Poliitika puudutab meie igapäevaelu ning mõjutab meie elu igast aspektist. Selle üle arutletakse ja vaieldakse palju, kuid tagaplaanile on jäetud politiiline kultuur. Poliitiline kultuur on poliitika vaimsed ja käitumuslikud aspektid. Selle moodustavad politiilise otsustamisega seotud normid, väärtused, usukumused, teadmised, protseduurd, traditsioonid ja rituaalid. Lisaks sellele arvestatakse sinna hulka poliitilise tegevusega seostatud mõisted ja poliitiline käitumine (Lauristin, Tallo, Vihalemm, 1997). Selles essees analüüsin, milliseks on kujunenud poliitiline kultuur Eestis, mis seda mõjutanud on ning millised on eestlaste alusväärtused. Eesti on demokraatlik riik, mida juhivad erinevaid ideoloogiaid esindavad parteid. Parteid valib võimule rahvas. Samas ei ole valimisaktiivsus alati püsiv olnud, vaid sõltub tugevalt rahva rahulolust ning soovis poliitilises elus kaasa lüüa. Pärast taasiseseisvumist 1990. aastate alguses oli valim...
Eesti poliitiline kultuur Igale riigile on omane kultuur, seadused ning väärtused, mida rahvas olulised peab. Et riik süstemaatiliselt toimuks, on vaja riigikogu ning poliitikat, mis riigi asjaajamisi reguleeriks. Riik ja selle poliitika töötavad eelkõige kodanike heaolu nimel. Lennart Meri on öelnud: `' Oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi''. Igal hästi toimival riigil on kujunenud omad ühised väärtused- keel, traditsioonid, ajalugu. Kuid kas me teame, mida need meie jaoks tähendavad? Eestis on kõik need põhiväärtused välja kujunend. Meil on oma keel, mis välismaalaste sõnul on üpriski raske. Meil on omad traditsioonid, mida me peame väga tähtsateks. Me värvime igal munadepühadel mune, suvel teeme suure jaanilõkke ning talvel külastab meie häid lapsi jõulumees. Kuid tavaline eestlane ei mõtle selle üle, kuidas ja miks me seda teeme. Ideaalses riigis käiksid rahva tahtmine poliitikute ...
Poliitiline kultuur.Avalik arvamus. Poliitiline kommunikatsioon Institutsioon-igasugune korrastatud mõtlemis ja käitumismuster. Lisaks formaalsetele on olemas ka ..sotsiaalsed in.. / reeglitega varustatud üksus Poliitiline ja valitsemiskultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähendused: 1. Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes 2. Analüütline v võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda. Poliitilise kultuuri muutumine on ääretult pikk protsess Valitsemiskultuur-küsimus sellest, kuidas suhtub valitsus ,vastutuse kandjad kui ka ühiskond, riiki, seadustesse jne. Kodanikukultuur-kuidas kodanik suhestub riigi ja poliitikaga.hõlmab mitmesuguseid teadmisi, mid aläheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja.- Kolm kodanikukultuuri tüüpi : 1...
Kuressaare Gümnaasium IISRAEL 1945-2010 Lisette Toplaan Margot Väli Kuressaare 2010 1 Sissejuhatus Kahe suure mandri Euraasia ja Aafrika vahel asub väike maalapp. Nii pisike, et seda gloobusel ei märkagi. Ometi on sellel alal toimunud sündmused, mis on oluliselt mõjutanud kogu maailma ajalugu. Seal asub riik nimega Iisrael, mida paljud inimesed nimetavad Pühaks Maaks. Piibilis nimetatakse seda"maaks, kus voolab piima ja mett", aga ajalugu on tõestanud, et see on maa, kus voolab verd ja pisaraid. Olles koridoriks Euraasia ja Aafrika mandri vahel, tõi asukoht endaga kaasa nii head kui ka halba. Ühelt poolt võimaldas see kohalikel elanikel tutvuda ida- ja läänepoolsete suurte impeeriumide rikkaliku kultuuriga. Teiselt poolt jäädi rataste alla, kui vägevad naabrid omavahel sõdisid. Pärast järjekordset sõda ja võimuvahe...
Island X-XV sajand. Poliitiline . ajalugu, majandus, kultuur Poliitiline ajalugu · Althingi - Althingi (Rahvakoosolek) on Islandi vanim ja tähtsaim valitsusorgan, mis asutati ingvelliri orus 930. aastal. Parlamendis võtsid mehed vastu saart puudutavaid otsuseid ja lahendasid tüliküsimusi. Althing kogunes igal kesksuvel kohtuplatsile kaheks nädalaks. Althingi loomine tähistab ühtlasi demokraatliku Islandi algusaega. · Althingile kogunes inimesi üle terve riigi. Seal võisid osaleda kõik vabad mehed. Rahva seast valiti võimu esindama kohtunikud. Althingi juhtis kolmeks aastaks valitud seadusekuulutaja. · Hiljem jagati maa neljandikeks. Igas neljandikus oli goodkondi, mille juhtideks olid goodid, kohalike ülikusuguvõsade esindajad. Poliitiline ajalugu · 13. sajandil oli väheste suguvõsade võim kasvanud väga suureks ja endine aristokraatlik demokraatia oli oma tähtsust suurelt kaota...
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
1) Selgita mida tähendab otsene-ja esindusdemokraatia. Too konkreetne näide toimumisest Eestis. Otsene ehk vahetu demokraatia- demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise(rahvakoosolekul, hääletusel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahendik referendum. Esindusdemokraatia ehk vahendatud demokraatia- nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine. 2)Mida tähendavad osalus- ja elitaardemokraatia? Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles; mõitseliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia- demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. 3) Mis on vabade valimiste funktsioonid ja peapõhimõtted? Vabad valimised- demokraatlikud ühiskonnas korralda...
Kas Eesti erakondade poliitiline kultuur vastab valijate ootustele? Eesti on demokraatlik riik ning selle juhtimine käib parteide kaudu. Parteid valib võimule rahvas, kelle arvamusega peavad erakonnad hiljem arvestama. Tundub, et valijate arvamust pole raske arvesse võtta, kuid tahes tahtmata juhtub nii, et poliitilisi valikuid tehes, jääb rahva arvamus tahaplaanile. Kas me siis oleme ikkagi rahul Eesti erakondade poliitilise kultuuriga? Ühe sõnaga ei saa sellele küsimusele vastata. Kui küsida rahvalt, siis tundub, et vastus on üsna selge. Eesti erakonnad ei suuda inimeste arvamusega piisavalt arvestada. Päris nii see tegelikult pole, aga puudusi poliitilises kultuuris on parteidel küllaga. Nimelt keskenduvad erakonnad pigem konkurentsis püsimisele ning sellele, et teisi erakondi maha teha ja ennast rahva seas rohkem esile tõsta. Opositsioon võiks teha koostööd koalitsiooniga, aga kahjuks ei tee. Opositsioon muretseb selle ...
1 3.7 Sidususe mehhanismid poliitiline kultuur ja kodakondsus Identiteet-ühtekuuluvus( vormib kultuuri ja leiab ka väljenduse) Kultuurid erinevad riigiti ja vastavalt ajastule. Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad o Poliitiline võim vajab eduks psühholoogilist tuge poliitilist kultuuri e. võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide komplekse. o Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. o Poliitiline kultuur on osa üldkultuurist. Poliitilise kultuuri ja üldkultuuri sarnased tunnused: Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul Omane suurele rahvagruppile Jäik poliitiliste muutuste suhtes Püsib vaid pideva taastootmise jooksul Spetsiifilised jooned ( tulenevalt pol. Eripärast): · Hõlm...
Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus- Kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine, vabatahtlik, ei tule võimule 1->2 Maksude määramine, seadusandlus, riiklikud tellimused 1->3 Seadu...
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustes...
