Permikomid Anna-Liisa 10c Enesenimetused: komi-otir komi-mort permjak Permikomid elavad ASUALA Permikomi ringkonnas Permi krais, Kirovi oblasti loodeosas ning mitmel pool Siberis Tjumeni oblastis. Murdepunkte permikomide ajaloost 1472-1505 - 1930-ndad - permikomid sunnitakse hävitatakse füüsiliselt vene õigeusku ja või suletakse allutatakse Moskva vangilaagritesse suurvürstiriigile. suurem osa emakeelse 18. saj. algus Vene õppekirjanduse suurmaaomanik Grigori autoreid, Stroganov sai Peeter teadustöötajaid ja Suurelt enamuse permikomi kirjanduse permikomi asualadest rajajad. "igaveseks ja päritavaks 1960-ndad algab valduseks", permikomid permikomide massiline pärisorjastatakse. väljarändamine oma 1925 - rajatakse Komi- ajaloolise...
Permikomid Pärimus Permikomid on komide teine põhirühm. Sürja- ja permikomisid on peetud ka üheks rahvuseks, ent tänu endise NSV pikaajalisele mõjule on tänapäeval tegemist erinevate rahvastega. Sürja- ja perikomi murded on üsna lähedased ja vastastikku arusaadavad, kui kummalgi rahval on oma kirjakeel. Asukoht Permikomid elavad Kaama jõe ülemjooksualal. Neil oli oma ringkond, kus nad moodustasid pea rahvastikust, ent 2005.aastal see liideti Permi kraiga. Pindala - 32 876 km² Elanikke - 127 200 (2010) Ringkond 1989. aasta andmeil elas ringkonnas 161 000 inimest, kellest 61,4% olid permikomid. Paljud on pärast II maailmasõda lahkunud paremat elujärge otsima. Näiteks 19591979 lahkus ringkonnast 79 000 permikomi, mis oli 1/3 ringkonna rahvast. Praegu on ringkonna elanikest 59% permikomid, 38% venelased, 0,8% tatarlased, 0,5% ukrainlased ja 0,5% valgevenelased. Tänapäev Permikomide arvukus on pärast NSV lagunemist pidevalt kahanenud n...
Rocca al Mare Kool Sandra-Liis Mägi KOMID Referaat Tallinn 2016 Sissejuhatus Komid on soomeugrilaste permi rühma kuuluv rahvas. Komid jaotuvad kaheks peamiseks rühmaks: sürjakomideks ja permikomideks. Nende peamine asuala on Võtšegda ja Petšora jõgikond, Euroopa kirdenurgas. Asuala Komid asustavad hõredalt üsna suurt maa-ala Euroopa kirdenurgas. Peamiselt elavad nad Võtšegda ja Petšora jõgikonnas, aga ka Vaška ülemjooksul ning Kaama ülemjooksul. Petšora keskjooksul ning selle lisajõgede Ussa ja eelkõige Ižma kallastel elavad ižmakomid. Sürjakomidel on Venemaa Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinn on Sõktõvkar. Permikomidel on Permi oblasti loodenurgas autonoomne ringkond, mille keskuseks on Kudõmkar. Autonoomsest ringkonnast on on ...
Komi keel Timofei Rudenko 9b Komi keel kuulub soome-ugri keelte Permi rühma. Keelt kõnelevad umbes 250 000 inimest Komi Vabariigis. Jaguneb kaheks suuremaks murderühmaks: põhjas sürjakomi, lõunas permikomi, mis on suhteliselt sarnased ning ühe keele oskaja üldjuhul suudab teist mõista Komi keeles vaimulike tekstide kirjutamiseks on kasutatud oma tähestikku, niinimetatud vanapermi kirja, mille lõi hiljem pühakuks kuulutatud Permi Stefan. Aastatel 13721375 on Stefan koostanud 24 tähega komi tähestiku anburi ja selle alusel tõlkinud komi keelde usutekste
Komid Kätleen Noormägi Geelia Arula 10.C klass Jõgevamaa Gümnaasium 2013 Komidest üldiselt Komid on soomeugri rahvas Jaotuvad sürja ja permikomideks Komi tähendas algselt ,,inimene" Komidel on oma riik Komi Vabariik Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asuala Põhiliselt Euroopas Uurali mägedest läände Asustuvad hõredalt Nad elavad peamiselt Võtsegda ja Petsora jõgikonnas Valdavalt tasane asuala on jaolt kaetud okasmetsaga Põllumajanduslikke maid leidub enam lõuna pool Põhjas ulatub Komimaa tundravöötmeni Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arvukus 2010. aasta andmete põhjal on komisid u 320 000 Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 95 komit Enam kui pooled Komi V...
