Andres taluperemehena ei võta vastu arukaid ja objektiivseid otsuseid Mina arvan, et Andres taluperemehena ei võtnud vastu arukaid ja objektiivseid otsuseid, sest Andresel on kange iseloom ja ta ei kuula teiste nõuandeid, vaid teeb nii nagu ise tahab ja nõuab oma tõde. Selle tagajärjeks tema plaanid ja unistused seoses talu parandamisega nurjuvad. Näiteks tahtis Andres juba Vargamäele jõudes parandada oma elutingimusi ja korrastada lauta ja põllumaad. See tal aga hästi ei õnnestunud, sest enamus energiat läks Andresel Pearuga vaidlemise peale ja igapäevaste probleemidega tegelemiseks. Anrdes on ebaratsionaalne mõtleja ja unistab paremast elust ja suuremast talust, aga selle asemel ta lihtsalt tegi tööd ilma läbi mõtlemata, mida ja millal ära teha. Selle tulemusena ta küll töötas päevast päeva, aga mingit kasu see ei toonud, ses...
Võrdle omavahel Katkut ja Kõrbojat( vähemalt 4 erinevust ). 2. Miks sattus Villu vanglasse? Mida ta ise rääkis sellest? 3. Kuidas suhtub Katku Jüri Villusse?(Näited) 4. Milline suhe oli Villul Kuusiku Eeviga? 5. Milline peremees oli Kõrboja Rein? 6. Mis oli juhtunud Villu silmadega? 7. Miks ja millal ütles Loigu Kusti: `` Kõrboja läheb oma kahe Mousiga``? 8. Millisel tingimusel võttis Anna vastu perenaise koha Kõrbojal?( Rääkides oma isaga) 9. Miks arvati, et Villu sobiski Kõrbojale rohkem peremeheks, kui Katkule? 10. Kes oli Kõrboja Madli? 11. Miks olid Katku ja Kõrboja omavahel riius? 12. Miks peab Eevi oma kodust lahkuma? 13. Pärast Villu surma otsustas Anna linna minna. Miks muutis meelt? 14. Anna hinnang romaanile. Vastused: 1. Kõrboja oli suurem kui Katku. Katkul ei olnud nii vilj...
Ta oli teistsuguse välimusega, kui tavaline perenaine, sihvakas ja sale, aga tööd ta ei kartnud. Krõõt oli särasilmne ja rõõmus, kuid perenaiseks olemine ning raske töö röövised selle temalt. Nüüd oli ta kurvameelne, kuid leebe ja malbe, nii et ta meeldis kõigile, tema leebus ja siirus mõjusid hästi kõigile inimestele. Isegi Oru Pearule, kes kadestas Andrest tema naise pärast ja soovis, et temagi naine oleks samasugune olnud. Mari oli välimuselt perenaiselikum, matsakad tugevad jalad ja tööd tegi ta kõvasti. Ta oli heasüdamlik ja vastutulelik. Hoolis krõõdast väga ning võttis ta lapsed enda hoole alla ja armastas neid nagu oma lapsi. Ta oli väga rõõmsameelne, tervate ütlemistega ning armastas nalja teha. Vähemalt seni, kuni sai Vargamäe perenaiseks. Andres oli nii Krõõda kui ka Mari suhtes ükskõikne. Ainult, et M...
Kui kaua ning mille pärast oli Villu vangis istunud? 2. Mida oli Villu vangis olles õppinud? 3. Mis oli Anna perekonnanimi?Millised tingimused ta isale esitas,enne kui kõrboja perenaise ameti vastu võttis? 4. Miks ei olnud Katku Jüri nõus Kõrbojale jaanitulele minema? 5. Kus sai Anna teada,missugused on Villu unistused ja mõtted Kõrboja kohta? 6. Miks tahtis Villu Kivimäe kivid ära lõhkuda? 7. Miks ei olnud Villu nõus Kõrbojale peremeheks minema? 8. Miks Villu end maha laskis? 9. Kuidas lepitas Anna Katku Villut ema endaga? 10. Millist muutust märkas Villu ema Anna välimuses, kui Anna sammus pärast temaga kõnelemist Katku õuest välja? 11. Kes pidi saama Kõrbojale peremeheks? 12. Millal lubas minna Anna uue kiiguga kiikuma? Vastused: 1. Villu istus vangis sellepärast, et ta tappis Künka Otto teibaga ära. Ta oli vangis ~1 aasta. 2. Villu sai vangis meheks. Ta õppis märkama endaümber loodust ja muid asju. Ta hakkas hoolima töö tegemise...
