Tartu Kutsehariduskeskus MDF ja HDF plaadid Iseseisev töö Juhendaja: Aivar Krull Merily Vendelin Tartu 2018 MDF plaadid MDF plaat on puitkiudplaadi ja puitlaastplaadi vahepealne plaat. Puidutolmust ja sideainest tehtud ning surve all kokku pressitud plaat. Saaduseks on tihe, suhteliselt ühtlase ehitusega kiudplaat. Seda on kerge töödelda. Tiheduseks 640-850 kg/m3. Plaati toodetakse paksusega 8.50 mm. Kruvi väljatõmbe jõud plaadist on 600-1200N. Mööblitööstuses kasutatakse karkassi materjalina, ka tasapindade ja uste valmistamisel. MDF plaati saab värvida, peitsida ja ka lakkida. Kasutusel sisetingimustel. HDF plaadid Kõrgtihedusega 800-1000 kg/m3. Kokkupressitud puidutolmplaat on siledapinnaline. Kasutatakse mööblitööstuses, tagaseinteks ja ka ukse kattena. Paksus on 3-10 ...
Keraam.mater nim igasuguseid põletatud savi-tooteid.+omadused:suur tug.,pikk iga,võimalus kasutada väga erinevates hooneosades,toormaterjal looduses levinud.Neg:haprus,suur kaal,energiamahukas toot.Tooted:plaadid,tellised,sanitaartehnika(WC-potid,valamud).Savide liigid:*punakaspruun devoni savi,leidub L.-Eestis.*kihiline viirsavi*Joosu savi on tulekindel(Võru ümb.)Sobiva veesisal savi on plastne&hästi vormitav materjal.Savi kuumut.:üle 200C juures põlevad välja org lisandid(muld,turvas).Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad k...
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER ÜLDIST · Lühend ERSO · Üle 100 liikme · Vanim järjepidevalt tegutsev sümfooniaorkester Eestis · Loomiskuupäev 18.detsember 1926 · Seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga · Nimi ajaloo jooksul korduvalt muutunud · Kodusaaliks Estonia kontserdisaal. ERSO NIMI · 1926.-1934. Raadio Ringhäälingu orkester · 1934.-1940. Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester · 1940.-1941. Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester · 1941.-1944. Landessender Revali Sümfooniaorkester · Seejärel Eesti NSV Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee Sümfooniaorkester · Alates 1975. ERSO MUUSIKA JA SAAVUTUSED · Repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisloominguni · Peaaegu kõikide Eesti sümfooniliste teoste esiettekanded · Märgitud maailma mainekates klassikalise muusika ajakirjades · Saanud mitu auhinda · Tähtsaim 2004.aastal Eesti esimene Grammy · Plaatide nimekiri täieneb pidevalt KONTSERDID · Iganädalased ...
Plaatimine läbi ajaloo Koostaja: Maris Metsmaa Rühm: V11 Sissejuhatus Plaatimine nõuab ettevalmistusi, kuid see ei pea vaevaline olema. Materjale saab valida mugavalt Internetis. Plaatimistööde planeerimisel ja kavandamisel peaks arvestama sellega kui palju on vaja plaate ja muud materjali. Plaatide ostmisel või tellimisel küsige nõu ehituskauba müüjalt. Mõõtudega joonise olemasolu teeks valiku ja arvestuse lihtsamaks. Plaatimine võib alata pärast hüdroisolatsioonikihi täielikku kuivamist. Seega ei ole plaatimine töö, mis valmib päevaga, tuleks arvestada kuni nädalaga. Kui kasutada vastavat plaadisegu, siis on võimalik töid ka kiiremini teostada, kuid sel puhul on plaatimine kallim. Järgnevas referaadis on toodud välja erinevad plaatmaterjalid, nende kinnituseks kasutatavad valmis ja kuivsegudest ja hüdroisolatsioonist. Veidi plaatimisest Olenemata sellest, kas käsil uusehitus või plaanis remont, on i...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS PKR- 14 Külli Kalbre PUITPLAADID Referaat Puitplaadid Külli Kalbre Uuemõisa 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Puitplaattooted................................................................................................................4 2. Ristvineer........................................................................................................................5 3. Puitlaastplaat...................................................................................................................5 4. OSB - plaat............................
5-teema: 17.Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-&tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet.:ahju suunatakse tooted kas vagonetil v.konveieril.Tooted läbvad ahjus 3temp.tsooni:eelkumendus-,põletus- &jahutustsoon.Temp ei tohi muutuda järsult.Glasuur.:toimub kas enne v.pärast toote põlet.Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal.Tooted:invaliidi teed, ujula-,&veekeskustepõrandad. (kare pind).18.Savitellis:põhisuurused:250x120x65 v.250x120x88.Täist- :külmakindlus>15ts, tihedus 1850kg/m3.K...