1)Demokraatliku hääletamise tunnused: 1) Vaba konkurents- kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus hääletamisel osaleda, valija võib otsustada ka mitte osaleda. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus võrdsetel tingimustel valimistel kandideerida 2) Üldistus- hääleõiguse määratlus peab olema piisavalt lai, hõlmamaks võimalikult suurt osa ühiskonnaliikmetest 3) Ühetaolisus kõigil häältel on võrdne kaal. Seejuures on hääletaja otsus tema südametunnistuse küsimusena salajane ning kõrvalistele isikutele on keelatud hääletaja mõjutamine 4) Otsesus- hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral 2) Mille poolest erineb valijaskond riigikogu valmistel ja kohaliku omavalitsuse valimistel Riigikogu valimisel võivad osaleda kõik Eesti riigi hääleõiguslikud kodanikud. Omavalitsuse volikogu valimisel võivad osaleda Eesti või Euroopa liidu hääleõiguslikud k...
1. Poliitilised ideoloogiad (mõiste, jagunemine, seletused) Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Jagunemine Vasakpoolsed Parempoolsed Tähtsustavad avalikku sektorit Pooldavad erasektorit ja ja võrdsust ühikonnas sotsiaalseid iseärasusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Kommunism Indiviidi vabadus ülim. Tugineb rahvusele, Võrdsed võimalused Majanduse Majanduses pooldavad traditsioonidele, kõigile. Majanduses riigistamine, vabaturumajandusi, kristlikule moraalile. Eelistatud segamaj, rikkuse konkreetsusi, avatud majanduses riigi suurema tulu saajad jaotamine turgusid, minimaalset sekkumise vastu era- peavad rohkem inimeste riigi sekkumist. Rikkaid o...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Austria Referaat geograafia-st Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Austria ajalugu.....................................................................................................................3 Austria kultuur..................................................................................................................... 4 Muusika.......................................................................................................................
MÕISTED: Demograafia - teadusharu, mis uurib rahvastikku Iive - rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku jooksul Pos. iive - väike väljaränne, sündimus ületab suremuse Neg. iive - suur väljaränne, suremus ületab sündimuse Rahvus - rahvusesse kasvatakse, ühendab keel, kultuur, usk, kujuneb kasvades ja õppides Rahvas - piirkonda ning ühtekuuluvusest ja identideedist teadlik inimeste ühendus, sama päritolu, keel, religioon Integratsioon e. lõiming - püütakse siduda seni ühiskonnast eraldatud gruppe, mille puhul säilivad kultuuriline omapära ja keel Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid; kirjaldab ja uurib ühiskonna tasandeid Identiteet – inimese või grupi enesemääratlus Leibkond - sama eelarve ning elamiskoht, langetatakse samu majapidamisotsuseid Tööjõud - tööealised inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised Sotsiaalne struktuur - ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega ...
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaring...
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
ÜHISKONNAÕPETUSE I PERIOODI KONSPEKT NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED (Õ. LK. 5-28) 1. Tööstusühiskonna põhijooned: (töö konveieril, range arvestus töötegemise üle, bürokraatia tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on töölise loovus ja paindlikkus; ohuks: tootmise ja tehnoloogia ohtlik ...
1. Isel. Demokraatia vorme OTSENE ehk VAHETU demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat põhiliselt kohalikus omavalistuses, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski ESINDUS- ehk VAHENDATUD demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümina ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanikkond ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. 2. Valimiste põhimõtted ja piirangud Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on...
1. Miks on vaja valimissüsteeme? Et leida igale riigile kõige optimaalsem viis korraldada valimisi ja rahva poolt esitatud kandidaadid valitsusse saata. 2. Iseloomusta proportsionaalset ja majoritaarset valimissüsteemi? Majoritaarne Ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest, valituks osutub üks. Parlamentivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, Presidendivalimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. lihtne ja arusaadav. Proportsionaalne Jagab saadikukohad parteide vahelvõrdselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised ringkonnad, Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Suletud nimekiri. 3. Too välja majoritaarse valimissüsteemi + ja -. Negatiivseks pooleks on see, et juhtparteid saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on paremad võimalused propageerida oma vaateid. Need hääletajad, k...
