Seened Seened on iseseisev riik. Nad on hulkraksed organismid kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad kasvades üksteise vahelt läbi põimudes seeneniidistiku ehk mütseeli.Mütseelist võib areneda viljakeha.Seenerakk omab kõiki põhi organelle, kuid tal võib olla mitu tuuma. Kitiinist rakukest- vaheseinad rakkude vahel võivad taandareneda Mittesuguline paljunemine suguline paljunemine *eosed arenevad hüüfide otstes *Eosed arenevad viljakehadel *efektiivne paljunemisviis *mandunud paljunemisviis *pärmseened punguvad Eoste arenemine 1)Eoslehekestel (lamellidel) eosed on liigile iseloomuliku kujuga 2)Eostorukesed Toitumine(heterotroofid) *sapotroofid- toituvad surnud orgaanilistest ainetest *biotroofid- parasiidid *sümbiandid- elavad kasulikku kooselu mõne teise organismiga Mükoriisa- seen + taim, seen hangi...
Bakterid ja nende levik kodus Uurimistöö 1 Sisukord Probleemi püstitamine.................................................................................................................3 Taustinfo......................................................................................................................................4 Hüpotees......................................................................................................................................5 Uurimise metoodika....................................................................................................................6 Vaatlus.........................................................................................................................................7 1. Tualettruumi ukselink.........................................................................................................7 2. Sis...
Bioloogia KT Organismide paljunemine 1. Mis on paljunemine? Olulisemaid eluavaldusi, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine 2. Iseloomusta mittesugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna. Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga. o Eoseline-toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened ja sammaltaimed. o Vegetatiivne paljunemine - prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. o Pooldumine-toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Näiteks: bakterid, käsn...
Tallinna Radioaktiivsus Uurimustöö Õpilane: Klass: Õpetaja: Kuupäev: 18.05.2010 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk 3 2. Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine.............................................................lk 4-5 3. Radioaktiivne lagunemine...................................................................................lk 6 4. Radioaktiivsus meie elukeskkonnas....................................................................lk 7-8 5. Radioaktiivsus Eestis..............................................................................................lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile............................................
ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID 2011 P a lju n e m in e Ve g taiv n e S u g lin e p a lju n e min e p a lju n e m in e P a ljun e m in ju r e ,v a re , P ...
PALJUNEMINE on järglaste saamine, jaguneb: mittesuguline ja suguline. SUGULINE- (Tähtsus: järglased nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidi...
Kromosoomi ehitus:rakk-tuum-2 kromatiidiline kromosoom.Kumbki kromatiid koosneb 1-DNA-st,2-kromatiidiline kromosoom moodustab DNA kahekordistuva tulemusena.Rakkutsükkel on raku eluring,mis koosneb interfaasist ja raku jagunemisest (mitoos või meioosist).Interfaas-faas 2-metoosi vahel,rakk täidab oma tavalisi ülesandeid,interfaasi lõpus hakatakse tegema ettevalmistusi raku jagunemiseks.Interfaasis toimuvad protsessid:suureneb rakkude organellide arv;ATP süntees;rakumõõtmete suurenemine;DNA kahekordistumine e.eplinatsioon.;loomses rakkudes tsentrioolid kahestuvad.Mitoosraku jagunemis viis,kus tütarrakkude kromosoomide arv jab ellasrakkuga võrreldes samaks.Mitoos jaguneb:1.karüorinees- tuuma jagunemine jaguneb:profaas,metafaas,anafaas ja telofaas.2.tsütokinees- tsütoplasma jagunemine.Profaas-kromosoomid keerduvad kokku;tuumakesed kaovad;tuumamembraanid lagundatakse;moodustuvad käviniinid;tsentrioolid liiguvad poolusele..Metafaas-kromosoom...
Tervis- organismi loomulik seisund, mis avaldub kehalise ja vaimse heaoluna. Haigus- organismi elutegevuse häire. Sümptom- haigusnähud, nende põhjal on võimalik haigust kindlaks teha ehk diagnoosida. Diagnoos- lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Haiguste põhjused: Liigitatakse mitmel viisil. 1)Organismivälised ja organismisisesed . Organismivälised jagunevad füüsikalisteks(kiirgused, mehaanilised tegurid), keemilisteks(keemilised ühendid) ja bioloogilisteks (bakterid, viirused). Organismisisesed on näiteks pärilik soodumus. 2)Nakkushaigused ja mittenakkushaigused. Nakkushaigused (katk, rõuged, koolera). Mittenakkushaigus (kopsuvähk). Tekkeviisilt : Elu ajal kujunenud haigused ja kaasasündinud haigused. Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk. Epiteemia- nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. Tüsistus- põhihaigusele võib lisanduda organismi nõrgenemise tõttu mingi uus haigus e. tüsistu...
Mitoos ja meioos Mitoos on raku pooldumine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagabki organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste parandamiseks. Näiteks täiskasvanud inimeses võib moodustada keskmiselt 25 miljonit uut rakku sekundis. Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest. Sel viisil moodustunud rakke nimetatakse tütarrakkudeks. Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Meioos koosneb reduktsioon jagunemisest (meioos I) ja ekvatsioonjagunemisest (meioos II), mis omakorda koosnevad neljast faasist sarnaselt mitoosiga. Meioosi reduktsioonijagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahkn...
Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel. See võib aset leida mitmete rakukogumite moodustumisega erinevatel tasanditel (kobarad, ahelad, kahekaupa koos jne). Harvemini võivad osad bakteriliigid paljuneda ka suguliselt (konjugatsioon). Isomorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks võrdse suurusega tütarrakku. Heteromorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks erineva suurusega tütarrakku. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub raku moodustumisest pooldumiseni. Paljunemine leiab aset geomeetrilises progressioonis. Paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jt teguritest. Paljunemist piiravateks faktoriteks keskkonnas on ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine; hapniku hulga vähenemine; H+ hulga suurenemine (pH langus); toksiliste ainete kogunemine. Mikroobide arvu määratakse pesade ehk kolooniate arvu järgi ühes milliliitris või grammis. P...
Paljunemine on järglaste saamine. PALJUNEMISVIISIDE PÕHIJAOTUS: mittesuguline ja suguline paljunemine. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Vegetatiivne paljunemine prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja ...
Organismide paljunemine, mitoos & meioos Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Tuuma jagunemisega ehk karüokineesiga tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Sellele järgneb tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodystub kaks tütarrakku. Eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, millega tagatakse kromosoomide arvu muutumatus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. PROFAAS METAFAAS ANAFAAS TELOFAAS Joonis: Mitoos Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. Et sugulise paljunemise tulemusena kromosoomide arv ei suureneks, selleks peab kromosoomide arv sugurakkudes vähenema kaks korda. Kromosoomide arvu vähenemine toimub sugurakkude arengu käigus. Vastavat raku jagunemise vormi nimetatakse meioosiks. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploi...
EKSAMI KÜSIMUSED ESIMENE. Taimeraku ehitus- 1. Võrdlemine- 2. Loomaraku ehitus- 3. Rakutuum- 4. Tsütoplasma- 5. rakumembraan- 6. rakukest- 7. mitokonder- 8. vakuool- 9. kloroplast- 10. kromoplast- 11. leukoplast. TEINE 1. Jooniselt tunnen ära taime ja loomaraku. KOLMAS 1. Viiruse ehitus- 2. Viiruse talituse iseärasused- 3. äited viiruste kohta looduses- 4. Inimeste elus- 5. Tunneb jooniselt ära viiruse- 6. Vaktsiin- NELJAS 1. Bakterite ehitus- 2. Paljunemine- 3. Elutegevuse iseärasused- 4. Näitedbakterite osa kohta looduses 5. Tunneb jooniselt ära bakteriraku- 6. Rakukest- 7. Rakumembraan- 8. Tsütoplasma- 9. Pärilikkusaine- 10. Pooldumine- 11.Spoor- VIIES 1. Algloomade ehitus- 2. Talituse iseärasused- 3. Paljunemisviisid- 4. Näited algloomade osa kohta looduses- 5. Inimeste elus- 6. Üherakuline- 7. Rakutuum- 8. Tsütoplasma- 9. Tsüst- 10. Pooldumin...
Organismide paljunemisviisid Paljunemine on üks organismide olulisemaid eluavaldusi, millega tagatakse liigi säilimine Palunemise viisid Mittesuguline Eosiline Vegetatiivne Pooldumine Bakterid, algloomad Ribosoomiga Pungumine Pärmseened, korallid, hüdra Sibulatega Sibul, tulp, liilia Võsunditega Hanijalg, maasikas Mugulatega Kartul Juurevõsuga Lepp, vaarikas Juurega Ohakas, võilill Võrsikutega Karusmari, mustsõstar Lehega Varjukannikene ...
1. Paljunemine - uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus - iga üksikorganism on paljunemise tulemus 2. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. 3. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: · Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) · Eoseline paljunemine 4. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, ainuraksed. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt) Taime osadega sibulatega (tulp, sibul, liilia) 5. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (me...
