ÖKOLOOGIA - Uurib organismide omavahelisi suhteid ja nende suhteid ümbritseva keskkonnaga - Organimside elutegevust mõjutavaid tegureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks Ökoloogilised tegurid jagunevad: 1) Abiootilised tegurid tulenevad eluta loodusest (nt:valgus, hapniku sisaldus, õhuniiskus, temperatuur) 2) Biootilised tegurid pärit elusloodusest (nt: liigikaaslased, teist liiki organismid) Valguse mõju organimsile: Nähtav valgus, mis jääb vahemikku 380-760mm on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks ning loomorganismile nägemiseks. Fotoperodism organismide reageerimine ööpäevasele valgus- ja pimedusperioodi muutustele. See jagab taimed 3 rühma: 1) pikapäevataimed vajavad valgust üle 12h (nt:kartul, hernes); 2) lähipäevataimed vajavad valgust alla 12h (nt: riis, kanep); 3) päevaneutraalsed taimed pole oluli...
Hulkuvad loomad Kallid klassikaaslased. Kas me ikka tajume vastutust, mis kaasneb lemmiklooma omamisega? Tänaval jalutades märkan tihti hulkuvaid peremeheta loomi jalutamas. Loomad hulguvad eri põhjustel: 1. loomad, kes teevad n.ö. (nii öelda) oma igapäeva ringi. 2. loomad, kellel ei olegi kodu ja on sunnitud nii päeval kui ka öösel tänavatel ringi hulkuma. Õnneks on olemas varjupaigad, kus need õnnetud loomakesed peavarju leiavad. Heal juhul leiavad omanikud sealt oma kaduma läinud loomakese ülesse, kuid on loomi, kellele ei tulda sinna järele ja nende saatus on pahatihti väga kurb. Olen isegi varjupaigas loomi vaatamas ja neid jalutamas käinud. Kuid loomad ju ei soovi elada varjupaigas vaid nad soovivad elada oma pere keskel, kus ka neil kõigil on oma roll mängida. Neile meeldib kui neid silitatakse või nendega mängitakse. Nad kõik on us...
,,Tormese Lazarillo elukäik" Tegemist on anonüümse jutustusega vaese nooruki Lazariollo seiklustest mitmesuguste isandate teeniustuses. See on Hispaania kirjanduse tähtteos, mis pani aluse kelmiromaani zanrile. Teos on jaotatud seitsmesse peatükki Lazarillo isandate järgi. Kokku on peatükke seitse. Lazaro isa oli mölder. Kui Lazaro ema oli Lazaro isal töö juures külas (Tormese jõel), siis ta sünnitasgi Lazaro. See tähendab, et Lazaro sündis otses mõttes jõe peal. Kaheksa aastat pärast Lazaro sündi saadeti ta isa maalt välja, sest ta oli töö juurest varastanud. Peale maalt välja saatmist hakkas ta isa sõduriks ja suri sõjas. Peale isa maalt välja saatmist, kolis ema koos Lazaroga linna ja ema hakkas üliõpilastele süüa keetma. Tööl sai ema tuttavaks ühe mehega, kes hakkas järjest tihedamine külas käima neil. Sellest mehest sai Lazaro kasuisa ja ta sai ka endale poolvenna. Ka võõrasisa jäi töölt varastamisega vahele, mis tõttu ei saanud ...
,,Popi ja Huhuu" 20.07.12 F. Tuglas Tegelased: · Popi- alandlik ja heasüdamlik koer · Huhuu- edev, võimutsev, äkiline ahv · Isand- loomade eest hoolitsev inimene Millest raamat rääkis? Popi ja Huhuu elasid alguses koos nende peremehega. See peremees oli nende vastu hea ja hoolitses nende eest. Ühel päeval läks peremees välja, aga enam tagasi ei tulnud. Popi ja Huhuu nälgisid ja ootasid kannatamatult peremeest koju. Ühel õhtul pääses Huhuu oma puurist välja ja oli väga jõhker. Ta hakkas vana isanda asju proovima ja lõhkuma ja kiusas Popit. Popi kartis Huhuud, peitis end tihti ka kirstu alla ja jälgis teda sealt. Iga päevaga igatses Popi oma vana head peremeest aina rohkem. Kuid peremeest ei tulnud koju ning Popi pidi leppima Huhuuga . Huhuu oli Popile kui uus peremees, ta käis samuti väljas ja tõi süüa, kõndis kahe jala peal ja sõi kätega. Ühel päeval ...
Ühel kaugel, kaugel maal kaua aega tagasi kõndisid mööda pikka teed pimedad kerjused. Mööda sama teed tuli vastu neile mees elevandi seljas. Kerjused kõndisid elevandile vastu ja ei astunud üldse kõrvale. "Teelt eest ära!" karjus mees. "Kas te ei näe, et teie ees on elevant? Ta tallab teid lömaks!" Kerjused hüppasid teelt kõrvale! Üks neist ütles siis ehmatusega: "Kuidas me võisime teada, et meie ees on elevant? Me kõik oleme ju pimedad." Teine pime aga lausus: "Auväärt isand, võib - olla te ütlete, missugune see elevant õige on? Pole kunagi sellist looma kohanud" "Tulge ja katsuge teda," tegi elevandi peremees ettepaneku. "Siis te võite endale ette kujutada, missugune tore loom on elevant." Pimedad tegidki nii. Nad tulid elevandi juurde ning hakkasid teda katsuma. Üks puudutas sabaotsa, teine jalga, kolmas kõrva, neljas lonti, viies külge. Elevant oma peremehega läksid oma teed. Aga kerjused jäid rääkima, milline loom see elevant siis ...
Peremehed Tammsaare teostes Tammsaare teostes on tõesti väga suur roll olnud talupoegadel ning taluperemeestel. Eks see ole ka ju loogiline, sest tolleaegset elu iseloomustaski päevast päeva kestev ränk töö ning tänapäevasest mugavast maailmast oli asi kaugel. Et pealkiri on üpris kitsas, ei hakka ma seekord muust huvitavast kirjutama, vaid keskendun siiski sellele teemale. ,,Põrgupõhja uus vanapagan", teos kus Jürka ehtsat Eesti talupega etendas. Mitte kõige targem inimene sel maamunal, kuid siiski töökas ning hooliv. Hooliv oma pere ning maa suhtes. Jah, eks ta mõtles rohkem oma rusikate kui ajuga, kuid mis sa ikka teha saad. Kui üleval korrusel midagi puudu on, on selle korvamiseks kusagil midagi rohkem. Polnud ka Katku-Villu selles mõttes parem, ka temale meeldis ,,mõelda" oma rusikatega. Aga kes olen mina, et nende üle kohut mõista? Pehmelt öeldes invaliid, kuid siiski tugev noor mees, kel ajunatukest nii palju, et tulla mõtte peal...
Igatsen maale kus on rahu ja vaikust Inimesed elavad erinevates kohtades. Mõnele meeldib elada linnas, mõnele maal. Mina eelistan maaelu. Ma igatsen maale, sest seal on minu pere, lemmikloomad ja koduhoov, kus olen üles kasvanud. Minu jaoks on harjumatu, et aknast välja vaadates näen tänavavalgustusposte ja kiirustavaid inimesi. Kõik on hoopis teistmoodi. Maal uksest välja astudes tervitab mind õues vastu jooksev koer ja linnulaul ning mis kõige tähtsam: värske õhk. Vahel juhtub muidugi ka seda, et tuul on seafarmi poolt küla poole, kuid olles sellega harjunud, siis võib tekkida hetki, kui mõtled, et pole ammu seda õiget maalõhna enam tundnud. Mulle meeldib, kui saan oma koduhoovi eest hoolitseda, seal muru niita ja taimi rohida. Perekond on see, mis tekitab õige kodutunde ning meil on väga tähtsal kohal ka lemmikloomad. Minul on kodus neli lemmiklooma. Nad kõik on meie jaoks väga tähtsad. Meile on olu...
Deegu Grete-Sylvia Soots 7.B klass Loo Keskkool Välimus Deegu kere pikkus on 15 cm, koos sabaga 25 cm. Deegud on umbes roti suurused hallikaspruunid loomad. Neil on jässakas keha, lühike kael, suur pea, pikk karvase otsaga saba ja pikad vurrud. Terve deegu hambad on kollased või oranzid. Toitumine Looduses sööb deegu mitmesuguseid mugulaid, sibulaid ja taimede koort. Loomale ei tohi sööta midagi magusat ei magusaid juur- ega puuvilju. Magusaga toitmisel võib tal kujuneda suhkruhaigus. Kodus peetavatele deegudele tuli hiljuti poodidesse müügile spetsiaalselt neile mõeldud toit. Lisaks kuivtoidule võib neile anda porgandit, salatilehti, kurki, lillkapsast, natuke tomatit. Kui ostad poest, siis tuleb kindlasti neid väga hoolega pesta, kuna säilitusained on deegudele mürgised. Eluase Deegud vajavad suurt kodu, kuna n...
Tuglase novellid ,,Toome helbed" -Kirjeldab toomehelveste langemist. On Leeni, kelle silad seda jälgivad. Ta pea kattus toomehelvestega. Tema kolm nukku magasid toominga juures, tema mõtetes keerles muinasjutt. Muinasjutus: tüdrukud pidid kasvama kuldjuukselisteks kuningatütardeks, nad pidid elama nõiutud metsas, ning seal nad pidid 100-aastast und magama, ning kuningapojad otsivad neid. Leeni armastas neid, kui tütreid, nukud ei pidavat enam ilma temata hakkama saama, nad ei osanud teda hinnata, ta pidi nende lapselikke soove täitma. Ta tahtis, et lapsed teda austakisd, kuid lapsed olid kurdid ja tummad. Leeni arvas, et tütardele piisab ka unest, kus nad tantsida ja naerda saab. Leeni jäi magama. -Leeni ärkas õe Marie ja sulase Kusta naeru peale. Leenit häiris Marie naer. Ta arvas, et ta õde on tema seeliku tõttu edev. Noored suudlesid, ning Leeni jälgis neid uudishimulikult kaugemalt. -Marie sosistas Kustale, et too ei tohi Maali poo...
Toomas Nipernaadi Kes oli Toomas Nipernaadi? Toomas Nipernaadi oli rändur, kes rändas mööda Eestimaad, kohtudes maainimestega ja tekitades veidraid situatsioone. Iseloomult oli Nipernaadi ettearvamatu ja kirglik. Esimesel silmapilgul tundub ta kui ebastabiilne maniakk, kellele meeldib inimestega manipuleerida, et endale rahuldust pakkuda. Kuid novelle lugedes saad sa aru, et Toomases on rohkem, kui pealtvaadates tundub. Emotsioonid ja ideoloogiad, mis teda juhivad, on palju suuremate tagamaadega kui mõnel teisel mehel. Ma usun, et ta filosoofia seisneb elu lihtsas elamises. Suvel põgeneb ta oma kohustuste eest ja hakkab elu nautima üks ühele, leides naudingut kõigest, mida ta enda ees näeb. Niimoodi, maaga ühel tasemel elades, vabaneb ta oma muredest ja avab silmad lihtsatele iludele. Eraldi võiks vaadelda Nipernaadi suhtumist teistesse inimestesse. Kaasmaalastega suheldes kipub meie peategelane tihti vale...
1. Kes on Popi? Kes on Huhuu? Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. 2. Iseloomusta neid novelli alguse põhjal. Popi koeralikkus avaldub tema alluvuses ning usalduses peremehe vastu. Ta oli truu oma Isandale ning ootas teda õhinal koju, kuid too ei tulnudki. Ta pidi harjuma uue peremehega, kelleks oli Huhuu. Viimane oli aga kiuslik ning isepäine, nagu ahvid ikka, ning Popi peitis end kaitseks kirstu alla. Ta lasi end kiusata, sest koer ei hakka oma peremehele vastu. Ahv Huhuu oli iseseisev: tuli ja läks, millal tahtis. Huhuule, nagu ka teistele ahvidele, meeldis teha pahandust ning katsetada uusi asju. Ta oli väga uudishimulik.Huhuu uudishimulikkus väljendub ka tema huvis alkoholi vastu, mille ta avastas puhtalt katsetades. 3. Millest unistas Popi pärast peremehe lahkumist? Peremahe tagasitulekust. 4. Kuidas käitus Huhuu pärast peremehe lahkumist? Ühel päeval sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe ...
