Andmeturve Detailne riskianalüüs Detailne riskianalüüs Tuleb spetsifitseerida kõik turvamudeli põhikomponendid (varad, ohud, nõrkused, ohtude toimed, olemasolevad turva meetmed) vaatlusaluse süsteemi kohta; lähtuda võib mingist piisava mahuga süstemaatilisest tüüploetelust (ohtude tüüpiline loetelu sisaldab tavaliselt 100 kuni 300 levinumat ohtu). Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 2 Detailne riskianalüüs Määratakse: vara väärtus; iga ohu materialiseerumise tõenäosus; iga ohu toime varale, st ohu materialiseerumisel tekkiva kahju väärtus. Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 3 Varade liigitus Andmevara Riistvara ja tarvikud Sidesüsteemide vara Bürooseadmed ja tarvikud Tarkvara Inimvara Haldusvara Infrastruktuuri vara Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 4 Varade hind Sisaldab: soetusmaksumuse taastemaksumuse koolituse ...
Arvutivõrkude alused 1. Sissejuhatus Vello Vanem Tallinna Polütehnikum Arvutivõrkude alused Teemad: (Andmeside) arvutivõrgud ja nende liigitus Lai, koht ja pöördusvõrk KaabelTV võrk Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 2 Andmesidevõrk. Liigitus Andmeedastuseks ette nähtud võrk kannab üldisemat nimetust andmesidevõrk. Nõuded, mida kasutajad esitatavad telefoni ja andmesidevõrkudele, on erinevad. Telefonivõrkudes ei esitata väga kõrgeid nõudmisi edastuse kvaliteedile, küll aga edastuses esineda võivale ajalisele viitele. Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 3 Andmesidevõrk. Liigitus Andmesidevõrkudes on vastupidi lubatud küllalt suured ajalised viited kuid vilets edastuse kvaliteet põhjustab bitivigu ja sõnumite kadumist. Andmesidevõrgud jagunevad: kohtvõrk (LAN Local Area Network) regionaalvõrk (MAN Metropolitan Area Network) laivõrk (WAN Wide Area N...
Sidesüsteemid ja -võrgud Konvolutsioonkood Vello Vanem Tallinna Polütehnikum Konvolutsioonkood Plokkkoodi korral võtab kooder vastu k bitise sõnumiploki ja väljastab nbitise koodisõna Koodisõnad moodustatakse plokikaupa, st üks plokk kodeeritakse alles pärast eelmise ploki kodeerimise lõppemist Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 2 Konvolutsioonkood Paljudel juhtudel esinevad sõnumibitid jadana ja mitte plokkidena Sellistel juhtudel tuleks plokkkoodidele eelistada konvolutsioonkoode Konvolutsioonkooder töötleb saabuvaid sõnumijärjestusi pidevalt Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 3 Konvolutsioonkood Konvolutsioonkoodi kahendsümbolite kooder kiirusega 1/n bitti sümboli kohta on vaadeldav lõpliku automaadina, mis koosneb Mjärgulisest nihkeregistrist ette antud ühendustega moodul2 summaato rite kaudu ja multiplekserist, mis muundab summaatorit...
Andmeturve Üldosa Millest räägime? Infoturbe põhimõisted Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Turvameetmed Volitustõendid Krüptograafia Digitaalallkiri ja selle kasutamine Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 2 Kirjandus V. Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika V. Hanson, A. Buldas, H. Lipmaa Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika V. Praust. Digitaalallkiri -- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 3 Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) andmebaaside ajastu andmetöötlus; Infoturve (information security) infosüsteemide ajastu infotöötlus; Teadmusturve (knowledge security) teadmussüsteemide ajastu teadmustöötlus. Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 4 Mis on infoturve? Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine Infovarad on infosüs...
Tallinna Polütehnikum Modem REFERAAT Juhendaja: Õpilane: Tallinna Polütehnikum Sisukord Tallinna Polütehnikum Sissejuhatus Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. Sõna "modem" on tuletatud inglise keele sõnadest modulate ja demodulate, mis tähendavad vastavalt "moduleerima" ja "demoduleerima". Modem kuidas toimib Modemite tuntuim näide on kõnesagedusala modem, mis muudab personaalarvuti digitaalsed andmed modelleeritud elektrilisteks signaalideks.Modelleeritud elektrilised signaalid on häälsageduse piires telefoni kanalil. Neid signaale saab edastada telefoni liinide...
Tallinna Polütehnikum Referaat Eesti noorsooromaan alates aastast 2002 Birk Rohelend ,,Enesetapjad" **** *** Õp. Tiina Luik PA-07B Tallinn 2009 Tallinna Polütehnikum Sisukord 1-2.........................Autorist 2...................Raamatu sisu 4......Kokkuvõte ja kriitika 5...............................Pildid 6.........Kasutatud kirjandus Tallinn 2009 Autorist ,,Birki inkarnatsioon Pealtnäha tundub kõik alati nii lihtne inimesed elavad selleks, et teha tööd, nautida elu ja armastust ning püüelda unistuste täitumise poole. Aga mõnikord ei ole nii. Mõnikord elavad inimesed vaid selleks, et surra. Mõnikord ei ole õnn nooruses, edus ega ambitsiooi...