Lermotov- Meie aja kangelane. Sisu seletus. Meie aja kangelase- esimene peatükk( sisu tegevuse järgi) -TAMAN. See lugu on kirjutatud Petsorini märkmete põhjal. See on Petsorini päeviku esimene osa. Selles on juttu kuidas Petsorin läheb linna nimega Taman. Petsorin satub elama ühte viletsasse hurtsikusse. Selles hurtsikus elas ka üks pime poiss. Esimesel ööl satub ta nägema kentsakat asja- pime rääkis kellegi naisterahvaga mererannas, kes omakorda ootas paati. See naine oli hüti perenaise tütar. Järgmisel õhtul kohtab Petsorin peretütart ja nad lähevad randa, istuvad paati ja sõidavad merele. Ta mõistab, et see oli lõks ja ta ei oska ujuda. Kuidagi suudab ta tüdruku paadist välja lükata ja kaldale sõuda. Kaldale jôudes ta märkas, et tüdruk polnud uppunud, vaid kõneles kaldal oma armsama Jankoga. Nad istusid teise paati tõmbasid purjed üles ja eemaldusid rannast. Kui Petsorin tagasi...
Peale Andruse, kes on olnud Eesti üks andekamaid näitlejaid läbi aegade, arvavad seda veel kindlasti väga paljud vähegi teatrihuvilised inimesed. Ta on armas noor näitleja, kes on oma praeguseks juba mitmekümne rolliga erinevates lavastustes pugenud meile südamesse just oma erakordse lauluhääle ning näitlemisoskusega, mis paneb ka kõige suuremad asjatundjad ahhetama. Olles olnud juba nende viie aasta jooksul niivõrd edukas on talle oodata veelgi tõotustandvamat tulevikku. Evelin Pangest Evelin Pang sündis 22.mail 1980. aastal, Tallinnas, kus ta elab tänapäevani. Ta õppis Tallinna 21. Koolis, kuid gümnaasiumi lõpetas Tallinna 49. Keskkoolis 1998. aastal. Samal aastal alustas Evelin õpinguid Eesti Muusikaakadeemia kõrgemas lavakunstikoolis Elmo Nüganeni valvsa silma all. Tema otsus minna õppima näitlemist üllatas p...
Aga täna ärgates on ta rõõmus, isegi ei tea mispärast. Kuulab kase kohinat ja rõõmustab, kuulab lindude laulu ja rõõmustab veel rohkem. Ta võib kuulata, nagu poleks ta kellelegi teibaga pähe löönud ja nagu poleks ta vangis istunudki. See oli Katku Villu. Lõpuks oli saanud ta vangist välja. Seal oli õppinud poiss tööd tegema. Nii ta rääkis vähemalt oma isale. Ühel päeval jooksis Villu järvele. Ta märkas teel jalajälgi, mis teda kohutavalt huvitasid. Imelik, kuidas inimesel saab olla jalajälgede vastu selline huvi. Ta uuris neid aina lähemalt ja lähemalt ning aina nuputas, kelle omad need olla võivad. Kümned, isegi sajad pisitillukesed märgid jälgedes jutustavad Villule metsanurga naabrite elust ja olust, nende töist ja toimetusist. Hakkasin aina kiiremini j...
Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas...