KRBOJA PEREMEES 1.Kui kaua ning mille prast oli Villu vangis istunud? 2.Mida oli Villu vangis olles ppinud? 3.Mis oli Anna perekonnanimi?Millised tingimused ta isale esitas,enne kui krboja perenaise ameti vastu vttis? 4.Miks ei olnud Katku Jri nus Krbojale jaanitulele minema? 5.Kus sai Anna teada,missugused on Villu unistused ja mtted Krboja kohta? 6.Miks tahtis Villu Kivime kivid ra lhkuda? 7.Miks ei rgi Eevi Annale ,et viimane Villu temale jtaks,kuigi ta just selle mttega koos lapsega Krbojale Anna jutule lks? 8.Miks ei olnud Villu nus Krbojale peremeheks minema? 9.Miks Villu end maha laskis? 10.Kuidas lepitas Anna Katku Villu ema endaga? 11.Missugune oli Krboja Anna vlimuselt?Milline ta tundus Villu emale,kui ta katku uest lks metsa poole? 12.Kes pidi saama Krbojale peremeheks? 13.Millal lubas minna Anna uue kiiguga kiikuma? ------------------ 1.Villu istus vangis selleprast,et ta li Knka Otto teibaga surnuks.Ta oli vangis enam k...
Hüpikkonn Kuningas oli väga suur nalja austaja. Ta oli valinud ka kõik oma ministrid selle järgi, kes paremini nalja teeb. Kuningas oli ka väga tüse, nagu ka ta ministrid. Tema kojanarr, Hüpikonn oli lisaks narrile veel ka kääbus ja lombakas, mis muutis tema väärtuse kuninga silmis eriti kõrgeks. Nimi Hüpikkonn oli talle antud kuninga ja seitsme ministri poolt, kuna narr ei suutnud liikuda nagu tavalised inimesed, vaid liikus hüpeldes. Hüpikkonn ja tema sõbranna Trippetta,(ka kääbus, aga siiski väga proportsionaalne ja oivaline tantsija) oli kuningas saanud kaugelt maalt. Kuna kuningas teadsis, et Hüpikkonn, ei talu hästi alkoholi, sundis ta teda ikka jooma, kuna armastas vingerpusse mängida. Trippetta läks kuningalt paluma, et too lõpetaks oma julmuse, aga kuningas viskas selle eest Trippettale hoopiski veini näkku ja tõukas teda. Langes pool minutit surmvaikust, kuni selle katkestas imelik hääl. Seepeale pakkus Hüpikkonn ette mängida ...
"Vari" Juhan Liiv 1. Kukulinn on saare peal, soo sees asuv väga vaene eluheidikute elupaik. Sinna on kogunenud kidurad vanurid, sandid ja nälgivad perenatukesed. Kukulinna elanikud elavad peamiselt valla toetustest ja neist veidi jõukamate heldete inimeste annetustest, kuid sellegi poolest on nad ülimalt vaesed: hurtsikutes valitseb pidev nälg. 2. Villu ema Marie oli õnnelik ja haritud talutütar, kes abiellus metsavahiga. Siis aga läks Villu isa peremehega tülli ja laskis jalga, jättes oma lapseootel naise maha. Marie kadus ka ise veidikeseks ajaks ära, samal ajal suri ta isa südamevalusse. Marie naases, kuid ta suri sünnitusel ja Marie ema jäi üksinda Villu eest hoolitsema. 3. Noor mõisahärra Hugo oli noor ja haritud, õiglane noormees, kes uskus uuendustesse. Ta seisis talurahva ja nende õiguste eest, oli mitmel korral hel...
,,Tõde ja õigus" Juss Referaat Koostaja: Juhendaja: 2008 Välimus ja iseloom Juss oli Vargamäe Andrese sulane. Ta oli umbes 20aastane noormees, kes oli kasvult lühike, kuid jässakas. Tal oli lühike kael ja kõverad jalad, pea kõrgete õlgade vahel. Kõndides vehkis ta omapäraselt ja naljakalt, hoides nad kangest kehast eemale. Aastatega muutus ta arukamaks, samuti oli ta sõna kuulelik, eriti kuulas ta Krõõda sõna ja seda hea meelega. Kuigi ta oli tubli töömees, oli ta ka väga tundlik, ta võttis asju südamesse. Töö Juss plaanis algul jääda Vargamäele ainult üheks aastaks, sest sealne töö oli ränk. Isegi vihmaga pidi ta terve päev põllul või heinamaal tööd rügama. Küll aga meeldisid Jussile Vargamäe küünis olevad kuumad ja lõhnavad heinad. Ta ei teadnud ühtegi pehmemat aset nendest. Ja ta jäigi Vargamäele. Lollused Sammuti sai ta hakkama ka paari lol...
,,Tõde ja õigus" on romaan kannatusest ja valust Õndsuse poole püüeldes, töökalt ja ausalt oma kohuseid täites ning üritades õigesti elada, kasvab hinges kannatus ja valu. Üheainsa inimese hingevalu muudab õnnetuks kogu perekonna elu. Vargamäe Eespere perenaine Krõõt polnud Vargamäel õnnelik. Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Noorik lootis suurt laant harjumuspärase eluga ning kus võiks rõõmust laulda, mitte aga soist maad, mis noorele naisele hingelähedane polnud. Veed Krõõda silmist hakkasid voolama juba oma esimest last kandes, kui tema meele tegi kurvaks Andrese kurjustamine. Pisarad jätkusid, mil Andres enam naise kurvastuse vastu huvi ei tundnud, naist justkui ei märganudki. Laste sündides, kui tavaliselt on inimesed täis õnne ja armastust, oli Kr...
,,Ilus ja hirmus on inime..." Elu on raske ,kui seda elada raskelt tekitades tühjast intriige, jättes täitmata kohustused, mis oled ise enda õlule võtnud või isegi lihtsalt mitte midagi tehes. Fjodor Dostojevski on kord öelnud, et igas inimeses peitub nii hea kui kurja alge. Kuid keegi ei tea, millises situatsioonis kumbki neist välja võib lüüa. Kui elatakse rutiinset elu, päevast-päeva korduvad samad tegevused ja paigad, kõik on tuttav ning tavaline, ei pruugi inimene isegi enda sees teada ja tunda neid algeid. Avastatakse need alles siis, kui äkitselt juhtub midagi ebatavalist või toimub mõni suuremat sorti muutus. Friidebert Tuglase novellis "Popi ja Huhhuu" tuleb see täpselt välja. Kui peremeest enam ei tule ning häda käes, tuleb esile Huhhuu kurjem pool ta hakkab laamendama, et puurist välja pääseda ning kui tal see õnnestub on ta justkui keegi teine. Ta pole enam puuriloom, tal on vabadus ja võimalus teha peaaegu kõike. ...
Friedebert Tuglase novellid Essee Essee ehk katsetus, seekord üritan ka mina lahti mõtestada Tuglase novellide varjatud mõtteid ja kujundeid. Lugesin viite erinevat novelli, kuid samas on neil kõigil ka midagi ühist. Esimene novell kandis nime ,,Hingemaa". Usun, et seal oli palju erinevaid peidetud sõnumeid, kuid kõige ilmsem ja tähtsam tundus mulle hariduse tähtsus. See on selle jutu põhiline teema, kus alguses räägib vanaisa, kui lolliks ta on jäänud. Asi pole selles nagu oleks ta kaotanud oma teadmised põllutöödes või ei oskaks ta enam rehkendada. Maailm liigub üllatavalt kiiresti arengu suunas ja kui sa ei täienda end piisavalt, siis võib sulle tõesti ükshetk tunduda nagu oleks sa puruloll. Hiljem selle lahke perekonna juurde sattudes mõistis ta samuti, et võid olla väga-väga töökas, kuid kui pole haridust ei saa loota heale ning soodsale tulevikule. Tei...
Kuninglikud uinakud ja kodujuust - üks päev minu elust Hommik Ärkan selle peale, kui peremees mind õue kutsub. Ma ei viitsi ennast liigutada, kuna see armsaks saanud diivan tundub täna kuidagi eriti pehme ja soe. Olen ise tavaliselt äratajarollis hommikuti olnud, aga õues on talv ja minu karvkate on nii õhuke, et kardan ära külmuda. Ma saan oma peremehe toonist aru, et tal on tööle minekuga kiire ja mina hoian teda kinni. Tõusen vaikselt ja sirutan oma pikad koivad välja ja teen ühe suure ringutuse ja lippan ukse juurde. Jälle see piinav kaelarihm, mille sinine värv mulle kohe üldse ei istu. Kui peremees vähemalt korrakski silma minu pealt laseb, siis meelega seda närides loodan, et see katki läheb ja mulle uus ostetakse. Oma esimesed käpad uksest välja tõstes tunnen ma külma, mis mind kramplikult kokku tõmbab ja värisema sunnib. Jään seisma ja tahaksin tuppa tagasi joosta, aga piinav põis vajab tühjendamist ja hambaid...
1. August Mälk ,,Õitsev meri" Koostas: Kaido Rannu 2. Tegevus toimub XX sajandi alguses, iseseisva Eesti ajal (tegevusaeg ei ole täpselt määratletav) ja kestab umbes 20-25 aastat. 3. Põhiline tegevuskoht on väike rannaküla Läänemere ääres, merel kala püüdes ja hiljem osaliselt metsakülas Lääne-Saaremaal. 4. Lugu räägib põhiliselt Turja talust rannakülas. Talus elavad ema, isa, nende kolm poega ja tütar. Ema ja isa on väga töökad inimesed, aga mitte eriti jõukad, pigem vaesed nende rikkus sõltub väga palju sellest, kuidas meri kala annab. Lapsed on neil ka tublid ja töökad. Mõne aja möödudes lahkub keskmine poeg kodust kaugsõidu laevale tööle. Järgmisena läheb mehele tütar Marie ja koju jäävad Klaus ja Hannes. Ema on juba päris vana ja haige ja ta tervis ütleb üles. Peale ema surma oli vaja uu...
Annemarie Maasik 9t Organism ja elupaik. Organismide kasulik ja kahjulik kooselu. Mõisted: ELUPAIK Liigi (populatsiooni) olemasoluks ja arenguks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum. BIOOTILINE Organismidest ja nende suhteist olenev. BIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluta looduse tegurid. ABIOOTILINE Eluta loodusest põhjustatud. ABIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluslooduse tegurid. ANTROPOGEENNE TEGUR Inimtegevusest tulenevad tegurid, mis avaldavad mõju organismidele. KOOSLUS Organismide kooselu vorm. PRODUTSENDID/TOOTJAD Orgaanilise aine tootjad. KONSUMENDID/TARBIJAD Orgaanilise aine tarbijad. DESTRUENDID/LAGUNDAJAD Surnud orgaanilise aine lagundajad. PARASITISM Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik . PESAPARASITI...
Ideekaart 1) Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa · Põhitegelased: Andres Paas väga töökas, sihikindel ja tugev. Ta ajas taga tõde ja õigust, kuid sai peagi aru, et see ei maksa eriti palju ning aegajalt on kasulik tõde veidi väänata.(Pearuga pool oma elust kohtu vahet käies). Ta oli ühtlasi ka suhteliselt jonnakas ja arvas, et temal on alati õigus, teised on tema vastu ülekohtused. Pearu Murakas kaval, salalik ja visa hingega. Ta tahtis Andrese maad endale saada, sest arvas, et Vargamäe ei saa eksisteerida kahe peremehega. Selleks, et Andrest Vargamäelt minema saada, mõtles ta välja üha uusi vingerpusse, mis kahte meest lepitamatusse tülli viis. · Tegevus: aastatel 1870-1890, tegevus toimub peamiselt Vargamäe Mäe ja Oru talus ja külakõrtsis · Põ...
Elu võimalikkusest Kõrbojal Kirjutan teile siit hauatagusest maailmast. Ehk mõistate isegi, et olen Villu, noormees sealt Katku talust. Ühel päeval, kui ma sealt paganama vanglast välja sain, läksin ma koju. Tegelikult, kui ma ükskord koju jõudsin, oli juba öö. Hommikul, kui laka pealt ärkasin, oli ka ema juba mu leidnud ning teatas kohe, et Kõrboja Anna olevat Kõrbojal. Ajasin end püsti ning enne töö kallale asumist otsustasin käia ka järveääres. Leidsin sealt tuttavad jäljed, mis kuulusid Annale ja tema koer Mousile. Varsti jõudis kätte jaanipäev ning nagu kombeks, tähistati seda peoga järveääres. Algul ma küll ei tahtnud sinna minna, kuid ema tagautsitamisel läksin siiski kohale. Anna oli lasknud kokku kutsuda kõik kohalikud noormehed, sest nüüdsest oli ju tema uus Kõrboja perenaine ning talul pidi olema ka peremees, keda Anna peolt leida kavatses. Algul ei tehtud minust seal väljagi, ...