Uurali keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige suurem keelkond, mis koosneb vähemalt 30'st keelest. Neid räägitakse laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ja idapoolne piir Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõe äärde Lääne-Siberis.Uurali keeled erinevad teineteisest märkimisväärselt, olles tüpoloogiliselt mitmekesised nii fonoloogia, morfoloogia kui ka süntaksi poolest.Uurali keelkonda kuulub kaks keelterühma, millest üks soome-ugri rühm. Uurali keelte ürgkodu asukoht on teadmata, kuid tõenäoline ürgkodu oleks Daniel Abondolo hinnangul üsna suur ja hõredalt asustatud piirkond Uurali mäestiku lõunapoolse otsa läheduses. Uurali Rahvas Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Läänepoolsed soomeugrilased on europiidid, kuid Siberis elavad handid ja mansid, ungarlaste lähimad sugulased, nagu samojeedidki on uurali rassi esindajad, milles on nii europiidsei...
Udmurdid ja nende keel Referaat Udmurtide endanimetus tähendab 'niiduinimest'. Varem nimetati udmurte votjakiteks. Sellel oli halvustav tähendus ning 1920.-30. aastail sellest loobuti. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinnaks Izevsk. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. Udmurtide arvukus viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Udmurdi keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma. Lähimad sugulaskeeled on permikomi ja komi keel. Erinevused udmurdi ja komi keele vahel on umbes sama suured kui eesti ja soome keele vahel. Murdeerinevused põhja- ja lõunaudmurtide vahel on suhteliselt väikesed. Eraldi etnilise rühma moodustavad Põhja-Udmurtias Glazovi linna ümbruses elavad bessermanid. Tegemist on ilmselt udmurdistunud bulgaaride või tatarlastega. Nende keelt on üldiselt peetud udmurdi keele murdeks. Udmurdi kirjakeel põhineb kirillitsal, mida ...
HÕIMUPÄEVAD 2014 HÕIMUPÄEVADEST • Kaunis tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. • 1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. • Hõimupäevade põhiüritusteks on suured pärimusmuusikakontserdid Tartus, Tallinnas ja Viljandis, kuid eri soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblid reisivad üle kogu Eesti, esinedes koolides ja rahvamajades. UURALI RAHVAD • Uurali rahvad on samojeedi ja soome-ugri rahvad, mida seob omavahel keelesugulus. • Uurali rahvad räägivad uurali keeli, mis samuti jagunevad samojeedi ja soome-ugri keelteks. • Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad un...
Kommunikatsioon - Informatsiooni edastamine, vastvõtmine, suhtlus. Identiteet - Teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes; eneseteadvus. Indeks - Selline keelemärk, mille tähistaja on loogiliselt või põhjuslikult seotud tähistatavaga. Sümbol - Selline keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava vahel on meelevaldne kokkuleppeline seos. Funktsioon - Ülesanne, kohustus, roll. See, mis tuleb kellelgi või millelgi teha. Euferism - sobimatuks peetava sõna või väljendi asemel kasutatav mahendav sõna. Keelemärk - Signaal (tähistaja), millega on seotud kokkuleppeline tähendus (tähistatav). n.Sõnad Ikoon - selline keelemärk, mille tähistaja sarnaneb tähistatavaga kas visuaalselt või heliliselt. n.Foto Achilleuse kand Archilluse ainuke haavatatav koht, st. Inimese nõrka ja haavatavat kohta. Parise otsus Tähendab tüliõuna või võimatut valikut. Sisyphose töö Sisyphos pidi allmaailmas suurt kalju rahnu mäetippu veeretama mis sealt iga...
Keelte teke ja rühmitamine. Eesti keelesugulased. Emakeel gümnaasiumile Nelle Äike Turba Gümnaasium Kuidas keel tekkis? Algkeel Polügenees Monogenees Kuidas keeli rühmitatakse? Tüpoloogiline Flektiivsed keeled Aglutinatiivsed keeled Analüütilised keeled Areaalne Geneetiline Eesti keelesugulus Lähimad keelesugulased: Läänemeresoome keeled: Lõuna rühm: eestlased Põhja rühm: liivlased soomlased vadjalased karjalased vepslased isurid Soomeugri keeled: Saamid Volga keeled marid mordvalased Permi keeled komid Ugri keeled udmurdid ungarlased handid mansid Samojeedi keeled: neenetsi eenetsi sölkupi ngassaani Ülevaade uurali keeltest: Keel Kõnelejai Ohustatuse aste Asuala ...