Pärmseened Andris ja Kristo Iseloomustus Päristuumsed Umbes 150 liiki Raku diameeter võib-olla 3–40 µm Asustavad mulla-ja veekeskkonnas 1680. aasta Pärmseene joonis Paljunemine Suguta sigimine- Pungumine ja pooldumine Suguline sigimine Sisaldus Proteiini B-grupi vitamiine fosforit ja ergosterooli Kasutusviisid Alkohoolsetes jookides Õlle valmistamine Veini valmistamine Kefiiti jt. Piimajookide valmistamine Saia tegemisel Haigused Tekib kandidoos. Selle teada saamiseks... Kasv Pärmide temperatuuritaluvus on varieeruv.
Mikroorganismid Bakterid on eeltuumsed organismid, sest neil puudub rakutuum. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter. Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel gramnegatiivseteks ja grampositiivseteks. Gramnegatiivsete bakterite ehitus on keerukam kui grampositiivsetel. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Rakud sisaldavad DNA spiraali ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning muid keerukaid organoide pole siin leitud. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omade...
Kordamisteemad kontrolltööks nr 3 (1. kursus) Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus (erinevused, sarnasused). PROKARÜOODID EUKARÜOODID NT: bakterid, tsüanobakterid ehk sinikud. NT: taimed, loomad, seened, protistid. DNA hulk väiksem, üks rõngaskromosoom. DNA-d rohkem, lineaarsed kromosoomid. (pulgakesed, alguse ja lõpuga) Tuumamembraan puudub. Tuumamembraan on. Sisemembraanistik (ER, Golgi kompleks) On olemas sisemembraanistik. puudub. Tsütoplasma on jäik. Tsütoplasma on liikuv. Topeltmembraaniga organelle pole. On topeltmembraaniga organelle. (plastiidid, mitokondrid) 2. Taime- ja looma- ja seeneraku võrdlus (erinevused, sarnasused). ...
Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ...
Paljunemisviisid Paljunemine tähendab endasuguste järglaste taastootmist. Paljunemisviisideks on: · Vegetatiivne paljunemine on mittesugulise paljunemise viis, kus uus organism saab alguse ühest vanemast või selle osast. Vegetatiivne paljunemine on näiteks bakterite pooldumine, pärmseente või hüdra pungumine,areng vaneorganismi osast, nt õistaim võsust. · Eoselisel paljunumisel saab uss organism alguse eosest ehk spoorist. Need on haploidse ehk ühekordse kromosoomistikuga üherakulised moodustised, mis tekivad meioosi teel. Eoseline paljunemine on iseloomulik sammaldele, sõnajalgadele ja seentel. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse isas- ja emassugurakkude tuumade ühinemisel. Taimed paljunevad samuti suguliselt, näiteks valmivad õistaimede tolmukates isassugurakud, emakas emassugurakud. Sugulise paljunemise erandvormiks on ...
Organismide paljunemine Paljunemine üldine eluavadus, mille eesmärgiks on järPaljunemine oglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Paljunemisviisid: 1)mittesuguline paljunemine 2)suguline paljunemine Mittesugulin-kõige lihtsam, taime ja alamatel loomadel Uus organism pärineb ainult ühest vanemast,seega on järglased vavema sarneased. Näiteks:maasikas, sibul, mugulategu, pungumine, pooldumine +: Vajab ainult ükte vanemorganismi. Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. Järglased on vanematega sarnased. -: Ühesugused järglased on keskkonnatingimuste muutumisel rohkem ohustatud ja võivad kõik hukkuda. Suguline paljunemine: Õistaimedel ja enamikel loomadel. Sugurakkude tuumade ühinemisel (viljastumine). Areneb uus isand. Kehaväline viljastumine: · Kalad ja kahepaiksed · Küpseb palju sugurakke · Viljastumine on juhuslik · Hukkub palju ebasoodsate tingimuse tõttu Kehasis...
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Organismide paljunemine 2. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. SUGULINE MITTESUGULINE Uus organism saab alguse viljastatud Uus organism pärineb ühest vanemast munarakust Reeglina 2 vanemorganismi 1 vanemorganism Järglased on kombineerunud geenimaterjaliga Järglased vanematele sarnase geneetilise materjaliga Toimub eoseliselt või vegatatiivselt 3. Millist paljunemist nimetatakse mittesuguliseks? Mittesuguline paljunemine- uus organism pärineb ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine toimub kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Millised organismid paljunevad eostega? Eostega paljunevad: Maarjasõnajalg, Harilik karusammal, kivipuravik, koppvetikas. 4. Tooge näiteid taimede vegetatiivsest paljunemisest. Vegetat...
Kordamine KT'ks 22.11.2010 Rakuteooria: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikkuses kooskõlas EUKARÜOOTSED e. päristuumsed PROKARÜOOTSED e. eeltuumsed Loomad, taimed, seened, vetikad, algloomad Bakterid Rakutuum - Ainuraksed, hulkraksed Ainuraksed Palju organelle Vähe organelle Meioos, mitoos Pooldumine Rakutuuma ehitus ja ülesanded Rakutuum juhib raku elutegevust. Koosneb pooridest (ainete transport), tuuma membraanist (kaitseb), kromatiin (DNA ahelad). Rakumembraani ehitus ja ülesanded Rakumembraan kaitseb rakku, koosneb lipiididest. Mitokonderi ehitus ja ülesanded Sisaldab DNA'd ja tal on 2 rakumembraani. Ülesandeks on energiaga varustamine. Kloroplasti(de) ehitus ja üle...
Elu omadused 1.biomolekulide esinemine Keerulise ehituse ained, mis väljaspool organismi ei moodustu Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Vitamiinid 2. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed 2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happel...
Elu tunnused 2. september 2013 10:14 MIS ON ELU? Elu määratlemine toimub mitme tunnuse kaudu : · Rakuline ehitus a. Ainuraksed b. Hulkraksed · Aine- ja energiavahetus a. Autotroofid - elusolendid, kes saavad energia päikeselt ning toitained fotosünteesist b. Heterotroofid - elusolendid, kes saavad energia toitainetest (toitained hangitakse väliskeskkonnast) · Arenemis- ja kasvamisvõim (arenemine - uued tunnused; kasvamine - mõõtmete muutumine) a. Otsene areng (inimene, lõvi) - järglased sarnanevad sündides vanematega b. Moondeline areng (konn, kala) - järglased muutuvad arenedes vanemate sarnaseks · Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga · Paljunemisvõime a. Suguline - viljastumine b. Mittesuguline - pooldumine · Pärilikus - järglased sarnanevad oma vanematele · Stabiilne si...
Elu tunnused Elu määratlemine toimub mitme tunnuse kaudu: biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Ainuraksed ja hulkraksed keerukas organiseerituse tase molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemiline ja biosfääriline tasand. aine- ja energiavahetus toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Organismi lagundamis- (dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid (assimilatsioon) moodustavad tema ainevahetuse. stabiilne sisekeskkond püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH). Aine- ja energiavahetusest tulenevalt on organismid: kas kõigu-(kalad, kahepaiksed) või püsisoojased (imetajad) ...
Elu tunnused 1) RAKK Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakkude alusel jaotatakse organismid: *ainuraksed *hulkraksed 2) HINGAMINE Hingamise alusel jaotatakse organismid: *aeroobsed vajavad õhuhapnikku *anaeroobsed õhuhapnikku ei kannata Hapnik rakkudes ühineb orgaanilise ainega ja selle käigus vabaneb energia. 3) AINE- JA ENERGIAVAHETUS (e. metabolism) *toitumine: -autotroofid toodavad ise orgaanilisi aineid (nt. taimed) -heterotroofid toituvad valmis orgaanilistest ainetest *jääkainete eritamine *hingamine 4) ELU KÄIK sünd elu käik(arenemine) surm 5) PÄRILIKKUS Geenides sisalduva info põhjal suudavad rakud toota neile vajalikke aineid. Rakkude jagunemisel kandub pärilik informatsioon edasi ka uutele rakkudele. 6) SARNANE KEEMILINE KOOSTIS Nt. valgud ...
Mõisted: pärilikkus - organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi kromosoom - sisaldab ainet, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. geen - DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. allele - geeni vorm dominantne allele - allel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. retsessiivne allele - allasurutud allel viljastumine - munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine esmased sugutunnused - sugunäärmed ja suguelundid teised sugutunnused - habe, madal hääl, lihastik, laiad õlad jne muutlikus - organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. mutatiivne muutlikus - muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus mutagen - mutatsioone põhjustavad tegurid kombinatiivne muutlikus - teine päriliku muutlikuse vorm, mis on kõige rohkem levinud sugulisel...
