Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP II Maris Pähn DIABEETILINE RETINOPAATIA Referaat nägemise uurimises Juhendajad: E.Olonen M.Väljari Tallinn 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1 DIABEET ...................................................................................................................5 2 DIABEETILINE RETINOPAATIA...........................................................................7 2.1 Retinopaatia liigid................................................................................................ 9 2.1.1 Taustretinopaatia e mitteproliferatiivne retinopaatia.................................... 9 2.1.2 Raske taustretinopaatia e preproliferatiivne re...
Saun 1 Saunaskäimisel on Eesti kultuuris oma aus ja kindel koht. Saunas sünniti, ravitseti haavu ja surdi, seal räägiti selgeks maailma asjad ja mõeldi elu üle järele. Tänapäevalgi on saun lõõgastav ja stressivastane teraapiavahend ning paljude terviseprobleemide puhul tõhus abiline. Ainult sauna olemus ja funktsioonid on mõnevõrra muutunud. Leilisaun on levinud peaaegu üle terve maailma, kusjuures paljudes kohtades tuntakse leilisaunana just soome sauna. Eriti populariseeris soome sauna Berliinis 1936. a. olümpiamängude ajal soomlaste näidissaun. Sauna toime organismile on väga keerukas. Sauna uurivad paljude maade teadlased ja saunateadus täieneb üha. Soome saun, leilisaun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Haiguste puhul võib saunas käimine enesetunnet parandada, nt astma või pikaajalise bronhiidi korra...
Viirustel ei eksisteeri ainevahetust ega rakulist ehitust, nad ei kasva, ei arene ning ei paljune iseseisvalt, kuid viiruste ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped, nad muteeruvad ja evolutsioneeruvad. Viirustesse saab nakatuda piisknakkuse kaudu (näiteks grippi), söömise ja joomise kaudu (näiteks Ahepatiit), koevedelikega kokku puutudes (HIV, B hepatiit), samuti kokkupuutel haigete loomadega (näiteks) entsefaliit ja marutaud). Viroloogia on teadus, mis uurib viiruseid. AHEPATIIT EHK KOLLATÕBI Ahepatiit ehk kollatõbi on tõsine nakkushaigus, mis põhjustab maksapõletikku. Seda tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Teadaolevalt on olemas viis hepatiiditüüpi A, B, C, D ning E. Kollatõppe nakatutakse saastunud vee või toiduga, ka otsesel kont...
K. E. von Baer ( 1792-1876) Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Karl Ernst von Baer sündis Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri (1765- 1825) ja Juliane von Baeri (1764-1820) pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn. Baer õppis 18071810 Tallinna Toomkoolis ja seejärel 18101814 Tartu Ülikoolis arstiteadust ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis. 1821. aastal asus ta korralise professori kohale Königsbergi Ülikool...
TERVISEEDENDAMISE VÕIMALUSED Tervis inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund Tervise edendamine inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine Bangkoki harta 11. augustil 2005 võttis Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oma 6. globaalsel konverentsil vastu uue terviseedenduse harta Bangkoki harta. Terviseedendus keskne valdkond Kinnitatud terviseedendus on keskne valdkond inimarengus ja ühiskondade arengus see on kõigi valitsuste peamine vastutusvaldkond ning hea korporatiivse praktika loomulik osa. Rõhutatud poliitikute ja teiste otsustetegijate olulisust investeeringute tegemisel tervisesse partnerlust terviseedenduses erinevate valitsuste ja organisatsioonide vahel, tsiviilühiskonna ja erasektori vahel Koostöö ja inves...