Referaat Ida-Virumaa Jõhvi vald Jõhvi linn on Eesti kirdepoolseima maakonna (Ida-Virumaa) keskus, mida riigi idapiirist lahutab vaid 50 kilomeetrit. Jõhvi asub kahe rahvusvahelise maantee, Tallinn - Narva ja Jõhvi - Tartu - Valga ristumiskohal. Linna läbib Tallinn - Narva raudtee, mida mööda kulgeb enamik Eesti raudteevedudest. Soodsast asukohast tingitult on Jõhvi kujunenud Ida-Virumaa kaubandus- ja finantskeskuseks, mida iseloomustab hea infrastruktuur. Ettevõtluskliimat soodustab asjaolu, et enamik riiklikke regionaalseid keskasutusi paikneb Jõhvis või selle lähikonnas. Ettevõtlikule inimesele pakub kiirestiarenev Jõhvi parimaid võimalusi eneseteostuseks. Rahvuslik koosseis(Rahvastikuregistri seisuga 01.01.2011) 1. Eestlane 4094 2. Venelane ...
SOOME- UGRI KEELKOND ÜLDANDMED • Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt, mille kõnelejaid on kokku ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, Soome, Mordva ja Eesti keele kõnelejad on kokku 21 miljonit ning ülejäänud 19 keele kõnelejaid on kokku 2 miljonit. • Soome-ugri keelte kõnelejaid on teiste keelte keskmisest kõnelejate arvust rohkem. Soome-ugri keelte kõnelejate arv 9% ungarlased 4% 4% soomlased mordvalased eestlased 22% 61% muud • Soome-ugri keelkond ei ole iseseisev keelkond, vaid üks haru suuremast keelkonnast, mida kutsutakse Uurali keelkonnaks. • Uraali keelkonna teine põhiharu on samojeedi keelkond. • Samojeedi keelte kõnelejaid on kokku umbes 26 000. • Arvatakse, et Uurali algkeelt kõneldi rohkem kui 6000...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Maailma keeled Mari-Liis Eha 9.Klass Tallinn 2008 Sisukord: Maailma keeltest üldiselt. Lk 3 Uurali keeled. Lk 3 Võru keelest. Lk 4 Võru keele ajalugu. Lk 4 Võru keelenäited. Lk 4 Võru tähestik. Lk 5 Tulevikunägemus võru keelest. Lk 5 Kasutatud kirjandus. Lk 6 lk 2 Maailma keeltest üldiselt. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 40007000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja ...
Kui palju on maailmas keeli?- täpset arvu ei tea keegi, kuid enamik teatmeteoseid väidab, et u 6000-7000, kuid on pakutud ka 3000 ja 10 000. suur kõikumine on tingitud sellest ,et keeli on väga raske kokku lugeda. Kõigub ka avastatud keelte arv, sest väiksemaid keeli sureb märkamatult välja. Kui palju on eri keeltel kõnelejaid?- keelte enamiku kõnelejaskonna suuruse kohta puudub igasugune informatsioon. Valdav enamik maailma keeli on väikesed, nende kõnelejate arv ei ulatu üle 100 tuhande. Kuidas keeli liigitatakse?- kasutatakse põhiliselt kaht liigitust: tüpoloogilist ja geneetilist. Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused, geneetilise liigituse aluseks keelesugulus. Keelesuguluse tuvastamine- keelesuguluse tuvastamiseks otseseid andmeid on väga napilt. Algkeeled on palju varasemad, et nendest mingeid kirjalikke andmeid säilinud ei ole. Seetõttu keelesuguluse tuvastamiseks kasutatakse põhiliselt võrdlev-ajaloolist meeto...
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline ...
1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveeri...
6 Soomeugri keelkond eestlased mordvalased muud 1 2 mlj Samas on soomeugri keeled ise väga erineva suurusega. Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed Soomeugri keelkond ei ole täiesti iseseisev keelkond, vaid üks haru suure- Soomeu...
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates...
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) ...
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahen...
Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasu...
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teor...
1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; ...
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole o...
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga...
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...