VANA-KREEKA I OSA Õpik Inimene, ühiskond, kultuur I osa Vanaaeg I Geograafilised olud Maastik mägine valitses poliitiline killustatus (polnud ühtset riiki). Ühendust peeti mere kaudu. Kliima soe põlluharimine, karjakasvatus. NB! Kreeka tähtsus: Vana-Kreekast sai alguse Euroopa kultuur! I Ajaloo põhietapid 1) Kreeta-Mükeene ajajärk II a tuh eKr * Kreeta ajajärk e minoiline kultuur: olid lossid (Knossos), oli oma kiri, mida lugeda ei osata * Mükeene ajajärk (Kreeka mandril): keskus Mükeene, sõjakas kultuur Kreeta-Mükeene kultuur hävis madalama kultuuritasemega rahvaste sissetungi tagajärjel. 2) Tume ajajärk 1100-800 eKr * kolonisatsioon Väike-Aasia poolsaarele * raua kasutuselevõtt 3) Arhailine ajajärk 800-500 eKr * kujunesid linnriigid e polised * tähestik * eeposed * nn suur kolonisatsioon * olümpiamängud 776 eKr 4) Klassikaline ajajär...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised........................................
Väike-Maarja Gümnaasium Eesti kultuurielu ja poliitiline taust 1970. aastatel Koostanud: Jaanika Vilgelm November 2011 SISUKORD 1. Sisukord...........................................................................................................2 2. Poliitiline taust.................................................................................................3 3. Kultuurielu.......................................................................................................4 4. Kasutatud kirjandus.......................................................................................5 2 POLIITILINE TAUST 1970. aastate teisel poolel toimus Eestis kümneid poliitilisi protsesse, ...
Poliitiline süsteem: partei liider on pea- või esimene sekretär, isikuvõim, ta peab olema vastuvõetav Moskvale, kontrollis kogu ühiskonna poliitilist- ja vaimuelu. parteiline ametkond aitas kompartei poliitikat ellu viia. valida sai ühte inimest, kohustus valimas käia(mängiti valimisi)Majandussüst. : tootmine toimus ametkondade ja partei poolt kinnitatud plaanide alusel. plaani- ehk käsumajandus. riiklik omand, rasketööstuse eelisareng. Stalin- 1922-1953 kollektiv, keskendumine sõjatööstusele, kompartei diktatuur, isikukultus, sõnavabadust pole,Hrustsov- 1953-64 majanduse tõus, maisikasvatus kartul, kergetööstus ja elamud, mõõduvõtt USA-ga, vägivallareziim, kompartei on ainuvalitseja,Breznev- 1964-82 nafta vastu teravili, plaanimajandus, sots.võistlus,poliitilise reziimi mandumine, gerontokraatia.,Andropov- 1982-84.VastastikuseMajandusabiNõukogu-1949-loodi Marshalli plaani vastu, pakuti riikidele majanduslikku abiVarssaviLepinguOrganisa...
DEMOKRAATIA LEVIK Demokraatia eeldusteks on arenenud majandus, rahva heaolu ja haritus. Lääneliku demokraatia pealesurumine Aasia ja Aafrika riikidele ei õnnestunud. 1980.-1990. aastatel keskenduti reformidele, mis viiakse läbi kohalikke olusid, tavasid, traditsioone arsvestades. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem kui majandus. Mõned rikkad riigid (Saudi Araabia, Kuveit) ei ole demokraatlikud. Mõned vaesed riigid (Mali, Botswana) on. Demokratiseerumise lained: · 1826-1922 selle lõpetas totalitarismi ja autokraatia võimulepääs · Teise maailmasõja lõpuga algas lühike teine laine: Lääne-Euroopas taastati demokraatia, 1953-1956 stalinismi kokkuvarisemine suurendas mõnevõrra vabadust Ida-Euroopas · Kolmas laine algas diktatuuri kokkuvarisemisega Portugalis 1974.aastal, Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas, Nõukogude liidu ja sotsialism...
Kuidas tagada Eestis jätkusuutlik areng? / Milline ühiskond on jätkusuutlik ? * Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. 1.ühiskonna sidusus 2. heaolu kasv 3. ökoloogiline tasakaalustatus 4. eesti kultuuri elujõulisus. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab preaguse põlvakonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.( Jätkusuutlikust arengut rõhutab , et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust. Teisiti öeldes- ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Rahvas peab võimu tunnustama, reegleid ja seadusi täitma = Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas. ) Sündide arv peab ületama surmade arvu. Abielupaaridel peaks olema 2-3 last. Sisserände soosimine. rahvastiku kvaliteet. (inimeste haridustase, tervis, igal lapsel võimalus toitud...
Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab v...
Tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkusest Maailmas on väga palju erinevaid tsivilisatsioone ja kultuure. Paratamatult puutuvad eri tsivilisatsioonidest ning kultuuridest inimesed omavahel kokku, sest maakera mõõtmed on piiratud ja riikidel ei ole võimalik olla üksteisest väga kaugel. Kokkupõrge tähendab tihti siiski konflikti, kuid on ka erandeid. Tegelikult pole muidugi konflikt tsivilisatsioonide olemusse sisse programmeeritud. Võib-olla parim näide tsivilisatsioonide rahulikust kokkusaamisest on õhtumaise tsivilisatsiooni jõudmine Jaapanisse 19. sajandi keskel. Ühelt poolt integreeris Jaapan kõik endale positiivse, teisalt säilitas traditsionaalse ja religioosse identsuse. On avaldatud palju arvamusi tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkusest- Huntington, Fukuyama jt. Huntingtoni jaoks on tähtsal kohal demokraatia ning üksikisiku õigused. Huntington on öelnud, et kultuur ja ühisele kultuurile tuginev...
3. Teema. Kodanikud, huvid ja demokraatia II osa Erakonnad tänapäeva poliitikas. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Sidususe mehhanismid. Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94 Helle Pondre 2010 Valimiskäitumine ja valimistulemus 1. Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest (seadus, rahastamine, valijate register, valimiskomisjon, hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4. Ametlikud tulemused kinnitatakse alles siis kui on laekunud apellatsioonid või on möödunud teatud tähtaeg) 5. Kulukad valimised (reklaam) põhjustavad erakondade kuludele üle rohkem kontrolli Helle Pondre 2010 Valijate käitumist mõjutavad aspektid Klassikuuluvus (sotsiaal-majanduslik positsioon). Varem oli selge ...
Essee Kristlus Euroopas Euroopa ajalugu on kristluse ajalugu. See on geograafiline piirkond, kus kristlus valitses, mõjutades nii ühiskonnakorda, ülikoole kui ka käitumiskultuuri. Tuntud ajaloolase Norman Davise järgi (kellelt ka tsitaadid eelmises lõigus) hakati kristliku kogukonna asemel kasutama poliitilist mõistet «Euroopa» siis, kui tugevnevad kuningad ei tahtnud ennast enam paavsti võimu alla heita. Siis, umbes 1700. aastatel hakati rääkima rohkem Euroopast, poeetiliselt on sellest kirjutanud sellised valgustusaja suured nimed nagu Voltaire ja Rousseau. Euroopa on maailmajagu, milles me elame, kuid tema poliitiline tähendus on ajast aega muutunud. Külma sõja ajal tähendas Euroopa eelkõige Lääne-Euroopat, täna on põhjust rääkida kultuurilise Euroopa taasühendamisest. Aga millised riigid ja rahvad sellesse taasühendatud Euroopasse kindlasti kuuluma peaksid, pole praegugi selge. Nii on Eur...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õpik lk 135 ja 145 küsimused. 2. TV lk 68-69 ülesanded. 3. Kuidas on omavahel seotud kultuur ja Külm sõda? Too näiteid. Külma sõja ajal ei suhtlenud NSVL ja Lääneblokk omavahel. Sellest hoolimata toimus kultuuris areng. Kultuur(kino, teater, kunst jne) teenisid sageli propaganda eesmärki. Kui suhted muutusid vabamaks segunesid ka kultuurid ja idablokksi algas läänestumine. 4. Kuidas kasutati sporti Külma sõja vastasseisus? Spordivõidud pidid tõestama, et riigis kehtiv poliitiline kord soodustab paremate tulemuste saavutamist. 5. Mida tähendab massikultuur ja elitaarkultuur? Too näiteid kummagi kohta. Massikultuur ehk keskmise tarbija maitsele vastav kultuur. Massikultuuri hakati käsitlema kui meelelahutust ja kui kaupa. Võimsa reklaami abil kujundas massikultuur inimeste maitset ja selle kaudu ühiskonna moesuunda. Nt. reklaam, raadio, televisioon, näitused...