Tallinna Polütehnikum Arvutid ja arvutivõrgud Jüri Vinnal INFOSÕDA JA KÜBERSÕDA Referaat Juhendaja: Mingi Nimi Tallinn 2010
F1 DD1 S1 I1 Q1 Q1 LP R01 I2 Q1 S2 I3 Q2 LS R02 I4 Q2 S3 I5 Q3 K R03 I6 Q3 + L+ Q4 24V M Q4 M -- Osa tähis Nimetus Arv ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM ADMINISTRATSIOONI NÕUPIDAMISE P R O T O K O L L Tallinn 22. aprill 2014 nr 5 Algus 11.30. lõpp 12. Juhataja Aare Saar Protokollija Petter Keks Võtsid osa: Leopold Tammkivi, Vaapo Kadakas, Toomas Troopik, Vslli Raudla, MinnaLaas Võttis osa: 5 minutid Puudus(id): Kutsutud:Asendaja Kiri Tempuu PÄEVAKORD 1.Eelarve täpsutamine ja kinnitamine 2. Osalemine MTÜ Eesti Maatursni koostöös 3.Võimalikud struktuurimuutused KUULATI Kaasettekandega esinesid: Küsimused: Sõna võtsid: OTSUSTATI: 1.1 1.2 2. Erialapäevade korradamine Leopold Tammkivi Vaapo Kadakas Juhatuse esimees Juhatuse liikme
1 KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Õppeperioodi jooksul tuleb Tallinna Polütehnikumis koostada järgmisi kirjalikke töid: referaat; kodutöö; kursusetöö; praktika aruanne; lõputöö. Üldreeglina on kirjalike tööde keeleks eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Töö koostamisel tuleks vältida kõne- ja konspektistiili. Soovitav on kasutada umbisikulist vormi. Näiteks “töös käsitletakse, analüüsitakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne. Töö kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: töö sõnastus peab olema korrektne ja loogiline; väldi võõrsõnadega liialdamist; hoidu võõrkeele liigsest mõjust; väldi sõnakordusi ja kasuta rikkalikumat sõnavara; kirjuta nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; väldi slä...
Jõud TALLINNA POLÜTEHNIKUM ARTI HUNT 2014 Mis on jõud? Jõud - kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha liikumisolukorra muutuses või keha deformeerumises. Jõud võime jaotada kaheks - välisjõud ja sisejõud. Sise- ja välisjõud Välisjõududeks loetakse vaadeldavast kehade süsteemist väljaspool olevate kehade toimet - aktiivsed jõud ehk koormused ja nendest põhjustatud toereaktsioonid. Süsteemi sisejõud on süsteemi kuuluvate kehade vaheline kontaktjõud, aga ka mõttelise lõikega kehast eraldatud osade vaheline jõud. Newtoni II seadus SI-süsteemis on jõu ühikuks njuuton (N). 1 N on jõud, mis tekitab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. Antud ühik on otseselt tuletatav Newtoni II seadusest: F= ma (Jõud = mass korda kiirendus) Millega jõudu mõõdetakse? Jõudu mõõdetakse ühikutes: Amper, kilovatt, njuuton, düün, kilopond, naeljõud, sthene, kip. Need ühikud iseloomustava...
Niguliste Niguliste kirik Kirik Aleksandr Pavlov Kaur Joonas Usai TA-16E Tallinna Polütehnikum 2016 Kirikust • Hilis gooti stiilis kirkik Tallinnas • Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele • Ehitati 13. sajandil • rajati saksa kaupmeeste asula keskusena Hoone • Algne hoone ehitati 13. sajandil • 14. sajandil täiendati kiriku ehitust • 1405–1420 kirik ehitati põhjalikult ümber • 1846–1850 toimusid tööd kiriku varisemisohtu sattunud kooris, mis lammutati ning taastati uutel vundamentidel endisel kujul. Vahetati ka enamiku akende ehisraamistik. • 1926. aastal eemaldati kirikust 30 tünnitäit luukeresid seoses keskkütte ehitamisega Kultuur • Niguliste kirikus asub osa • Niguliste muuseumis maailma ku...
1 РУКОВОДСТВО ПО СОСТАВЛЕНИЮ И ОФОРМЛЕНИЮ ПИСЬМЕННЫХ РАБОТ За время обучения в Таллиннском политехникуме необходимо выполнить следующие письменные работы: реферат; домашняя работа; курсовая работа; отчёт по практике; заключительная работа. Как правило, языком оформления письменных работ является эстонский язык. В работе важны корректность стиля и языка. При оформлении работы следует избегать разговорного стиля, а также стиля ведения конспекта. Желательно употреблять безличную форму. Например, «в работе рассматривается, проводится анализ» или «в работе рассматривалось, проводился анализ» и т.д. При написании работы следует учитывать следующие обобщённые требования: изложение работы должно быть корректным и логичным; следует избегать излишнего количества заимствованных (иностранных) слов;...
Tallinna Polütehnikum Nahk Kenert Värk SA-17 September 2017 Mis on Nahk? Nahk on organ mis peamiselt kaitseb siseorganeid haiguste eest. Inimeste nahk koosneb kolmest kihist. Need kihid on: marrasnahk, pärisnahk ja alusnahk. Naha omadused Naha omadused on järgmised: Nahk on pehme, See on pooleldi läbipaistev, See on inimese suurim organ, nahka on mitut erinevat liiki ja tüüpi. Marrasnahk Marrasnahk koosneb mitmest epiteelist kihist. Marrasnahas asuvad nahale värvi andvad pigmendi rakud. Selles nahakihis uuenevad rakud pidevalt. Naha elutsükli käigus tekib kõige alumistes kihtides tüvirakkudest uued rakud, pealmistes kihtides aeglaselt rakud apoptoosi mõjul degenereeruvad, rakud muutuvad lamedamaks. Välimises kihis asuvad tuumatud, lamedad ja surnud rakud, need meenutavad enamasti soomuseid. Pärisnahk Pärisahk koosneb enamuselt tihkest sidekoest. Selles nahakihis ...
Ernst Enno Veroonika Joosep 11. klass Elulugu Sündis 8. juuni 1875 Valguta, Rannu kihelkond Peres 4 last Pere oli sügavalt usklik Taarausku vanaema Eesti luuletaja Kuulus Noor-Eesti rühmitusse 1909. aastal abiellus Ellaga 1910. aastal sündis tütar Liki 1934. aastal tervis halvenes Suri 7. märts 1934 Haridustee Lapetukme vallakool Hugo Trffneri gümnaasium Riia Polütehnikum Töökohad 1909- 1919 Valga Krediidiühisuse asjaajaja 1920- 1934 Läänemaa koolinõunik Vahepeal andis tunde Läänemaa Õpetajate Seminaris Looming Sümbolistlik luuletaja Kesksel kohal tee ja kodu Lemmik epiteet oli hall- viitab ängistusele ja maise elu süngusele Seotud enda elu ja saatusega Igatsus, kurbus, rõõm "Üks rohutirts läks kõndima," "Kadunud kodu," "Valge öö," "Hallid laulud" Ei tea ...
TORNKRAANA Autor: Kaspar Eduvald Tööstuslikud elektriseadmed-ja paigaldised Tallinna Polütehnikum Rühm: Ea-13 Mis on kraana... Kraana on masin, mis on ettenähtud lasti tõstmiseks ja transportimiseks. Kraana töötab tsükkeltalitluses ning selle koormus sõltub lasti tõstekõrgusest ja teisalduskaugusest. Liikumisviisi järgi jaotatakse kraanad: · paiksed kraanad; · ronikraanad; · teisaldatavad kraanad; · liikurkraanad. Tornkraana... Tornkraana kasutusalad... Arvukas ja kõigile silma hakanud kraanade klass on tornkraanad, mida kasutatakse peamiselt (kõrg)hoonete püstitamisel. Nende hulka hinnatakse maailmas 100150 tuhandele. Tornkraana konstruktsioon... Ajalooliselt on kraana mehhaaniline tõstemasin, mis koosneb kraananoolest, plokk...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Alalis- ja vahelduvvool aruanne nimi klass TALLINN 2013 Alalisvool Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu. Alalisvool võib olla püsiva suurusega, näiteks keemilise vooluallika korral, või teataval määral pulseeriv, kui seda saadakse vahelduvvoolu alaldamisel. Pulseervool on küll ühesuunaline, kuid tema tugevus muutub perioodiliselt. Alalisvoolu rahvusvaheliselt kasutatav tähis on DC (inglise k sõnadest direct current). Alalisvoolu tingmärgis väljendab pidev kriips muutumatut ja katkendkriips pulseerivat voolu. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvool Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodili...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Laboratoorne töö aines: Elektrotehnika NR.15. Õpilase perekonna- ja eesnimi: ____________ Õpperühm: _______ Töörühm: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Hinne: Õppejõud: ___________ Töö nimetus: Aktiivtakistuse ja induktiivsuse jadaühendus Töö objektid: Kasutatud riistad: Pool ja reostaat Pool, reostaat, ampermeeter 2.5A, Voltmeeter-75-150-300V Vattmeeter 300V, 2,5A. Joonis 14-1 A V Joonis 14-2 w A V V Töö eesmärk: Tutvumine vahelduvvoolutarvitite jadaühendusega. Üldpine jagunemine osapingeteks. Aktiiv- ja induktiivtakistuse liitumine näivtakistuseks. Töö k...
ELEKTROTEHNIKA Pinge, g , vool Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Elektripinge · Elektriväljas liikumisel punktist potentsiaaliga 1 punkti potentsiaaliga 2, tehakse alati samapalju tööd · Tehtud T ht d töö jja llaengu suuruse suhet h t nimetatakse i t t k pingeks W U pinge [V - volt] U = [V ] W töö [J] Q Q laeng [J] Elektripinge W1 · Kuna 1 = Q W2 2 = Q siis võime öelda öelda, et pinge on kahe punkti potentsiaalide vahe U = 2 1[V] · Pinge mõõtühik on volt-V Vool · Elektrivool on laengute liiku...
ELEKTROTEHNIKA Laeng, g, Coulomb'i seadus Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Laeng · Laengu kandjaks on elementaarosakene elektron · Laengut tähistatakse tähega Q · Laengu mõõtühikuks on C (kulon) Laeng · Elektroni laeng on -1,60x10-19 C · 1C = 6,25·1018 elektroni · Laengud mõjutavad teineteist elektrivälja kaudu · Samanimelised laengud tõukuvad, g tõmbuvad erinimelised laengud Coulomb'ii seadus Coulomb · Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga Coulomb'ii seadus Coulomb Q1 Q2 2[ ] F= a - keskkonna absoluutne dielektriline läbita...
1 Tallinna Polütehnikum AUTOMAATIKA Referaat Erik Esnar AA-15 Tallinn 2015 1 2 Sisukord Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Küttesüsteem......................................................................................................... 4 Automaatika jagunemine........................................................................................ 5 Automaatika terminid............................................................................................. 6 Kokkuvõte....................................................................................
ELEKTROTEHNIKA Laeng, Coulomb’i seadus Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Laeng • Laengu kandjaks on elementaarosakene elektron • Laengut tähistatakse tähega Q • Laengu mõõtühikuks on C (kulon) Laeng • Elektroni laeng on -1,60x10-19 C • 1C = 6,25·1018 elektroni • Laengud mõjutavad teineteist elektrivälja kaudu • Samanimelised laengud tõukuvad, erinimelised laengud tõmbuvad Coulomb’i seadus • Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga Coulomb’i seadus Q1 Q2 2 F εa - keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus N ε0 – vaakumi dielektriline läbitavus ε – keskk...
Tallinna Polütehnikum Interneti otsingumootorid REFERAAT Henri Muldre Arvutid ja arvutivõrgud KPE-12 Juhendaja: Luisa Pani Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Otsingumootor ehk otsimootor on programm (tavaliselt otsinguprogrammide- andmebaaside süsteem), mille abil saab Internetis veebis infot leida. Otsimootor otsib kindlate tunnustega andmeid veebist ja FTP-serveritest. Päringu vastused esitatakse nimekirjana, mis võib koosneda viidetest veebilehtedele, piltidele, dokumentidele, videotele jt objektidele võrgus. Otsingumootori otsitavaks informatsiooniks võib olla kellegi Facebook'i konto, perekonnanimi, sünniaasta või kasvõi elukoht (muidugi selline info rikub inimese privaatsust) või näiteks millal Steve Jobs on sündinud. Peaaegu kõik on võimalik teada saad...
ELEKTROTEHNIKA Takistus Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Takistus · Juhi omadust avaldada laengute liikumisele takistavat vastumõju nimetatakse takistuseks · E Erinevatel i t l materjalidel t j lid l on erinev i elektritakistus Takistus · Juhi takistus on leitav valemiga ll R= [] l juhi pikkus [m] S eritakistus [mm2/m] S juhi ristlõikepindala [mm2] Eritakistuseks nimetatakse antud ainest 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõike pindalaga juhi takistust 20°C juures Takistus · Takistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks 1 1 G = = S R · Juhtivuse tähis on G ja ühikuks S-siimens Takistus...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Laboratoorne töö aines: Elektriajamite juhtimine Töö: 10 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Õpperühm: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Töörühm: Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Süstikliikumisega mehhanismi juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil II Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720 1720 2. Terminal TSX T317 3. Nuppjaam 4. Kontaktorid - 2 tk. 5. Lõpplülitid - 2 tk. 6. Asünkroonmootor ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Laboratoorne töö aines: Elektriajamite juhtimine Töö: 2 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Õpperühm: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Töörühm: Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Reversseeritava asünkroonmootori juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1) Programmeeritav loogikakontroller 2) Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720 TSX 1720 3) Terminal TSX T317 4) Kontaktorid 2 tk. 5) Nuppujaamad 2tk 6) Asünkroonmootor Joonis 1 installatsiooniskeem ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM FIGARO PULM Kristin Vaarmann PA-10B Tallinn 2010 Figaro pulm Figaro pulma kirjutas Wolfgang Amadeus Mozart js selle esiettekanne toimus 1. mail 1786 Viini Burgtheateris. Kahte esimest etendust juhatas Mozart ise. Viini publiku reaktsioonid olid vaga vastuolulised. Mainitakse nii muusikaarmastajate vaimustustormi kui ka Viini aadli jaist protesti. Viimaste arust irvitas keiser nende ule. Uks on ometi kindel ooper jai Viinis vaga luhikeseks ajaks manguplaani, kokku anti uksnes uheksa etendust, koik 1786. aastal. Selle 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse kirjaniku Beaumarchais' komöödia järgi (Beaumarchais' kirjutas triloogia: "Sevilla habemeajaja", "Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Kuna komöödias paljas...