KÕRBOJA PEREMEES A.H.Tammsaare Lugu algab sellega, et Villu oli mingile onule peksa andnud ja sellepärast vangi läinud. Mõne aja möödudes saab ta sealt välja ja tuleb koju tagasi. Kõige esimese öö magab ta lakas, sest ta ei julge koju minna, kuid siis kui ema ta avastab, et tema poeg lakas magab kutsub ema Villu koju. Enne sööki tahab Villu aga pesemas ära käija ja jookseb järve äärde.. Teel järve äärde leiab ta kingajäljed, mis talle huvi pakuvad, kuid läheb ikkagi järve äärde pesema. Peale vanglat muutus Villu, ta hakkas tööle, kohe nii et tema ema kartis, et too end ära kurnab. Kuid Villule tuli pähe idee, ta hakkas Kivimäel kive lõhkuma ja otsustas sinna põldu rajada. Villu ssoetaks ka töökoja endale, kus ta võik igasugu tööriistu ja masinaid parandada, sest teda huvitas rauakeetmine või vasega jootmine. Kätt...
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas ...
Mida uut sain teada, kui lugesin A.H.Tammsaare teost ,,Tõde ja õigus I" ? ,,Eestlasena oleme seda, mida oleme oma kirjanduses," on öelnud Rein Veidemann. Kas selles peitub ka tõde? Mina arvan küll. Juba aastasadu on kirjutatud erinevaid raamatuid eestlaste igapäevaelust töörabamistest, tülidest, pereelust, armuelust jne. Kui lugeda raamatuid, mis on kirjutatud juba sadu aastaid tagasi, siis on ikkagi tunne nagu oleks kirjutatud tänapäeva eestlastest, sest käitumine, otsused ja mõtlemine on täpselt sama, ainsaks erinevuseks keel ja kõne. Üheks selliseks raamatuks on A.H.Tammsaare teos ,,Tõde ja õigus I", milles igas lõigus peegeldub eestlaste olemust. Lugedes tundus mulle tihti, et olen seni eestlasi vaadanud väga naiivse pilguga, kuid lugedes ja mõeldes nende juhtumite üle rahulikult järele, taipasin, et on väga palju aspekte, mida olen jätnud tähelepanuta ja mis on minu jaoks uus eestlaste juures, kuid mis nii tungivalt esile ...
F. Tuglas „Popi ja Huhuu“ Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. Ühel päeval lahkus loomade peremees kodust ning jäi väga kauaks ära. Popi ei sallinud oma kaaslast ning ei suutnud oodata, millal Isand koju jõuab. Ühel päeval aga sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe asjadega laamendama. Ta proovis selga ta riideid, veeretas köögivilju mööda tuba ning kiusas Popit. Isepäine Huhuu käis kodust ära ning ühel päeval tõi ta süüa. Selle peale hakkas Popi teda austama kui uut peremeest. Aja pikku loomad sõbrunesid ning hakkasid üksteisest hoolima. Ühel päeval leidis Huhuu alkoholi ning jõi end purju, koer joobus viina lõhnast. Kui jook otsa sai, hakkasid kaaslased seda juurde otsima ning leidsid kasti, mida nad ei suutnud avada. Kui Huhuu kasti vastu põrandat katki viskas, käis hirmus plahvatus. Novelli süžeeskeem: sissejuhatus – Popi, Huhuu ja Isanda kirjeldus, hommikused sündmused; sõlmitus – p...
LYDIA KOIDULA (18431886) Lidia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Koidula ema oli sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti saksa keeles ja Koidula eesti keele oskus oli lapsepõlves kesine. 1850 kolisid Jannsenid Pärnusse. HARIDUS Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidulat kodus isa. 18541861 õppis ta saksakeelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Koidula sai kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. 1857 hakkas J. V Jannsen välja andma ajalehte Pärnu Postimees ja õige pea sai Koidulast isa abiline lehe juures, ta aitas isal algul Pärnus, hiljem Tartus Eesti Postimeest toimetada. Ajakirjanikutöö kõrvalt osales Koidula aktiivselt Tartu kultuurielus. 1870 lavastas Vanemuise seltsis oma näid...
latiinid - roomlased ning teised Latiumi elanikud, kes kõnelesid ladina keelt, etruskid Itaalia loodeosas, Etuuria maakonnas elanud elanikud, ploletaarlane vaene kodanik, patroon eestkostja, rikas kodanik, klient isik, kes oli eestkostja all, patriits põliste suursuguste suduvõsade liikmed Roomas, kellele kuulusid kodanikuõigused, plebei ülejäänud kodanikud peale patriitside, kes võisid osaleda rahvakoosolekul, rahvatribuun ametnik, kes kaitses plebeide õigusi, 12 tahvli seadus 12 pronkstahvlile kirjutatud Rooma esimesed seadused, mis olid üsna karmid, rooma õigus seaduste kogu, mille alukseks on võetud 12 tahvli seadus ning mille kohaselt on eraomand püha ja puutumatu, familia perekond, populus romanus Rooma rahvas, senat vanemate nõukogu, senaator senati liige, kes olid ametis eluaeg, magistraat valitsevad riigiametnikud, kes valiti enamasti üheks aastaks, nobiliteet riiki juhtinud kitsas perekondade ring...
"Kõrboja peremees" Teose teema: teose põhiteemaks on inimestevahelised suhted kahes talus ja Anna peremeheotsingud Kõrbojale. Teose probleemid: Kõrbojale peremehe otsimine - Villu armuprobleemid Kuusiku Eeviga - Villu kehv läbisaamine isaga - Villu halb nägemine ja vigane käsi - Külameeste üleolev suhtumine Villusse - Vaen Katku ja Kõrboja vahel - Eevi eluase pärast ema surma Teose sõnum: Ei maksa probleemide eest põgeneda, sest igale asjale on lahendus. Villu iseloomustus: Ei armastanud nalja (Villu ei armasta teistega naljatada, ei armasta teiste nalja pealtki vaadata, nagu oleks ta selleks juba liiga vana. Lk 113) - Armastas juua (Ja Villu joob, Villu hakkab seda rohkem jooma, mida enam ...
Lacium-maakond Itaalia keskosas, kus hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Etruskid Itaalia loodeosas Etruurias elanud rahvas, kelle hiilgeaeg oli VII-VI saj eKr. Nad kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi põhjal ning nende kultuuri mõjutasid nii kreeklased kui foiniiklased. Etruskid olid väga head meresõitjad, neil oli kõrgeltarenenud metallitöötlemine ning ehituskunst. Etruskid said kuulsaks ka jumalike ennete tõlgendamise kunstiga ning nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna teke: Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Asub seitsmel künkal X saj eKr kujunes asula Palatinuse künkale, teistele küngastele natuke hiljem. Terviklik linnakompleks kujunes VI saj eKr. Etruski kuningate valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkale kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid. Müürid sai linn IV saj eKr. Proletaarid vae...
Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-31 Anniriida Arge TÕDE JA ÕIGUS I Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare 2012 SISUKORD Tiitelleht.. .....................................................................................................1Sisukord ............................................................................................... .......2Kokkuvõte............................................................................................. ....3-4 Tegelased................................................................................
,,Toomas Nipernaadi" See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk, Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda aga parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Paari päeva pärast möödub veel üks parv, kus on ainult üks mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Parvetaja nimi on Toomas Ninpernaadi, kes kutsus Loki endaga kaasa. Loki ütles talle, et tahab temaga kaasa minna. Habahannes ja ta tütat Mall arvasid, et Nipernaadi ise on kindlasti rikas. Mall läks Loki juurde ja ütles, et Nipernaadi petab teda, et ta teab ja Loki peaks teda uskuma. Nipernaadi nägi Lokit nutmas ning nad plaanisid keskööl minema minna koos. Pimedas Nipernaadi ei näinud, et Loki asemel on Mall hoopis parvel, ta vihastas, lükkas Malle keset voolu, ise muidugi hüppas enne seda maha kaldale. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine Liis Nõgikikas. ...
Charlotte Bronte ,,Jane Eyre" Tegelased ja nende väike kirjeldus, kes nad raamatus olid: · Jane Eyre- peategelane · Missis Reed- naine, kes Jane kasvatas · Mister Reed- Missis Reedi surnud abikaasa, Jane ema vend · Eliza- Reedide laps · John- Reedide laps · Georgina- Reedide laps · Abbot- toatüdruk · Bessie Lee- toatüdruk, hoidis Jane · Robert Leaven- ratsanik, Bessie mees · Jane, John, ..... Beesie ja Roberti lapsed · Mister Loyd- apteeker · Mister Brocklehurst- kooli ülalpidaja · Miss Miller- õpetaja · Miss Maria Temple- kooli direktriss · Miss Smith- käsitöö õpetaja · Miss Scatcherd- ajalugu, grammatika · Madam Pirreot- prantsuse keel · Helena Burns- sõbranna, suri kopsuvähki · M;ister Brocklehursti naised · Mary Ann Wilson · Missis Fairfax- koduabiline · John- hobuvankri juht, Leah´i naine · Leah- toatü...
Chadee & Ditton (2005) Fear of crime and the media: Assessing the lack of relationship (p.321- 332) Mitmed uuringud on näidanud, et kuritegevuse kajastamine ajalehtedes on suhteliselt väike, kuid selle protsent on muutuv. Näiteks tüüpiline suurlinna ajaleht pühendab 5-10 % uudistest just kuritegevuslikele uudistele. Chadee & Dittoni uuringus selgus, et umbes 36 uurimisobjektist olid krimiuudiseid varieeruvalt 1,6 %-st 33,5 %-ni. Krimiuudised telekas ei läbinud sama tasemega kontrolli mis ajalehe uuringus. Dominic (1978; 111) leidis, et Ameerika teleuudistes on 13% uudistest just krimiuudised, Suurbritannias on see 5%. Raadio kohta pole seda hiljuti mõõdetud ega uuritud. Chadee & Dittoni uurimus põhineb Ferrano (1995) definitsioonil kuritegevuse hirmul. : Fear of crime is an emotional response or dreas or anxiety to crime or symbols that a person assosiates with crime (24). Nad alustasid oma uurimistööd 2000 aastal, nad tegid uurimusk...
Teose analüüs ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit I TEOSE IDEE Autori eesmärk on kirjeldada Nipernaadi seiklusi läbi Lõuna-Eesti, kus Nipernaadi annab inimestele, keda ta kohtab jõudu unistamiseks ning räägib seda, mida nad kuulda tahavad. Nipernaadi käib erinevates kohtades ning kohtub inimestega, keda ta siis aitab, või ajab asju hullemaks, naised armusid temasse, kuid Nipernaadil oli endal juba ka naine kodus ootamas. Nipernaadi üritab tekitada kõigis armastust, kuid tema on hoopis see, kes teeb naistele haiget oma valedega ning ära minekutega, kui tüdrukud on temast juba tõeliselt huvitatud. Tõekspidamiseks võiks olla ehk see, et kuigi Nipernaadi pidevalt valetas, aga siiski ta ei tahtnud kellelegi halba, vaid soovis inimestele anda seda, mida nad vajasid. II AINE JA TEEMA Nipernaadi seikleb erinevates kohtades, problee...
Kas Vargamäel puudub õnn? Nagu ütleb ütlus, et pole head ilma halvata, siis selles raamatus peab see vähem või rohkem paika. Positiivseid sündmusi oli küll vähem jkui negatiivseid, kuid need olid ikkagi sellised sündmused, mis pererahvale kauaks meelde jäid, võiks öelda, et isegi igaveseks. Raamat algas sellega, et Krõõt ja Andres saabusid Vargamäele. Krõõt nagu noored naised ikka pole harjunud kodust kaugel olema igatses tallu tagasi. Ma arvan, et see oli Krõõda esimene kurb sündmus, et ta kodust minema viidi. Krõõda elus algas töökas periood, mille käigus ununes tema koduigatsus, kuid järgnes raske ja vaevarikas töö. Krõõt sai oma esimese lapse, kelleks oli tüdruk. Teadagi vanasti taheti poisslast, et oleks keegi , kellele oma talu pärandada. Andresel oli küll hea meel, et lapse sai, aga siiski oleks ta tahtnud poisslast. Arvan, et sugude vahel vahet tegemine on väga seksistlik, kui teda on pe...