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕ...
-1IV Loeng Poliitiline kultuur. Avalik arvamus. Kodanike-ühiskond ja liikumised Poliitiline kultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses. n Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne) n Analüütiline või võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda Eesti poliitiline kultuur(sus)? Terminiga eksinud ajaleht sai kohtuasja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova kaebas kohtusse Jõgeva maakonna ajalehe Vooremaa, kuna lehe teatel sõimanud naine kohalikku orkestrijuhti s*tapeaks, tegelikult nimetas naine meest aga p*sanäoks. Ajalehe andmeil selgus tõepoolest, lugejakirja autor eksis. Mustvee linnavolikogu liikme Lembit Kivimurru kinnitusel sõimas Abakanova Jaanust hoopis p*sanäoks Poliitiline kultuur analüü...
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
Riik: üldkäsitlus, riigitüüpide areng Poliitika ja valitsemise aluste 7. loeng Leif Kalev Põhimõisted Poliitiline süsteem = riigikord ennekõike institutsioonidest lähtudes Poliitiline reziim = poliitilised institutsioonid+poliitiline kultuur (valitsemisviis) Riik ~ poliitiline süsteem kui tervik, seos maa- alaga ja ajaloolise arenguga Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses. Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institu...
AJALUGU Islami kultuur Allah- taevajumal Meka- muslimite püha linn Koraan- islami püha raamat Kalifaat- vastloodud riik Dzihaad- püha sõda Millal tekkis muhameedlus? Muhameedlus tekkis 7.sajandil. Varakeskaegse Euroopa kultuur Rooma tsivilisatsiooni hääbumine keskajal: 1. Riigi põllumajandus ja kaubandussüsteem varises kokku. 2. Käsitöö ja kaubandus kaotasid senise tähtsuse. 3. Märgatavalt vähenes ka rahvaarv. Miks hääbus Rooma tsivilisatsioon varakeskajal? Rooma tsivilisatsioon hääbus sest neil olid poliitilised ja majanduslikud kriisid ja siis tungisid ka germaanlased sisse. Feondaalkord Feondaalkord on valitsemisekord, kelle aluseks oli senjõõr ja vasalli. Vasallil oli senjööri suhtes sõjaväeteenistus. Feodaalide saamahimu põhjustas kodusõdu, kuningavõim nõrgene, suurenes poliitiline ebastabiilsus. ...
Eesti Vabariigi sündimise eeldused Eesti oli olnud aastaid võõra võimu all. Aastal 1918 suudeti välja kuulutada Eesti Vabariik, mille vabaduse eest tuli meil võidelda kuni 1920. aastani. Selleks, et ajaloo kulg saaks viia Eesti Vabariigi tekkeni, oli vaja teatud eelduste olemasolu. Kultuur on igal rahvusel erinev, igal rahvusel oma. Põhilisteks eeldusteks, mis said määravaks Eesti Vabariigi tekkeks kultuuri osas olid eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik. Kirjasõnades ja ajakirjanduses kutsuti rahvast ülesse ühtse rahvuse poole. Kirjasõnad ja ajakirjandused olid ühtlaselt ka alguseks esimesele Eesti ühisele laulupeole. Edaspidiselt hakati pidama ka muid suurüritusi, kus osales suur osa Eesti rahvusest. See näitas maailmale, et eestlased hoiavad kokku. Samuti hakati looma erinevaid seltse. Esimeseks neist oli eesti kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti. Selle organisatsiooni algatus lükkas käima ühiskondliku-...
A. Lincolni seletus demokraatiale- demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Esiteks rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. demokraatia tunnused (lk. 21)- kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees;võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendaamiseks; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkkontroll relvajõudude üle. otsene demokraatia-tänapäeval põhiliselt kodalikes oavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasan...