Meditsiin Koostajad: Heiko Källo Lauri Lahtvee Kannatanu transport Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Transporteerimisviisid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Palju kannatanuid ja transport. Kui on samaaegselt palju vigastatuid, siis ei ole võimalik kõigile ühtviisi viivitamatult abi osutada. Alati veendu enne tegutsema asumist, et on ohutu! Anna abi ainult siis, kui füüsilise abi korral sa ei hinda oma võimeid üle ja on ohutu. Tuleb järgida viiest punktist. Transpordiasend. sõltub sellest, millised on kannatanu vigastused. Väga tähtis on hingamishäirega...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 UURIMUSTÖÖ Koostaja: Helena Aedma Juhendaja: Ruth Muru Paide 2013 Sisukord Sissejuhatus Mina on uurimustöö koostamisel analüüsisin mitme teenindusettevõtte teenindamist ja mitme sotsiaalala teenindamist. Toon välja positiivseid ja negatiivseid kogetud situatsioonidest. Loetlen kümme märksõna, mis minu arvates iseloomustavad head teenindust. Analüüsin ettevõttete teenindust. Tabel Külastus koht Külastuse kuupäev Kellaaeg Kirjeldus ,,Kadri Tare'' 21.01.2013 14:00 Positiivne: Ettevõt...
Mõistatus polikliinikus : lifti pole, aga kus on ratastool? (Virumaa Teataja, neljapäev 06.märts 2014) Juhtumi kirjeldus Naisterahvas pidi minema oma haige vaevaliselt liikuva emaga polikliinikusse röntgenisse. Sissepääsu juures polnud ei kaldteed ega ka ratastooli. Naisterahval oli ema jaoks kaasa võetud taburet, millele sai vanainimene toetudes treppidest ülesse röntgeni kabinetti. Kuigi väljast paistab polikliinik kolmekordne on sees koguni kuus erinevat tasapinda. Tasapindade vahel liikumiseks puuduvad nii nn trepironijad kui ka kaldteed. Haigla juhataja sõnutsi on hoone tagahoovis kaldtee mida mööda pääseb majja ratastooliga. Ratastooli kasutada on maja piires kõigil õigus ja seda tuleks vajadusel küsida. Rakvere haigla juhataja Ain Suurkaevu sõnutsi tegutseb polikliinikus vaid kaks kabinetti, mis alluvad haigla juhtimisele. Ülejäänud on eraarstipraksised mis polikliinikus ruume rend...
Referaat Esmaabi - elutähtis oskus või möödapääsmatu vajadus Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD Esmaabi Mõiste...........................................................................................................................3 Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele....................................................................................................................3 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab kannatanut mingil moel abistada...
Arvatakse veel, et ülemäärane kehaline aktiivsus võib esile kutsuda söömishäire. Eriti mõjutatud on naisatleedid, kergejõustiklased, jooksjad ja võimlejad.( Järv jt,2010,1; Tekkel, 2002, 433-435.) 2. SÖÖMISHÄIRETE RAVI TLÜ Haapsalu Kolledž 5 Mari-Liis Soobik Söömishäired ja psühhosotsiaalsed nõustamise meetmed 2015 Söömishäirete ravi on kompleksne, koosneb söömiskäitumise ja kaalu normaliseeerimisest, füüsiliste kahjustuste parandamisest ning psüühiliste sümptomite leevendamisest. Ravi individuaalsed eesmärgid sõltuvad sümptomite raskusest ning haigusloost ja senisest ravist. ( Järv, 2004, 12). Anoreksikute puhul, kes on tugevalt alatoitumuses, nende puhul peab ravi alustama haigla erakorralise meditsiini polikliinikus või siseoskonnas, kus püütakse stabiliseerida elutähtsad protsessid ning pärast eluohtliku seisundi möödumist jätkub ravi psühiaatriaosakonnas. ( Keski-Rahkonen jt, 2011,49.) Anoreksia akuutse faasi puhul ei ole ainult psühhoteraapia piisav- andmed kognitiivse käitumisteraapa ja teiste psühhoteraapiate rakendamisest sellel puhul ei oma selget tähendust ( Järv, 2004, 12). 2.1 Psühhosotsiaalsed ravimeetodid Psühhosotsiaalsete ravimeetodite eesmärkideks on: tõsta patsiendi teadlikkust haiguse olemusest ja panna ta koostööd tegama toitumuse taastamisel ja füüsilisel paranemisel; panna patsient muutma vääraid hoiakuid oma kehakuju ja– kaalu suhtes; soodustada emotsioonide reguleerimise õppimist ja impulsi kontrolli; parandada interpersonaalset ja sotsiaalset funktsioneerimist; suunata tähelepanu komorbiidsele psühhiaatrilisele patoloogiale ja psühholoogilistele konfliktidele, mis suurendavad j...
Elutunnuste ja ka kindlate surmatunnuste puudumisel alusta kunstliku elustamisega! Verejooksud Mis on verejooks? Verejooks on vere väljumine veresoonest selle seina vigastuse tõttu. Verejooks võib olla kas sisemine (raske kohe diagnoosida) või väline (silmaga nähtav). Esmaabi sõltub vigastatud soone tüübist. Välised verejooksud võivad olla järgnevad: a) Kapillaarne verejooks Haavast väljub segaveri (näiteks tavaline väike haav noaga näppu lõikamisel); Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena; Normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 minuti jooksul. Esmaabi: Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga. b) Venoosne verejooks (tekib veeni vigastuse korral) Veri on hapnikuvaen; Tumepunane (näiteks nagu analüüsiks veenivere võtmisel polikliinikus ); Voolab ühtlase joana Esmaabi: Peata verejooks kiiresti surudes steriilse sideme või riide abil haavale. Luumurrud Kuidas luumurrud jaotuvad: 1. Kinnine luumurd Välised kehakatted on terved; Jäseme tugev valu; Jäseme kuju muutus, Turse, verevalum; Jäseme ebanormaalne liikuvus. 2. Lahtine luumurd Nahk on vigastatud, veri jookseb; Haavast on näha luude otsi; Jäseme tugev valu, turse, kuju muutus; Ebanormaalne liikuvus,verevalum Krambid Mis on krampide põhjuseks? Põhjused: Epilepsia (langetõbi). Palavik (lapsel). Alkohol. Ravimid, narkootikumid. Diabeet. Trauma. Raseduskrambid. Meningiit. Ajukasvaja. Ajuinfarkt hilisperioodis. Kui leiad krampidega haige, siis: Ära takista haige liigutusi, kuid jälgi, et ta end...
• Ära puutu lahtist haava ilma kaitsevahenditeta (kummikindad). • Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne). • Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided. • Siduda või katta haav steriilse sidemega. • Vältida või vähendada šoki kujunemist. Aseta patsient lamama ja tõsta vigastatud jäse kõrgemale. • Sisemise verejooksu (k.a seedetrakti vj) abi vaid haiglast! • Vajadusel kutsu kiirabi. KAPILLAARNE VEREJOOKS • Lõikehaav (noaga näppu), kriimustused, marrastused. • Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena; normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 minuti jooksul. • Esmaabi : Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga. • Jälgi haava paranemist. VENOOSNE VEREJOOKS • Tekib veeni vigastuse korral • Veri on hapnikuvaene; tumepunane (näiteks nagu analüüsiks veenivere võtmisel polikliinikus );voolab ühtlase joana • Esmaabi: peata verejooks kiiresti surudes steriilse sideme või riide abil haavale; aseta kahjustunud kohale side (rõhkside). Traumapunkti siduma (ja vajadusel õmblema). ARTERIAALNE VEREJOOKS • Veri on helepunane, purskab haavast; või pulseerib südame löögirütmis. • Esmaabi: • Tegutse kiiresti! • Avalda survet: vajuta kaenlaarterile reie- arterileunearterile. • Väikse arteri vigastuse korral tee haavale rõhkside. • Tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale. • Väldi šokki (kata soojalt, jalad kõrgemale, kannatanu pikali,...) • Helista 112! NINAVEREJOOKS • Palu kannatanul istuda, pea ettepoole kallutatult. • Hingata läbi suu; kinni pigistada nina pehme osa. • Aseta külma ninajuurele ja kukla taha. • Rahusta teda. • Soovita mitte köhida, aevastada, nina nuusata. • 10 min pärast palu kannatanul haare vabastada; • Verejooksu lõppedes puhast...
on kõige enam levinud diabeetikute silmahaigus, mille käigus silmapõhja veresooned muutuvad. Veresooned võivad lekkida või täielikult sulguda. Selle tagajärjel kannatab aga nägemine. Diabeetiline retinopaatia kahjustab tavaliselt mõlemat silma. Areng on märkamatu ja varases staadiumis ei häiri see tavaliselt nägemist. Arenenud staadiumis aga põhjustab diabeetline retinopaatia taastumatuid nägemise kahjustusi, äärmisel juhul isegi pimedaks jäämist. Retinopaatiat jagatakse silmapõhja muutuste iseloomu järgi. (Eesti nägemistervisekeskus 2014) Retinopaatia vormid TAUSTARETINOPAATIA - Selle seisundi korral hakkavad väikesed kahjustatud veresooned tasapisi lekkima kusjuures verekogused on väga väikesed. Harva võib esineda ka kolesterooli või teiste veres sisalduvate rasvade lekkimist võrkkesta. Nõgemist kahjustavad enim maakula turse ja isheemia. (Eesti nägemistervisekeskus 2014)...
ȱ Seeȱ rakendusȱ võimaldabȱ validaȱ õendusȬ diagnoosideȱjuurdeȱvastavadȱsekkumisedȱõendustegevusteȱpakettidena.ȱÕendusȬ tegevusteȱpaketidȱaitavadȱõdedelȱkoostadaȱtõhusaȱõendusplaani.ȱȱ EȬterviseluguȱ lingibȱ õendusplaanisȱ omavahelȱ niiȱ õendusdiagnoosid,ȱ õendusȬ abiȱ tulemusedȱ kuiȱ kaȱ õendussekkumised.ȱ Sellineȱ seostusȱ võimaldabȱ õdedelȱ kiiȬ restiȱ koostadaȱ patsiendileȱ sobivaȱ õendusplaani.ȱ Sõltuvaltȱ patsiendiȱ terviseandȬ metestȱ võibȱ plaaniȱ kohandadaȱ võiȱ muuta.ȱ Mõnesȱ haiglasȱ võiȱ polikliinikus ȱ onȱ õendusplaanȱ eȬterviselooȱ iseseisevȱ rakendus,ȱ entȱ mõnesȱ asutusesȱ onȱ õendusȬ plaanȱ integreeritudȱ interdistsiplinaarseteȱ korraldustega.ȱ Viimaselȱ juhulȱ lingibȱ eȬterviseluguȱ needȱ korraldusedȱ õendusdokumentatsiooniga.ȱ DigidokumentatȬ siooniȱ otselingidȱ kuvavadȱ õeleȱ meeldetuletuseȱ dokumenteeridaȱ õendusplaaniȱ järgi.ȱSeeȱtagab,ȱetȱõedȱjärgivadȱplaaniȱjaȱhindavadȱpatsiendiȱarengutȱtulemusteȱ püüdlemisel,ȱningȱvõimaldabȱvajaduseȱkorralȱplaaniȱtäiendada.ȱ Õendusinformaatika spetsialist viimase kursuse üliõpilane – otsustustoe ohjamine e-terviseloos Selleȱ osaȱ eesmärkȱ onȱ kirjeldada,ȱ millineȱ ülesanneȱ onȱ informaatikaȱ eriõelȱ praktiȬ seerivateȱ õdede,ȱ õendusjuhtideȱ jaȱ õdeȬuurijateȱ tegevuseȱ toetamisel.ȱ ÕendusȬ informaatikaȱspetsialistȱjuhibȱkontseptuaalseteȱmudelite,ȱempiirilisteȱteadmisteȱjaȱ tõenditeȱtõlgendamistȱpraktiliseȱtöökeskkonnaȱtarbeks.ȱEdukaȱeȬterviselooȱloo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
