3 2 4 1 1:5 Pos. nr. Nimetus Tähis / Mark Kogus 4 Telg CAD 06.04 2 3 Kang CAD 06.03 2 2 Spindel CAD 06.02 1 1 Kere CAD 06.01 1 Materjal: Märkimata piirhälbed: Mass: Mõõt E 335 (1.0060) ISO 2768 - m 1:2 Teostas Karl Sepp Nimetus: Faili nimetus: Kontrollis Sokolov Peeter CADjoonis...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? Kursusetöö Õppeaines „Standardiseerimise põhikursus“ TE.0012 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane “.....“ ...................... 2014.a ....................................... ? Juhendaja “.....“ ..................... 2014.a ....................................... Lemmik Käis Tartu 2014 1. Ülesanne - siledate silindriliste detailide istud Ülesande tingimuste kohaselt on teada standardsed istud: Põhiava JS6, mille läbimõõt on 122,62mm. Liite moodustunud ...
VEERELAAGRITE ISTUD JA ARVUTAMINE 5.1 Lähteülesanne: Mõtestada lahti antud veerelaagri tinglik tähistus. Leida laagrivõrude ja nendega liidetavate detailide piirhälbed. Kujutada skemaatiliselt mõõtkavas laagri sise- ja välisvõru istud. Arvutada tekkivate lõtkude ja pingude piirväärtused. Arvutustulemuste põhjal iseloomustada veerelaagri töötingimusi. 5.2 Lähtevariant: 6–25js6–52M7 5.3 Lahenduskäik: Tolerantside piirväärtuste tähised on kooskõlas standardiga ISO 286 [5.4], [5.5]. Laagrite terminoloogia on määratud standardiga ISO 5593 [5.6]. Tolerantside piirväärtuste ja istude arvutamisel on tuginetud õppematerjalile [5.3]. Laagrivõrude piirhälbed on võetud laagrivõrude piirhälvete tabelist [5.2]. Antud veerelaagri joonised on välja toodud töö lõpus. Veerelaagri tähistuse lahti mõtestamine. 6 – veerelaagri täpsusklass, 25 – sisevõru läbimõõt, ...
Eesti Maaülikool Tehnikainstituut Kursusetöö õppeaines ,,Standardiseerimise põhikursus" TE.0012 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: ,,....." ................. 2015. a ....................................... Juhendaja: ,,....." ................. 2015. a ....................................... Lemmik Käis Tartu 2015 1. ülesanne Ava H5 Võll h4 GuH =250,020 mm GuS=250,00 mm Suurim piirmõõde ...
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? LAHENDUS Variant 16 N 7 -0 , 039 1. Ø78 Avade piirhälbed: TABEL 2 h7 -0 , 030 Kuna ava piirhälbed on kolmekohalised peale koma, siis tuleb ka võlli piirhälve -0,03 kirjutada kolmekohalisena, so +0,030. Võllide piirhälbed: TABEL 3 2. ...
Anton Adoson HARKKALIIBRI MÕÕTU SEADMINE LABORITÖÖ NR. 7 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 4.11.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond 1. Reguleeritav harkkaliiber 30-35 mm Töö käik: 1.Töökohal oleva tolerantside tabeli järgi arvutada etteantud mõõtme piirmõõtmed dmax ja dmin. 2.Komplekteerida pikkusmõõtplaatidest täpsusega 0,001 mm paketid, mille mõõt vastaks arvutatud dmax ja dmin. 3.Häälestada harkkaliibri mõõtepinnad GO (läbiv) ja NOT GO (mitteläbiv) koostatud pikkusmõõtplaatide pakketid...
MASINAELEMENDID I -- MHE0041 Kodutöö nr 1 õppeaines MASINAELEMENDID I (MHE0041) Variant Töö nimetus A B Istu analüüs 9 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Stiina Ulmre 155459 17.02.2017 P.Põdra Hammasratta 1 rumm istatakse võllile 2 istuga (ISO 286-1:2010), mis tuleb valida lähtuvalt üliõpilaskoodi kahe viimase tüvenumbri kombinatsioonist. Töö sisu: 1. Tuvastada istu tüüp (ava- või võllipõhine ja lõtkuga, pinguga või siirdeist). 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Kui ei, siis asendada valitu...