H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS Teos üllatas mind heas mõttes ning muutis mu suhtumist tolleaegsesse Eesti kirjandusse. Eelarvamustes olin seni A. H. Tammsaare epopöaromaani "Tõde ja õigus" osasid igavaks ning tüütuks lugeda pidanud. Tegelikkuses see aga nii ei olnudki ja romaan osutus palju huvitavamaks, kui olin uskunud. "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eesp...
,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vai...
H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Maarja Käger Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1964 (leheküljed selle väljaande järgi) I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-4...
H.Tammsaare Lugu algab sellega, et Villu oli mingile onule peksa andnud ja sellepärast vangi läinud. Mõne aja möödudes saab ta sealt välja ja tuleb koju tagasi. Kõige esimese öö magab ta lakas, sest ta ei julge koju minna, kuid siis kui ema ta avastab, et tema poeg lakas magab kutsub ema Villu koju. Enne sööki tahab Villu aga pesemas ära käija ja jookseb järve äärde.. Teel järve äärde leiab ta kingajäljed, mis talle huvi pakuvad, kuid läheb ikkagi järve äärde pesema. Peale vanglat muutus Villu, ta hakkas tööle, kohe nii et tema ema kartis, et too end ära kurnab. Kuid Villule tuli pähe idee, ta hakkas Kivimäel kive lõhkuma ja otsustas sinna põldu rajada. Villu ssoetaks ka töökoja endale, kus ta võik igasugu tööriistu ja masinaid parandada, sest teda huvitas rauakeetmine või vasega jootmine. Kätt...
klass Maria Paat August Kitzberg Referaat Juhendaja: Marika Mägi Suuremõisa,2006 SISUKORD AUGUST KITZBERG.................................................................................................4 LAPSEPÕLV...............................................................................................................4 VALIK TEOSEID:...................................................................................................... 7 DRAAMALOOMING:................................................................................................7 PROOSALOOMING:..................................................................................................9 ELULUGU...
mrtsil, kisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit La Traviata. Tegemist oli minu esimese ooperiklastusega. Ja llatuslikult vga positiivse elamusega. Libreto autor on Francesco Maria Piave. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), lle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Pldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Kster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii dObigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komissionr). Balletisolistid olid Galina Lau? ja Andrei Mihnevit?. Balliklalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles, sisu judis minuni eestikeelse snkroontlke abil. La Traviata peosatitja sopran Irina Dubrovskaya on sndinud 1981.a. Ust- Ilimskis.Ta on lpetanud Glinka-nimelise riikliku konsrvatooriumi 2004.a. ja 2005...
Läheb isa juurde sauna. Isale ütles, et tuli maale tagasi ja hakkab siin tööd tegema. Kraavi kaevama. 2) Hommikul ärgates toimetas Maret nende juures saunas. Küsiti Indreku tuleku põhjust ja mida ta tegema kavatseb hakata. Pärast sööki läks Indrek sohu vanu tuttavaid kohti otsima ja Madise kaevatud kraave vaatama. Peaaegu kõik oli muutunud. 3) Indrel läheb Madise kraave uuesti välja kaevama. Ta on nii hoos, et õieti ei puhkagi. Nii lasi paar päeva jutti, isa hoiatustele vaatamata, et järgmine päev annab ristluu tunda. Ja nii oligi. Keegi oli ka Indreku kraavi mättaid tagasi ajanud. Ühel päeval sai Indrek poisile jaole. See oli naabri Eedi.(Pearu poja Karla poeg, kellel mõistus segi. Kunagi oli lasknud endale püssiga pähe.) 4) Käib arutelu Mareti ja ta mehe Sassi elu üle, kes nüüd Vargamäel elvad vana Andrese majas. Indrek räägi Sassile oma plaanist...
Lydia Koidula Referaat Juhendaja: Siiri Meidla Koostas: Annie Leesment Abja 2008 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus...
