Anete Marga TA-08 Topelt ja/või vahele jäänud trükipoogen Viga on tavaliselt seotud pealepanemisaparaadi reguleerimise ja poognate lahtilöömise kvaliteediga paberipakis. Halva poognate edastamise põhjused ja lahendused: 1) Paberipaki ülemine serv on valel kõrgusel. Kui paberi pakk on liiga kõrgel võivad tulla topeltpoognad ja kui liiga madalal võivad poognad vahele jääda. Paberi paki serv peab olema esitõkisest 5 mm allpool, sellel vastavalt tuleb reguleerida ka kontrolljalg. 2) Iminappade ebakvaliteetne töö. Vahetada iminappade kummid või süstemi kulunud osad, kontrollida tuleb nende puhtust ja kvaliteeti, vajadusel puhastada neid. Kõrgus tuleks iminappadel reguleerida nii, et kummid puudutaksid õrnalt pealmist poognat. Kontrollida iminappade liiku...
EKSAM Milleks on ofsetmasinatel niisutussüsteem? niisutusaparaat on ettenähtud trükivormi vaheelementide (mitte- trükkivate elementide) ühtlaseks või valikulikuliseks niisutamiseks Niisutussüsteem ofsettrükis peab tagama ühtlase ja stabiilse niisutusvee kandmise trükivormile. Samuti peab võimaldama juhtida värvi ja vee tasakaalu trükiprotsessis Milliseid niisutussüsteeme teate? Niisutussüsteemid piiritusega Kileniisutus Niisutussüsteemid niisutusvee viimisega värviaparaati Katkestatud niisutuse etteandmise süsteemid Pideva niiskuse etteandmisega seadmed Pihustitega niisutussüsteemid niisutusaparaadid otsese niisutamisega e. konvntsionaalne, ja kaudse niisutamisega, kus niisutusvedelik pääseb trükivormile värviaparaadi kaudu. Niisutussüsteemid Niisutusvedeliku järgi: *piiritusega töötavad *veega töötavad Niisutusvee ülekande viisi järgi : *Kontaksed *Ilma konktaktita Millistest osadest...
Küsimused 1. Milleks on ofsetmasinatel niisutussüsteem? 2. Milliseid niisutussüsteeme teate? 3. Millistest osadest niisutussüsteem koosneb? 4. Kuidas nimetatakse joonisel antud niisutussüsteemi osi: 5. Kuidas toimub poognate transport trükimasinas? 6. Milleks on trükimasinate sektsioonide vahel ülekandesilindrid? 7. Milliseid ülekandesilindreid tead? 8. Milleks on vaja poognate kiirendusseadet? 9. Kuidas toimub poognate üleandmine pealepanemisaparaadist trükisektsiooni? 10. Milliseid forgreifereid tunnete? 11. Kuidas toimub trükitud poognate vastuvõtt? 12. Kuidas vähendatakse poognate kiirust masinast väljumisel 13. Mis on poognate stoosimine (otsastamine) ja kuidas see toimub? 14. Kuidas eemaldatakse paberipakk trükimasinast? 15. Nimeta poognate väljatoomisseadmete nimetused joonisel: 16. Milleks on vaja hõõrdesüsteemi? 17. Milleks kasutatakse kattevalts...
See teema tundus meile huvitav Tahtsime kirjanduse ajaloost rohkem teada saada See tehnika tundus meile põnev Keegi teine ei tahtnud seda teemat Keskaja kirjandus on lai valdkond, mis hõlmab sisuliselt kõiki kirjatöid, mis olid saadaval Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel .Sellesse kuuluvad nii vaimulikud kui ka ilmalikud teosed. Just nagu tänapäeva kirjandus, oli ka keskaja kirjandus keerukas ja rikkalik, ulatudes pühalikest tekstidest profaanseteni. Laia ajalise ja geograafilise haarde tõttu on raske rääkida keskaja kirjandusest tervikuna, laskumata liigsetesse lihtsustustesse; seepärast on seda kõige parem käsitleda sünnikoha, keele ja zanri alusel. Keskajal kasutati pikapistelist köidet läbi puuplaatide, meie tegime lihtsalt pikapistelist köidet. Pikapistelise köite eesmärk oli võimalikult lihtne, ilma liimita köitmine. Köiteid, mille ...
Tallinna Polütehnikum Trükiste järeltöötluse protsessist trükikojas Referaat Terli Rüütli Juhendaja:Marge Robam 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Järeltöötluse erinevad protsessid 2.1.) Traatimine 2.2.) Liimimine 2.3.) Lõikamine 2.4.) UV-koht-ja lauslakk 2.5.) Foolium- ja surutrükk 2.6.) Insertimine 3.) Pakendamine ja ladustamine 4.) Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Trükinduse järetöötlus on pikk ja erinevatest protsessidest koosnev kett mis tagab toodangule kvaliteetse välimuse,iluidee ja inimesele mugavaks kasutamiseks. Tänu järeltöötlusele saame anda tootele ,,Näo" ja muuta toote terviklikuks. Järeltöötluse erinevad protsessid J...
Trükitehnoloogia eksami küsimused ja vastused (Eksam on 11.01) 1. Trükitehnoloogia arengu ajalugu ( Gutenberg/Senefelder ) Gutenberg 1397 1468. Peetakse esimese liikuva trükimasina leiutajaks. Suurtööks peetakse 1445. aastal 200 saksakeelse Piibli eksemplari trükkimist. Senefelder 1771 1834. Litograafia ja sellega koos ka lametrüki leiutaja ( aastal 1796). Litograafia- kivitrükk. Leiutas litoraafia pmst kogemata kukutades tindi niisutatud paberile. Peale mida hakkas ta katsetama kiviga, mis tulemina andis talle võimaluse teha nii palju koopiaid kui kulus, ainult kivi niisutades. 2. Erinevate trükiliikide põhimõtted ( Ofsett/Lito; süvatrükk; kõrgtrükk; siiditrükk ) Offsetti teavad kõiki ja litot ka. Süvatrükk trükiplaadile kraveeritakse kujutised, plaat kaetakse värviga ning pestakse taas puhtaks, kuid nüüd on värv kraveeritud õõnsustes. Paberi...
MUUSIKA AJALUGU, TEOORIA JA MUUD . ALGUS Alustame hüpoteetilise sündmusega, mille nimi on SUUR PAUK. Lähme mööda geokronoloogilist ajaskaalat ja tuletame meelde kuidas algas MAA ARENG ja milline oli ELU MAAL. Parema ülevaate saamiseks jagatakse inimkonna ajalugu perioodideks. Muinasaeg ehk esiaeg See on aeg mida uuritakse aineliste ajalooallikate ehk muististe (muinasjäänuste) põhjal. Muinasaeg jaotatakse omakorda kolmeperioodisüsteemi abil, mis jaotatakse esemete valmistamise materjali alusel KIVIAEG - PRONKSIAEG RAUAAEG. Muinasaeg muusikas Muusika ajaloo tõenditeks on muusikainstrumentide jäänused. Milline oli muinasaeg muusikas? Muusika tekkimisest on palju hüpoteese ja teooriaid. Arvatakse, et Homo habilisel olid juba kõnekeele alged. Aju arenedes õpiti valitsema keelt ja huuli. Väidetakse, et inimkõne algas zestidest, mitte huigetest. 1932. a. Briti Entsüklopeedias väidetakse, et keel tekkis laulus...
Johann Gutenberg Keskaja suurimaks saavutuseks, tuleb pidada trükikunsti. Seejuures ei ole trükikunst siiski mitte ühe inimese, vaid pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siis tekst papüürusele või pärgamendile. 15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel. Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente paljundama lahtiste metalltähtedega. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. Johann Gutenberg sündis 1394. ja 1399. aasta vahel Mainzis, kui ta isa töötas peapiiskopi münditöökojas. Ta ise õppis kullassepaks, kellena tal tuli rakendada algelist trükitehnikat müntide ja medalite vermimisel. Patriitside ja tsunftide kokkupõrgete tõttu siirdus Gutenberg umbes 1436. aastas Mainzist Strasbourg’i. Seal elades hakkaski ta ...
Mart Reiniku gümnaasium Johann Gutenberg Referaat Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2006 Trükikunsti ajaloost Keskaja suurimaks saavutuseks, mis mõjutas inimkultuuri kõige olulisemal viisil, tuleb pidada trükikunsti. Seejuures ei ole trükikunst siiski mitte ühe inimese, vaid pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siis tekst papüürusele või pärgamendile. 15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel. Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente paljundama lahtiste metalltähtedega. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. Johann Gutengerg Johann Gutenberg sündis 1394. ja 1399. aasta vahel Mainzis, kui ta isa töötas peapiiskopi münditöökojas. Ta ise ...