· Ökoloogia uurib oranismide omavahelisi suhteid ja nende suhteid ümbritseva keskkonnaga. · Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. · Ökoloogilised tegurid jagunevad: o Abiootilised ökoloogilised tegurid- tulenevad eluta loodusest, nt valgus, õhk, temp o Biootilised ökoloogilised tegurid- pärit elusloodusest, nt liigikaaslased · Abiootilised ja biootilised tegurid ka soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. · Nad mõjutavad ka organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ja evolutsiooni. Valguse mõju organismidele · Nähtav valgus jääb vahemikku 380nm-760nm ning on vajalik roheliste taimede fotosünteesiks. · Fotoperiodism- organismide reageerimine ööpäevasele valgus-ja pimedusperioodi muutustele. Jagab taimed kolme rühma (pikapäevataimed, lühipäevataimed, päevaneutraalsed taimed) o Pikapäevataimed vaja...
,,Popi ja Huhuu" 1. Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. Ühel päeval lahkus loomade peremees kodust ning jäi väga kauaks ära. Popi ei sallinud oma kaaslast ning ei suutnud oodata, millal Isand koju jõuab. Ühel päeval aga sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe asjadega laamendama. Ta proovis selga ta riideid, veeretas köögivilju mööda tuba ning kiusas Popit. Isepäine Huhuu käis kodust ära ning ühel päeval tõi ta süüa. Selle peale hakkas Popi teda austama kui uut peremeest. Aja pikku loomad sõbrunesid ning hakkasid üksteisest hoolima. Ühel päeval leidis Huhuu alkoholi ning jõi end purju, koer joobus viina lõhnast. Kui jook otsa sai, hakkasid kaaslased seda juurde otsima ning leidsid kasti, mida nad ei suutnud avada. Kui Huhuu kasti vastu põrandat katki viskas, käis hirmus plahvatus. Novelli süzeeskeem: sissejuhatus Popi, Huhuu ja Isanda kirjeldus, hommikused sü...
F. Tuglas „Popi ja Huhuu“ 1. Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. Ühel päeval lahkus loomade peremees kodust ning jäi väga kauaks ära. Popi ei sallinud oma kaaslast ning ei suutnud oodata, millal Isand koju jõuab. Ühel päeval aga sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe asjadega laamendama. Ta proovis selga ta riideid, veeretas köögivilju mööda tuba ning kiusas Popit. Isepäine Huhuu käis kodust ära ning ühel päeval tõi ta süüa. Selle peale hakkas Popi teda austama kui uut peremeest. Aja pikku loomad sõbrunesid ning hakkasid üksteisest hoolima. Ühel päeval leidis Huhuu alkoholi ning jõi end purju, koer joobus viina lõhnast. Kui jook otsa sai, hakkasid kaaslased seda juurde otsima ning leidsid kasti, mida nad ei suutnud avada. Kui Huhuu kasti vastu põrandat katki viskas, käis hirmus plahvatus. Novelli süžeeskeem: sissejuhatus – Popi, Huhuu ja Isanda kirjeldus, hommikused sündm...
Elulugu Mats Traat sündis 23. novembril 1936 Tartumaal Paluvere vallas Kuudse talus. Kuna tema lapsepõlv möödus karjapoisina, lükkus edasi ka tema esimene koolipäev. Traat ise on seda päeva meenutanud nii: „Muidugi oli ka 1945. aastal õppetöö alguseks määratud 1. september, aga isa ütles: praegu on kibe tööaeg, kes karja hoiab, kui sa kooli lähed; oota kaks nädalat, seniks suudame ehk suurema jao vilja ära koristada, siis jõuad küllalt koolis käia.” Eelneval aastal ei olnud saanud Traat kooli minna, sest talu oli sõjatules maha põlenud ning tal polnud jalanõusid ega riideid kooliks. Kooli läks ta lõpuks 9-aastasena, septembri keskpaigas. Kuna matemaatika talle probleeme ei valmistanud, kanti ta peagi edasi teise klassi. Mitmete elukohavahetuste tõttu pidi ta tihti koole vahetama, rahakitsikus ei lasknud tal minna edasi õppima kohe peale seitsme klassi läbimist, vaid ta pidi töötama sovhoosides ja traktorijaamades. Aastal 1957 lõpetas t...
" Jane Eyre" C. Bronte Väike tüdruk Jane Eyre oli orb, kelle vanemad olid surnud. Ta elas mrs. Reedi juures. Mrs Reed oli Jane`i vastu väga halb. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georgianaga Gatesheadis. Majas oli Jane`i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kuigi ka tema pahandas tihti Jane`iga. Ükskord kutsus mrs Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane`ist lahti saada ning teda vaestekooli saata. Mr Broklehurst oli nõus Jane`i oma kooli vastu võtma ning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi. Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm ning ta asus seal õppima. Lowoodi vaestekool oli kool, kus õpilasteks olid ainult tüdrukud. Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid seal halvad söögid ning väga külm. Iga päev loeti palveid ning kõik pidid tegema nii nagu õpetaja ütles. Kool...
TÕDE JA ÕIGUS I OSA ajastu: u 1870-1900 tegevuspaik: Vargamäe Eespere ja Tagapere inimese võitlus maaga Andres tõdeb, et see kestab igavesti Kokkuvõte Umbes 30 aastane Andres Paas ja tema noor naine Krõõt lähevad Vargamäele elama. Andres on koha suhtes lootusrikas ning valmis oma elu sellele pühendama. Krõõt on umbuslik, kuna tema isakodu n metsade taga, teistsuguses kohas ning ta ise ei sobi kohalike naiste juurde, on peene kondiga. Sellest olenemata täidab mehe soove ja rabab temaga samavääriliselt tööd. Eespere hooned on uue rahva saabudes lohakil ja karjamaad vee all. Vargamäe koosneb kahest talust, millest teine asub allpool orus, kus jõgi on lähemal ja maa parem. Teise talu peremeheks on Pearu Murakas, kes on kange mees, veedab enamuse aja kõrtsis ning on kindel, et sööb Andrese Vargamäelt välja nagu eelmise peremehegi. Andres kuu...