Seeneraku ehitus: Seeneraku tunnused: · Eukarüoodid · Heterotroofne kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet · Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). Seente tähtsus looduses Lagundajad tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks Sümbiondid aitavad talitleda teistel organismidel: Seene kasutamine inimeste poolt · Seened on inimestele toiduks · Kasutatakse tööstuses: 1. toiduainetööstuses pärmid 2. ravimitööstuses penitsilliin Seente negatiivne mõju · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine · Rikuvad toitu · Tekitavad haigusi · Kahjulikud kõrrelistele taimedele · Kahjustavad puuehitisi Bakterite tunnused: · Ainurakne · Puudub rakutuum · Paljun...
1. bakteriraku ehitus 2. def. bakter üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada ja kes paljunevad pooldudes 3. arhed on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 4. bakterite kujud ja tüübid A. batsill (bacillus) pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) kerakujulised C. kerakujulised - parv D. kerakujulised - paaris E. spirill (spirillum) nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) komajad Vibrioonid, spirillid ja spiroheedid kokku on kruvibakterid spiroheet (spirochaetum) tugevalt keerdunud (keeritsbakterid) 5. miks mood. bakterid spoore Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. 6. bakterite jaotuvus temp. alusel 1) külmal...
SEENED (SEENERIIK) Mükoloogia seeneteadus Samblik Mükoloog, seeneteadlane Heterotroofid toitub valmis orgaanilisest ainest seen + vetikas Hüüf seeneniit org. aineid Mütseel seeneniidistik vett ja mineraalaineid Elutingimused: parajalt niiske, soodne temperatuur ja rohkesti toitaineid Tekkisid umbes 400-500 miljonit aastat tagasi, leidub kõikjal Paljunemine: 1) suguline kaks vanemorganismi, osalevad sugurakud, uus organism saab alguse viljastatud munarakust. 2) mittesuguline 1) Eoseline näiteks seened, samblikud, sõnajalad 2) Vegetatiivne pooldumine ja pungumine näiteks seened Sarnasus taimedega: 1. puudub aktiivne liikumine ...
Biomolekulid-valgud, lipiidid, sahhariidid Rakk-elementaarüksus, millel on olemas kõik eluomadused.Rakulise ehituse järgi on organismid jaotatud:a)ainuraksed:bakterid b)hulkraksed:taimed pärmseened loomad protistid seened koppvetikas Aine ja energiavahetus-taimed ->päikesevalgus, vesi, süsihappegaas loomad-toit Stabiilne keskkond-LOOMAD:1)püsisoojalised(linnud, materjalid), 2)kõigusoojalised(kalad, kahepaiksed, roomajad). TAIMED:1)pikapäevataimed(valgust rohkem kui 8tundi), 2)valgust vähem (vähem kui 8 tundi). PALJUNEMINE:1)mittesuguline-pooldumine(ainuraksed), vagatatiivne(taimed), eostega(seened).2)suguline-uus organism saab alguse kahe raku ühinemisest. ARENG:-sugulisel paljunemisel-algab areng viljastumisega -mittesugulisel paljunemisel-eraldumine vanem...
http://www.abiks.pri.ee Mitoospäristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ainult neli faasi: pro, meta, ana ja telofaas Meioospäristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Jagunemine=4faasi: profaastuumamembraani lagundamine ja tuumakeste kaotamine; metafaas homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest täielikult eraldunud; anafaaskääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele; telofaasmoodustub kaks tütarrakku. Org. paljunemisviisid Suguline toimub kahe r...
Mittesuguline paljunemine- pärilik inf ühelt vanemalt Eoseline eoste e. Spooride kaudu (seened, samblad, sõnajalad) Vegetatiivne pooldumine - bakterid, ainuraksed pungumine - pämseened, hüdra sibulatega - tulp, sibul, liilia võrsikutega - mustsõstar, tikker võsunditega - maasikas juurevõsud - lepp, vaarikas mugulatega - kartul risoomidega - orashein, piparmünt pistoksad - mustsõstar, paju Tähtsus: võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühesuguseid järglasi Suguline paljunemine Munarakk e. Ovolüüt (haploidne kromosoomistik) seemenrakk e.spermatosoid (haploidne kromosoomistik) Sügoot e. Viljastatud munarakk (diploidne kromosoomistik) Kehaväline viljastamine -kala, kahepaikne, küpseb vähe sugurakke kehasisene viljastamine - roomaja, lind, imetaja, küpseb palju sugurakku Ovulatsioon - küpsenud manaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Inimese sugurakkude areng Ovogenees e. Ovotsüütide areng (naine) ...
ELU TUNNUSED Koostas: Kristel Mäekask Elu määratlemine toimub mitme tunnuse kaudu: Võrdle ühte elus ja ühte eluta objekti. Too välja sarnasused ja erinevused. omadus elus eluta 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganisme jaotatakse: Ainuraksed Hulkraksed Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. sahhariidid lipiidid valgud nukleiinhapped vitamiinid DNA Aine- ja energiavahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid Heterotroofid Organismi lagundamisprotsessid (dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid (assimilatsioon) moodustavad tema ainevahetuse. Paljunemisvõime Suguline Mittesuguline viljastum...
Anni Petron 11.m 1. Mis on sugulise paljunemise eelduseks rakutasandil? Isas ja emassugurakkude olemasolu 2. Millised organismid paljunevad sugulisel teel? Too erinevaid näiteid. Taimed- Õistaimed nt liiliad (putuktolmleja), karikakrad(putuktolmleja), tamm (tuultolmleja) Loomad (enamik loomi)- neist näiteks imetajad ( kodukass, kehasisene viljastumine) , okasnahksed( meripurad kehaväline viljastumine) 3. Millised erinevad viljastamisviisid toimivad loomariigis? Kirjelda ja too näiteid. 1) Kehasisene viljastamine- munarakk viljastatakse emaslooma kehas. Sellisel viisil on viljastumise tõenäosus suur ning sellest tulenevalt sugurakkude arv väike. Sellisel viisil paljunevad nt. elevandid. 2) Kehaväline viljastamine- munarakk vilja...
Vijastumine Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguhe, mille kigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujulistena psida. Spermatosoidid on naise kehas vimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks; nad on ainsad inimese rakud, millel on selline vime. Need haploidsed (he kromosoomide komplektiga) rakud on tekkinud mehe munandites meioosi teel sugurakkude pooldumisel. he seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on totipotentsed haploidsed emassugurakud. Munarakk hineb he seemnerakuga, moodustades viljastatud sgoodi, millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad meioosi teel munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt ks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lpus...
ORGANISMIDE PALJUNEMINE Mõisted: 1. paljunemine-organismide üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks 2. mittesuguline paljunemine-kõige lihtsam ja kiirem viis. Taimedel ja alamatel loomadel. Võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna 3. suguline paljunemine-esineb kõikidel õistaimedel ja enamikel loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend 4. vegetatiivne paljunemine- mittesugulise paljunemiseviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast (nt: bakteritel, seentel, osadel selgrootutel, paljudel taimedel) 5. eoseline paljunemine- mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. (esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel) 6. interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise...
ELU TUNNUSED · Rakuline ehitus rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) ja hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne hulkraksus tekkis 700 900 miljonit aastat tagasi. · Sisemine keeruline organiseeritus keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon. · Aine- ja energiavahetus väliskeskkonnast võetakse aineid, mis muudetakse välise või sisemise energia arvel keerulisteks kehaomasteks aineteks. Ainevahetus organismi kõik lagundamis- ja sünteesiprotsessid kokku. Jäägid eritatakse väliskeskkonda. Energiavahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Energiat saadakse Päikesest või teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilistest ainetest. Kõik püsisoojased organismid kiirgavad soojusenergiat. o autotroofid org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest ...
BIOLOOGIA Mitoos - Raku jagunemise viis, kus tütarrakkude kromosoomide arv jääb samaks. Toimub enamikus keharakkudes. Tähtsus: - kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel - tütarrakud geneetiliselt identsed - suureneb rakkude arv, tagatakse organismi kasv - tagab kudede normaalse füsioloogilise uuenemise - kahjustunud/kaotatud kudede taastamine Meioos - Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Tähtsus: - Toimub sugurakkude valmimine ja eoste moodustumine - kindlustab haploidse sugurakkude tekke - ühest diploidsest rakust moodutub 4 haploidset tütarrakku - tütarrakud on geneetiliselt erinevad Mitoosi faasid: 1)Profaas: *Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks *Tuum suureneb, tuumamembraanid lõhustuvad *Tuumaksesed kaovad *Tsentrioolid liiguvad poolsutele *Algab kääviniidistiku kujunemine 2)Metafaas: *Kromosoomid koonduvad raku keskele *Kaaviniidid kinn...