Tallinna Tehnikaülikool Polümeerteaduse Instituut REFERAAT: Lamineeritud materjalid mööblitööstuses Tallinn 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Mis on laminaat?.........................................................................................................................2 Lamineerimine............................................................................................................................ 3 Kõrgsurve laminaat (HPL- High Pressure Laminate).................................................................4 Kompaktlaminaat (SGL-Solid Grade Laminate)........................................................................ 5 Lamineeritud klaas ...................................................................................
RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD III JOHANN GUTENBERG JOHANNES GENSFLEISCH ZUM GUTENBERG Väga vähe dokumente alles isa kullasepp 1420 tüli poolõega isa päranduse üle täisealisus 1394-1406, 24. juuni 1400 sünnipaik: MAINZ, STRASBOURG kooliharidus: toomkool, kloostrikool, ladina St. Victor kloostrikool, sugulased, toetused Erfurt`i ülikool Johannes de Altavilla, ladina Eltville, emapoolne suguvõsa JOHANN GUTENBERG STRASBOURGI ~1430 isa järgi kullasepaks, 1436 katsetusi tegema, Anna kaebus naiseksvõtu kohta, Klaus tunnistaja; Klaus kaebab, et teda valetunnistajaks nimetatud 15 kuldnat 1440 sõlmis 3 linnakodanikuga peeglite valmistamiseks osaühingu, liikmed katsetasid tema juhendamisel mingi uue salapärase kunstiga 1441 kohtuprotsessle: press, tina, mingid vormid, kaks vinti ühe abilise surm JOHANN GUTENBERG sõber valmistas viinamarjapressist trükipr...
Viljandi Kesklinna Kool Raamatute trükkimine trükikoja Print Best näitel Loovtöö Autor: Karita Pukk 8.A Juhendaja: Liina Smolina Viljandi 2017-2018 Sisukord Sissejuhatus 3 Töö käik 4 Trükise ettevalmistamine 5 Trükkimine 6 Trükise järeltöötlemine 9 Kokkuvõte 18 2 Sissejuhatus Teema valisin kiirelt, nii öelda käigu pealt. Emaga sellest rääkides ja arutades pakkus ta välja sellise idee. Kuna mu ema töötab trükikojas ja ma olin trükikoja tööd varem näinud ja käinud ka abiks seal, siis teadsin natukene sellest juba ning see pakkus mulle huvi. Olin algul suures hädas juhendaja leidmisel, aga tänu kehalise kasvatuse õpetajale leidsin endale juhendaja. Oma tööga tahtsin ise rohkem teada saada, kuid...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Meedia erialaosakond Trükitehnoloogia Jelizaveta Shornikova TT - 15T PRAKTIKAARUANNE Juhendaja(d) ............................... Esitamine TPT-sse ............ 2018 Hinne ................. Kuupäev ............ 2018 Õpetaja allkiri ....................... Tallinn 2018 1 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS ...........................................................................................................1 1.2. Millega tegeles praktikant ettevõttes ..................................................................1 1.3 Mida sisaldab praktikaaruanne..............................................................................1 1.4 Mida sisalda...
TALLINNA ARTE GÜMNAASIUM EDUARD VILDE AASTATEL 1900-1917 Referaat Koostaja: Elise Õunapuu Juhendaja: Õp. Arvis Kiristaja 10 A klass Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD…………………………………………………………………………... lk 2 SISSEJUHATUS……………………………………………………………………... lk 3 1900-1905…………………………………………………………………………….. lk 4-6 1906-1917……………………………………………………………………….……. lk 7-9 HUVITAVAID FAKTE……………..…………………………………..…………… lk 10 KOKKUVÕTE……………...……………………………………………...….…...… lk 11 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………….……………….……..…lk 12 LISAD……………………………………………………….…………….……….… lk13 SISSEJUHATUS 2 Eduard Vilde (1865-1933) tegutses üle poole sajandi kirjamehena. Tema ilukirjanduslik pärand on suurem kui ühegi teise eesti kirjaniku oma. Ent Vilde loomingu väärtus ei seisne suures le...
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
