HEKID Teele Sukk · Hekkideks nimetatakse tihedalt kasvavate ning maapinnani ulatuvate okstega põõsaste ja puude rida. · Hekke nimetatakse ka põõsastaradeks. · Hästi hooldatud hekk on aiale tõeliseks ehteks. · Hekk raamib aeda ja loob ruumimulje, pakub kaitset tuulte ning võõraste pilkude eest. Hekiga piiratud aed kannatab vähem öökülmade all. · Hekid sobivad piirdetarana või tehistara kattena. · Hekid jaotatakse kahte rühma: · pügatud hekid · vabakujulised hekid. · Pügatud hekk on kõige tugevam piire, kuid nõuab päris palju tööd. · Eeliseks on aga see, et selline hekk ei võta palju ruumi, on vastupidav ja hea alternatiiv puidust tarale. Pügatud hekk Vabakujuline hekk kasvab kiiresti ja pakub juba lühikese aja järel rohelust ning kaitset. · Paljud vabakujulistes hekkides kasvavd põõsad õitsevad rikkalikult ja hekk on kergesti hooldatav, kuna seda pole vaja pidevalt lõigata. · Hooldustööde ajal lõigatakse va...
VEISTE PIDAMINE Noorkarja oleks soovitav pidada nii, et esmapoegimine toimuks umbes kaheaastaselt Vahetult pärast sündimist viiakse vasikad individuaal- või ühissulgu, kus neid peetakse 1-2 nädalat Esimese kolme päeva jooksul peavad vasikad saama ternespiima Hiljem minnakse üle naturaalpiima või piimaasendaja jootmisele Alates 8.elupäevast peavad vasikad saama vabalt kvaliteetset heina Individuaalsulus tohib pidada kuni 8-nädalasi vasikaid Individuaalsulud võivad paikneda nii hoones sees kui õuse Vasikate individuaalsulud valmistatakse plastikust, puidust või vineerist Kõige odavam ja käepärasem materjal on okaspuit, kõige kallim on plastik Mõned loomapidajad on kohandanud vasikate pidamiseks suured vedelikumahutid Ühissulus peab vasika kohta olema vähemalt 1,5m2 põrandapinda. Ühissulus pindala sõltub vasika massist: kuni 150 kg – 1,5m2, 150- ...
Arhitektuuri ajalugu Tartu Peetri kirik Lauri Liping LE10 Tartu Peetri kirik on neogooti stiilis. Kirik valmis aastatel 18821884 arhitekti Viktor Schröteri projekti järgi. Kelder: ehitati pommivarjendiks Vundament: maakivi, tellis Seinad: tellis Seinakate: - algne: tellis -praegune: tellis Värv: - algne: punane tellis -praegune: punane tellis Katusekate: - algne: plekk -praegune: plekk Trepikoda: tornitrepp Arhitektuursed elemendid ja fassaadidekoor: W-küljel neljakandiline torn, selle külgedel nurgatornikesed, pikiseinte dekoratiivsed tugipiilarid, peaportaali kujundus neogooti raamides akna ja kaarsillusega sissepääsuga. Aknad: neogooti raamistuses aknad Uksed: neogooti stiilis peasissepääs Interjöör: sambad kannavad 2-korruselisi vääre, apsiidi roidvõlv. Altarimaal 1890...
KUNSTI LIIGID · MAALIKUNST · SKULPTUUR · GRAAFIKA · ARHITEKTUUR · TARBEKUNST SKULPTUUR mahuline kujund · ümarplastika · reljeef SKULPTUURIDE LOOMISE KOLM PÕHILIST VIISI · väljaraiumine · modelleerimine · abstraktne mahuline kompositsioon MAAL värvidega loodud kujund tasapinnal · tahvelmaal · seina e. monumentaalmaal · miniatuurmaal GRAAFIKA tasapinnaline kujund luuakse trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk ARHITEKTUUR ehk ehituskunst · Vastavus oma ülesandele · Ruumimõju · Osa visuaalsest ümbrusest · Ehituskunst nõuab vahetut tutvumist endaga selles kohas, kus ta asub ARHITEKTUUR jaguneb · KIRIKLIK ehk sakraalne · ILMALIK ehk profaanne TARBEKUNST · KERAAMIKA · METALLEHISTÖÖ · PUITEHISTÖÖ · KLAASEHISTÖÖ · NAHKEHISTÖÖ · TEKSTIIL K...
PÄRNU MNT 153 EELPROJEKT KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Õpperühm: Õppejõud: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Sisukor Vorm I Pakkumuse esildise vorm.......................................................................................................21 Tabel5: Pakkuja äritegevus [3] Tallinn 2015 ........................22 Vorm II P...
Tallinna Tehnikakõrgkool University of Applied Sciences Kask Kuusk LASTEAED KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: Õppejõud: Tallinn 2010 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE EHO 018 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE PROJEKT TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL EHITUSTEADUSKOND ÕPPERÜHM ............................ ÜLIÕPILANE ......................................................................................... KURSUSEPROJEKTI ALUSEKS OLEV HOONE: .......................................................................................................................................... KURSUSEPROJEKTI NÕUTAV KOOSSEIS: 1.TIITELLEHT 2.SISUKORD 3.KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE 4.SELETUSKIRI JA GRAAFILINE OSA 5.HOONE TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD: ...
Hoonete ventilatsioon Ventilatsioon toob ruumi puhta õhu ja eemaldab saastunud õhu. Samas eemaldab ventilatsioon ka õhus olevad saasteained ja seega on tähtis tegur ruumi õhu puhtuse tagamisel. Ventilatsioon peab olema piisav ruumis tekkivate saasteainete eemaldamiseks. Elamu ventilatsioon peab olema pidev. Vajaduse korral tuleb ventilatsiooni tõhustada. On tähtis, et õhk vahetuks kõigis elutubades, eriti magamistubades. Ventilatsioon võib olla loomulik või mehaaniline. Loomuliku ventilatsiooni puhul pannakse õhk liikuma tuule ning sise- ja välisõhu temperatuuri erinevuste toimel. Väljatõmmatava õhu liikumiskiirus torustikus või kanalis on võrdeline korstna kõrguse ja sise- ning välisõhu temperatuuri vahega. Mehaanilise ventilatsiooni puhul luuakse kõikides ruumides nõutav õhuvahetus ning väljatõmbeõhu sooja saab tagastada ruumidesse soojusvaheti abil. Hea ventilatsioon ei tekita tõmbust ega müra ning on hõlpsasti reguleeritav. Ventila...
Kodune ülesanne 1 Indeksmeetodi rakendamine korruselamute tuleohutusriskide hindamiseks Eesmärk: Kasutada praktiliselt väljatöötatud objekti tuleohutusriskide hindamise metoodikat ning hinnata selle sobivust. Ülesanne: Koolitatav valib vabalt ühe vähemalt neljakorruselise eluhoone, mille puhul viib läbi riskide hindamise rakendades selleks etteantud indeksmeetodit hoone 17 parameetri lõikes. 1. Objekti üldine iseloomustamine. Valmistamisaasta 2014 Aadress Suve tn 2, Tallinn Kasutamisotstarve Korterelamu Korruste arv 7 Korterite arv 67 Tuleohutuspaigaldised ATS Kaugus päästekomandost 2,1 km (Lilleküla) ja 2,3 (Kesklinna) Tulepüsivus TP1 Põlemiskoormus alla 600 MJ/...
Liikluskultuur Liikluskultuur on osa üldisest käitumiskultuurist, olles inimese võimetel, kasvatusel, teadmistel, keskkonna eripäral ja ühiskonna väärtushinnangutel põhinev tahe ja harjumus liikluses kehtivaid norme järgida ja kaasliiklejatega arvestavalt käituda. Politseistatistika kohaselt on käesoleva aasta esimesel poolaastal liiklusõnnetuste ja vigastatute arvud kasvutendentsi ilmutanud alates maikuust, hukkunute arv kasvas oluliselt käesoleva aasta juunikuust. Samas võib märkida, et liiklusõnnetusi toimub suvekuudel läbi aastate tavapärasest rohkem, kui kevadel. Liiklusõnnetuste toimumise peamisteks põhjusteks peetakse liiklejate poolt tehtud vigu. Samuti mõjutavad liiklusõnnetuste teket liiklusskeemi vead: teede ja liiklussõlmede liikluskorraldus, tee- ehituslikud asjaolud (tee laius, kõrvalteed, piirded, bussipeatused ja ülekäigukohad, valgustus- ja nägemistingimused jms) ja teede üldine seisukord. Eestis väljastatakse a...
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kivi-ja betoonkonstruktsioonid Kristjan Satski Mida pean jälgima enne krohvimistööde alustamist tellingutel Essee Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 27.09.10 Tellingutel ja töölavadel võivad töötada arstlikult kontrollitud töötajad, kes tunnevad tellingutel ja töölavadel töötamise ohutuid võtteid. Kuni 4 m kõrgusi tellinguid tuleb enne kasutamist kontrollida. Tehnilise vastuvõtu peab registreerima. Üle 4 m kõrgusi tuleb kontrollida pädeva komisjoni poolt. Kõiki tellingute ja töölavade põhidetaile hinnatakse nende tugevuse järgi, kogu tellingut aga püsivuse järgi. Tellingutel peavad olema kindlad piirded ja tihe laudis. Töötajate pääs tellinguile ja materjalide tõstmine üles peab olema ohutu.Ripptöölavad tuleb enne nende kasutusele võtmist katsetada 1 tunni jo...
Muusika Jääajas koos Sandra Nurmsalu kvartetiga Külastasin reedel, 26.detsembril kell 19:00 Jääaja Keskust Äksis, Tartumaal, kus esines kontserdiga Sandra Nurmsalu kvartett. Kontserdi pealkirjaks oli “Muusika Jääajas” ning kontsert toimus läbi Jääaja Keskuse kolme korruse kõrguva aatriumi. Nagu öeldud, esines Sandra Nurmsalu kvartett, mille koosseisu kuulusid klahvpillidel Pille Piir, tšellol Silvia Ilves, perkussioonidel Oliver Rõõmus ning vokalistiks oli Sandra Nurmsalu. Peamiselt esitati teiste artistide lugusid, kuid kontsert algas kvarteti enda loodud teosega, mille pealkirjaks oli “Jäälilled”. Kontsert kestis 2 korda 45 minutit ning üldiselt valitses jõulumeeleolu. Kontserdil esitati mitmete erinevate heliloojate teoseid. Kontserdile minnes arvasin, et esitamisele tuleb Sandra Nurmsalu kvarteti enese looming ning ka mõned varasemad Nurmsalu poolt kuulsaks lauldud laulud, kuid nii see siiski polnud. Peale kontserdi avaloo po...
Saabas EELARVESTAMISE PROJEKT KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD 1.DETAILNE PAKKUMISEELARVE................................................................................................4 2.AJA- JA MAKSEGRAAFIK..........................................................................................................15 2.1.Ajagraafik.................................................................................................................................15 2.2.Maksegraafik............................................................................................
KUIDAS TARBIDA SOOJUSENERGIAT SÄÄSTLIKULT? Kuidas tarbida soojusenergiat säästlikult? Tänapäeval on tehnoloogia arenenud väga kiiresti ja paljud inimesed (eriti vanemad inimesed) ei tea kuidas soojusenergiat säästlikult tarbida, ega pööra sellele suurt tähelepanu. See on muutunud väga suureks probleemiks, kuna soojusenergiat toodetakse põhiliselt puidust, põlevkivist, turbast ja maagaasist. Aga need on kõik piiratud ressursid. Inimesed ise saavad enda igapäevaseid tegevusi sättida nii, et peetakse silmas keskonna taluvusepiire ning ressursside säilitamise vajadust. Seega on iga inimese kodu selleks paigaks, kus algab energia mõistlik tarbimine. Selles essees räägin ma sellest, kust kaob majast või korterist soojust kõige rohkem ja kuidas on võimalik soosjusenergiat säästlikumalt kasutada. Tänapäeval on võimalik kutsuda firmasid, need kontrollivad ja mõõdavad palju soojust elumajast või korterist kuskilt välja läheb ja leiavad lekke ...
Pudelikaelad ehituses, põhjused, tagajärjed Ehituses on palju asju, mis saavad takistusteks või põhjustavad erinevaid seisakuid ja probleeme. Rääkida võib nii töömeestega juhtumitest ja muudest korralduslikest ülesannetest ning ehitusjärgus tekkivatest probleemidest. Mina keskendun ehituslubadele, mis võivad vägagi suurel määral olla pudelikaelaks ehituses. Olukord on selline, et ehitusfirma arendab erinevaid kortermajade ehitust. Ehitatud on ühte kompleksi juba 4 suurt 8 korruselist ehitist. Töö järgus on 5-kortermaja. Ootel on projektijuhid, püsti on soojakud, piirded ja tegeldakse väiksel määral müügiga, kuna on inimesi, kes teavad, et maja tuleb ja tahavad kindlasti endale elamis pinda sinna soetada. Hoonel on olemas tööprojekt ja kõik vajalikud dokumendid ning sellega mindi ehitusluba taotlema. Esimesel korral saadi üle vaadatud projekt tagasi, tuli teha mõned kooskõlastused, mis tavaliselt on üsnagi tavali...
Tartu Kutsehariduskeskus Immutatud sae- ümar ja höövel materjalid Iseseisev töö Õpilane: Joonas Säde Juhendaja: Tartu 2014 Grupp: SAEMATERJALID Immutatud saematerjali kasutamine pikendab niisketes tingimustes või väliskeskkonnas asuvate ehitiste, rajatiste või konstruktsioonide eluiga. Materjalide kasutamisele, ühenduste ja liideste tegemisele piiranguid ei ole. Immutada võib mistahes ristlõigete ja kujuga saematerjale. Saematerjal on kahest või enamast küljest saetud puitmaterjal. Saematerjali liigitatakse puuliigi ja kvaliteediklasside järgi. Tänu sellele saab vastavalt vajadustele leida alati sobiva materjali. Kuna puit on looduslik materjal, on tema välisilme ja füüsikalised omadused tihti erinev...
1. Mis on katastriüksus? Katastris iseseisva üksusena registreertud maatükk 2. Mis kantakse kinnistusraamatusse? Kinnisasi(maatükk) Hoonestusõigus Korteriomand Korterihoonestusõigus 3. Kuidas muudetakse maatükile määratud sihtotstarvet? Detailplaneeringuga 4. Kes kinnitab detailplaneeringu? KOV 5. Mis esitatakse ehitusprojektis? Hoone asend (asendiplaan) Hoone mahulised näitajad (pindala, ruumala) Kasutatavad materjalid Arhitektuurilised parameetrid(korruste arv, kõrgus, katus) Ruumijaotus Kütte- ja elektrisüsteem Energiaklass Muud vajalikud parameetrid 6. Kes kooskõlastavad ehitusprojekti? Omanik/tellija KOV Arhitekt Päästeamet Tervisekaitsetalitus Eriprojektides vastutav asutus(elekter, gaas,lift) 7. Mis dokumendid esitatakse ehitusloa taotlemisel? Ehitusloa taotlus Ehitusprojekt Andmed riigilõivu tasumise kohta 8. Kes väljastab ehitusloa? KOV ametnik- ehitusnõunik 9. Kus registreeritakse ehitusluba? Ehitusregistris 10. Mis märgitakse...
Tallinna Teeninduskool Anna Popova NIISKED JA MÄRJAD ÜLDRUUMID Referaat Juhendaja: Maie Ründva Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................1 Märjad üldruumid.............................................................................................................2 Niisked üldruumid.............................................................................................................3 Kokkuvõte.............................................................................................................4 SISSEJUHATUS Niisked ja märjad ül...
Grigori Ponomarjov KOOLIMAJA PROJEKT SELETUSKIRI Õppeaines: HOONE KAVANDAMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 71 Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................. Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 ÜLDOSA ................................................................................................................................... 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.1.1. Hoone....................................................................................................
Kaitevahendid aitavad ehitaja elu ja tervist hoida Ehitustöödel kasutavad kaitsevahendid aitavad hoida ehitaja elu ja tervist. Peamised ehitusel kasutatavad kaitsevahendid on: · kaitsekiiver · turvarakmed ja ohutusvööd · kaitsejalanõud · silmade ja näokaitsevahendid · hingamiselundite ja kuulmiskaitsevahendid · kaitsekindad · põlvekaitsed · helkurvest · kaitseriietus Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööprotsessist tulenevalt on peavigastuse oht. Töötamisel kõrgel paiknevatel töökohtadel, tellingutel ning nende all ja lähedal, ka töötamisel redelitel. Samuti tellingute püstitamisel ja lahtivõtmisel, töö tõsteseadmete, sh kraana tööpiirkonnas. Kindlasti ei tohi kaitsekiivrit unustada töötamisel avakaevetes, sahtides ja tunnelites. Kaitsekiivri kasutusaeg on kuni viis aasta...
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 2 SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1. ARHITEKTUURNE-TEHNILINE LAHENDUS.................................................... 4 1.1. Hoone üldiseloomustus............................................................................................................. 4 1.2. Mahulis-plaaniline lahendus......................................................................................................4 1.3. Aknad, uksed, väravad...............................................................................................................5 1.4. Põrandad....................................................................................................................................6 1.5. Ripplaed..............................................
LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Koostas: Märt Melsas UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED · Uurimistöö eesmärgiks on kaardistada Stroomi ranna näitel tingimused ratastoolis liiklevate inimeste vaba aja veetmiseks avalikus rannas ning kirjeldada ratastoolis liiklejate subjektiivsete kogemuste ja hinnangute kaudu olemasolevaid võimalusi. Eesmärgist tulenevalt seati uurimistööle järgmised ülesanded: · Välja selgitada kas Stroomi rand kui avalik rand on võimeline pakkuma vaba aja veetmise teenust liikumispuuetega inimestele. · Vaatluse kaudu hinnata kas liikumispuuetega inimestele on tagatud võimalus supluseks. · Võtta vaatluse alla Stroomi ranna võimalused liikumispuuetega inimestele pakkuda avaliku teenust rannas vaba aja veetmiseks. · Välja selgitada kuidas veedavad liiku...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL HOONETE KONSTRUKTSIOONID TERVISESPORDIKESKUSE HOONE EHITUSPROJEKT Autor: Taavi Tammekivi Matrikli nr: 092583 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Sügis 2010 Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Hoone plaan M 1:50 2.Lõige 1-1 M 1:50 3.Lõige 2-2 M 1:50 4.Hoone vaade M 1: 50 5. Sõlm S1 M 1:20 6.Sõlm S2 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Riski- ja ohutusõpetus – praktikum Trammi müra mõõtmine Üliõpilased: Rühm: Juhendaja: Tallinn TEOORIA Müra on ebameeldiv heli, füüsika seisukohalt atmosfäärirõhu kiired ostsillatsioonid. Tänapäeva inimene puutub müraga kokku ettevõttes, transpordivahendis, kodus. Müra tase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate ja reverberatsiooniga, müra peegeldumisega, aga ka ruumi tuleva müraga väljastpoolt. Reverberatsioon toimib, kui müra ei absorbeeru ruumi seintel, sisustusel, seadmetel, kui nende pinnad on siledad. • Ergonoomika ei uuri enamasti probleeme, kui müra vähendamise vajadus on ilmselge, kui esineb norme ületav tugev müra, mille vähendamine on seotud eeskätt tehniliste probleemidega või antifoonide kasutuselevõtu...
TTÜ Ärikorralduse instituut Riski-ja ohutusõpetus Töökoha riskihindamine Tallinn 2016 Foto 1 Ehitusplats Kirjedus: Fotol on näha , et ehitusplatsil toimuvad parajasti montaazitööd. Suurt ja rasket terasposti (kaaluga ~10t) tõstetakse tornkraana abil parasjagu transpordialuselt maha ning liigutatakse montaaziks omale kohale. Terasposti mahalaadimise abistamiseks on kaks töölist otse posti all. Pildilt näib, et töölised kannavad kõrgnähtavusega riietust, et olla kraana operaatorile paremini märgatavad ning samuti on neil kiivrid ja kindad, et pakkuda kaitset postilt kukkuvate võimalike osade eest selle vertikaalasendisse tõstmisel. Kindlasti kuuluvad sellise töö juurde ka ülejäänud tavapärase ehitusplatsi turvariietuse osad, nagu kaitseprillid, turvasaapad, spetsiaalsed tööriided. Vältida tuleks kuulmiskaitseid, kuna antud töö ei tekita ülemäärast müra ning suhtlus tööliste vahel on kriitilise tähtsusega. Kõik suht...
Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhu...
KLAASIMAAILM EHITUSES REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21 Juhendaja: lektor ...... Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KLAASIST ÜLDISELT...................................................................................................................4 1.1. Klaasi omadused........................................................................................................................4 2. KLAASI LII...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Riski- ja ohutusõpetus Praktikum Trammi müra mõõtmine Tallinn 2008 Teooria Müra on ebameeldiv heli, füüsika seisukohalt atmosfäärirõhu kiired ostsillatsioonid. Tänapäeva inimene puutub müraga kokku ettevõttes, transpordivahendis, kodus. Müra tase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate ja reverberatsiooniga, müra peegeldumisega, aga ka ruumi tuleva müraga väljastpoolt. Reverberatsioon toimib, kui müra ei absorbeeru ruumi seintel, sisustusel, seadmetel, kui nende pinnad on siledad. · Ergonoomika ei uuri enamasti probleeme, kui müra vähendamise vajadus on ilmselge, kui esineb norme ületav tugev müra, mille vähendamine on seotud eeskätt tehniliste probleemidega või antifoonide kasutuselevõtuga. · Ergonoomika käsitleb esmajoones keerukaid situatsioone. Siis tuleb otsida lahendusi, mis on ettevõtte seisukohalt, sealhulgas majanduslikul...
Paide Kutsehariduskeskus Üldehitus ÜE-2 Germo Klaas Referaat TREPID Juhendas: Peeter Savisaar Paide 2010 Sõltumata matrjalide valikust võiks nimetada kahte põhilist trepitüüpi : · Lahtine ehk varvaslaudadeta trepp, mille eelisteks on avarus, õhulisus ja valguse läbilaskvus. · Kinnine ehk varvaslaudadega trepp, mille puhul on võimalik trepi alla jäävat ruumi ära kasutada näiteks panipaigana või hoopis mööbli osana (kapp, riiul vms.). Trepp võib toetuda nii puit- kui ka metallkanduritele ning lähtuvalt ruumi iseärasustest saame pakkuda viit erinevat trepilahendust : · Sirge trepp · L-trepp · U-trepp · Kaartrepp · Vahelitiastmetega e. kindlajala trepp Kasutatavate materjalide valik on väga lai alates kodumaisest männist, lõpetades eksootiliste väärispuitude ja spoonidega. Laia kasutust leiavad erinevad vineerid ja MDF- plaadid....
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool Iseseisev töö aines HOONETE KONSTRUKTSIOONID TERVISESPORDIKESKUSE HOONE EHITUSPROJEKT Üliõpilane: Indrek Matson Matr. Nr. 074014 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn 2009 a. Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Vaade kagust M 1:50 2.Vaade edelast M 1:50 3.Lõige 1-1 M 1:50 4.Hoo...
Kooli nimi Tööstustehnoloogia Oma Nimi KEEVITAJA TÖÖKOHT JA SELLELE ESITATAVAD NÕUDED Iseseisev töö Juhendaja: Juhendaja Nimi Viljandi 2011 1. Tuletöö kohale esitatavad üldnõuded (1) Tuletööd tehakse üksnes kohas, kus on arvestatud võimaliku tule- ja plahvatusohuga ning võetud tarvitusele abinõud nimetatud ohtude vältimiseks. Tarvitusele võetud abinõud välistavad tuletöö tegemisel tulekahju ja plahvatuse toimumise. (2) Tuletööd tehakse võimaluse korral alalises tuletöö kohas. Juhul kui tuletööd ei ole võimalik teha alalises tuletöö kohas, võib tuletöö tegemiseks kasutada ajutist tuletöö kohta. 2. Alaline tuletöö koht (1) Alaline tuletöö koht on spetsiaalselt tuletöö tegemiseks projekteeritud või kohandatud ...
Maastiku kujndamine referaat Juhendaja Tartu 2012 Sissejuhatus Käesolev referaat põhineb Sulev Nurme raamatul ,,Haljasalade kujundamine"(2003), mis põhineb tema magistritööl. Referaat võtab kokku raamatu esimeses pooles välja toodud põhitõed ja tähelepanekud maastiku kujundamise kohta. Ruum-selle tähendus ja määratlus Väga raske on ruumi üheselt defineerida. Kolmemõõtmeline ruumikäsitlus on ehk kõige lihtsam ja vanem ning nii inimene ruumi enamasti tajubki. Üldiselt võib ruumi arhitektuuris ette kujutada kui objektide vahelist tühimikku mida saab määratleda kolme mõõtme abil, maastikuarhitektuuris maastikuelementide poolt piiritletud alana. Vaataja mulje ruumist sõltub siiski ruumielementidest ja tema isiklikest kogemustest. Ruumi tajumisel tuleb arvestada ka neljanda mõõtmega-ajaga, tänu looduslikele protsessidele või inimtegevusele muutub ruum ajas. Eristatakse sise-ja väliruume ehk siis hoo...
TÖÖDE TEOSTAMISE ALUSDOKUMENDID Tööde teostamise aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja normatiivid ning lähteülesandes ja tehnilises kirjelduses nimetatud dokumentatsioon. Õigusaktid ja normatiivid Ehitustööd peavad olema teostatud vastavalt Eestis kehtivatele tehnilistele normidele, standarditele, tehnilistele tunnustustele ja muudele üldlevinud tehnilistele kirjeldustele, sh koole ja muid lasteasutusi käsitlevatele õigusaktidele nagu näiteks sotsiaalministri 29.augusti 2003.a määrus nr 109 "Tervisekaitsenõuded koolidele". Tööde kvaliteeditingimuste määramisel peab võtma aluseks Eestis kehtestatud nõuded, normid ja määrused. Juhul kui Eestis vastavad normid puuduvad, lähtutakse Soome vabariigis kehtivatest nõuetest ja normidest. Kvaliteeditingimuste puhul tuleb aluseks võtta alljärgnevad normdokumendid: EVS 811:2002 - Ehitusprojekt. Ehitise heliisolatsiooninõuded standardist EVS 842 : 2003. EVS-EN 12464-1:2003 "Valg...
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus..................................
Pärnumaa Kutsehariduskeskus KIPSPLAADI JA PUITPLAADI VÕRDLUS Referaat Deivy Jõesaar V-08 Pärnu 2009 KIPSPLAADID Kipsplaadid jagunevad gruppideks: 1) Tuletõkke kipskartongplaadid (GKF), 2) Standard kipskartongplaadid (GKB), 3) Niiskuskindlamad kipskartongplaadid (GKBI), 4) Tule- ja niiskuskindlamad kipskartongplaadid (GKFI), 5) Erikõvad (KEK), 6) Põrandakipsplaadid, 7) Tuuletõkke kipskartongplaadid (KTS), 8) Remondi kipskartongplaadid (KS). NIMETUS SELGITUS MÕÕDUD TÄHISTUS KASUTUSVALDKOND Tuletõkke Kartongkattega Laius: Tagumise Sisetöödel normeeritud kipskartongplaadid kipskartongplaadid, 1200 mm külje tulep...
Säästlik ja keskkonnasõbralik majandamine Irena seleznjova 8 c klass Saku ühisgümnaasium Saku 2008 PRÜGI JA JÄÄLME KÄITLUS Jäätmete sortimine Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et alates 2008. aasta 1. jaanuarist on prügilatesse keelatud ladestada sortimata olmejäätmeid, mis tähendab, et jäätmeid tuleb liigiti koguda. Esmajoones tuleks püüda jäätmeid sortida juba nende tekkimise ajal ja tekkekohas ning anda need jäätmekäitlejale üle juba sorteeritud kujul. Seda, et vedelema jäetud prügi on silmale halb vaadata, teab igaüks. Loomadele võib seesama prügi ohtlik olla. Kasvõi selle pärast peaksime me püüdma prügi nii sorteerida kui ka prügi oodusest eemal hoidma. Jäätmete sorteerimisjuhend Kuhu minna ja mida panna? · T...
K2009 Iseseisev töö aines Hoonete konstruktsioonid Teilt on tellitud väikese tervisespordikeskuse hoone ehitusprojekt. Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: ehitisealune pind maksimaalselt 200m2; kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni kuus meetrit; hoone on ühekorruseline; hoones ei saa olla otsest elektrikütet; hoone välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud; peab olema rahuldatud puuetega inimeste liikumise jm. vajaduste rahuldamine; ...
Kunsti ajalugu. Kunstiliigid · Maalikunst · Skulptuur · Graafika · Arhitektuur · Tarbekunst Skulptuuride loomise kolm põhilist viisi · Väljaraiumine · Modeleerimine · Abstraktne · Mahuline · Kompositsoon Maal Värvidega loodud kujund tasapinnal · Tahvelmaal · Seina ehk monumentaalmaal (fresko- seina maali thenika)(suur!) · Miniatuurmaal Graafika Tasapinnale kujund trükkimise abil · Kõõrgtrükk · Sügavtrükk Arhitektuur · Vastavus oma ülesandele · Ruumimõju · Osa visuaalsest ümbrusest · Ehituskunst nõuab vahetut tutvumist endaga selles kohas, kus ta asub Arhidektuur jaguneb · Kiriklik ehk sakraalne Tarbekunst · Keraamika · Matallehistöö · Klaasehistöö · Mahkehistöö · Tekstiil Keraamika · Terrakota o Glasuurimatta savinõud · Fajanss o Glasuuritud sa...
1. Millised on peamised küsimused, millega tegeleb ehituse organiseerimine ? Raiskamise viimine miinimumi, ohutuse tagamine ehitusel, tagada ladus tööde korraldus, tagada tööde kvaliteet. 2. Raiskamine ehituses: 1) Ületootmine nt plaatimissegu kokku segamine rohkem kui vaja, jätkuraudade painutamine rohkem kui vaja läheb 2) Ootamine frondi materjali puudumine, töö voolu ajaks pole piisavalt materjali ette tellitud, 3) Transport mitte otstarbeka transpordi valimine 4) Üleliigne töötlemine üleviimistlemine, ntks ülepahteldamine, kruntimine 5) Üleliigsed varud keraamiliste plaatide tellimine rohkem kui vaja (varu u 10%, või uksi ja aknaid mitte välja arvestada) 6) Üleliigsed liigutused töövõtete/tehnoloogia mitte tundmine 7) Defektid erinevate partiide plaatide paigaldamine seina (väiksed värvi erinevused) 8) Töötajate realiseerimata potensiaal kogenud ...
Füüsikalised ohutegurid on: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused; kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Optometristi füüsikalised ohutegurid Müra- töötajat häiriv või tema tervist kahjustav heli. Müra saab hinnata vastavalt tehtavale tööle. Kuulmisekahjustuste risk on olemas, kui müratase on suurem kui 80 dB(A). Sellistes tingimustes on soovitav kasutada kuulmiskaitseid. Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Optometristi müraallikad: Töötavad masinad ja arvutid; Printer; Trükkimine; Helisev telefon; Rääkimine klientidega; Ventilatsioon; Väljastpoolt tööruume tulev müra; Müra mõjud Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ...
Loo Keskkool KLAAS Keemia referatiivne töö Koostaja: klass Juhendaja: 2013 SISUKORD 1. Klaas …………………………………………………………………………………4 1.1 Klaasi saamine……………………………………………………………………4 1.2 Klaasi kasutamine………………………………………………………………...5 1.3 Klaasi tüübid……………………………………………………………………..6 2. Kokkuvõte……………………………………………………………………………8 3. Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………..9 SISSEJUHATUS 2 Klaasi kasutamisest on leide juba 3000.a e.Kr. Klaas on muutunud oluliseks materjaliks meie igapäevases elus. Klaas on muutunud arhitektuurse disaini oluliseks elemendiks - seda paljuski tänu oma unikaalsusele ehitusmaterjalide hulgas. Klaas täidab mitmeid erinevaid funktsioone: energiasäästmine, päikesekaitse, müra summutamine, ohutus, dekoratiivsus jne. Iga inimene teab mis ...
Puitfassaadi soojustamine ja renoveerimine Puitfassaadide renoveerimine ja ehitamine Vanad puitasumid on tänaseks elupaigana üsna populaarseks muutunud ja päris paljud vanad majad on omanike poolt kenasti korda tehtud. Vähegi mõistlik omanik alustab remonti muidugi katusest, fassaadi renoveerimine on tavaliselt järgmiseks sammuks. Kui selle töö käigus ka seinte seisukord üle kontrollitakse ja vajalikud parandused tehakse, on tööde järjekord igati õige. Puitfassaaadi renoveerimist alustades tuleks esmalt otsustada, millises ulatuses on eesmärgiks maja esialgse välisilme säilitamine. Õnneks kohtab üha sagedamini selliseid omanikke, kelle jaoks on maja välisilme säilitamine ja esialgsetega võimalikult sarnaste materjalide kasutamine eesmärgiks omaette ja seda isegi neis piirkondades, mida ametlikult miljööväärtuslikeks kinnitatud ei ole. Tavaliselt pannakse puitvoodri vahetamisel hoonele ka lisasoojustus ja kahjuks jäe...
Kristian Nõmmik Klaasimaailm ehituses REFERAAT Õppeaines: Hoone osad Ehitusinstituut Õpperühm: KHE 31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 1. KLAASI AJALUGU, KIRJELDUS ............................................................................................4 2. KLAASI KOOSTIS JA VALMISTAMINE ................................................................................6 3. ERINEVAD KLAASTOOTED ...................................................................................................7 3.1 Klaasuksed .............................................................................................................................7 3.2 ...
Kuressaare Ametikool Ärikoolituse osakond Arvutiteeninduse eriala Referaat: Kompositsioon Juhendaja: Maila-Juns Valdre 3.1 Väljendusvahendid: Tekstuur (ld. textura kude, ühendus) koostisosade omadustest tingitud ehituslaad, lähedane mõistele faktuur; kunstis viitab peamiselt teose vormi (näiteks välispinna) omadustele pind 1) Ruumi kahemõõtmeline osa või kahemõõtmeline kujund. 2) Asjade väliskiht (pealmine kiht). 3) Tasapinnalise kunsti alus. joon Ühe mõõtmega vorm. Suurema tähtsusega jooned on on sirgjoon ehk sirge, mis tähistab põhilisi orienteerumissuundi; regulaarne kõverjoon on ring. Mõistest "joon" tulenevad mõisted "pind", "keha" jm. Punkt Rangelt võttes saab sellega tähistada üksnes asukohta pinnal või ruumis,...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut ELAMU Põhiprojekt Teostas: Sirje Kangur Juhendas: H.Tilk EH Kaug 4 Tartu 2011 SISUKORD SELETUSKIRI..................................................................................................................3 1.ÜLDOSA, ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHEDUS.................................. 3 2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS...............................................................................3 5. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.................................................................5 6. KÜTE JA VENTILATSIOON......................................................................................5 7. ELEKTRIVARUSTU...
Lihvpingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Lihvpinkide klassifikatsioon Lihvpinke kasutatakse freesitud detailide puhastamiseks enne viimistlust, detailide kalibreerimiseks (ühesugusele paksusele töötlemine) ja kantide pehmendamiseks. Lihvpingid jagunevad järgmistesse gruppidesse: 1. kitsalindilised lihvpingid - edasi- tagasi liikuva töölauaga (detailide puhtakslihvimine), - liikumatu töölauaga (sahtlite, raamide prussdetailide lihvimiseks), - lindi servse asetusega (kilbiservade lihvimiseks), - kahe lihvlindi ja konveiereendusega (kilpdetailide puhtakslihvimiseks), - vaba lindiga (kõverjooneliste detailide lihvimiseks); 2. laialindilised lihvpingid (kilpdetailide kalibreerimiseks ja puhtakslihvimiseks); 3. trummellihvpingid (raamide, prussdetailide, tagaseinte puhastamiseks); 4. kombineeritud lihvpingid (karpide, sahtlite puhastamiseks ja sobitamiseks, prussdetailide otspindade ja kõ...
Sotsiaaltöö alused 1. Nimeta sotsiaaltöö tegemise viise. · Profesionaalne · Vabatahtlikud 2. Millised on profesionaalse sotsiaaltöö tunnused? Too näiteid kus töötavad profesionaalse sotsiaaltöö tegijad. · Palgaline töötaja · Vastav haridus · Läbinud vastaad koolitused Prof. Sotsiaaltöö tegijad töötavad : Koolides, Vanglates, KOV ja teistes riigiasutustes. 3. Loetle sotsiaaltöö sihtgruppe. · Inimesed, kellel pole kodu · eakad inimesed · vaimse tervisega inimesed · puuetega inimesed · sõltlased · töötud inimesed 4. Millised on sotsiaaltöö eesmärgid? · Aidata abivajajaid, · Aidata inimestel olemasolevaid võimalusi ära kasutada. Hoolekande ajalugu 1. Milline on vanim pensioni liik? · Sõjaväelaste pension 2. Milline muudatus toimus Euroopas 400- 500 aastatel pKr kirikuseaduses? · Kirikuseadus käskis rikastel aidata vaeseid ...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL LOODUSMAJANDUS AIAPLAAN Seletuskiri Juhendaja: Liivi Martjak Koostaja: Viktoria Ivanova Olustvere 2010 Sisukord 2 Asukoht Haljastatav krunt asub Lõuna-Eesti, Tartumaal, Ülenurme vallas, Ülenurme külas, Karikakra 12. Tartu kesklinn asub elamust umbes 10 kilomeetri kaugusel. Lähim toidupood on umbes 1 kilomeetri kaugusel. Naabris asuvad nii idas, läänes ja üle sõidutee lõunas. Elamurajoon on suhteliselt uus majade vanus jääb 10a ringi. Teed Krundile on rajatud ainult hädavajalikud teed kus saab garaazi ja lehtla juurde. Tee asub lõunapoolt sissesõidus maja juurde ja teine tee asub maja taga mis viib lehtla juurde. Maja esiseks teeks on kasutatud betoonplaate . Tee krundi ettevalmistamine valada killustikaluse peale betoonpõhi 10cm ja mõne päeva pärast panna 3-4cm ...
SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ehituses on aina rohkem hakatud vaatama tulevikku ning hakatud otsima kauakestvamaid materjale. Klaas on üks neist materjalidest ja tänapäeval on see ehituses väga laialdaselt levinud. Klaas on oma olemuselt küll üpriski lihtne ehitusmaterjal, kuid samas on ta keeruline paljude kasutusvõimaluste poolest. Tootmisprotsessi erinevates etappides saab klaasile anda mitmeid omadusi, mis omakorda tähendab projekteerijate ja ehitajate jaoks väljakutset valida õiges olukorras õige klaasitoode. Klaasi termiline töötlemine ning lamineerimine on kõige olulisemad klaasi struktuurseid omadusi ning välimust mõjutavad tootmise etapid. Erinevad klaasilahendused on samal ajal nii ainulaadsed ja silmailu pakkuvad kui ka praktilised ja kauakestvad. Käesolevad referaadis on käsitletud klaasi kui materjali omasuded, liigid ning kasutusalad. ...
1.Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, materjalide loetelust ja spetsifikatsioonist (sisaldab koguseid ja mõõte), tehnilistest ja arhitektuurilistest joonistest, hooldusjuhenditest ja muudest asjakohastest dokumentidest ja materjalidest. Ehitusprojekti sisu ja mõiste juriidiliselt on esitatud ehitusseaduses. Ehitusseaduse § 18 kohaselt on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab hinnata ehitisele õigusaktides esitatud nõuete täitmist. Ehitusprojekti olemasolu on oluline ka hilisema ekspluatatsiooni ja hoolduse läbiviimise seisukohast. Iga teine isik või organisatsioon saab ehitusprojekti abil ülevaate ehitise tehnilisest lahendusest ja osk...
Töökeskkonna riskianalüüs Kristo Juurmets, Hans Ermast ja Tanel Narvik TPT SA-14 12.12.2015 1.Tööandja on kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades temaealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse paragrahvidest nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. 2.Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Töökoht peab olema tehniliselt heas seiskorras ja korrapäraselt hooldatud. Kui töökohas on ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb need alad märg...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