Tallinna polütehnikum Meedia osakond Trükiste tootmis protsess referaat Karl Breemet TA-12L Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Trükiste tootmise protsess koosneb mitmest osast,alates tellimuse võtmisest lõpetades järeltöötlusega. Trükkal teeb peamise osa tööst ise ära aga kõike nad tavaliselt ei tee. Juhataja peab tellima paberid, plaadi ja muud mida vaja on. Trükkal saab siis trükkimisega alustada, kui vajalikud asjad on olemas, masin vaja seadistada, paber masinasse, värvid õigeks ja palju muud. Hinnapäringu näidis 1. Trükise nimi 2. Trükise formaat (mm) 3. Kogus 4. Maht e. lehekülgede arv (nt. 16 lk + kaaned) 5. Paber (eraldi märkida kaante paber ja sisu paber) 6. Värvide arv: kui sisu ja kaaned on erineva värvide arvuga, tuleb need mõlema...
Tallinna Polütehnikum Referaat “Referaat Happy Wheels’i mängumootori kohta” Õpilane: Arti Hunt Osankond: IT-14E Eriala: IT-süsteemide spetsialist Tallinn 2014/15 Sisukord Sissejuhatus Tööriistad Mida mina tegin? Karakterid ja levelid Kokkuvõte Lisad Sissejuhatus See on leveli tegemine, sa saad püstitada eesmärke ja takistusi. Seda saavad teha igaüks, tuleb vaid konto teha, et neid salvestada. Neid saab teha publikule nähtavaks, nad saavad seda mängida ja hinnata. Parimaks hinnatud levelid kogunevad lemmikute levelite kogumikku, seda leiab menüüst. Leveli tegemine on hästi lihtsaks tehtud, enam-vähem vali ja aseta. Tööriistad Leveleid valmi...
Cisco sertifikaadid Sertifikaat tõendab oskuseid ja teadmisi Sertifikaadid Jagunevad kuude valdkonda: Routing ja Switching Design Network Security Service Provider Storage Networking Voice Tasemed Raskuastmelt jagunevad sertifikaadid kolmeks: Associate Professional Expert Lisaks täiendavad neid ka 37 spetsialisti sertifikaati CCNA sertifikaat CCNA Cisco Certified Network Accociate Näitab teadmisi arvutivõrkude põhialustes. Serfitseeritud spetsialist on võimeline installeerima ja kasutada kohtvõrgu-, laivõrgu- ja sissehelistamise teenuseid väikestes võrkudes. CCDA sertifikaat CCDA - Cisco Certified Design Associate Näitab põhiteadmisi Cisco arvutivõrkude projekteerimiseks CCDA sertifikaadi omanik on võimeline projekteerima keerulisi võrke ja nendel jooksvaid teenuseid Sertifikaadi taotlemiseks peavad olema CCNA taseme teadmised CCNP sertifikaat CCNP - Cisco Certified Netw...
Tallinna Polütehnikum PT.AA07.2.3333 Rööpergutusega alalisvoolumootori loomulikud ja tehistunnusjooned Praktiline töö nr. 2 Ülesanne 2.17.3 Koostaja: Rühm: AA-07 Juhendaja: Rein Kask Tallinn 2009 Antud: 1 = n 1 .. 3 - mootori töö magnetvood 2 = 0,75 n Pn - mootori nimivõimsus 3 = 0,5 n nn - mootori nimipöörlemis sagedus Pn = 14 kW U n - mootori nimipinge nn = 3000 min -1 I n - mootori nimivool U n = 220 V n - mootori nimikasutegur I n = 74, 0 A J ekv - mootori inertsimoment n = 0,860 Ra - mootori ankrumähise takistus J ekv = 0,10 kg m 2 Cn - mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis Mootori tüüp: p-51 I a , k ,l - ankru mähise lühisvoo...
