Pharose tuletorn Arvukate madalike ja veealuste kaljude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähenemine sadamale, käskis vaaro Ptolemaios teine Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorni. Tuletorn sai valmis aastal 279 eKr. Tuld tehti puudega. Kütus tuleriida jaoks toimetati kohale mööda lauget keerdkäiku eeslite abil. Tule valgusjõudu suurendati liikuvate metallpeeglitega. Valgest marmorist tuletornil oli 3järku alumine korrus oli ristkülikukujuline, keskosa oli kaheksanurkne ja ülaosa silindriline, tuletorni tipus seisis kreeka merejumala Poseidoni kuju. Tuletorn sai kannatada maavärinates aastatel 279 eKr, 365.ja 1303 ning varises lõplikult kokku 1326. aastal. Aleksandri tuletorn oli 122m kõrgune, tuletorni tipus põles tuli nii päeval kui öösel. Valgus oli nii ere, et ta paistis merele 56 km kaugusel. Tulevalgust peegeldati merele tohutu suure nõguspeegliga. ...
Phrasose tuletorn Aleksandrias Aastal 279 e.K.r, pärast 20 aastat kestnud ehitamist oli Aleksandria tuletorn valmis ja nimetati kohe üheks maailmaimeks. See oli esimene suur tuletorn, mida iganes ehitatud, ning pealegi võimas, et pidas vastu üle tuhande aasta ka mitmele maavärinale. Tuletorn sai oma nime Pharose saarelt, kuhu ta ehitati. Paljudes keeltes tähendab sõna "pharos" tänapäevani "tuletorni". Saar asus väljaspool Aleksandria sadamat ning oli ühendatud maismaaga teetammi kaudu. Me võime Pharose tuletornist saada ettekujutuse Rooma müntide järgi ja vanaaja käsikirjadest leitud kirjelduste põhjal. 122 meetri (400 jala) kõrgust tuletorni võisid merel seilavad laevad näha paljude miilide kauguselt. Valgest marmorist Pharose tuletornil oli kolm järku, millest igaüks oli kitsam. Torni alumine korrus oli ristkülikukujuline, keskosa oli kaheksanurkne ja ülaosa silindriline. Aastal 1326 p.K.r sai tuletorn maavärin...
Aleksandria tuletorn On seal saar meres, kus üles kõrgele tuiskavad lained, just Egiptuse ees, nimeks sellel saarel Pharos. Niivõrd kaugel on rannast ta, kui võib päevaga viia Kaarekas laev, mida pärituul tagant tõukamas tubli. Saarel on sel sadam hea ning tõttavad siit mereteele Võrtsete külgedega laevad, kui värsket vett nad on võtnud.... ,,Odüsseia" Ehitamise aeg: 299.a. eKr alustati tuletorni ehitust. Ehitus tööd kestsid u 20 aastat. Ehitamise põhjused: Aleksander Suur asutas Aleksandria linna 332 eKr. Varem asus selles paig...
ABJA-GÜMNAASIUM Janetta Lille HELLENISTLIK KUNST Referaat Juhendaja: C. Lõhmus Abja-Paluoja 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus.........................................................................................................................3 2.Ehitised...............................................................................................................................4 2.1. Halikarnassose mauseloum............................................................................................4 2.2. Artemise tempel.............................................................................................................4 2.3 Pharose tuletorn..............................................................................................................4,5 3.Linnad....................................................................................................................
VANA - KREEKA Antiik-Kreeka/Kreeka/Hellas ISELOOMUSTUS Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku. Vana-Kreeka ajaloos eristatakse viit perioodi: Kreeta-Mükeene periood, umbes 2000 eKr 1000 eKr. Tume ajajärk, umbes 1100 eKr 800 eKr Tsivilisatsiooni uus tõus aastatel 800 eKr 500 eKr Kreeka klassikaline ajajärk, umbes 500 eKr 338 eKr Hellenismiperiood, 338 eKr 30 eKr. ISELOOMUSTUS Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunstiosas Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega Kreeka kunst on seotud usuga jumalatesse ja mütoloogiasse Jumalaid oli palju. Jumalate üle valitses taeva- , tormi- ja äikesejumal Zeus. Lisaks ol...
Ürgaeg loomanahad, erinevad taimsed kiud luudest-, teokarpidest keed Egiptus N:tuunika, kalasiiris Vana riigi periood M: niudevöö, põll, schenti (2778-2263 a ema) trapeeringud; plissee Keskmise riigi periood linane; puuvillane; siid (2263-1710 a ema) laiad kaelaehted Uue riigi periood parukad, tripati (1710-1090 a ema) sandaalid Kreeta N:pihik, põll, püksseelik, Varane järguline seelik, 3000-2000. a e Kr M: niudevöö, Keskmine lühike seelik, 2000-1700. a e Kr kitoon Hiline 1700-1450. a e Kr. keep, peakatted linane;villane, nahk filigraansed ehted lõike kasutamine sussid,...
7 MAAILMAIME Maailmaime Number Egiptuse püramiidid 6 Babüloni rippaiad 7 Zeusi kuju Olümpias 1 Pharose või Aleksandria tuletorn 5 Artemise tempel Efesoses 2 Halikarnassose Mausoleum 3 Rhodose koloss 4 · Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Kuulsaim neist on Hufu (Heopsi) püramiid. See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis: algselt 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest tipp on hävinud. Alles 1880. aastal ületasid Kölni toomkiriku tornid püramiidi kõrguse 10 m võrra. Vapustavad on teisedki arvud: külgede pikkus 230,37 m (enne pealiskatte kadumist 232,4 m), pindala 5,4 ha, maht algselt 2 521 000 m³ (praegu umbes 170 000 m³ võrra väiksem), kogukaal 6,5-7 miljonit tonni. Rajatis püstitati ligikaudu 2...
Seitse maailmaimet SEMIRAMISE RIPPAIAD BABÜLONIS 23 sajandil e. Kr. asutasid sumerid linna nimega Kadingiri. Amoriidid võtsid lahingus linna endale ja nimetasid selle täpselt samuti nagu sumeridki olid teinud, "jumala väravaks"- Bab-iliks (Babülon). Linna järgi hakati kogu riiki nimetama Babülooniaks ja selle elanikke babüloonlasteks. Babüloonia ajaloolase Bernossose andmetel ehitas kuningas Nebukadnetsar kivist kõrgendiku, millele andis mägede välimuse ja istutas sinna igat liiki puid, luues nii rippuva pargi, et tema naine ei tunneks igatsust kodumaa looduse järele. Babüloni rippaiad asusid Babüloni müüridel. Strabon annab ka rippuvate aedade mõõdud: "Rippuv aed on nelinurkne, külgede pikkus neli plethronit," üks plethron on 29,6 meetrit. Neid aedu peetigi antiikajal Babüloni suurimaks imeks. Neid rippaedu tuntakse rohkem Semiramise rippaedadena. Aedade üldpindala on ca. 1200 ruutmeetrit ...
7 MAAILMAIMET Referaat Sisukord. SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................3 GIZA PÜRAMIID....................................................................................................................................4 EHITUS..................................................................................................................................................4 GIZA SFINKS. .......................................................................................................................................5 SEMIRAMISE RIPPAIAD.....................................................................
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Kätlin Vaisma UUED JA VANAD MAAILMAIMED Referaat Keila 2008 Sissejuhatus Seitse vanaaja maailmaimet olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhau...
GIZA PÜRAMIIDID EGIPTUSES Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. Üldse on Egiptuses püramiide umbes 70, võib- olla ka 80. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse orgu kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini.(Kinggi 1996:9) Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ja rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks.(Kinggi 1996:15) Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Seda surnud linna valvab sfinks, kelle tähelepanelik pilk ulatub kaugele üle kõrbeliiva. Mõistatuslikkuse ja salapära sümboliks kujunenud sfinksi lasi ehitada vaarao Chepren (arvatakse, et vaarao pea on vaarao portree). Sfinks on tegelikult in...
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................2 1. Püramiidid............................................................................................. 3 1.1. Püramiidide ehitus................................................................................................3 2. Semiramise rippaiad Babülonis...........................................................4 3. Artemise tempel Efesoses......................................................................6 3.1. Templi välimus.....................................................................................................6 4. Zeusi kuju Olümpias.............................................................................7 4.1 Templi ehitus.........................................................................................................7 5. Halikarnass...
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi Õppetool Liisa Põldaas TT 08 MAAILMAIMED ANTIIKAJAL JA TÄNAPÄEVAL Referaat Juhendaja: Õie Ristioja Väimela 2009 2 Siskukord Siskukord...............................................................................................................................3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................4 2. Antiikaja maailmaimed......................................................................................................5 2.1. Cheopsi püramiid........................................................................................................5 2.2. Semiramise rippaiad....................................................................................................7 2.3. Artemise ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