Eesti teise maailmasõja ajal Nõukogude okupatsioon 1940. Saksa okupatsioon 1941. Poliitiline elu- vangistati/ tapeti poliitilisi liidreid, Poliitiline elu- nukuvalitsus, moodustati kõrgemaid sõjaväe ja politseijuhte, poliitiline tegevus kindralkomissariaat- valitses tsiviilvalitsus selle keelustati, riigiametnikud asendati kommunistidega, üle, eluvaldkondade üle range kontroll, keelustati kommunistlikule parteile kuulus kogu ühiskonna välissuhted, moodustati Eesti Omavalitsus- sakslaste juhtimine. NSVL konstitutsioon ja seadused, riigiorganid korraldamise elluviimiseks- Hjalmar Mäe oli juhiks. uued- Eesti NSV Ülemnõukogu ( parlament), Keelustati igasugune poliitiline tegevus. Esialgu Rahvakomissaaride Nõukogu ( valitsus). arreteeriti kommuniste, pärast teisi. Majandus- kaupadest tuli puudus, maja...
XVI sajandi alguses tekkis vastuseis paavsti juhitud kirikliku keskvalitsusele. See opositsioon oli kaheilmeline poliitiline ja vaimne. Opositsiooni poliitiline pool oli huvitatud kiriku varandustest ning maadest ning nad tahtsid kirikut oma võimule allutada. Opositsiooni vaimne pool oli huvitatud sügavatest kultuurialastest muudatustest. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes võitlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu. Reformatsiooni algatas Marthin Luther Saksamaal Wittenbergis, 1517. aastal. Eestisse jõudis see usutunnistuse kuulutamine 1523.aastal. Juba mõne aja pärast leidis usutunnistus Tallinnas ja Tartus kodanike seas poolehoidu. 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse. Väiksematesse linnadesse jõudis see hiljem. Linnades levis protestantlus kiiresti ja tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestri vastu. Kuna k...
Eesti Realism · Realism kirjanduses taotleb tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. · Kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav. Muutused venestusajal: · Alustati haridusreforme · Riigi keeleks kehtestati venekeel · Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele tulid umbkeelsed õpetajad ja ametnikud venemaalt. · Tartu ülikooli keeleks sa venekeel · Vabaduse kitsendamine · Kaotati baltierikord · Tuli vene õigeusk Miks sai venestusaeg võimalikuks? Rahvusliku liikumise aja liidrid kas surid, olid vanad ja haiged või Eestist lahkunud. Liidrite omavahelised võimuvõitlused. Kultuuri elu tippsaavutused 19-20 saj. vahetusel: · Toimusid üldlaulupeod (1891, 1894, 1896) · Rahvaluule kogumine · Hurt alustas rahvaluu...
ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuel...
Eesti 1905- 1917 a. · Sõjaseisukord (1905-1908 a.) · Poliitika -1 poliitiline partei Eesti Rahvameelne Eduerakond -häälekandjaks ,,Postimees" -Narvas anti välja enamlaste ajalehte ,,Kiir" (Jaan Anvelt) -eestlased võitsid valimised omavalitustes (Tlnas, Valgas) · Kultuur -koolide rajamine- al 1883.a H. Treffneri poistekool - 1906.a tütarlaste keskkool Tartus- Miina Härma gümnaasium 1890.aastast -1909.a. rajati Tartusse Eesti Rahvamuuseum (ERM) · Majandus -tööstuskeskuseks Tln (masina- ja metallitööstus ettevõtted) -2/3 inimestest elas maal( piimakarjakasvatus) -1916.a. oli u 83% end vabaks ostnud -1900- 1914.a. eestlaste väljaränne
RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS Rahvusliku liikumise mõiste Periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega Rahvusliku liikumise etapid: Elitaarne - rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliidi liikumine Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt käsitöölised), kui ka tegevusalade (nt laulukoorid, võimlemisseltsid) järgi Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine Võitlus oma riigi eest - liikumise kõrgeim etapp Rahvusliku liikumise eeldused: Talurahva vabastamine pärisorjusest Omavalitsuste teke Esimeste haritlaste tegevus Tihenes koolivõrk Vennastekoguduste tegevus Talude päriseksostmine Estofiilide tegevus Sobiv poliitiline olustik Aleksander II võimulesaamine...