Paljunemine Paljunemine on tähtis eluavaldus, mis jaguneb kaheks: mittesuguline ning suguline paljunemine. Mittesugulise paljunemise puhul on järglased vanematele sarnase geneetilise materjaliga ning neil on üks vanemorganism. Mittesuguline paljunemine jaguneb veel omakorda kaheks: vegetatiivne ja eoseline. Esimest viisi kasutavad bakterid (pooldumine), vetikad, taimed (N: kartul, begoonia, ohakas, orashein), käsnad ja meritähed, seened, hüdrad, ussid, okasnahksed jt. Eostega (üherakuline, kaetud paksu kestaga) paljunevad vetikad, seened, taimed (sõnajalg), sirmik, karusammal jt. Sugulisel paljunemisel osaleb kaks vanemorganismi, järglased on kombineerunud geenimaterjaliga ning antud juhul on vajalikud sugurakud. Nõnda paljunevad vetikad, paljasseemnetaimed, õistaimed, loomad. Erijuhtumiks on partenogenees. kus osaleb vaid üks vanemorganism. (N: lehetäid, farmi kalkunid) Rakutsükkel (raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgm...
Bioloogia KT kordamisküsimuste vastused BY MATHIAS RANNA 1. Võrdle mitokondrit ja kloroplasti Mitokonder Kloroplast 2 membraani 2 membraani Sarnane Oma DNA Oma DNA Väiksem Suurem Erinev Energiaga varustamine Fotosüntees 2. Rakutuum- joonis, osad, tähtsus Tähtsus: 1. Juhib rakku 2. Säilitab DNA-d Tuumake- RNA süntees, aktiivne piirkond Membraan- Kaitse Poorid- ainete transport Keratiin- DNA Kromosoom-Kokkupakitud DNA 3. R...
Elutunnused. Elusa ja eluta looduse võrdlus. ELU Elu on nähtus, mis eristab organisme, millele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest füüsilistest objektidest, mis ei osale sellistes protsessides, kas nende lakkamise tõttu(surm) või kuna neil niisugused funktsioonid puuduvad ja neid nimetatakse elututeks. Elu võib tähendada nii teatud protsesse kui neist hõlmatud organismide kogumis. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Selle nimel töötavad valgud. Valkude töös seisneb elu. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Rakul on kõik elutunnused. Elusorganismid jagunevad ainurakseteks ja hulkrakseteks. Kõik elussüsteemid erinevad eluta loodusest tunduvalt suurema keerukuse astme poolest. Kõik elusolendid vajavad elutegevuseks energiat. Autotroofid on organismid, kes toodavad orgaanilist ainest päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees.(valgus+6CO2+...
Seened Jaana-Liis Hummuli Põhikool 8.Kl Seened ● Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest ● Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. ● Seened eraldatakse omaette pärisseente rühma mis on arvatavast monofüleetiline rühm ● Seened on lähemas suguluses loomadega kui taimedega. Seente elukeskond ● Seened elavad kõikjal biofääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. ● Elavad pinnases, vees ja surnud ning elusate taimede ja loomade välispinnal ja sees ● Muutuvad märgatavaks viljakeha ilmumisel ja hallitusena Kübarseened ● Suuremjagu seeni kuulub kübarseente hulka ● Suurem osa seenest - niidistik elab mullas. ● Mükoriisa seeneniidid varustavad puid vee ja mineraalainetega ja saavad ise puujuurtest toitaineid Kübarseened 2 ● Elavad sümbioosis eelistatult teatud puuliikidega ● Seeneniidistik hakkab arenema soodsatesse tingimustesse sattunud seeneeostest ...
BAKTERID 22.05.2018 KUS LEIDUB BAKTEREID? · Bakterid- kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. · Võib leiduda õhust, mullast, veest, teistest organismidest jne... · Väiksed mõõtmed, kiire paljunemine Neid on arvukalt · Vastupidavad keskkonnamõjutustele ning taluvad äärmuslikke temperatuure ja tingimusi. · Elutegevuseks vajaliku energia saavad nt min. ainetest ning organismidest. BAKTERID MOODUSTAVAD EELTUUMSETE RIIGI · Bakterirakkudes puudub tuum. · Pärilikkusaine tsütoplasmas · Sellest tulenevalt on bakterite riigi nimetus-eeltuumsed · Baktereid saab määrata väliskuju järgi, nad on mitme kujuga. · On olemas: kerabakterid, pulkbakterid, spiraalsed bakterid, jätketega bakterid, niitjad bakterid MIKROSKOOBIGA SUURENDATUD BAKTERID KERABAKTERID NIITJAD BAKTERID PULKBAKTERID BAKTERIRAKK · Ümbritseb jäik rakuk...
