimed siit ka toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taim seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas – lämmastik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda. mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: *Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas. *Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu...

Agraarpoliitika
6 allalaadimist
thumbnail
50
pdf

Väetamine ja keemilised elemendid taimes

aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu j...

Aiandus
21 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määra...

Eesti mullastik
71 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Taimekasvatuse arvestuse konspekt

SISSEJUHATUS TAIMEKASVATUSSE Orgaanilised väetised ehk sõnnikud on: 1) Vedel sõnnik ehk läga (6% kuivainet); Tuleb lautadest, kus on restpõrand ning sealt valgub see vastavatesse mahutitesse. 2) Poolvedel sõnnik. (12% kuivainet); 3) Tahke sõnnik (üle 20% kuivainet); Tuleb lautadest, kus restpõrandat pole, kuid sõnnikule visatakse näiteks põhk peale ning pärast kasutatakse vastavalt. 4) Ja paljud teised- nt. saepuru, põhk, turvas ja nii edasi. Need, kes orgaanilist väetist ei saa või ei taha kasutada, kasutavad haljasväetist. Kündes täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1 Mulla pööramine; 5) Murendamine-kobestamine; 6) Väiksemas ulatuses segamine. Kõrrekoorimise ehk randaalimine – on mulla pindmise (7-12 cm) kihi pööramine, murendamine- kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine. Kultiveerimine – Selle ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine, väetiste ja h...

Taimekasvatus
8 allalaadimist
thumbnail
37
pdf

Agrokeemia konspekt

Eesti Maaülikool Mullateaduse ja agrokeemia osakond AGROKEEMIA LÜHIKONSPEKT Koostanud AVO TOOMSOO Tartu, 2010, Täiendatud 2020 Sissejuhatus Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia ajalugu • Kuni XIII saj. Eelajalo...

Biokeemia
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun