Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" perestroika" - 394 õppematerjali

perestroika ehk uutmine. Reformide käigus toimus korruptsiooni- ja alkoholismivastanevõitlus, üleminek turumajandusele, sisepoliitikas liberaalsed reformid ja glasnost ehk uutmine, mitmeparteiline demokraatia.
thumbnail
2
doc

HILISSTALINISM, SULAAEG, STAGNATSIOON, PERESTROIKA

Rahvusküsim Venestuspoliitika tugevnemine (ENSV-s ideoloogia otsus aastast 1987); us rahvuskonfliktid Nõukogude Liidu eri piirkondades; vene natsionalismi tõus Igapäevaelu Defitsiit; eri poodide süsteem; korteriprobleemi teravnemine; spekulatsioon Välispoliitika Breznevi doktriini rakendamine; osalemine Helsingi julgeoleku ja koostöö protsessis; võidurelvastumise uus algus (1979); osalemine regionaalsetes konfliktides Valdkond Perestroika ja glasnost (1985 ­ 1991) M.Gorbatsov Põhisisu Poliitika Kaadrireform; poliitilise süsteemi ümberkorraldamine; mitmeparteisüsteemi teke; uue liidulepingu väljatöötamine; vastuolude süvenemine keskuse ja liiduvabariikide vahel Majandus Majandusreformi algatamine; erasektori lubamine; alkoholivastane kampaania; esmatarbekaupade defitsiit; talongid; agraarprogrammi algatamine...

Ajalugu
189 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Perestroika ,NSVL

Aasta lõpp taheti rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS 1987. aasta lõpul loodud esimene demokraatlikel põhimõtetel tuginev massiorganisatsioon Eestimaa laul- 1988 septembri massiüritus lauluväljakul, kus oli kohal 300 tuhat inimest Rahvarinne- 1988 aprill rahva liikumine perestroika toetamiseks ERSP- 1988 aastal esimene poliitiline erakond, Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei interliikumine- 1988 aasta suvel mille moodustas liikumine eesotsas tehaste töölised (venelased) Suveräänsusdeklaratsioon- 1988. 16. nov millega sätestati eestlaste ülemuslikkus Balti kett- 23.august 1989 inimkett Tallinnast ­ Vilniusesse Eesti, Läti, Leedu rahvad Eesti kongress- Eesti vabariigi kodanike vali...

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Perestroika – sotsialismileeri lagunemise peamine põhjus

Perestroika ­ sotsialismileeri lagunemise peamine põhjus NSV Liidus olid just üksteise järjestikku nii elust kui ka riigipea ametist lahkunud kolm vanadusnõtra meest: Leonid Breznev 1982, Juri Andropov 1984, ja ainult aasta hiljem Konstantin Tsernenko 1985. Selleks ajaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajadust hakkas aduma isegi sügavkommunistlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, kes omas ühte kõrgharidust õigusteaduskonnast ja teist põllumajandusalal, kuid kes kõigest hoolimata uskus kommunistlikesse ideedesse. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika. Perestroika ehk uutmine (vk ) kuulutatigi NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987...

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Perestroika – sotsialismi lagunemise peamine tõuge

Doktriin tähendas, et NSVL takistab iga hinna eest kapitalismi levikut sotsialismimaadesse. Loobudes doktriinist, andis see igale rahvale õiguse senisest rohkem valikuid ise teha. Näiteks lubati luua ka muid erakondi peale NRPK. Sotsialismileeri rahvad kasutasid kõiki võimalusi ära, et saada nõukogude võimust sõltumatuks. Perestroika püüd majandust päästa kukkus läbi. Endiselt valitses sotsialismimaades madal elatustase ja kaupade puudus. Gorbatsov kasutas majandusprobleemide lahendamisel mõtlematuid võtteid. Näiteks alkoholismi vastu võitlemiseks lasi Gorbatsov ulatuslikult maha raiuda viinamarjaistandusi. Taolised radikaalsed võtted külvasid rahvasse ainult viha ning ei aidanud kuidagi käsumajanduse arenemisele kaasa. Vastupidi, rahva vastuseis käsumajanduslikule süsteemile suurenes....