Käisin 17.novembril 2007 Tallinna Linnahallis Gaston Leroux` romaanil põhinevat ,,Ooperifantoomi" vaatamas. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Chalice ja Tõnis Mägi. Tuntud nimedest osalesid veel Mikk Saar, Nele-Liis Vaiksoo, Andrus Vaarik, Kaire Vilgats, Egon Nuter, Meribel Müürsepp ja Tanja Mihhailova. Õhkkond muusikali eel Linnahallis oli pidulik, väljapeetud ja inimesi oli kohale tulnud palju. Minu ootused muusikalile olid kõrged ning selle avamäng ainult suurendas seda. Loo sisu oli romantiline: Christine ( Hanna-Liina Võsa), imeilusa lauluhäälega tüdruk armastas laulda ning ooperimaja suursponsor krahv de Chandon (Mikk Saar) saatis ta enda sõbra, laulutunde võtma Gerard Garrieri (Tõnis Mägi) juurde, kes oli senini olnud ooperimaja direktor. Kuid Garrier vallandati ning ooperimaja said endale Charlotte ning tema tuhvlialusest mees Alain Cholet (Andus Vaarik),...
H. Tammsaare ''Tõde ja õiguse'' I osa põhjal Vargamäe naised on fertiilsed, enamasti jõulised, kannatavad oma mehe peksu teevad kõiki vajalikke töid ja kasvatavad lapsed ülesse nagu muuseas, nii nagu nad sünnitavadki. Nad ei ole eriti silmapaistvad ning nende töö ei leia väärilist tähele panemist. Meestele nad vastu ei hakka, vaid vaikivad kannatades. Raske oli Vargamäe naistel. Krõõdale oli see koht võõras oma mägede ja soodega. Polnud siin ei põldu, metsa ega laant, mis õhtuti heliseks ja noorele naisele veidigi ta oma kodu meelde tuletaks. Ometi tuli sellega harjuda, siin tööd teha, vaeva näha ja lapsi sünnitada - siin tuli elada. Päris omaks Krõõt Vargamäed ei võtnudki, kuid ta kohanes, sest pidi. Esimestel aastatel meenutas Krõõt ikka isakodu, kui tal parajasti rasked päevad käes olid. Kuid ajapikku muutus pilt isatalust üha ähmasemaks. Vargamä...
Tsitaadid: 5 "Ja sellest asjast ta siin elas . Kuidas sa nõdrukest enam maailma ajadki , teine pommiplahvatustest ja tulekahjudest niikuinii poolsegane , ainus perekonnast ellujäänu ." Lk. 9(1. romaan ) 6 "Maanteel ei olnud suurt liiklust , oli näha vaid vene sõjaväeveokeid ." Lk 35 (1.romaan ) 7 "Kõndides õhtuhämaruses sõbra vanemate talu poole , tundus Taavile , nagu oleks ta olnud aastaid kaugel - niivõrd oli maailm tema metsades rändamise päevil muutunud ." Lk 40 (1.romaan ) 8 "Mehed kiirustasid toast tuppa , pilgud vilksatamas aknast metsa poole . "lk 227 (2.romaan ) 9 "Elutu plekikild ja kivid ta jalgade all . Maa ,...
Paikkonniti oli ühel ja samal toidul erinevusi. Omapärase meeldiva maitse andis toidule sageli reheahi, mida ei saa asendada ühegi maitseainega. Äärmiselt lihtne oli toidu laualeandmise viis: puukausis supp, vaagnal suure tükina liha, sinna juurde lõhnav rukkileib, või jälle puupütis või, kuum odrakarask külma rõõsa piimaga, reheahjus hautatud mulgikapsad sealihaga jne. Lauanõudeks olid peamiselt puust kausid. Suuremad neist olid leeme-, kördi- ja pudrukausid. Väiksemates pandi lauale silku, võid, liha, kastet. Puder oli koos rasvasilmaga ühes nõus. Suurema pere puhul asetses laual kaks või kolm kaussi nii et igaüks ulatus oma lusikaga putru võtma ja rasvasilma kastma, Lauanõudest olid laual veel piimapütid. Vahel pandi nendega või lännikutega lauale ka suppi või putru. Hiljem hakati puukausside asemele muretsema ümmargusi ja laiu savikausse ning k...