KOERTE KÕNELUS- Cervantes Donja Estefania de Caicedole- naine, kellega lipnik Campuzano oli abiellunud ja, kes talle süüfilise andis. Lipnik Campuzano- sõjaväelane, kes hospidalis süüfilist ravimas käis (peategelane) Donja Clementa Bueso- donja estefania maja ja vara tõeline omanik Don Lope Melendez de Almendarez- clementa mees Duenja Hortigosa- clementa teenija Litsentsiaat Peralta- mees, kellele Campuzano seda lugu jutustab Cipion- üks koer Berganza- teine koer Nicolas Tömpnina- berganza esimene omanik, lihunik Cariniosa vms- nõid Novell algab sellega, kuidas Campuzano hospidalist välja lonkab, kus ta enda süüfilist just ravimas käis. Ta näeb juhuslikult vana sõpra Peraltalt, kellele jutustas oma petisest naisest Estefaniast, kellelt ta süüfilise sai ja, kes teda lisaks veel pettis. Rääkides talle, et tal on 2500 (misiganesrahaühik) väärtuses vara ja maja, et Campuzano ta naiseks võtaks ja Campuzano ütles selle peale vastu, et tal o...
Referaat rahvajuttudest Kuningapoeg ja kuningatütar Eesti muinasjutt Sisukokkuvõte: Elas kord kuningas, kes oli endale terve elu last tahtnud. Suureks õnneks sündis kuningale poeg, kes oli tugev kui karu. Ühel päeval läks poeg lai ilma seiklusi otsima. Tee viis teda kuldlossi juurde. Ta oli kuulnud hirmuäratavaid legende lossist, kuid otsustas siiski sisse minna. Sealt leidis ta vangis oleva kuninga ja kuninga naise, päästis nad ja läks kuningatütart üheksapealise merekoletise käest. Kuningapoeg võitles vapralt, päästis kuningatütre ja tänutäheks läks viimane talle naiseks. Kahe tegelase iseloomustus: Kuningapoeg oli väga vapper ja heasüdamlik. Ta oleks võinud ju kuninga, tema naise ja tütre päästmata jätta, aga siiski otsustas ta neid aidata. Kuningapoeg oli samas ka kohusetundlik. Ta oli lubanud vanematele, et naaseb koju kolme aasta pärast ning seda ta t...
Tõde ja õigus 1. Iseloomusta Mäe Andrest ja Oru Pearut. Leia n äiteid nende nii headest kui halbadest iseloomuomadustest. V õrdle neid ka kui peremehi. Mäe Andres oli vaikne ning tõsine töömees. Ta oli pika meelega ja kannatlik. Hinges oli Andres hea mees, kuid tema viga seisnes selles, et ta ei osanud oma tundeid välja näidata. Raamatu alguses ta toetas oma naist rasketel hetkedel, aga mida raskemaks elu läks, seda rohkem ta oma töömehe maailma kapseldus. Oru Pearu oli ka hinges hea mees, kuid ta oli väga kange iseloomuga. Ta tahtis, et talle alati õigus jääks. Samas püüdis ta elus kergemalt hakkama saada. Talle meeldis kõrtsus praalimas käia ja ta ei kannatanud kui talle tema arvamustes õigust ei jäänud. Peremeestena hoolisid mehed mõlemad oma talukohtadest.Teose algul oli Andrese talukoht teise peremehepoolt unarusse jäätud ja kõik oli ligadi logadi...
TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 VÕRU MAAKOND Arhitektuurilised vaatamisväärsused · Rogosi kastellmõis (Haanja vald) esimesed kindlad teated mõisa kohta pärinevad 1603. aastast, mil piirkonnaomanikuks sai Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky, kellelt pärineb ka paiga nimi.Tihti on ka arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit (Rogosi... 2009). Mõisa põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark. Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark. Parki ümbritses kivist ringmüür. Lõunaküljel asus mõisa puuviljaaed. Siseõu ...
Talupere Referaat Pererahvas ja teenijad Talud olid 19.- 20. sajandil Eestis väga erineva suurusega, maa-alad varieerusid ühest hektarist kuni mitmesaja hektarini. Põllumaa moodustas kuni 30% üldpinnast. Talupered olid samuti suured. Kui võtta tollaaegne Mäe talu, seal oli maad 80 hetkarit ja sellest 26 hektarit moodustas põllumaa. Talus peeti nelja kuni viite houbust, lehmi 11-12. Selle talu pere oli kuueliikmeline. Kuna peremees juhtis valda, võttis ta talutööst harva osa, perenaine tegi vaid üksikuid kergemaid talutöid. Peremehe poeg juhtis talutöid, tema naine toimetas kodus- valmistas süüa, talitas loomi teeniatüdruku abiga. Põhilise töö tegid ära kaks aastasulast või sulane ja tüdruk. Suvel olid veel päevilised ja karjane. Tööjõudu saadi popside ja vähese maaga teenijate hulgast, kes enda maal töö tehtud saades läksid appi taluperele. Oli ka peremehi, kes oskasid endale valida odavat tööjõudu. Oli...
Kirjandusteose analüüs Koostaja:Linda Luig 5.jaanuar 2010 1.Teose sisu lühikokkuvõte Ameerika Ühendriikidest on saanud Gileadi Vabariik. Kõik teistkordsed abielud ja abieluvälised suhted kuulutati uue reziimi kehtestamisel abielurikkumisteks. Naistest, keda nüüd peeti abielurikkujateks, loodi reserv, kus nad pandi elama ühe katuse alla ja neid hakati ümber kasvatama. Nad võõrandadi oma endisest elust ning neile hakati selgitama nende uut funktsiooni rikastele laste sünnitamine. Raamatus keskendutakse ühe sellise naise mälestustele, kes räägib oma uuest elust ja võitlustest mida ta enda sees peab. Ta viiakse elama ühe komandöri juurde ning tema uueks nimeks saab Offred. Kuna komandöriga magades ei õnnestu tal rasedaks jääda, otsib ta abi koman...
"Jane Eyre" C. Bronte Väike tüdruk Jane Eyre oli orb, kelle vanemad olid surnud. Ta elas mrs. Reedi juures. Mrs Reed oli Jane`i vastu väga halb. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georgianaga Gatesheadis. Majas oli Jane`i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kuigi ka tema pahandas tihti Jane`iga. Ükskord kutsus mrs Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane`ist lahti saada ning teda vaestekooli saata. Mr Broklehurst oli nõus Jane`i oma kooli vastu võtma ning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi. Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm ning ta asus seal õppima. Lowoodi vaestekool oli kool, kus õpilasteks olid ainult tüdrukud. Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid seal halvad söögid ning väga külm. Iga päev loeti palveid ning kõik pidid tegema n...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