Ühiskonnaõpetus
71 allalaadimist
thumbnail
3
doc

PERESTROIKA

aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsovi. 54-aastane Gorbatsov oli noorim liider NSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut, esindades põlvkonda, kes oli tulnud poliitikasse Hrustsovi sula ajal. Gorbatsov oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi, ning oli valmis neid tegema. Samas polnud tema eesmärk mitte üleminek demokraatiale ja turumajandusele, ja ammugi mitte NSV Liidu lagundamine, vaid käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Gorbatsov uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et nii usuvad paljud NSV Liidus ja sotsialismimaades. See eksiarvamus läks Gorbatsovile kalliks maksma. Nõukogude juhtkond lootis, et nii nagu Hrustsovi sula ajal, õnnestub NSV Liidu fassaadi mõnevõrra muutes ja kaunistades Läänt petta ning keerulisest olukorrast välja pääseda. Hingetõmbeaja saavutamiseks vajas NSV Liit pingete leeven...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Perestroika

Piirkondlikud konfliktid laabusid. NSV Liit lõpetas varem rahastatud rahvusvahelise terrorismi toetamise. Genfis kirjutati 1988.aastal alla lepingule, mille kohaselt NL viis oma väed Afganistaanist välja. Seda 1989.aasta veebruariks. Nicaraguas lõpetati kodusõda 1988.aasta märtsis. 7 Tagajärjed Perestroika tagajärjel lagunes Nõukogude Liit, seda mitmetel sisepoliitilistel ja välispoliitilistel põhjustel. Gorbatsov keelas NL-il sekkuda teiste riikide sisepoliitikasse. NL kaotas võimu teiste riikide üle. Siseriiklikult oli tugevaim tagajärg majanduse allakäik. Riik oli kriisi äärepeal. Seoses glasnostiga tekkis inimestel julgus enda arvamust avaldada. Tekkisid erinevad rahvaliikumised. Rahvas hakkas mässama ja meelt avaldama....

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Miks oli perestroika nsvl-is paratamatu

Miks oli perestroika NSV Liidus paratamatu? Kätlin Keinast 12c Perestroika algpõhjuseks oli teatavasti ülejõukäiv relvastatuse võidujooks jõuka NATO-ga, mis lõppes 1980. aastate keskpaigaks NSVL-i pankrotiga. Perestroikat ehk ümberkujundamist pidas Gorbatsov 1985. aasta aprillis toimunud NLKP Keskkomitee pleenumil majandusliku arengu kiirendamise päästerõngaks. Muutused olid vajalikud, sest NSV Liit oli väljapääsmatult suurtes majandusraskustes. Millised põhjused olid need, mis tekitasid vajaduse perestroika järele? Nii Nõukogude Liit kui ka USA kartsid vastase võimalikku sõjalist rünnakut ning teineteist püüti hoida konstantselt hirmu all. Ühendriikide president Ronald Reagan uskus, et kui NSVL-ile peale suruda pidev konkurents, siis variseb too kokku. USA ,,kuulutas" Nõukogude Liidule majandussõja. Alustati NSVL-i põhiliste sissetulekuallikate sulgemist. Üh...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Perestroika ja NSVL lagunemine

Perestroika eesmärgid : · Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. · Ummikseisust väljaviimine. 2. Millised muudatused toimusid perestroika ajal järgmistes valdkondades ? Valdkond Muudatus Ühiskonnaelu · Tsensuurireeglid pehmenesid. · Glasnost ­ avalikustamine, sõnavabadus. · Kontaktide tihenemine muu maailmaga. · Perestroika läbiviimine. Sisepoliitika · Vähendati kommunistliku partei rolli. · Loodi NSV Liidu rahvasaadikute congress. · Loodi presidentaalne valitsemissüsteem. · Poliitiliste liikumiste tekkimine. Välispoliitika. · NSVL-i ja Hiina suhete paranemine · NSVL-i ja USA suhete paranemine · Afganistani sõja lõpp · Desarmeerimise kava · tuumarakettide hävitamine · VLO laiali saatmine · Saksamaa ühinemine...

Ajalugu
284 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks sai alguse perestroika ja glasnost?

Miks sai alguse perestroika ja glasnost? Perestroikapoliitika eesmärk pidi olema NSVL ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise, sõna vabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda, kus tehti muudatusi valitsemissüsteemis. Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna glasnost. See tähendas salastuse vähendamist ühiskonnas ning sõnavabaduse avardumist. See lubas vaba dialoogi, kritiseerida poliitikat teatud raamides, mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid ning hakati rääkima riigis toimunud katastroofidest, õnnetustest ja kuritegevuse tõelisest ulatusest. See oli...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks oli perestroika Nõukogude liidus paratamatu?