Mis on paljunemine? Üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks (eoseline, vegetatiivne). Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Nt Uus organism pärineb alati ühest vanemast. Pärilik info on ka ainult ühelt vanemalt. seened, samblad, sõnajalad eoseliselt kartul, mustsõstar, begoonia, maasikad, sibul vegetatiivselt Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Eoseline eoste ehk spooride abil. Vegetatiivne pooldumine, pungumine, risoomi, mugulate, sibulate abil Selgita erinevate vegetatiivsete paljunemise võimalusi ja too nt Pooldumine bakterid. Pungumine käsnad. Sibulatega sibullilled. Võsunditega maasikas. Juurevõsudega vaarikas. Mugulatega kartul. Pistikutega paju. Risoomidega maikelluke. Lehtedega begoonia. Mida tähendab iseviljastumine. Nt Mõned õied, millel on nii tolmukkond kui ka emakkond, on võimelised iseviljastumiseks, mis võimaldab saada roh...
Selgrootute toitumisviisid Filtreerijad sõeluvad veest toiduosakesi või väikeseid organisme Nad on vee ökosüsteemis väga olulised puhastajad Käsnad, karbid, hulkharjasussid Osa loomi elab toiduallika pinnal või sees – vihmaussid, putukavastsed Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitaineterikast vedelikku – liblikad, mesilased, lehetäid, sääsed, kirbud, ämblikud Enamik loomi neelab tahkeid toidupalu – terveid loomakesi või taimede-loomade tükke. Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid. Rakusisene - seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine - seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava. Nt: ainuõõssed , lameussid Kahe avaga seedimine - toru taoline, toit siseneb suu kaudu ning väljub...
Rakuline ehitus- rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jaot: *ainuraksed(bakterid) nt pärmseen *hulkraksed nt puravik. Biomolekulide esinemine- Keerulise ehitused ained, mis väljaspool organismi ei moodustu - sahhariidid, valgud, hipiidid, vitamiinid. Aine-ja energiavahetus- toitainete saamine keskkonnast nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. *autotroofid- taimed, kes sünteesivad endale ise vajalikud ained. *heterotroofid-loomad, kes peavad saama orgaanilise aine välikeskkonnast.Paljunemisvõime- suguline(imetajad, katteseemnetaimed), mittesuguline(pooldumine, eoseline, sõnajalad, seened, bakterid) Arenemine ja kasvamine-otsene areng(järglased sarnanevad sündides vanemaga), moondeline areng(konnad, liblikad). Stabiilne sisekeskkond-kõigusoojased(kalad, roomajad), püsisoojased(imetajad, linnud). Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelin...
Toidu tähtsus? kasvamiseks ja elus püsimiseks, saadakse sealt energiat ja lähtaineid.Mõisted: Parasiit--teise organismi arvel elav organism.Peremees--organism,kellest parasiit toitub valmikuna.Seedimine--toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeks.Viljastumine--muna ja seemneraku ühinemine,mille tulemusena hakkab arenema järglane. Seedeelundid vihmaussil ja nende ül?Vihmausiil on kaheavaga seedesüsteem.Suust liigub toit söögitorru, sealt pugusse(ül:pehmendab ja talletab toitu).siis makku(ül:toidu segamine,peenestamine ja osaline seedimine). Siis soolde(ül:lõhustab toitu ja imendab toitaineid)ja lõpuks pärak(ül:väljutab seedumatud toiduained).Toitumistüübid ja kes nii toitub? Taimtoidulised(teod,meripurad),loomtoidulised(ainuõõssed,ämblikud,vähid,putukad ja nende vastsed),segatoidulised(prussakad),surnudorganismide jäänused ja väljaheited(vihmauss,lestad). Millega hingavad selgrootud?Kehapinnaga(vihmauss,lameuss,paeluss...
Paljunemine ja areng Paljunemine Suguline Mittesuguline Eoseline Vegetatiivne Mittesuguline paljunemine 1. Vegetatiivne paljunemine: Mittesugulise paljunemise liik, kus uus organism saab alguse ühest vanemast või selle osast. Vegetatiivne paljunemine on näiteks: a) Pungumine (ebavõrdne raku jagunemine), alamatel loomadel, pärmseentel b) pooldumine-iseloomulik bakteritele ja protistidele c) taimede paljunemine vegetatiivselt organitega: - juurtega (sirelid) - võsunditega (maasikas) - muundunud võsudega (sibul, orashein) - mugulatega (kartul) - juuremugulad (maapirn) Vegetatiivse paljunemise eripära: 1) 1vanem 2) lü...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