Plastmaterjalide liigid 1. Vedelad- värvid, akrüül, aküüd, epoksüüd 2. Poolvedelad- Hermeetikud, silikoonid, polümeerbituumen 3. Tahked- plaadid, latid, liistud, rullmaterjalid Plastide omadused: Väga hea vormitavus Väga hästi valatavad Keevitatavus Valtsitavus Ekstruuderdavus Füüsikalised omadused Kerged Soojad Elastsed Kuuma ei kannata Purunevad (talvel) Ei kannata päikest Taaskasutatavad Mürgised PS- polüstürool (vahtplastid) PVC- polüvinüülkloriid (torud, plaadid) PP- polüpropüleen (torud) PF- polüfenool (suurem kuumakindlus kuni 120 kraadi) A-klass – polüsterool, polüetüleen(PE), polüfinüülkloriid(PVC), polüvinüülatsetaat(PVA) B-klass – kargamiid, epoksiid(EPO), polüester C-klass – etüültselluloos, nitrotselluloos D-klass –bituumen, tõrv, pigi Plastmaterjale on mitmesuguseid. Tehakse torusid, pin...
Tartu Ülikooli Majandusteaduskond Võrkplaneerimise kodutöö: Vannitoa plaatimine ... Juhendaja: Juta Sikk Tartu 2011 Sündmused: 1 soov plaatida uuesti vannitoa seinad ja põrand 2 vajalikud tarbed ostetud/laenutatud 3 plaadid valitud (kujundus, värv, feng shui) 4 vanad plaadid eemaldatud 5 plaadid kätte saadud 6 tööde plaan läbi mõeldud 7 vannituba muudest asjadest tühjaks tehtud 8 plaadid lõigatud sobivaks 9 vannituba tolmust ja pradist puhtaks pestud 10 vajalikud segud (ka niiskustõke) prepareeritud 11 plaadid põrandale paigaldatud 12 Vuugisegu põrandaplaatidele lisatud 13 uued segud seinade jaoks prepareeritud 14 plaadid seina paigaldatud 15 Vuugisegu seinaplaatidele lisatud 16 Plaadid tolmust, üleliigsest niiskustõkkest ja vuugisegust puhtaks tehtud 17 vannituba plaaditu...
EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA TOORAINE Üldjuhul savist või savi sisaldavatest segudest põletatud tooted Peamine tooraine on savikad Na2O·Al2O·6SiO2+CO2+2H2O materjalid, mis koosnevad Na2CO3+Al2O3·SiO2 · 2H2O+4SiO2 Keraamiline toode valmib paakumisprotsessi tulemusena, mille plastsest saviainest ja Lisandid - algmaterjalideks on looduslik või mehaaniliselt peenestatud mitteplastsest osast kvartsliiv ja tolm - tavalistes pulber ja võimalikud sideained. Kuumutamisel kasvavad pulbri Mitteplastsed koostisosad - tolm, tellise-savides ca 50...60%, osakesed ühtseks massiks. Mida kõrgem on liiv, lubjakivi, raua...
Vaido Vahter PLASTIDEST KATUSEKATTEMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12a Juhendaja: lektor Sirle Suviste Esitamiskuupäev:12.10.2015 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 Sisukor SIS...
Sisukord 1.Puitlaastplaadid.......................................................................................................2 2.Puitkiudplaadid........................................................................................................2 3.OSB plaadid............................................................................................................2 4.HDF ja MDF plaadid...............................................................................................2 5.Vineerplaadid..........................................................................................................2 6.Tislerplaadid............................................................................................................3 7.Tsementlaastplaadid...............................................................................................3 8.Tsementkiudplaadid................................................
Puhastamine. Teema 2. Pinnad 3 Kordamisküsimused. Keraamilised plaadid 1. Kus kasutatakse keraamilisi plaate ja põrandakive? esikud, hallid jt. ruumid, kus on tihe käidavus niiskete ruumide põrandapinnad nagu WC- d ja dušširuumid, saunad, köögid ning ujulad. kaminaruumide põrandad 2. Selgita lühidalt, kuidas valmistatakse keraamilisi plaate? Osa plaate valmistatakse kuivpressmeetodil ja põletatakse kõrgel temperatuuril. Klinkerplaadid saadakse märgpressimisel ja neid põletatakse väiksemal temperatuuril ning nad on kuivpressplaatidest poorsemad. Plaadid võivad olla glasuurita või glasuuritud (läikivad/matid). 3. Kuidas erinevad klinker ja kuivpressimisel valmistatud plaadid teineteisest? a. Klinkerplaadid saadakse märgpressimisel ja neid põletatakse vä...
SISUKORD SISSEJUHATUS Kivi on üks levinumaid materjale fassaadide katmiseks. Kivi kui ehitusmaterjali eelisteks on tema vastupidavus ta ei roosteta, ei mädane, ei põle ega hallita, ning samuti palju erinevaid lahendusi ja võimalusi. Fassaadi ladumiseks võib tänapäeval valida nii looduskivide kui tehiskivide vahel. Looduskivide nagu dolomiit, graniit ja lubjakivi kasutamine fassaadimaterjalina annavad hoonele esteetilise ja omapärase väljanägemise. Samas on looduskivi puuduseks tema suur kaal, mistõttu suureneb koormus hoone vundamendile. Teise variandina on võimalik kasutada tehiskive, mida leidub igas suuruses, värvitoonis ja tekstuuris. Tehiskivi eelisteks looduskiviga võrreldes on väiksem kaal ning korrapärane kuju, mis muudab tema ladumise lihtsamaks ning kiiremaks. Fassaadimaterjalina kasutatavatest tehiskividest on tuntumad näiteks marmoroc plaadid, savist fassaaditellise...
TALLINNA EHITUSKOOL EHITUSVIIMISTLUS Riina Saar PLAATIMINE Referaat Juhendaja: Meeta Heinaste Tallinn 2010 PINNA ETTEVALMISTUS Enne plaatimist on vajalik pind ette valmistada. Puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kontrollida sirge latiga pinda ja kõrvaldada ebatasasused. Cyprocile plaatimisel kontrollida kinnitust karkassile. Vajaduse korral katta pind niiskustõkkega, kui plaaditakse värvitud pinnale tuleb liivapaberiga ennem üle lihvida. LOODIMINE Seinte plaatimisel on tähtis alumise rea loodi panek. Selleks tõmmatakse kõige alumise plaadirea ülemise vuugi kohale joon ja selle järgi kinnitatakse sirge puulatt, mille peale jäävad plaadid esi...
Tarvo Maaring V-07 1. Sõltuvalt niiskusest jaotatakse ruum millisteks tsoonideks ? Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum ja sauna leiliruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim, näiteks dussi ja vanni ümbruses. Märjaks tsooniks loetakse ka käsitussiga kraanikausi ümbrus. Nii niisketes, kui ka märgades ruumides loetakse põrandad märjaks tsooniks kogu põrandapinna ulatuses ja 10 cm ülespööret seinale. Seinad jaotatakse märgadeks ja niisketeks tsoonideks vastavalt veeagregaatide paiknemisele ruumis. Reegel on, et märjaks tsooniks loetakse alad, kuhu tõenäoliselt satub pritsmevesi. . 2. Mis eesmärgil kasutatakse niiskustõket plaatimistöödel? Tõk...
PLAATIMISTÖÖD Tööde järjekord ja teostamise juhised 1. Ettevalmistustööd. Mõõdan konarlust rihtlatiga, kontrollin täisnurksust diagonaalide abil, puhastan pinna lahtistest osakestest tolmuimajaga. 2.Tasandamine ja õgvendamine. On vaja ainult juhul kui on konarlik pind. Kui on siis lihvime või täidame augud mingi seguga. 3. Niiskustõke. Kannan niiskus tõkke pintsli abil, et kapillaarvesi ei imbuks konstruktsioonist plaatide alla. Ja loob ka nakke. 4. Veetõkke. Kuna tegu on vannitoaga peab olema pandud ka veetõke ehk hüdroisolatsioon. Ülesanne on kaitsta kontstuksiooni niisukse ja vee eest. 5. Kavand ehk plaan On vajalik ,et tööteostamise ajal ei peaks liigselt mõtlema. Ja, et kasutaks võimalikult palju terveid plaate. Ja näidata tellijale üldmuljet enne kui töö valmis, sest pärast on palju raskem muuta. 6. Materjali hankimine. Seda tuleb teha vastavalt arvutustele ja kavandile. Et ei saaks liiga palju ega vähe. Tooma peab niiskustõkke, ...
Konspekt Kipsseinte seletus Koostaja: Villu Valu Juhendaja: Kaidar Kenk Õpperühm: LE10 Sisukord Gyproc : •Kipsplaadid-ja plaadikonstruktsioonid •Plaatide tehnilised omadused •Plaaditüübid ja struktuur Lk3 •Kasutuskohad •Plaatide vastupidavus •Tulepüsivus Lk4 •Eritehnilised omadused •Heliisolatsiooni omadused •Puit-ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Lk5 •Karkassitüübid Lk 6 •Konstruktsioonide õhuheliisolatsioon Lk7,8 •Metall-karkassseinad Lk9,10 •Kipsplaatide hinnad Lk 10,11,12,13 •Kipsplaatide paigaldus puitkarkassile Lk 14 •Kipsplaatide paigaldus metallkarkassile Lk 15 •Kakrassitangid Lk16 ...
ÕPIMAPP Kipsseinad Koostaja: Marii-Eliis Peets Juhendaja: Kaidar Kenk Õpperühm: EV09 Sisukord Gyproc : · Kipsplaadid-ja plaadikonstruktsioonid · Plaatide tehnilised omadused · Plaaditüübid ja struktuur Lk3 · Kasutuskohad · Plaatide vastupidavus · Tulepüsivus Lk4 · Eritehnilised omadused · Heliisolatsiooni omadused · Puit-ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Lk5 · Karkassitüübid Lk 6 · Konstruktsioonide õhuheliisolatsioon Lk7,8 · Metall-karkassseinad Lk9,10 · Kipsplaatide hinnad Lk 10,11,12,13 · Kipsplaatide paigaldus puitkarkassile Lk 14 · Kipsplaatide paigaldus metallkarkassile Lk 15 · Kakrassitangid ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Igor Ikonnikov SOOJUSTATUDFASSAADI TEHNOLOOGIA Referaat EHITUSTEHNOLOOGIA Hoone ehitus Õpperühm: EI31 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2009 Sissejuhatus Mis on fassaad ja tema niiöelda tunnused? Fassaad on hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg. Fasaad ei ole ainult illustreeriv ja kujundamise jaoks oluline vaid fassaadi juures on põhiline märgata tema tähtsamad omadused ehk hoone soojustamine ja energiasäästlikus. Eesti on kõige enim kasutusel vahtpolüsterool ja kivivill. Umbes 10 aastat tagasi võeti kasutule meie Vabariigis vahtpolüsterooli fasaade ja viimastel aastatel hakkab asendama kivivill,vahtpolüsterooli. Mineraal villa loomine ja kasutustegur Esmalt on plaanis töö ära jaotada kategooriatesse millest rääkima hakata. Kõ...
Pliidid Liigitus Suurköögi pliidid võivad olla elektri- või gaasiküttega. Gaasipliitide osatähtsus on järjest vähenenud. Neid kasutatakse rohkem piirkondades, kus elektriühendus kipub olema katkendlik. Gaasipliiti eelistavad ka restoranid, kelledele pliidi kuumenemisaeg, õigemini siis selle lühidus, on oluline. Elektripliit Elektriga töötavad pliidid võib jagada: · Keeduplaatidega pliidid; · Ühtse tasapinnaga pliidid; · Infrapunapliidid ehk keraamilised pliidid; · Induktsioonpliidid ja wokid. Keeduplaatidega pliidid Enim levinud on keeduplaatidega elektripliidid. Suurköökide pliidid on tavaliselt 4- või 6-plaadilised. Plaadid on ristküliku või nelinurga kujulised ning väiksematel pliitidel ka ümarad. Iga plaadi jaoks on eraldi võimsuse reguleerimise lüliti ja signaallamp. Plaadi all olevad kütteelemendid kuumutavad plaati. Kasutaja otsustada on tooraine hulga küpsetamiseks sobiv temperatuur. Pliit...
Põletatud tehiskivid Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse-, või lobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmiselt: · savi ettevalmistus, · toote vormimine, · kuivatamine ja põletamine · lisanduda võib ka glasuurimine Savi ettevalmistus savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ühtlaseks massiks, vajadusel lisatakse vett. Toote vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi suudmest surutakse tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise paksusteks lõikudeks. Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiiresti ja toode võib praguneda. Kuivatamine toimub enamasti kamber või tunnelkuivatis 80...90 0C. Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60...120 m. Tooted läbivad 3 temperatuu8ritsooni: eelkuumendus...
Orgaanilise keemia praktikum Keemia instituut Töö pealkiri: Infrapunaspektroskoopia Teostaja:Marietta Lõo Kursus: Keemia III Töö algus Töö lõpp: Juhendaja: 25.09.2007 25.09.2007 Uno Mäeorg Kasutatud kirjandus: 1) Juhend 2) Internet Kasutatavad ained: 1) Tahke KBr 2) metaan 3) isoamüülalohol 4) bensiil 5) kloroform-CHCl3 Kasutatavad töövahendid: 1) ahhaatuhmer 2) uhmrinui 3) spaatel 4) pressivorm 5) automaatpipett 6) vatt 7) KBr plaadid 8) gaasiküvett 9) spektofotomeeter 11) kummikindad 12) vaakumpump Töö eesmärk: Määrata ära uuritavate ainete puhtus Meetodi olemus 1)Infrapunane spektroskoopia on analüüsimeetod, mis lubab (osaliselt) identifitseerida või tõestada ainete struktuuri (eeskätt iseloomulike neeldumismaksimumidega funktsionaalrühmad). 2)...
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Ken Rebane MT114 PUITPLAADID Juhendaja: Andrus Kolonistov Tartu 2014 SISUKORD Puitplaadid……………………………………………………………………………………3 Tisleriplaat ja puitlaastplaat………………………………………………………………………………….4 Puitkiudplaat………………………………………………………………………………….5 Kasutatud kirjandus………………………………………………………………………………………6 PUITPLAADID Puidul põhinevad plaatmaterjalid on saanud väga populaarseks nii ehituskonstruktsioonides kui ka koduses puutöös, kus neid kasutatakse nii mööbli tegemisel kui ka ehituses. Saadaval on palju erinevaid plaatmaterjale, kuid laias laastus võib need jagada kolmeks: vineer, puitlaastplaadid ja puitkiudplaadid. VINEER Vineer saadakse spoonilehtede kokkuliimimisel. Puidu omadusi arvestades asetatakse vineeri koostamisel kõrvuti olevate kihtide kiudude suund teineteisega risti. Nii saadakse stabiilne materjal, mis ei kipu kaarduma. Vineeri tugevus on tavaliselt k...
Fassaad on maja visiitkaart. Eri materjalid annavad majale erineva ilme. Peale värvitooni ja kuju erinevad fassaadi kivid üksteisest ka pinna poolest. Tellis sobib hästi puitkarkassiga majade fassaadi materjaliks. Tellise eelisteks fassaadimaterjalina on tema hea välimus, põlisus ja säästlikkus. Ta kannatab nii suvekuumust kui talvepakasr. Et majad oleksid vastupidavamad ja tuult läbipuhuvad, tuleb neid soojustada nii seest kui ka väljaspoolt. Temperatuur seina paksuses ei ole ühesugune, välimised seinakihid on jahedamad, sisemised soojemad. Seina sisepind on alati veidi jahedam kui ruumi õhk ja seina välispind soojem kui välisõhk. Kui soojustus on väljaspool, siis toimub põhiline osa temperatuurilangust väliskihis ja kandekonstruktsioon on püsivalt plusstemperatuuris. Matrejali soojuskindlusest sõltub, kas plokkidest sein vajab lisasoojustust ja kui vajab, siis kui paksu. Mida suurem on soojatakistus, seda soojem on sein. Tuuletõkkepla...
1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungi...
Tartu Ülikool Ühiskonnateaduste instituut Kerli Hansing FONOGRAAF Õppejõud: Mai Põldaas Jõgeva 2015 Fonograaf Fonograaf leiutati 1877. aastal Thomas Alva Edisoni poolt. Edison oli Ameerika leiutaja, kes sündis 11. veebruaril 1847 ning suri 18. oktoobril 1931. (Canot, 2014) Tema nimel on üle maailma kokku 2332 patenti (Edison Patents, 2014) . Tegelikult sõnastas fonograafi tööpõhimõtte samal aastal Prantsusmaal Charles Cros, Edison aga ehitas selle valmis (Rinde, 2015). Tegelikult küll tema mehhaanik John Kruesi, kellele Edison andis masina visandi ning mees tegi selle väidetavalt valmis 30 tunniga (History of the...2015). Esialgu proovis Edison parandada telegraafi ning avastas, et paberlindi liikumine tekitas häält, mis sarnanes sõnade lausumisele. Ta proovis pliiatsit, mis oli nagu suur nõel, tinapaberi silindrile aseta...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Diana Savostkina ASBEST Referaat Tartu 2010 SISUKORD Asbest Asbesti kasutamine Asbest ja inimene Tervisekahjustused Kasutatud kirjandus ASBEST Asbestiks nimetatakse looduses esinevat kiulist silikaatmineraali, mida põhiliselt leidub aluselistes kivimites asbestilademetena ja ka paekivis (Tööinspektsioon, 2000). Asbestikiud on tugevad, elastsed, kuumus- ja niiskuskindlad, kulumis- ja hõõrdumiskindlad, vastupidavad paljude kemikaalide ja bakterite toimele. Need omadused võimaldavad kasutada seda materjali paljudes valdkondades (Tööinspektsioon, 2000; Tervise Arengu Instituut, 2007). Eestis asbestimineraale ei leidu. Seda on kaevandatud Kanadas, Lõuna-Aafrikas, endises Nõukogude Liidus ning mida senini kaevandatakse Brasiilias. (Tööinspektsioon, 2000) Kui asbesti sisaldavat materjali ei töödelda või muu tege...
Korrosiooni kahjulikkus ja kasulikkus Alguses ei ütle sõna ,,korrosioon" keskmisele Eesti inimesele midagi, aga suurem jaolt on enamus inimesi sellega kokku puutunud. Aga mis on siis korrosioon? See nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: keemiline korrosioon ja elektrokeemiline korrosioon. Enamiks nõustub, et roostetamine teeb rohkem kahju kui head. Näiteks tänu korrosioonile võivad masinad lakata töötamast ja värvitud pinnad muutuvad koledaks. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Kõige ehmatavam võib olla, kui torud hakkavad see...
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau KERGVAHESEINAD KIPSPLAADIST Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Põlva 2013 SISUKORD: 1. KIPSPLAADI VALMISTAMINE JA KASUTUSKOHAD LK 3 2. KARKASSI TÜÜBID LK 3 3. KONSTRUKTSIOONIDE ÕHUHELIISOLATSIOON LK 4 4. LADUSTAMINE LK 4 5. NÄIDE KARKASSISÜSTEEMI PAIGALDAMISEST LK 5 6. KOKKUVÕTE LK 8 7. KASUTATUD KIRJANDUS LK 9 1. KIPSPLAADI VALMISTAMINE JA KASUTUSKOHAD Kipsplaadi tooraineks on looduslikku päritolu või tööstusliku kõrvalproduktina tekkinud kips, mis tootmisprotsessi käigus töödeldakse tugeva kartongiga kaetud plaadiks. Kipsplaat on tervisele kahjutu lõhnatu ehitusmaterjal. Plaa...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus KIPSPLAADI JA PUITPLAADI VÕRDLUS Referaat Deivy Jõesaar V-08 Pärnu 2009 KIPSPLAADID Kipsplaadid jagunevad gruppideks: 1) Tuletõkke kipskartongplaadid (GKF), 2) Standard kipskartongplaadid (GKB), 3) Niiskuskindlamad kipskartongplaadid (GKBI), 4) Tule- ja niiskuskindlamad kipskartongplaadid (GKFI), 5) Erikõvad (KEK), 6) Põrandakipsplaadid, 7) Tuuletõkke kipskartongplaadid (KTS), 8) Remondi kipskartongplaadid (KS). NIMETUS SELGITUS MÕÕDUD TÄHISTUS KASUTUSVALDKOND Tuletõkke Kartongkattega Laius: Tagumise Sisetöödel normeeritud kipskartongplaadid kipskartongplaadid, 1200 mm külje tulep...
Posti stabiilsus kontroll survele 2 ETAPP h= 150 b= 50 Nd = 28 Ly = 2000 Lz = 2000 Ristlõike inertsiraadius i y= A Iy bh3 = 12bh 12 h = 43,30 mm ...
Plaatimine Sein: Tööd tehes kasutatakse Kiilto Fibergum hüdroisolatsioonimastiksit. Esmalt valmistatakse sein ette. Seejärel krunditakse seinad Kiilto Fibergum Primeriga. Kui on tegemist kipsplaadiga ei ole kruntimine vajalik. Peale krundi kuivamist kantakse hüdroisolatsioonimastiks nurkadesse, vuukidesse, läbiviikudesse ja teistesse erinevate materjalide liitekohtadesse ning pannakse peale Kiilto nurgatugevdus lint. Läbiviikudesse ning kanalisatsioonitorudele on olemas 55mm ja 110mm kanga tükid, kui on suurus erinev tuleb see ise välja lõigata. Kui on tugevduslindid paigaldatud kantakse tervele seinale üks kiht hüdroisolatsioonimastiksit, mis kuivab normaaltingimustes umbes 2 tundi. Kui pind on kuivanud kantakse seinale teine kiht Fibergum-i. Põrand: Esmalt eemaldatakse põrandalt tolm tolmuimejaga. Seejärel krunditakse põrand Start Primeriga segatuna veega 1:4. Põrandapinda kruntides võib kasutada ...
KERAAMILISED PÕRANDAPLAADID Liis Kullamaa EH I Eesti Maaülikool KERAAMILINE PLAAT Üks vanimaid ehitusmaterjale Kena, vastupidav, kergesti hooldatav Väga vastupidav (kui on õigesti paigutatud vastupidavuse piir ületab 1020 korda tsemendi ja raudbetooni vastupidavuse, võib saavutada kandevõime kuni 30 tonni ruutmeetrile) Kõrge jäikuse näitaja ei lase plaadil deformeeruda. Mida paksem plaat seda seda kõrgem näitaja. Külmakindlad plaadid on tootmisel tihedamalt pressitud ning veeimavus on neil väike, mis tagabki külmakindluse. Mida rohkem plaat niiskust neelab, seda vähem on tal külmakindlust. Külmumisel lööb niiskus plaadi lõhki. KOOSTIS Liiv ja savi millele on lisatud mineraale ja karbonaate LIIGITUS Kahhelplaadid Kuivalt pressitud Põletatud madalal temperatuuril (alla 1000 kraadi) Suteliselt poorsed Tavaliselt glasuuritud Sobib plaatimiseks kuivadesse...
TAPEETIMINE TAPEETIDE LIIGID : 1.PABERTAPEET 2.VINÜÜLTAPEET PABERALUSEL 3.KANGASTAPEET 4.MEREROHUTAPEET e. BAMBUSTAPEET 5.KLAASKIUDTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 6.TSELLULOOSKANGAS (ÜLEVÄRVITAV) 7.STRUKTUURTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 8.PLASTKIUDTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 9.VINÜÜLTAPEET (ÜLEVÄRVITAV) 10.PVC-SEINAKATE TAPEET TAPEEDIRULLI MÕÕDUD : LAIUS 53 CM PIKKUS 10.05 M TINGMÄRGID TAPEEDIL : PAANIDEL MUSTER KOHAKUTI PAANID PAIGALDATAKSE NIHKEGA 0 PAANID EI VAJA MUSTRI KOKKUSOBITAMIST ÜKS, KAKS VÕI KOLM LAINET : PESTAVUS R PLEEKIMISKINDEL EEMALDATAVA PEALISKIHIGA TAPEET SAAB LIIMIDA OTSE SEINALE TAPEETIMISTÖÖRIISTAD TAPEETIMISLAUD PINTSEL (LAEHARI) VÕI RULL (KA VÄIKE PINTSEL) TAPEETIMISJOONLAUD RULL LIITEKOHTADE SILUMISEKS PLIIATS JA KÄÄRID TAPEEDIHARI, TAPEEDILABIDAS VÕI KÄSN NUGA MURTAVA TERAGA NÖÖR- VÕI VESILOOD MÕÕTEJOONLAUD VÕI LINT TAPEEDI PAIGALDAMINE KONTROLLIDA TAPEEDI PARTII NUMBRIT ARVESTAD...
I pilet 1. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla. Tööde teostamise tehnoloogiline järjekord: A) Kruvipead kontrollida B) Teipida nurgad (sisenurgad, välisnurgad) (metallvõrk, paber) C) Pahteldus D) Kipsipahtlid: Kipsiloite, LR, VH. kasutakse sellepärast, et kahanevad vähem, paremini lihvitavad sest on peen pahtlid. E) Lihvimine. Kasutada 100-120liivakat. F) Kruntimine, vajadusel veel lihvida. 2. Töökoha korraldamise põhimõtted a) Kõik liigne eest ja käepärased materjalid käeulatusse. 3. Vajalikud töövahendid A) Pahtlilabidad, loodid, pahtlipang, segisti, lihvimistald, rullid 4. Töö teostamiseks kasutatavate materjalide valik A) Liivapaberid, pahtlid, krundid, värvid, teibid, 5. Tööohutus A) Tööriided, mask, prillid, turvajalanõud, kindad 6. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine A) Visuaalne vaatlus- et poleks värvimata lai...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Hüdroisolatsiooni ja plaatimistööd välistingimustes Juhendaja: Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus..........................................................................................3 Plaatimistööd ja hüdroisolatsioon.........................................................4 Kokkuvõte.............................................................................................5 Sissejuhatus Referaadi teemaks on hüdroisolatsioon ja plaatimine välistingimustes. Referaadi materjal on otsitud internetist. Rõdude, terrasside ja välitreppide plaatimine Meie kliimas on väliplaatimine küllaltki problemaatiline. Temperatuuri kiired kõikumised, külmetamised ja sulamised vaheldumisi võivad põhjustavad olukorra, kus plaadid tulevad aluspinnalt lahti. Kuidas siis pikaea...
Tamsalu Gümnaasium RIIUL Praktiline töö Kristjan Tooming Johannes Vask 11.klass Juhendaja õpetaja Riho Ringinen Tamsalu 2014 Sisukord RIIUL................................................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1 Disain .............................................................................................................................4 2 Materjal ...................................................................................................
RAUDBETOON · Toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) Liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. vastuvõtt ja ladustamine Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: · Sarruse valmistamine · Betoon töötab hästi survele; teras tõmbele · Betoonisegu valmistamine · Betoon nakkub hästi terase külge · Toodete vormimine · Betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed · Toodete kivistamine joonpaisumise tegurid · Toodete vormist vabastamine · Betoon kaitseb terast korrosiooni eest · Tehniline kontroll ja toodete markeerimine · Tulekahju korral kaitseb ...
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAUREERIMINE Rauno Schubbe RIPPLAED Referaat Juhendaja:Peeter Savisaar Paide 2010 SISUKORD 1 Sisukord................................................................2 Sissejuhatus..........................................................3 Metall-ripplaed....................................................4-9 Restlaed..............................................................4-6 Alumiiniumist ripplaed............................................7 Metallkasettlaed......................................................8 Võrklaed..................................................................9 Mineraalkiud ripplaed................................................10 Kipsmoodul ripplaed..................................................11 Puitkiudpl...
MDF (Medium-density fiberboard e. Keskmise tihedusega puitkiudplaat) Mis on MDF? MDF on üks puitkiudplaatide ja puitlaastplaatide vahepealsetest liikidest, mida tehakse puidukiudude kokkuliimimisel kuumuse ja surve all, mis annab ühtlase struktuuri. MDF -e on erineva paksusega: 6, 8, 10, 12, 16, 18, 19, 22, 25, 28, 30 mm. MDF plaate on ka mitmes erinevas värvitoonis. MDF head ja halvad omadused MDF i tootmine 1. MDF -i tooraineks on ümarpuit, mis peenestatakse laastudeks või saeveskite tootmisjäätmed. 2. Defibröörmeetodit kasutades soojendatakse defibrööri survesilindris laaste auru käes. Pärast laastude pehmendamist eraldatakse nendest puidukiud. Kui kiudusid on vaja veelgi peenestada, toimub see pärast vee juurdelisamist rafinööris. 3. Spetsiaalses tünnis segatakse kiumass erinevate keemiliste ainetega (liimi ja vahaga, seda protsessi nimetatakse ka vaigutamis...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus Plaatimis materjalid ja töövahendid Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2011 Sisukord: 1.a) Plaatimis tööriistad.........................................................................................1 b) Plaatimis materjalid........................................................................................1 2.a) Plaatimiseks ettevalmistus tööriistad..............................................................2 b) Plaatmiseks ettevalmistus materjalid.............................................................2 1) Plaatimistöödel kasutatavad tööriistad ja vahendid: 1. a) segukamm segu kantakse seinale ja põrandale sileda poolega, siis kammitakse segu segukammi hambulise servuga läbi. 2. Vuugilabidas täidetakse vuugid vuugiseguga. 3. Vuugiristid ühelaiuste vuugivahede saavutamiseks. 4. Vuugin...
MONTESSORI PEDAGOOGIKA Maria Montessori (18701952) Ta oli psühhiaater, arst, õpetaja ning uute humanitaarsete ideede eest võitleja Juhtis nõrgamõistluslike laste kooli aastatel 18991901 1906. aastal täitus Maria ammune unistus avati esimene Montessori Lastemaja Eestis on Montessori põhimõtetest lähtuvad lasteaiad nt Kalevipoeg ja Sinilill Montessori põhimõtted "Last ei saa kasvatada, lapsel tuleb lasta kasvada" Täiskasvanu valmistab ette ümbruse Pedagoog on nähtamatu abiline, kes peab olema vajadusel abiks, aga ei tõmba lapse tähelepanu endale Pedagoogika alustoeks on kord Laps vajab arenguks vabadust ning spontaansust Tunnid peavad olema kolmeosalised Täiskasvanu peab laskma lapsel töösse süveneda, mitte teda pidevalt kiitma ja keelama PÕHILINE EESMÄRK ON STIMULEERIDA LAPSE ENESEKASVATUST, ISEÕPPIMIST, ENESEARENDAMIST! Montessori õppevahendid 1. Igapäevaseks eluks ettevalmistavad harjutusvahendid (avamine, sul...
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole k...
Transpordimasinad. Kordamisküsimused 1. Transpordimasinate kasutusala ja liigitus. Transpordimasinad on ettenähtud mitmesuguste veoste (kaubad, ehitusmaterjalid, -konstruktsioonid jne) transportimiseks vähemate või suuremate vahemaade taha. Liigitatakse: 1. Tööprotsessi iseloomu alusel a) pideva tööprotsessiga b) tsüklilise tööprotsessiga 2. Töökeskkonna alusel a) maismaatransport- (raudteetransport, rööbasteta horisontaal-transpordi masinad, pidevtranspordi vahendid) b) meretransport- c) õhutransportvahendid 2. Autode kasutuala, põhielemendid, jaotus kere tüübi ning läbimisomaduste alusel. Kaasajal levinuimaks transpordivahendite liigiks nii ehitustegevuses kui teistes majandusharudes. Eelisteks suur liikumiskiirus, kõrged läbivusomadused ja manööverdusvõime ning lai kandevõimete diapasoon, mis võimaldavad neid sobitada väga erinevat tüüpi ja kogustes lastide vedamiseks erinevates tingimustes. Auto kolm põhielementi: mootor, kere, šass...
KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid 2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-, voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Olenevalt laava jahtumise kiirusest maakoore sees, peal või purskumisel atmosfääri...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Geidy Metson 011K Köögi pinnad ja nende puhastamine Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2008 Sisukord: o Plastikkatted 3 o Linoleum 3 o Korkkatted 4 o Tekstiilkatted 4 o Marmor Pinnad 5 o Graniit 5 o Keraamilised plaadid 5 o Roostevaba teras 6 o Alumiinium 6 o Klaas pinnad 7 o Kasutatud kirjandus 8 2 Linoleum Linoleum on looduslikest ainetest põrandakattematerjal, mille tootmist tuntakse juba üle saja aasta. Esimesed linoleumid sisaldasid palju korki, kuivasid kokku ja olid raskesti puhastatavad, Plastikkatete tootmise suurenedes jäi linoleumi kasutamine tahaplaanile. Kaasajal on li...
Ripplagede tüübid Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Kinnised ripplaed..................................................................................................................... 3 Paigaldus puidust aluskarkassile......................................................................................... 3 Vinüül pinglagi..................................................................................................................... 7 Metallripplagi........................................................................................................................... 8 Moodulripplagi......................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandu...
STEGOSAURUS Selts: lindvaagnalised Sugukond: stegosaurused Stegosaurus on väljasurnud loom. Ta elas umbes 140 miljonit aastat tagasi. Tema seljal oli kahekordne luuplaadirida, mis ulatus kaelast sabani. Enda kaitsmiseks oli tal nelja terava ogaga lõppev saba. Oma hirmuäratavale välimusele vaatamata oli ta rahumeelne ning taimtoiduline loom. Stegosaurus kaitses end eelkõige karjaeluviisi abil, mitte ainult sabaogadega. Stegosauruse iseloomulikuks tunnuseks on piki selgroogu paiknevad luuplaadid ja selle tõttu on ta ka väga äratuntav. Plaatide funktsiooni tõlgendatakse erinevalt. Üks teooria väida, et plaadid oldi loomal enesekaitseks. Teine teooria väidab aga et plaadid olid, et kehatemperatuuri reguleerida. Eeldatakse, et plaate oli nahas palju ja sellepärast oli ka rohkesti veresooni, mis tõstsid kehatemperatuuri. Varjus viibival loomal aga aitasid organismi jahutada. Saba otsas oli loomal neli umbes ...
Tallinna Tehnikakõrgkool University of Applied Sciences Kask Kuusk LASTEAED KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: Õppejõud: Tallinn 2010 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE EHO 018 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE PROJEKT TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL EHITUSTEADUSKOND ÕPPERÜHM ............................ ÜLIÕPILANE ......................................................................................... KURSUSEPROJEKTI ALUSEKS OLEV HOONE: .......................................................................................................................................... KURSUSEPROJEKTI NÕUTAV KOOSSEIS: 1.TIITELLEHT 2.SISUKORD 3.KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE 4.SELETUSKIRI JA GRAAFILINE OSA 5.HOONE TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD: ...
Kondensaatorid a) Püsikondensaatorid : 1.Kilekondensaatorid Dielektrikuks võib olla 1...30 m paksune polüester, polükarbonaat, polüpropeen või polüstüreen, mille dielektriline läbitavus on 2...4. Elektroodidena kasutatakse õhukest fooliumi, paksus 5 m, või kilele sadestatud alumiiniumi õhukest kihti. Fooliumkilekondensaatori elektroodideks on õhukesest alumiiniumplekist (fooliumist) lindid, mis on koos nende vahel asetsevate 2...10 m paksuste dielektrikuribadega rulli keeratud. 2.Kõrgsagedus-keraamikakondensaatorid Dielektrik on väikese läbitavusega, ulatudes 3...550. Kõrgsageduskeraamikal on väga väikesed kaod kõrgete sagedusteni ja nõrk mahtuvuse temperatuurisõltuvus. Omadustelt on kõrgsageduskeraamikal baseeruvad kondensaatorid igikestvad, nad ei vanane peaaegu üldse. Mahtuvuse temperatuurisõltuvus on neil üpris lineaarne ja võib olla nii positiivne kui negatiivne. 3.Senjett-keraamikakondensaato...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