Tallinna Polütehnikum Large Hadron Collider Referaat Tallinn 2014 Suur Hadronite Põrguti (Large Hadron Collider) on Euroopa Tuumauuringute Keskuse osakestekiirendi Prantsusmaa ja Sveitsi piiril Genfi lähedal. Kiirendi paikneb keskmiselt 100 meetri sügavusel asuvas rõngakujulises umbes 27-kilomeetrise ümbermõõduga tunnelis. See on maailma suurim ja võimsaim kiirendi ning üks suuremaid ja kallimaid inimese loodud rajatisi. Selle peamine ülesanne on tuvastada ülisuure energiani kiirendatud laetud osakeste (prootonite ja raskete ioonide) kokkupõrkel tekkivaid senitundmatuid osakesi. Kiirendi otsustati rajada 1994. aastal. Eesmärgiks seati lahenduste otsimine seni mõistatuseks jäänud füüsika ja kosmoloogia probleemidele, sealhulgas eelkõige standardmudeli ennustatud Higgsi bosoni avastamine. Loodetakse leida ka muu hulgas...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Laboratoorne töö aines: Elektriajamite juhtimine Töö: 3 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Õpperühm: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Töörühm: Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Süstikliikumisega mehhanismi juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720 1720 2. Terminal TSX T317 3. Nuppjaam 4. Konaktorid - 2 tk. 5. Lõpplülitid - 2 tk. 6. Asünkroonmootor ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM CONSTRUCT 2 MÄNGUMOOTOR Referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus Hakkan tutvustama Construct 2-te. Räägin, mis Construct 2 üldse on, mida sellega teha saab, mida uut mina teada sain või kogesin, millise funktiooni baasil ta on, kuidas liikumist kasutada, kuidas kasutada Event sheet-i jne. Samuti räägin ka kuidas mina oma mängu tegin. Mis on Construct 2? Construct 2 on HTML5-baasil 2D mängumootor, arendatud Scirra poolt. Construct 2 on mõeldud põhiliselt mitte programmeerijatele, mis laseb kiiresti mängu koostada drag-and-drop moodi kasutades visuaalset töötlemist ja behavior ehk käitumise baasil loogikasüsteemi. Mis on HTML5 ja ’’drag-and-drop’’? HTML5 on markeerimiskeel, mille eesmärgiks on luua korralik veebileht brauserist ja platvormist sõltumata. Drag-and-drop on hiireliigutus millega kasutaja valib visuaalse objekti seda haarates ehk siis hoides paremat hiireklõpsu all ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond Robertallan Tuisk MAJANDUS Referaat Tallinn 2016 Majandus 1. Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Majandus – igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mis tahes tasandil, s.o ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi (süsteemi elemente) ja nende mis tahes järku või laadi ühendusi (süsteemi allsüsteeme) kõigi nende mis tahes laadi majanduslikust huvist ajendatud aktiivsusavaldustes (majandustegevuses) ja seejuures kujunevates suhetes (majandussuhted); üldnimetus igasuguse maj...
Tallinna Polütehnikum Referaat Soojendus Markus Murulauk MM-16 Tallinn 2016 Sissejuhatus Soojendust on vaja, et vältida vigastusi ja ettevalmistada lihased ning liigesed treeninguga kaasnevale pingutusele. Soojendus kiirendab ainevahetust, mis aitab lihastel paremini kohaneda järgneva intensiivse harjutusega. Lihastesse transporditava hapniku hulk suureneb ja soojad liigesed liiguvad takistusvabamalt ning väheneb pinge kõõlustele. Soojendus konserveerib süsivesikud ja suurendab rasvhapete kasutamist energeetilisel eesmärgil. Soojendus peaks kestma 10-30 minutit. Soojendus Üldsoojenduse korral on vajalik vähemalt üks kolmandik lihaste töösse kaasamine, et mõjutada soodsalt südame vereringe talitlust. Üldsoojendus tagab eelduse organismi töövõime tõstmiseks, mis tähendab, et intensiivistub vereringe, tõuseb keha temperatuur ning organism valmistatakse ette järgnevaks koormuseks. Üldsoojendusele järgneb ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM 20 meedias olevat sõna ja tähendused Kenert Värk SA- 17 Tallinn 2017 1. Kõrgematel sagedustel (alates mõnest kilohertsist) kasutatakse peamiselt metallkeraamilist magnetmaterjali ferriiti.- Vikipeedia.ee Ferriit- Ferriit on metallkeraamiline magnetmaterjal 2. Ratifitseerimine ei saa olla tingimuslik ega ole kohustuslik.- Eesti.ee Ratifitseerimine- Ratifitseerimine tähendab rahvusvahelist akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. 3. Ootamatu puänt Tartu linna koalitsioonilepingu sõlmimisel.- Delfi.ee Puänt- Puänt on teritatud, vaimukas ja üllatusefekti pakkuv lõpplahendus novellis, epigrammis, anekdoodis, valmis, sa tiiris. Õnnestunud puänt tuleneb loogiliselt teose süžee- ja mõttearendusest. 4. Leedu kurioosum palgamaksmises: ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond Elsa Senina IT-16E WINDOWS OS HALDUS Juhendaja: Mart Marandi Tallinn 2017 20.10.17 Töö VirtualBoxis Teen Windows 10 masina ja sellest clone’i Mõlemas masinas: Devices – Insert Guest Additions CD image Mõlemas masinas: Devices – Shared Folders alt jagan folderit ning panen linnukese Auto- mount ja Make Permanent koha peale. Mõlemas masinas: Devices – Shared Clipboard – Bidirectional Mõlemas masinas: Devices – Drag and drop – Bidirectional Teen mõlemale masinale restardi Kontrollin File Managerist, kas folderite jagamine toimis Avan Computer Management’i – Local Users and Groups – Users, loon sinna kasutaja nimega "opilane" Opilane Properties – Member of – Add – Guests Teine variant: Local Users and Groups – Groups – Guests – Add - opilane Control Panel – System S...