Kodutöö nr 1 õppeaines Masinaelemendid I Variant Töö nimetus A B Istu analüüs 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 31.03.2016 P.Põdra TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 1 ISTU ANALÜÜS Hammasratas 1 istatakse võllile 2 istuga, mis tuleb valida lähtuvalt üliõpilaskoodi kahe viimase tüvenumbri kombinatsioonist (ISO 286-1:2010). Töö sisu: 1. Tuvastada istu tüüp (ava- või võllipõhine ja lõtkuga, pinguga või siirdeist). 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 ...
3 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2014 3.1 Lähteülesanne: Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või –pingud ja istu tolerants. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. 3.2 Istude piirhälbed: +0,0 33 + 0,74 H8 1) Ø20 n 7 ( ) 0 + 0 , 036 + 0,015 H9 2) Ø66 h 9 ( ) 0 0 ...
2.1 Lähteülesanne: Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? 2.2 Lähtevariant: + 0,025 Ø32 ( ) 0 + 0,008 −0,008 2.3 Lahenduskäik: + 0,025 H7 Ø32 js 6 ( ) 0 + 0,008 −0,008 Võlli ja ava piirhälbed võtsin tabelist [1.2] ja [1.3] Tabel 2.1 Istu läbimõõt 32 mm toleratsioonide H7/js6 arvutus. Ava ...
LABORATOORNE TÖÖ 8 Reguleeritava harkkaliibri mõõtu seadmine mõõtplaatidega Leidsin tolerantside tabelist antud võlli piirhälbed ja arvutasin võlli piirmõõtmed. Kaliibri läbiv pool tuli seada suurimale ja mitteläbiv pool vähimale piirmõõtmele. Selleks: 1. Koostasin mõõtplaatplokid läbivale ja mitteläbivale kaliibrile. Näitasin plaatide valiku arvutuse nii, et oleks alustatud väiksemate plaatide valikust. 2. Avasin läbiva kaliibri mõõtetihvti fiksaatori pöörates veidi seda ja siis sellele kergelt koputades kuni see koonuspinnalt vabanes. 3. Asetades mõõtplaatploki otsakute vahele, pöörasin reguleeri-miskruvi nii parajalt, et mõõtplaatplokk liiguks otsakute vahel, kuid ei kukuks sealt omaraskusega välja. 4. Kinnitasin mõõtetihvti fiksaatori. 5. Kordasin operatsioone 3, 4 ja 5 mitteläbiva kaliibri mõõtuseadmi-seks. 6. Näitasin mõõtuseadeid õppejõule. 7. Aruandesse joonestasin reguleeritava...
Sander Schmidt KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: TOLELEERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm KMI-21 Juhendaja: lektor Mait Purde Tallinn 2011 Ülesanne nr. 1 Lähteandmed: Ø90N6/h5 Lahenduskäik: N 6 0 , 016 1. Ø90 0 , 038 h5 0 , 015 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 90 d 90 2. Ülemine piirhälve ES -0,038 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,016 ei -0,015 4. Suurim piirmõõde Dmax ...
R 13 O 10 12 x O 8 55 O 32 R 87 R 76 O 12 30° 30° Materjal: Märkimata piirhälbed: Mass: Mõõt: 1:1 Teostas Karol Pakkas Nimetus: Faili nimi: Kontrollis Sokolov Peeter ...
8 6 xO O 60 O 28 O 44 R2 R 25 0 2 R8 R 10 54 R R 74 R 94 45° 30° ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TOLEREERIMISE JA MÕÕTETEHNIKA PRAKTILISED ÜLESANDED LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KMI 21 Juhendaja : lektor Juhan Tuppits Esitamisekuupäev Üliõpilase allkiri Õppejõu allkiri Tallinn 2015 Laboratoorne töö nr 1 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga. Detail nr 37. Töö käik: 1.Mõõdan silindri läbimõõdu nihikuga. Saadud mõõde on seade mõõde. 2.Valin sobiva liikumatu mõõtevarda, keeran selle mõõteriista keresse nii, et siseindikaatori silindrisse asetades näitab indikaator ühte täispööret. 3.Sean siseindikaatori seadmemõõtme nulli. 4.Mõõdan silindrit k...
E-E z2 1:1 G-G 164 100 60 G 154,62 1,5 H ...
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ KODUTÖÖ nr. 4 Detaili- ja koostejoonis Juhendaja: emeriitprofessor Maido Ajaots Kuressaare 2012 Kodutöö nr 4 Detaili- ja koostejoonise põhinõuded Detaili joonisel esitatakse võimalikult vähe projektsioone, vaateid ja lõikeid. Nii piisab pöördkehade kujutamiseks ühest vaatest koos lõigete ja väljatoodud kujutistega. Joonisel peavad olema kõik andmed, mis määravad detaili kuju, mõõtmed, mõõtmete piirhälbed, kuju- ja asendihälbed, pinnakaredusnäitajad ja muud vajalikud andmed. Detaili joonis ei sisalda tehnoloogilisi juhiseid. Seetõttu ei kujutata tehnilistes nõuetes tehnoloogiliseks baasiks olevaid tsentriavasid. Kui tsentriava peab olema keermestatud, siis märgitakse ainult keerme mõõtmed. Kui kruvide, tihvtide ja muud kinnitusdetailide avad töödeldakse koostamisel, ei kujutata neid avasid detaili joonisel ja ei märgita tehnilistes nõuetes. Kõi...
ÜLESANNE 3 1. Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. 2. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või pingud ja istu tolerants. 3. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. LÄHTEVARIANT 21: Ø15H6/k5 Ø45D9/h8 Ø95R7/h6 D9 R 7 +0 ,142 -0 , 038 H 6 +0 , 011 +0 , 080 ...
MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: Istu Analüüs A-2 B-9 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 25.09.2012 Ülesande püstitus: Viia läbi istu Ø40 H7/s7 (ISO286) analüüs Piirhälbed: Saame tabelitest ES = 25 µm, EI = 0 µm Es = 68 µm, ei = 43 µm Tolerantsväli: TD = ES EI = 25 µm Td = es ei = 25 µm Istu (lõtku-) tolerants: To = Td + TD = 50 µm Piirmõõtmed: Dmax = Dnom + ES = 65 mm Dmin = Dnom + EI = 40 mm dmax = dnom + es = 108 mm dmin = dnom + ei =...
ÜLESANNE 5 1. Mõtestada lahti antud veerelaagri tinglik tähistus. 2. Leida laagrivõrude ja nendega liidetavate detailide piirhälbed. 3. Kujutada skemaatiliselt mõõtkavas laagri sise- ja välisvõru istud. 4. Arvutada tekkivate lõtkude ja pingude piirväärtused. 5. Arvutustulemuste põhjal iseloomustada veerelaagri töötingimusi. 29. 0-20js6-62M7 1. 0 veerelaagri täpsusklass, 20 sisevõru läbimõõt, js6 võlli tolerantsitsoon, 62 välisvõru läbimõõt, M7 laagripesa tolerantsitsoon masina keres. 2. sisevõrule Ø20L0 : võllile Ø20js6: ES = 0 es = +0,0065 EI = -0,010 ei = -0,0065 Välisvõrule Ø62l0 korpuse avale Ø62M7 es = 0 ES = 0 ei = -0,013 EI = -0,030 3. JOONIS KÄSITSI TÄITA ! 4. Välis...
Kirjanurk Kirjanurga näidis õppeaines 10 INSENERIGRAAFIKA ja muudel tehnilistel joonistel kasutamiseks masinaehitus- ja transporditeaduskonnas Graafiliste tööde vormistamisel õppeaines INSENERIGRAAFIKA, kursuseprojektides ja muudel tehnilistel joonistel valitakse formaat vastavalt vajadusele A4-A1. 20 min 10 Formaadi servajoon ...
ÜLESANNE 7 1 Arvutada antud keerme välis-, kesk- ja siseläbimõõt ning tolerantsid. 2. Joonestada mõõtkavas keerme profiil koos tolerantsitsoonidega ja kanda joonisele kõik mõõtmed, piirhälbed ja tolerantsid. 3. Arvutada läbimõõtude piirsuurused ja esitada tulemused tabeli kujul. 29. M45×2-5H/4h P =2 H = 0,866P = 0,866×2 = 1,732 h = 0,541P = 0,541× 2 = 1,082 H/4 = 0,433; H/8 = 0,217 D2 = d2 = d 2 + 0,701 = 45 2 + 0,701 = 43,701 D1 = d 3 + 0,835 = 45 3 + 0,835 = 42,835 d3 = d 3 + 0,546 = 45 3 + 0,546 = 42,546 d3 min = d3 2(0,1P) = 42,546 2(0,1×2) = 42,146 D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 45 + 0,217 = 45,217 Tolerantsid sisekeermele M45×2 5H TD2 = 0,180 ; ½ TD2 = 0,090 TD1 = 0,300 ; ½ TD1 = 0,150 Tolerantsid väliskeermele M45×2 4h Td = 0,180 ; ½ Td = 0,090 Td2 = 0,106 ; ½ Td2 = 0,053 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed ...
ÜLESANNE 3 1. Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. 2. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või pingud ja istu tolerants. 3. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. 29.Ø38H8/s7 Ø315T7/h6 Ø86P6/h5 T 7 P6 -0 , 247 -0 , 030 H 8 +0 , 039 -0 , 304 -0, 052 ...
MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: Istu Analüüs A-9 B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB32 A. Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Viia läbi istu Ø140 H9/d9 (ISO286) analüüs Piirhälbed: Saame tabelitest ES = 100 um, EI = 0 um Es = -145 um, ei = -245 um Tolerantsväli: TD = ES EI = 100 um Td = es ei = 100 um Istu (lõtku) tolerants: To = Td + TD = 200 um Piirmõõtmed: Dmax = Dnom + ES = 140,1 mm Dmin = Dnom + EI = 140 mm dmax = dnom + es = 139,855 mm dmin = dnom + ei = 139,755 mm Piirlõtkud: Smax = Dmax dmin = ES ei = 345 um Smin = Dmin dmax = EI es = 145 um Istu (lõtku) toleranti keskmine väärtus: Sm = (Smax + Smin)/2 = 245 um Järeldus: Ist Ø140 H9/d9 on avapõhine lõtkist ning...
Kodutöö nr 3 1. Tolerantsijärgud Nimimõõde IT0 IT6 IT16 Ø 62mm 1,2 m 16 m 1600 m Sele 1. Tolerantsid Võrdlus: IT 0 ülitäpsed liited, tolerantsid minimaalsed. IT 16 suured lõtkud ja suur lõtku tolerants. IT 0 ja IT 6 on täppisseadmete nagu mõõteriistad ja kaliibrid valmistamiseks. IT 16 on talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks. 2. Piirhälbed Nimimõõde Ø 62mm 1. ist 62 H6 / g6 lõtkuga ist H6 = +19 / 0 g6 = -10 / -29 Ava Dmax = 62.019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 61,990 mm dmin = 61,971 mm Suurim lõtk Smax = 0,048 mm Vähim lõtk Smin = 0.010 mm Keskmine lõtk Sa = 0.029 mm 2. ist 62 H6 / k6 siirdeist H6 = +19 / 0 k6 = +21 / +2 Ava Dmax = 62.019 mm Dm...
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: A -8 Liistliite ja hammasliite arvutus B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MATB41 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 19.03.2015 Projekteerida listliide võlli ja hammasr...