Ühiskond 3.1-3.7 1. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia definitsioon Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Mittepoliitilised ideoloogiad on nätieks: budism, feminism, sürrealism. Poliitiline ideoloogia, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu...
ESIMENE KONTROLLTÖÖ Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused, 1. kontrolltöö Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega – milline on ta kultuurilise subjektina, põhiidee on see, et kõik inimesed ja kultuurid on võrdsed. Kultuuriantropoloogia põhiküsimus: mis on põhiline termin ja mis on selle mõte? Vastus: kultuur. Inimesed, kes ei tea, mis on kultuur, arvavad et see on miski, mis on loodud tarkade ja võimekate inimeste poolt, seda loob ja suudab mõista vähemus. Kultuuri saab mõista kahte viisi: 1) kuidas me teeme vahet, mis on kultuurne ja mis pole, nt mis meile meeldib on kultuur, mis ei meeldi, on midagi muud; 2) kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur Edward Tylor (1832-1917) – esitas esimese etnoloogilise antropoloogilise definitsiooni, pärast seda tuli neid välja sadu ja tuhandeid. Tylorit peetakse distsipliinide isaks. Samas kuna tema ''nimekiri'' oli pigem loetelu asjadest, peeti seda mitte tervikli...
3.6 Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad -esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat,pakuvad alternative, kasvatavad liidreid ja hoiavad pluralismi. Survegrupi ja erakonna erinevused Erakond Survegrupp Proovib võimule saada läbi valimiste ja nii oma o Mõjutab valitsust või poliitikat väljastpoolt, ilma eesmärke täita ise võimul olemata Programm katab väga suure ala o Keskendub ühele probleemile, valdkonnale Kindel liikmeskond koos põhikirjaga o Paljude puhul on liikmeskonda raske määratleda o Spekter on mitmekesisem Survegruppide liigid Kategooriakaitse grupid- organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Nende ...
1. Ühiskonna komponendid - nimeta! Püsiv territoorium, ajalugu, täienemine laste sündimisega ja/või immigratsiooniga, arenenud kultuur ja rahvuslik indentiteet, poliitiline sõltumatus 2. Ühiskonna jaotuvus tootmisviiside järgi: nimeta +kirjelda AGRAAR: põhiliselt tegeletakse põlluharimise/karjakasvatuse/kalastusega TÖÖSTUS: tööstus kui tööhõive peamine valdkond (pikk tööpäev, konveier), linnastumine, väikepereline leibkond,maj.jõukuse jagunemine (rikkad ja vaesed) NÜÜDIS: tööstuslik kaubatootmine, demokraatia (rahvas osaleb ÜK korraldamises),vabameelsus inimsuhetes, heaoluühiskond, inimõigused, ÜK sektorite eristatavus ja seotus 3. Tööstusühiskonda käsitlevad teooriad: nimeta kuulsamad teoreetikud ja kirjelda nende teooriat4tk · Adam Smith vabaturumaj; rõhutas et väärtusi loob majanduses inimtöö.Indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupa või tööjõudu. · Karl Marx ...
Eesti kultuuri alused ja tähendus. Kordamiseks. 1.Kultuur kui teine olemine (tekst ja protsess). Kultuur semiootilisest aspektist: Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus. Inimelu on evolutsiooni üks suurimaid paradokse. Me ei tea siiani ammendavalt, kas inimeseks arenemine oli evolutsiooni juhuslik hälve või seaduspära. Ja kuna me ei tea inimese algust, loodusteaduslikult võttes bio- ja ökosüsteemset otstarvet, piltlikult väljendudes aga inimese iseeneselikku eesmärki, siis pole ka võimalik tõsikindlalt väita, kas tegemist on evolutsiooni negatiivse tulemusega lõppeva eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu. Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vää...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