Tallinna Polütehnikum KÄSITULIRELVAD Referaat Lauri Piisang PA-07B TALLINN 2011 Tulirelv on relv mille haavlilaeng, kuul, miin, mürsk või muu keha paisatakse rauaõõnest välja püssirohu või mõne muu põleva aine plahvatamisel tekkinud gaaside kiire paisumise tagajärjel. Esimesed käsitulirelvad võeti kasutusele 15. sajandi esimesel poolele. Sõjategevuses hakkati suurükke kasutama 16. sajandil. Tulirelv koosneb: relva rauast (kas sile- või vintraudne), lukustus- ja löökmehhanismist, sihikust või sihtimisseadmetest, käsirelvadel kabast, suurtükidel alusest ehk lafettist ning sinna juurde kuuluvast laskemoonast. Tulirelvad jagunevad eri kaliibriga käsitulirelvadeks ehk laskurrelvadeks ja suurtükkideks Püstol Colt .45ACP / M 1911A1 Kaliiber 11,43 mm Kuuli kaal 15,2 g Relva pi...
ELEKTROTEHNIKA Üldist Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 7 põhiühikut · Pikk Pikkus - meeter t [m] [ ] · Mass - kilogramm [kg] · Aeg - sekund [s] · Elektrivoolu tugevus - amper [A] · Temperatuur - kelvin [K] · V l Valgustugevus t - kandela k d l [[cd]d] · Ainehulk - mool [mol] Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 2 lisaühikut · tasanurga mõõtühik - radiaan [rad] · ruuminurga mõõtühik - steradiaan [sr] Elektriliste suuruste tähi t ...
ELEKTROTEHNIKA Elektriväli,, elektrivälja j potentsiaal Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Elektriväli · Elektriväli on potentsiaalne väli · Liigutades elektriväljas laengut kulutatakse selleks energiat või saadakse energiat juurde. · Liikudes Liik d ühest üh t punktist kti t tteise i kkulutatakse l t t k alati samapalju energiat sõltumata millist teed pidi liigutakse Elektrivälja tugevus · Elektrivälja tugevus mingis väljapunktis on võrdne antud punkti paigutatud F N V laengule mõjuva jõu E= = ja laengusuuruse Q C m suhtega E elektrivälja tugevus [v/m] F jõud [N] Q laeng [C] Elektrivälja tugevus · Laengust Q kau...
Tallinna Polütehnikum Deniss Skrabutenas AA-12 Millega tegeleb automaatika Referaat Tallinn 2013 Automaatika Automaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb automaatseadmete ja automatiseeritavate protsesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ning vahenditega. Selle eriala eesmärk on vähendada või üldiselt asendada käsitsitööd . Automaatika hõlmab selliseid valdkonnad nagu energeetika, tööstus, ehitus, põllumajandus, veondus või teenindus. Automatiseerimise eesmärgid Automatiseerimine võimaldab : 1. Suurendada tootlikkust (Automatiseerimine suurendab tihti produktiivsust. See tähendab valmistatud toodete suuremat arvu ajaühikus.) 2. Vähendada tööjõu maksumust (Tööjõu maksumus arenenud riikides kasvab pidevalt tõusvas joones. Järelikult suuremad investeeringud automatiseerimisse inimtöö asendamiseks ...
Tallinna Polütehnikum Arvutid ja Arvutivõrgud PRINTERITE TÜÜBID Referaat Juhendaja : Printerite tüübid Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks. Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt: Löökprinterid Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. 1) Maatriksprinter e. nõelprinter Maatriksprinterid on löögiga printerid. Need töötavad peaaegu samuti nagu jugaprinterid, kuid värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõelt...
Nikkel 1. KODUTÖÖ Õppeaines: Metallide termotöötlus ja seadmed Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: lektor Tallinn 2018 SISUKORD 1. NIKLI AATOM................................................................................................................................3 2. NIKLI KRISTALLSTRUKTUUR...................................................................................................4 3. VIIDATUD ALLIKAD.....................................................................................................................6 2 1. NIKLI AATOM Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28. Nikkel paigutatakse keemiliste elementide perioodilisussüsteem...
ARMIN KARU LÜHIBIOGRAAFIA Sündinud 31 juuli 1965 Tallinnas. Isa, Jaan Karu, oli Tallinna Polütehnilise Instituudi õppejõud. 1988. aastal alustas 23aastane Karu Eesti lippude ja vimplite valmistamisega tootmiskooperatiivis E.G.O., sellega sai alguse tema edu. "Äripäev" valis Armin Karu 2006. aasta tegijaks. 1. märtsil 2007 omandas Karu 250,2 miljoni krooni eest 11 kasiinot haldava kasiinoketi Kristiine Kasiinod. Äripäeva 2009. aastal avaldatud rikaste TOP-is oli Armin Karu 23. kohal, kus tema vara hinnati 990 miljonile kroonile. TV3 saatesarjas "Mantlipärija" otsis Armin Karu endale töötaja, kelle aastapalk oleks miljon krooni. Karu oskab eesti, inglise, soome ja vene keelt. Tema hobid on merendus, metsajooks, mootorsaanisõit ja tennis. Varajasem haridustee Tallinna 7. Keskkool Pirita 36. Keskkool Tallinna Polütehnikum Tallinna 1. Õhtukeskkool Ametikäik · Pärast keskkooli lõpp...
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Keskkonnaprobleemid Kodutöö aines Keskkonnakaitse ja säästev areng Õppejõud: J.Martin Tallinn 2014 Окружающей средой (окружающей природной средой, природной средой) называется та часть природы, с которой человеческое общество непосредственно взаимодействует в своей жизни и хозяйственной деятельности. Научно-технический прогресс поставил перед человечеством ряд новых, весьма сложных проблем, с которыми оно до этого не сталкивалось вовсе, или проблемы не были столь масштабными. Среди них особое место занимают отношения между человеком и окружающей средой. В XX столетии на природу легла нагрузка, вызванная 4-кратным ростом численности населения и 18-кратным увеличением объема мирового производства. Ученые утверждают, что примерно с 1960- 70-х гг. изменения окружающей среды под воздействием чел...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Panasonic REFERAAT Lauri Piisang TALLINN 2011 Panasonic Corporation on segmenteeritud firma, millel on väga palju tegevusalasid tegelikult jagunebki Ta tervelt 17'ks alafirmaks. Siin siis Panasonicu firmad ja mõned märksõnad nende tegevuse kohta: · AVC Networks Company - Audio/Video, TV, DVD, Blu-Ray · Panasonic System Networks Co., Ltd. - Valvesüsteemid, võrgukaamerad, VoIP, PLC · Panasonic Mobile Communications Co., Ltd. - Mobiiltelefonide mugavamaks tegemine ja lisavõimaluste loomine (andmevahetus teleka,arvuti või printeriga microSD kaudu) · Automotive Systems Company Navigatsioonisüsteemid,ECU,akud,mootorid,kompressorid · Panasonic Healthcare Co., Ltd. Haiglasüsteemid, Medical Imaging (röntgen ja sondid vist?) · Home Appliances Company kodutarbed (pesumasinad,mikrolaineahjud jne) · Lighting Company Va...
ERNST ENNO 1875 1934 Sündis Tartumaal Valgutas. Lapsepõlves kiindus Enno loodusesse ja kodukohta. Tähtsaks elamusallikaks oli uskliku ema ja pimeda vanaema laulude ja pärimuslugude muinasmaailm. Elas 1919 1934 Haapsalus. Haridus: · Kihelkonnakool · Tartu Treffneri gümnaasium · Tartu reaalkool · Riia polütehnikum Töö: · Läänemaa koolinõunik · ,,Postimehe" toimetus · Valga krediidiühingu asjaajaja Enno hakkas luulet avaldama 1896. aastal. Enno luule sai mõjutusi ida filosoofiast ja panteistlik teosoofilistest õpetustest, mille keskmes on idee hingede rändamisest ja valgustumisest. Enno luules on filosoofilised ideed seotud loodus ja koduelamustega. Tema lüürika on tundesoe ja igatsuslik, inimhinge sügavustesse püüdev. Luuletaja poeetilised otsingud on seotud sümbolismi, rahvaluule ning luule vormi ja heakõlaga. Pal...
Tallinna Polütehnikum Protsessihaldus Referaat Tallinn 2010 Sisukord Protsess .................................................................................................................................................. 3 Protsessi olekud ..................................................................................................................................... 3 PCB Protsessi juhtblokk ....................................................................................................................... 3 Protsessidevaheline andmevahetus ....................................................................................................... 4 Lõimed ................................................................................................................................................... 4 Ajajaotussüsteemid ja multitasking .....................................................................
Tallinna Polütehnikum Keskkonnareostus Tallinn 2012 Keskkonnareostus Inimesed kõigis tööstusmaades puutuvad igapäevaselt kokku reostuse probleemidega: kipitavad silmad heitgaase täis tänavatel, lagunevad marmormonumendid, tumedad kalastusveed. Fakt, et 80-90 protsenti kõigist vähijuhtumitest on põhjustatud keskkonna faktoritest ja, et allergiate arv kasvab kohutava kiirusega. Rootsis on kokku arvutatud, et 12 000 kuni 16 000 inimest surevad igal aastal keskkonna reostuse pärast. Samal ajal loomade ja taime liikide väljasuremine tase on kiirenenud. Aastate 1900 ja 1950 vahel kadus üks liik igal aastal; 1990-datel kadus üks kuni kolm liiki igas tunnis! Liigid on välja surnud ja uued tekkinud aga väljasuremise tase on tänapäeval keskelt läbi 1000 korda suurem kui loomulik tase. Ehitustööstus on otseselt või kaudselt vastutav suuremalt osalt keskkonna reostuse pärast. Üks näide on kahju, mida põhjustab loodusele liiga inten...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