Antud A= 1;B=2 Võlli ja rummu ava nimiläbimõõt: d = D = 20 Istu tüüp: H8/f7 1. Tuvastada Istu tüüp (ava- võu võllipõhine ja lõtkuga, pinguga või siirdeist). Antud juhul on tegemist avapõhise lõtkuga istuga, Avapõhisust näitab täht H ja lõtku näitab tähis f. 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Kui ei, siis asendada valitud ist lähima eelistuga, muutmata istu tüüpi. Valitud ist on ISO 268-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgas. 3. Määrata istatavate komponentide (ava ja võlli) piirhälbed ja piirmõõtmed. Kuna ava on H8 ja nimimõõde on D = 20 , siis võetakse tabelist tolerentsi järk: IT8 → T D =33 μm=0,033 mm Kusjuures põhihälve on võrdne alumise piirhälbega, seega EI =0 . Ülemine piirhälve kujuneb: ES=EI +T =0+33=33 μm =0,033 mm Ava 20H8 piirmõõtmed on vahemikus: D = (20,000...20,033)mm Võlliks...
ISTUDE ARVUTUS (PÖÖRDÜLESANNE) 4.1 Lähteülesanne a) Täita järgnevas tabelis vastavalt variandile tühjad kohad. b) Kujutada ist skemaatiliselt mõõtkavas ja näidata sellel kõik suurused. c) Leida tolerantside tabelitest antud ist ja kirjutada see kombineeritud tähistuse. 4.2 Lähtevariant VAR SÜS D= ES EI es ei Dmax Dmin dmax dmin TD Td Smax Smin Nmax Nmin T d 22 +0,0 300 0,01 0,04 32 2 3 4.3 Lahenduskäik Kuna ES=+0,032 ja Dmin=300, saan leida tolerantsi tabelist ava piirhälbed, millest võib järeldada, et D=d=300 ES ütleb, et ava ülemine piirhälve on +0,032 eh...
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: A -7 Istu analüüs B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MASB-31 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 13.10.12 Istu skeem: ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l ...
MEETERKEERME PROFIIL JA TOLERANTSID 7.1 Lähteülesanne: Arvutada antud keerme välis-, kesk- ja siseläbimõõt ning tolerantsid. Joonestada mõõtkavas keerme profiil koos tolerantsitsoonidega ja kanda joonisele kõik mõõtmed, piirhälbed ja tolerantsid. Arvutada läbimõõtude piirsuurused ja esitada tulemused tabeli kujul. 7.2 Lähtevariant: M24×1,5−5H/4g 7.3 Lahenduskäik: Tähistuse lahti mõtestamine: P – keerme samm d – keerme nimimõõde α- keerme profiili nurk, meeterkeermel on α= 60° H – profiili teoreetiline kõrgus h – profiili töökõrgus P =1,5 H = 0,866P = 0,866×1,5 = 1,299 h = 0,541P = 0,541× 1,5 = 0,812 H/4 = 0,325; H/8 = 0,162 D2 = d2 =d – 2 + 0,701 = 24 – 1 + 0,026 = 23,026 D1 = d – 3 + 0,835 = 24 – 2 + 0,376 = 22,376 d3 = d – 3 + 0,546 = 24 – 2 + 0,160 = 22,160 d3 min = d3 – 2(0,1P) = 22,160– 2(0,1×1,5) = 21,860 D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 24 +...
Richard Karming LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31 Juhendaja: lektor J.Tuppits Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn 2015 SISUKORD 1. LABORATOORNE TÖÖ NR 7..............................................................................................3 2. LABORATOORNE TÖÖ NR 8..............................................................................................4 3. LABORATOORNE TÖÖ NR 11............................................................................................5 4. LABORATOORNE TÖÖ NR 9........................................................................
INSENERI EETIKA KOODEKS 1. Insener on erialases tegevuses kohustatud arvestama teaduse ja tehnika mõju inimkonnale ja looduskeskkonnale ega tohi tööülesannete täitmisel unustada vastutust ühiskonna ees. 2. Insener töötab ja suhtleb vastavalt Euroopa maade käitumisnormidele ja pöörab erilist tähelepanu endaga koos töötavate inimeste kutsealaste õiguste ning väärikuse austamisele. 3. Insener kohustub oma tegevuses juhinduma järgmistest eetilistest tõekspidamistest. Isiklik eetika 1. Insener hoiab oma erialased oskused tasemel, mis võimaldab tal oma erialal osutada rahvusvahelisel tasemel tööalaseid teenuseid. Ta austab oma töökohamaa seadusi. 2. Tema professionaalsed omadused ja ausus peavad tagama erapooletu suhtumise tööalastesse analüüsidesse, hinnangutesse ja otsustustesse. 3. Ta peab kinni kõigist lubadustest ja teabe mittelevitamise kokkulepetest, millega ta on vabatahtlikult nõustunud. 4. Ta peab olema pühendunud inseneritöö...
8.10.2012 Vello Lääts TA MAG. II 080387 TÕSTE- JA EDASTUSMASINAD TE. 0255 Lihtsad tõstemehhanismid Var. 6 Töö eesmärk: Konstrueerida kruvitungraud tõstevõimega P (kN) ja tõstekõrgusega l (m). Spindel on valmistatud terasest 35 ja mutter malmist C4 18-36. Käepidemele rakendatav jõud on R = 0,2 kN. Lähteandmed: P := 5kN lk := 0.4m = 400 mm Rk := 200N Lahenduskäik: 1. Võtame spindli materjaliks terase 35. Lubatud survepinge sel...
MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemereaktsiooniks (toereaktsiooniks) nimetatakse jõudu, millega side takistab keha liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on vektoriaalne suurus, teda iseloomustatakse arvväärtuse, rakenduspunkti ja suunaga. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaalustamiseks vajalikud tingimused. Tasapinnaliseks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, mille jõud asetsevad ühes tasapinnas. Ühes punktis lõikuvate mõjusirgetega jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks. Kui kehale mõjub mitu jõudu siis võib alati leida nende jõudude resultandi. 1.Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad kahel koordinaatteljel ja kõikide jõudude momentide algebraline summa suvalise punkti suhtes võrduksid nulliga. 2. Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõ...
PROJEKTÜLESANNE „HOIDIK“ Õppeaines: RAKISTE PROJEKTEERIMINE + PROJEKT Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................2 TOORIK, TÖÖPINK ...................................................................................................................3 Tooriku andmed ...................................................................................................................3 Tööpingi valik ja parameetrite kirjeldus ................................................................................
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht...
SILEDATE KALIIBRITE PROJEKTEERIMINE 6.1 Lähteülesanne: Projekteerida kaliibrid antud istu liitepindade kontrollimiseks. 6.2 Lähtevariant: −0,017 P7 Ø42 h 6 ( ) −0,042 0 −0,016 6.3 Lahenduskäik: Leiame kaliibri ava ja võlli tolerantsi järgud tabelist 6 [1.3] Z = 3,5 Z1 = 3,5 H=4 H1 = 4 Y=3 Y1 = 3 HP = 1,5 Projekteerimisel kasutatavate tähistuste selgitus: H – töökaliibri valmistustolerants avale H1 – töökaliibri valmistustolerants võllile Hp – kontrollkaliibri valmistustolerants (kontrollkaliiber valmistatakse ainult võlli töökaliibri kontrolliks) Z – töökaliibri valmistus...
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 3 TO: Vooluallika kasutegur Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku Stend voltmeetri, ampermeetri, võimsuse ja kasuteguri kahe kuivelemendi, kahe (või määramine sõltuvalt kolme) reostaadi ja lülitiga voolutugevusest ning sise- ja välistakistuse suhtest Skeem: 3.Katseandmete tabelid Vooluallika kasuteguri ja kasuliku võimsuse määramine Jrk nr I, mA U, V N1, mW % -U, V r, R, R/r = ........ V 4. Arvutused Kasuliku võimsuse N1 arvutamine: I, U, N1 = I*U, mA V mW 90 0,3 90*0,3 = 27 84 0,5 84*0,5 = 42 78*0,7 = 78 ...
Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõn...
osa 1. Masinaelementide valdkond ja selle põhiprintsiibid 1. Mis on põhiliseks inseneri vastutuseks masinate ja konstruktsioonide projekteerimisel? MASINAD ja APARAADID, SEADMED jne.peavad töötama TÕRGETETA ja OHUTULT!!! 2. Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb? Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.). Koosneb erineva:- kuju, - otstarbe ja- ööpõhimõttega MASINAELEMENTIDEST. 3. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas seda liigitatakse? MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid. Üldmasinaelemendid(Liited, Ajamite Komponendid, muud) , Erimasinaelemendid. 4. Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kind...
1 KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Õppeperioodi jooksul tuleb Tallinna Polütehnikumis koostada järgmisi kirjalikke töid: referaat; kodutöö; kursusetöö; praktika aruanne; lõputöö. Üldreeglina on kirjalike tööde keeleks eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Töö koostamisel tuleks vältida kõne- ja konspektistiili. Soovitav on kasutada umbisikulist vormi. Näiteks “töös käsitletakse, analüüsitakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne. Töö kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: töö sõnastus peab olema korrektne ja loogiline; väldi võõrsõnadega liialdamist; hoidu võõrkeele liigsest mõjust; väldi sõnakordusi ja kasuta rikkalikumat sõnavara; kirjuta nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; väldi slä...
Contents 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid ......................
1 РУКОВОДСТВО ПО СОСТАВЛЕНИЮ И ОФОРМЛЕНИЮ ПИСЬМЕННЫХ РАБОТ За время обучения в Таллиннском политехникуме необходимо выполнить следующие письменные работы: реферат; домашняя работа; курсовая работа; отчёт по практике; заключительная работа. Как правило, языком оформления письменных работ является эстонский язык. В работе важны корректность стиля и языка. При оформлении работы следует избегать разговорного стиля, а также стиля ведения конспекта. Желательно употреблять безличную форму. Например, «в работе рассматривается, проводится анализ» или «в работе рассматривалось, проводился анализ» и т.д. При написании работы следует учитывать следующие обобщённые требования: изложение работы должно быть корректным и логичным; следует избегать излишнего количества заимствованных (иностранных) слов;...
Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sx=yC*A, kus yC on C y-koordinaat Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja Sy=xC*A, kus xC on C x-koordinaat sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib Liitkujundi staatiline moment saadakse osakujundiste staatiliste momentide summana. Staatiline moment kesktelje suhtes võrdub nulliga Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, Pinna inertsimomendid. mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on Kujundi inertsimo...
Puidutöötlemine I 1.1. Ajalugu Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul. Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine, tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel), puiduhinna kõikumine, rohelised ja elukeskkond, uued abi- ja viimistlusmaterjalid, uus majanduslik areng (väiketootmine), toodete turg (uued ekspordinõuded). Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega. 1.2. Olukord ja arengu...
MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Mehhanismide teooria liigitab kehale mõjuvad jõud kaheks: välisjõud ja sidemereaktsioonid. Sidemereaktsioon on jõud, millega side mõjub antud kehale. Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on rakendatud ühte punkti) ja lauskoormus q [N/m] (koormus, mis mõjub mingile pinnale). 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad ning kõikide momentide algebralised summad suvalisete punktide suhtes peavad võrduma nulliga kõikide jõudude momentide algebralised summad võrduvad nulliga kolme s...
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tol...
MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemeks nim kehi, mis kitsendavad vaadeldava keha liikumist. Sideme-ehk toereaktsioon jõud, millega side takistab kehade liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõuks nim. mehaanilise vastasmõju mõõtu. Ta on vektoriaalne suurus, teda iseloomustab arvväärtus (moodul), rakenduspunkt ja suund. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. Jõusüsteem on kehale rakendatud mitme jõu kogum. Iga isoleeritud masspunkt on tasakaalus seni, kuni rakendatud jõud teda sellest olekust välja ei vii. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki sama sirget ja on suunalt vastupidised. x F = 0...
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb ...
Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide ki...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