See pani aluse uuendamise programmile, ehk perestroikale . 1985. aastal sai võimule Mihhail Gorbatsov, kes uskus kommunistlikesse ideedesse. Ta alustas muudatuste läbiviimist. Perestroika eesmärk oli kiirendada majanduslikku arengut, võideldi alkoholi vastu ja juhid hakkasid rahvale rohkem tõtt rääkima, kui oldi siiani tehtud. Tekkis osaline sõnavabadus, poliitiline elu liberaliseerus. Seda kasutasid eriti hästi ära Balti riigid, kes hakkasid iseseisvust taastama. Perestroika oli NSVL paratamatus, kuna NSVL pidi püsima jääma. Riigipead soovisid, et kommunistlik võim säiliks. Sellele vaatamata toimus kõik vastupidiselt. Pille Kreos 12 C...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mil määral mõjutas perestroika Eesti iseseisvuse taastamist?

Toompea lossis lehvis taas sini-must-valge. Liit oleks võinud sõjajõuga Eestit takistada, kuid idabloki lagunemine ja augustiputs olid sise- ja sõjapoliitikat sedavõrd nõrgestanud, et ei julgetud vastu astuda demokraatia välja kuulutanud liiduvabariike (lisaks Eestile ka Läti jt.) toetavatele lääneriikidele (peamiselt USA), kellel tänu liberaalsele elukorraldusele oli elujõuline majandus ja tugevam valmisolek konfliktideks. Perestroika aitas Eesti iseseisvumisele kaasa. Ilma Gorbatsovi muudatusteta ei oleks saanud tekkida rahvaliikumisi ning kuna rahvas on demokraatlikus riigis kõrgeim võim, poleks perestroikata ka halvimal juhul ENSV-st saanud demokraatlik vabariik. Hea koostöö korral oleks õnnestunud läbi raskuste korraldada ,,oma väike perestroika" ning pehmendada Eesti NSV-s korda, kuid kuna Gorbatsov tegi selle töö juba ära, sai Eesti kasutada oma rahvuslikku jõudu ning fakti, et Eesti on...

Ajalugu ja kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Perestroika – sotsialismileeri lagunemise peamine põhjus?

aastaks sattunud keerulisse majanduslikku ning välispoliitilisse ummikusse, mille ainukeseks päästmisvõimaluseks olid muutused riigijuhtimises. Selle aasta märtsiks saigi uueks nõukogude liidu kommunistliku partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige vanameelsemad partei liikmed, kes olid samuti toetanud Gorbatsovi kandidatuuri peasekretäri kohale astumiseks. Temast pidi saama kommunistliku partei uus liider, kes suudaks riigi kriisist välja tuua ning samas sotsialistliku ühiskonnakorda endisena säilitada. Esialgseks uuenduskavaks oli riigi majandusliku arengu kiirendamine, mis pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise teel ehk perestroika teel. Ühiskonda lisandus ka veel teine märksõna ­ glasnost, see tähendas salastatuse vähendami...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

GORBATàOV JA PERESTROIKA

a. märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum peasekretäriks Poliitbüroo poolt M. Gorbatsovi. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- MIHHAIL GORBATSOV (s. 1931). Pärineb Stavropoli kraist. Lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna. Seega oli ta ajaloos ainuke NLKP peasekretär, kellel oli tõsiselt võetav kõrgharidus. 1950. aastatel tegutses ta oma kodukandis Stavropoli krais. Seal algas Gorbatsovi aeglane, kuid pidev tõus partei liinis, kuni 1978. a. sai temast NLKP KK sekretär, varsti aga Poliitbüroo liige. Tema võimkonda anti põllumajandus, oli ta ju vahepeal omandanud Stavropoli Põllumajandusinstituudis teise kõrghariduse. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- PERESTROIKA...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
2
docx

PERESTROIKA

Gorbatsov 1985 NLKP peasekretäriks o Erakordselt noor, sai 54 aastaseks, elab siiani o Taipas vajadust muutuste järele Kauba puudus Lääneriikidest ollakse maas Lootis, et elu läheb paremaks ja NSVL jätkub o Kuulutas välja perestroika ­ sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamine (''uutmine'' hiljem ei sobinud sest võru keeles tähendab ootamist) Võitlus alkoholismiga (01.06.1985 ­NSVL tuleb hakata piirama alkoholi kätte saamist) · Viinamarja istandused võeti maha · Lõhuti pudeleid · Viinamarjad tulid podi (!veiniviinamarjad) · Uued nipid nt viinasült, surrogaadid, aknapesuvedelikud, putukamürk jne · Valmistati rohkem puskarit, poes ei olnud enam kommi Suurendati majandusva...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

NSVL ja Eesti 1985

Gorbatsov. Ta oli veendnud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi. Tema eesmärk polnud üleminek demokraatiale, turumajandusele ega NSV Liidu lagundamine, vaid käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Majandus tuli taas tööle saada ning Gorbatsov tegi seda perestroika ehk majanduse uutmise teel. Kui algul pidi see olema vaid majanduse muutmine, siis ilmus peagi kõrvale ka teine märksõna glasnost ehk avalikustamine. Inimesed said suurema õiguse rääkida tõtt ja toimunud katastroofid ning küüdistamised, okupeerimised tulid avalikuks. 1986 aprilli Tsernobõli katastroofi varajamine ajas rahva vihale ja Gorbatsovil tuli läbi suruda reform, millega kehtestati presidentaalne valimissüsteem ja pidi olema mitu kandidaati. Tänu sellele pääses kongressi ka inimesi, kes soovisid kommunismi lammutada selle reformimise asemel. Samal ajal lagunes vana käsumajandus ning uu...

Ajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ajalugu 9. klass õpik - paragrahvid 28,29,30

28 Perestroika ­ nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost ­ avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost ­ avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki...

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
1
doc

NSV Liidu lõpp - spikker

1986 Tsernobõli tuumakatastroof (täieliku krahhi aitasid ära hoida vaid lääneriikide ja finantsorganisatsioonide rahalised süstid) Nõukogude impeeriumi lagunemine- Avalikustamine. Puhastati kõrgemat parteilist nomenklatuuri. 1988. aasta sügisel sügavad muutused poliitiliste jõudude jaotuses.Perestroika pooldajate ja leer lagunes. Esmalt eraldus radikaalne tiib, mis jagus kaheks: üks suund taotles perestroika radikaalstet laienemist ja süvenemist( liider ja venemaa tulevane president Boriss Jeltsin) teine suunda juhtisid rahvarinded, nõudsid Nõukogude Liidu föderatiivse süsteemi reformimist. 1939. Molotovi- Ribbentropi pakt, mille tulemusena kadus riiklik iseseisvus. 16. Nov 1988 ­ võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni 1988-89 1) nõukogude väed viidi välja Afganistanist 2)normaliseeriti suhted hiinaga 3) reguleeri...

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Taasiseseisvumine ja tänapäeva eesti

aastal ,leidnud esialgu Eestis märkimisväärset vastukaja. Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas K. Vainoga oli veendunud , et Moskvas alanud uutmine peagi vaibub ning kõik läheb mõne aja möödudes vanaviisi edasi. Need lootused osutsusid siiski ekslikuks... Ühiskonna ärkamine: *1987.a fosforiidikampaania- see tekitas ühiskonnas protest,mille tekitas see,et Eesti NSV-s hakkas seisakuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986.a lõpul,mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uure foforiidikaevanduste (Kabala-Toolse)rajamiseks Eestisse.Fosforiidikampaanias tunnetas rahvas esimest korda ühtekuuluvuse jõudu:asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. * 1987.a Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG)- 1987a. Augustis loodud Eesti esimene poliitiline ühendus.Selle grupi eesmärk oli avalikustada 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle taga...

Ajalugu
366 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Külm sõda, raudne eesriie

Teine maailmasõda muutis igal pool riigipiire ja seetõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma. Sõda muutis ka jõudude vahekorda, USA tõusis esile ja Prantsusmaa, Suurbritannia osatähtsus langes. Maailmapoliitikat määravaks jõuks sai USA kõval ka NSV Liit, kes eraldas oma alad raudse eesriidega, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Pärast Hitleri surma sai selgeks, et Stalin valmistus konfliktiks läänega. Samal ajal kutsus USA läänt üles kommunismile vastu seisma. Kuna lääs ei tahtnud uut konflikti, oldi valmis Stalinile järele andma. Sellest innustust saanud Stalin unistas maailmavallutusideest ja likvideerid igasugused demokraatia jäljed raudse eesriide taga ning valmistus sõjaks. Pikkamööda hakati seda ikka tähele panema. 1947 Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvas...

Ajalugu
249 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Nõukogude Liit pärast II maailmasõda

Hilisstalinism 1945-1953 Võimsus ja jõuetus · Sõjast väljus Nõukogude Liit poliitilises mõttes võimsama ja autoriteetsemana kui ta seda kunagi varem oli olnud · Samal ajal valitses riigis kohutav sotsiaalmajanduslik kaos · NSV Liit kontrollis suurt territooriumi Euroopas ja Aasias · 1948. aastal oli Nõukogude armees 2, 9 miljonit meest ­ sama palju kui USA, Inglismaa ja Prantsusmaa relvajõududes kokku · peaeesmärk aatomirelva loomine ja kasutuselevõtt Sisepoliitika · Stalini kontroll ühiskonna üle oli sõja ajal nõrgenenud, kuid ta ei kavatsenud sellega leppida. Kommunistliku diktatuuri kindlustamiseks tuli hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis, mistõttu repressioonid mitte ainult ei jätkunud, v...

Ajalugu
213 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun