Koostaja: Daniel Vain Kuupäev: 3/1/2015 Tulud (aasta kohta/€) Isa palk 15,000 Ema palk 4,500 5x Laste palk 1,500 2x Pensionärid 1,600 Toetused 1,000 Korteri üür 15,000 Kokku 38,600 Pere tulud Isa palk; 19% Ema palk; 6% Kokku; 50% 5x Laste palk; 2% 2x Pensionärid; 2% Toetused; 1% Korteri üür; 19% 19% Ema palk; 6% 5x Laste palk; 2% 2x Pensionärid; 2% Toetused; 1% üür; 19% Kulud (aasta kohta/€) Toit 5,000...
Memo Urmas Lehtsalu Pension vananevas ühiskonnas Piret Mägi 12õ. 19. oktoober 2011 Vaatasin TV saadet Vabariigi kodanikud, kus räägiti teemal 'Pension vananevas ühiskonnas'. Saates arutleti, kuidas vanaks saades olla õnnelik, olla kindlustatud, ja seda mitte ainult 'täna', vaid ka neljakümne aasta pärast. Saates osalenud arvasid et, vanemad panustavad lapse kasvatamiseks ning hiljem lapsed hoolitsevad vanemate eest. See, et lapsed hoolitsevad oma vanemate eest, on loomulik. Maris Jesse aga arvas, et pigem annavad lapsed vanematele vajalikku tuge ja hoolt, kui rahalist toetust. Tõelist tuge vajavad hoopis need inimesed, kes on jäänud mingil põhjusel üksi või kellel lapsi ei olegi. Arrak väitis, et ühiskonnas, kus sündivus ainult kahaneb, ei ole jätkus...
Kas astmeline- või võrdeline tulumaks? Enamikus riikides kasutatakse astmelist üksikisiku tulumaksu ning võrdelise tulumaksu süsteem on vaid kümmekonnas väikeriigis. Sest põhilise osa maksutulust annavad riigile keskmise ja madala palgaga töötajad, vaid väikesel protsendil maksumaksjaist ulatub palk üle 100 000 krooni aastas, samal ajal kui 2/3 palgasaajaist teenivad alla keskmise. Astmeline tulumaksusüsteem oleks seetõttu samm õigluse suunas, kuna võrdeline tulumaks ainult suurendab lõhet rikaste ja vaeste vahel. Meie praegust maksusüsteemi on nii kiidetud kui ka kirutud, ning ka Eestis mõeldakse tulude varjamiseks välja petuskeeme. Selle vastu ei saa ükski maksusüsteem, olgu see siis astmeline või mitte. Aga praeguse tulumaksusüsteemi õnnetuseks on see, et vaid väike osa inimestest elab seetõttu väga hästi, paljud aga vaevlevad toimetuleku piiril. Veelgi enam ei saa ükski väikeriik võtta eeskujuks ühe võimsama...
Missugune on raamatu roll inimese elus Kas tänapäeva inimesed loevad oma vabast ajast raamatuid ? Tänapäeval loevad ainult need inimesed raamatuid kellel on palju vabaaega, nagu näiteks kooliõpilased ja pensionärid. Raamatuid lugedes elab inimene raamatusse nii sisse, et hakkab fantaseerima, et just tema on see tegelane seal raamatust kelle kohta ta loeb. See on teada fakt, et igale inimesele meeldib lugeda erinevaid raamatuid, kui ei, siis ajakirju. On teada, et pensionärid ja täiskasvanud inimesed on seotud kriminaalkirjandusega või romaaniga, aga tänapäeva noored on hoopis seotud rohkem ulmekirjandusega. Mitte kui ükski inimene ei saaks raamatuteta hakkama. Raamatutest saab inimene endale igasuguse ettekujutuse teistest riikidest, kultuuridest ja isegi teistest inimestest. Raamatutest saab teada väga palju huvitavaid fakte ja ning see laiendab ka teie silmaringi. Raamat on teile abiks isegi siis, kui ...
Igaühel on oma Eesti Laulva revolutsiooni ajal lubas Eesti rahvas üksmeelselt kasvõi kartulikoori süüa, et elu endisega võrreldes kõigil paremaks läheks. Siis mõtles igaüks südamest olla parem, töökam, hoolivam ja ausam. Arvasime, et võtame teistelt riikidelt parimad kogemused ja kui me kõvasti tööd teeme, jõuame kiiresti järele arenenud Euroopa riikidele. Kõik me olime enam-vähem sama vaesed, sama palju haritud ja sama palju maailma näinud. Meil puudus oskus elada teistsuguses ühiskonnas. Uut elu alustasid eestimaalased kõik samalt stardipositsioonilt. Ja keegi ei osanud arvata, et juba 10-15 aasta pärast on meil igal-ühel oma Eesti. Kas sellist Eestit me tahtsimegi? Eesti rahvas on jagunenud erinevatesse vastanduvatesse gruppidesse. Rikkad- vaesed, pensionärid-noored, rahvuslased-venekeelne elanikkond, maainimesed ja linnarahvas. Kõik tahavad elada Eestis õnnelikult, kuid erimeelsused segavad ...
Eesti e-riigi tugevused ja nõrkused arutlus Kõik me oleme kuulnud, et Eesti on e-riik, aga mis e-riik üldse on? Mis on e-riigi tugevused ja nõrkused? Internetis on võimalik teha väga palju erinevaid toiminguid. Näiteks on internetis võimalik teha raha ülekandeid või osta erinevaid asju- alates toidust lõpetades majade ja autodega. Kõik see on tehtud sellejooks, et inimeste elu oleks mugavam. Kõigile on ju selge, et kodus toitu osta on palju lihtsam, kui selle toimetuse jooks poodi sõita ja siis raskete kottidega koju tulla. Ostes toidu läbi interneti peab vaid tegema linnukesed vastavate toodete taha, sooritama ülekande ja ootama uksekella helisemist. Tegelikult e-ostmist Eestis veel nii massiliselt ei kasutata. Palju populaarsemad toimingud mida läbi interneti tehakse on arvete maksmised. See on ka loogiline, kuna tänapäeva inimeste elutempo on kordi kiirem...
Aktiivne vananemine "Noorus on aeg tarkust õppida, vanadus seda kasutada." J. J. Rousseau Igal inimesel, kes elab Euroopa Liidus, peaks olema õigus väärtuslikule elule, olgu selleks siis kas noorema või hoopiski vanema generatsiooni esindaja. Maailmas leidub ju palju selliseid motosid ning müüte, mille kohaselt on kõigil inimestel võrdsed õigused. Taolised sõnad on kirja pandud ka erinevate riikide põhiseadustesse kui üks põhiline inimõigus. Seda kõike lähemalt uurima hakates ning mõeldes Euroopa aasta põhimõtte peale, tekkis mul aga küsimus, kas ikka on? 2012. aasta on põlvkondadevahelise solidaarsuse ja aktiivsena vananemise Euroopa aasta. Antud aasta eesmärgiks on informeerida nooremat põlvkonda vanemate inimeste panusest ühiskonna heaks, edendada suuremat koostööd ja huvide ühtsust erinevate generatsioonide vahel, levitada häid tavasid ja kogemusi n...
Artikkel Õhtulehest: Kui suurt kuupalka nõuab soov hästi elada? Karoliina Vasli, 27. märts 2014, 07:00 Tippjuhid teenivad kuus summasid, mille saamine nõuaks lihttööliselt aastatepikkust pingutamist. Mis oleks üldse hea palk? Üldiselt leiavad nii ettevõtjad kui ka muus valdkonnas töötavad inimesed, et summa võiks olla 1000 –1500 eurot neto, vähemaga oleks juba raske. Eile ilmunud Äripäeva palga-edetabelis platseerus 13. kohale A. Le Coqi juht Tarmo Noop, kes hinnanguliselt teenis tunamullu kuus 33 250 eurot bruto (neto 25 247 eurot). Kui suur palk oleks teie meelest piisav, et Eestis hästi elada? Noop vajub mõttesse. "Hästi elada… Ma mõtlen, et see sissetulek võiks pere täiskasvanu kohta olla 1000–1200 euro neto." Kiiremini vastab ta küsimusele, kas ta ise sellise summaga hakkama saaks. "Kindlasti! Minul kinnisvaralaenu pole, saaksin sellega hakkama." Aivar Riisalu: 1500 eurot on latt Alexela üks omanikest Heiti Hääl teenis Äripäe...
Karin Valt Edgar Savisaar kogus 39979 häält Koguti volikogu 79 kohast 46 Püstitas sellega ajalooliselt häälterekordi Saavutati absoluutune häälteenamus viies linnaosas Tallinnas koguti 115 074 häält Ehääletades 6 256 Linnapeana jätkab Edgar Savisaar Krossi "julm" eestimeelne kampaania Anvelti esinemine saates "Kolmeraudne" Venelaste protestihääled ning üldistamine Arvestamine nii eestlaste kui ka venelastega Pensionärid Teeremondi rahastamine 25miljoni euroni Rohelise kaardi soodustuste laienemine toidukaupadele Luterikirik Mustamäele Vanalinn autovabaks Koolitoidu panustamine + 2009.a lubaduste täitmine Lasteaia koht igale lapsele Lasnamäe tramm Tallinna vesi linnale Igale tallinlasele töökoht Linnahall Korruptsioon Ülemiste vanake Reklaamklipp "Tallinn liigub" Ajaleht Pealinn Tasuta ühistransport Laul "Kaunis maa"
Kellest ühiskond koosneb. 1) Mõisted §1.3 1)Sotsiaalne struktuurRahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel. 2)Demograafia e. RahvastikuteadusUurib rahvastiku struktuuri suurenemist/vähenemist ning liikumist. 3)IiveRahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel. 4)MigratsioonRahvastiku riikidevaheline ränne. 5)RahvusInimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. 6)IntegratsioonÜhiskondlik protsess, mille eesmärgiks on erinevate rahvaste lähendamine. 7)PerekondLähedastest ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes. 8)LeibkondÜhise majapidamisega kooslus. 9)ÜlalpeetavInimene, kes ise palka ei saa. 10)TööjõudKõik tööealised ja töövõimelised inimesed, kes jagunevad a) hõivatud ehk töötavad ja b) töötud inimesed. 11)MitteaktiivsedMittetöötavad pensionärid, õpilased, kodused jm...
Miks noorus alati hukas on Iga inimene läbib oma elu jooksul sellise etapi, mida me nooruseks nimetame. See on aeg, täis lusti ja rõõmu ning tihtipeale ka valu. Tänapäevase elurütmi juures on tihtipeale vanemad inimesed jäädvustanud oma meeltesse nooruse kui eluea, kus noored ainult pidutsevad, tegelevad kriminaalsete tegevustega ning tarbivad meelemürke. Sellest tulenevalt võib ühistranspordis tihti pealt kuulata, kuidas vanem põlvkond räägib, et kui hukas on ikka noorus, kuid mitte ühtegi sõna sellest et kui tublid tänapäeva noored on. Sellest tulenevalt võib küsida, et kas noorus on ikka hukas? Nooruse all tuleb mõista seda, et see on elu parim aeg teha seda, mida hing ihaldab. Kahjuks paljud ei mõista seda, et seda tuleb teha mõistuse piires ning tulemuseks ongi purjus noorukid linnatänavatel kes oma eakaaslasi peksavad ning lõhuvad võõrast vara. Samas ei ole olukord nii masendav, kui tundub sest...
OTSESED MAKSUD TONY TSILK Miks on maksude maksmine vajalik? Riigile: - riik saab pakkuda inimestele tasuta ühishüvesid (nt haridus, maanteed, tuletõrje jne) - riik saab maksta inimestele toetusi Inimesele: - inimene saab kasutada riigi poolt pakutavat - makstud maksudest sõltub otseselt nt pensioni suurus Maksud Otsesed maksud – maks, mida inimene maksab oma sissetulekutelt. (nö “eraldi”) Nt tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud – maks, mida inimene maksab tarbimiselt (kauba hinnalisa) Nt käibemaks, aktsiisimaksud Riiklikud maksud – maks, mis on kehtestatud seadusega Riigikogu poolt ja mis kehtib kogu riigis Kohalikud maksud – maks, mis on kehtestatud KOV volikogu poolt ja kehtib ainult vastavas vallas/ linnas Tulumaks – 21 % Füüsilise isiku tulumaks: - makstakse kogu tulult - maksuvaba tulu – 144 eurot kuus Ettevõtte tulumaks : - Eestis ...
Eakate representatsioon meedias 2. Diskussiooniseminar Carina Peet Valisin teise diskussiooniseminari teemaks eakate inimeste representatisooni meedias, kuna Eestis on vananev rahvas ning eakate osakaal on märkimisväärselt suur. Olgugi, et vanureid on palju, on nendele suunatud või neid hõlmavaid artikleid suhteliselt vähe. Populaarsetes ajalehtedes nagu Postimees ja Eesti Päevaleht neid artikleid praktiliselt ei leidugi ning kui leidub, siis on need enamasti halvatoonilised. Leidub palju selliseid lugusid, kus eakad on põhjustanud kas mingi avarii (1) või siis on nad näiteks petta saanud (2). Kolmas teema, mis ilmselt kõige rohkem eakaid inimesi puudutab, on pension ning kas seda tõsta või mitte. Artiklites mõeldakse "meie" all ilmselt nooremapoolseid töövõimelisi stabiilse sissetulekuga inimesi ning just antud teema puhul mõeldakse "nende" all eakaid inimesi. Kui just tegemist ei ole spetsiifiliselt pensionäridele mõeldud ajalehe...
Kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikus on tagatud? Antud arutluses arutlen kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikus on tagatud või ei ole. Ühiskond on jätkusuutlik kui rahvas elab nii, et järeltulijad saaksid elada esivanemate riigis ja kõneleda esivanemate keelt. Üks tähtsam tegur mis näitab kas ühiskond on jätkusuutlik on rahva iive. Eestis on iive negatiivne, lisaks oleme Euroopa kõige kiiremini vananev rahvastik. 2003. Aastal moodustasid pensionärid 27% Eesti rahvastikust. Demograafilise jätkusuutlikuse tagamiseks peaksime suurendama sündimuste arvu nii, et sündimiste arv ületaks surmade arvu. Selle tagamiseks peaks olema enamustel abielupaaridel 2-3 last, et Eesti jätkusuutlikust tagada, või siis soosida sisserände soosimist nagu USA-s on juba palju aastaid kasutatud. Oluline on ka kui rahvaarv on ka rahva kvaliteet. Eesti rahva kvaliteet on hea nagu arenenud riikides. Inimeste haridustaseja tervis on hea, tööpotensaal ja ühis...
Puškini muuseum https://pushkinmuseum.art/museum/index.php?lang=ru 10.02.2018 Kes Puškin oli? Aleksandr Sergejevitš Puškin (vene keeles Александр Сергеевич Пушкин) Sündis 6. juuni 1799 Moskva ja suri 10. veebruar 1837 Peterburis Ta oli vene romantiline luuletaja ja üks moodsa vene kirjanduse rajajaid. Muuseumist ● Muuseum asub Venemaal, Moskvas. ● Muuseum avati 13. juunil 1912. ● Asutamise ajal oli see nimetatud Venemaa keisri Aleksandr III järgi ● Hiljem muudeti muuseum vene kirjaniku Aleksandr Puškini järgi. ● Muuseum koosneb 11 hoonest, mis kõik asuvad ühes kvartalis https://pushkinmuseum.art/museum/buildings/index.php?lang=ru Muuseumis on Muuseumi kollektsioonis on 598 210 objekti: ● maale - 4 974 ● graafikat - 372 686 ● skulptuure - 6144 ● tarbekunsti, elu ja etnograafia objekte - 22 690 ● numismaatilidi esemeid - 176 487 ● arheoloogilisi objekte - 9 962 ● dokumente ...
Ande Andekas-Lammutaja Õiguse alused Pärimisseadus Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Pärand on pärandaja vara koos kõigi õiguste ja kohustustega, mis avaneb pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral. Pärimiseks peab pärija pärandi vastu võtma. Pärija on isik, kes saab päranduse, kelle omandusse vara läheb. Pärandaja on isik, kes sureb ehk kelle vara läheb üle teisele isikule. Pärimisvõime on isiku võime pärida. Pärimiskõlbmatu on isik, kes on toime pannud pärandaja vastu surmaga lõppenud isikuvastase kuriteo, isik, kes teadvalt ja seadusevastaselt takistas pärandajat testamenti tegemast või muutmast või isik, kes hävitas või muutis omavoliliselt testamenti või pärimislepingut. Esimese järjekorra sugulased on lapsed, teise vanemad ja...
Vanadus ja noorus Kirjand 9.klass Inimese elu algab nooruspõlves. Noorena elatakse aktiivset elu. Kuid varem või hiljem, saavad ka inimesed kunagi vanaks. Noorus on aeg, mil püüeldakse oma unistuste poole ja tehakse suuri plaane tuleviku kohta. Noored tahavad elada põnevat elu. Tahetakse proovida uusi asju ja käia võimalikult palju erinevates kohtadaes ning suhelda erinevate inimestega. Nad soovivad saada suureks ja edukaks, kuid saadakse aru, et mida vanemaks inimene saab, seda rohkem tekib muresid ja elu läheb raskemaks. Juba kooliajal peavad nad tegema tähtsaid otsuseid tuleviku kohta. Tänapäeaval on neil väga palju erinevaid võimalusi, kuidas jätkata oma elu elamist peale kooli. Kes läheb tööle või õppima, kes välismaale, kes hakkab elama omaette. Kuid ka noorus saab kunagi läbi ja inimesed jäävad vanaks. Paljud on arvamusel, et vanadus on aeg, kui põnev el...
Infotehnoloogia plussid ja miinused Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks ning kogu ühiskonda puudutavate probleemide arutamiseks. Nende võimaluste kasutamine või kasutamata jätmine ei saa jätta mõju avaldamata inimarengule. On ju inimesi, kes ei puutu kokku arvutite või Internetiga, ega kasuta ka näiteks mobiiltelefoni. Mõned sotsiaalsed kihid jäävad infotehnoloogilistest uuendustest paratamatult välja (pensionärid), sest nad ei ole võimelised ennast selles valdkonnas täiendama. Kuidas vältida seda, et vaid väike osa ühiskonnast saab kasutada elukvaliteedile vajalikke infotehnoloogilisi võimalusi? Infotehnoloogia ja andmesidevõrgud võimaldavad ületada rahvusriigi piire ja siirduda globaalsesse ruumi. Kas eesti kultuur ja eesti keel ei haju selles globaalsuses? Kas me ei kaota infoühiskonnas oma identiteeti ja rahvust...
Võrdle töö- ja kaubaturgu (turul olijate järgi) Ostjateks majapidamised(KT), ettevõtted(TT) Tööturg Kaubaturg Pakkujad - tööotsijad Pakkujad - ettevõtted Ostjad ettevõtted Ostjad - majapidamised Tööturg: TOOTMISTEGURID TEGURITULUD Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum Nõudmine kaubaturul kaupade kogus mida ostjad soovivad ja on võimelised ostma Nõudmine tööturul töötajate kogus mida tööjõu pakkujad soovivad ja on võimelised ostma Pakkumine kaubaturul kaubakogus mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Pakkum...
Essee Eesti maaelu järgmine mudel Kas Eesti rahvast rahuldab arenev ultraliberaalne maaelu mudel? Maarahvast see kindlasti ei rahulda. Kas ka linnarahvas on sama meelt, selles ma nii kindel ei ole. Arvan, et nemad ei ole sellesse probleemi võib-olla süüvinudki. Peretalusid, kus kogu töö tehakse ära ainult oma perega, on juba väga väheks jäänud. Väikese majapidamisega ei toida oma peret enam ära. Sest lisaks sellele on väiketalunikul vaja ka töövahendeid uuendada. Ning sellepärast ongi paljud väiketalunikud lõpetanud talupidamise. Paljudes kohtades on sovhooside ja kolhooside asemel nüüd põllumajandusettevõtted, kes tegutsevad osaühingute või aktsiaseltsidena. Nendes toimubki suurtootmine. Maarahvas on palgatöölised. Maapiirkondades on ka töötus väga suur probleem. Väiketalunikke enam ei ole. Maal peab olema endal transpordivahend, et linnas tööl käia. Ja kui seda pole, ongi ainus võimalus töötus. Sellest seisust on väga raske väl...
Kand ja varbad Ühel külmal sügisesel hommikul mõtles halli habemega Härra Kand, et võiks jalutama minna. Mõeldud tehtud ütles kand ja hakkas riidesse panema. Kand haaras taevasinise soki ja hakkas seda selga panema. Hetkel kui sokk lähenes varvastele hüüdsid viis väikest külmetavat varvast valjult EI TOHI. Kand oli üllatunud ja natkuke sõnatu, miks on tema head sõbrad järsku tema vastu. Algul ei saanud elukogenud Härra Kand mitte midagi aru, mida kõik need viis väetit varvast öelda tahavad, sest kõik nad hädaldasid läbisegi. Hiljem kui kõik varbad olid maha rahunenud, sai Kand aru mis toimub. Kolmel varbal oli jääkülm ning kaks varvast olid igapäevasest bussis seismisest ja istumisest kanged nagu pensionärid. Pärast paari minutit jõudis Härra Kand selgusele, et toas passimine ja ainult soojades autodes reisimine pole ka hea. Marss püsti ütles Kand valjult ja karmilt....
Ökokatastroofid igapäevaelus 29. augusti Pariisi kuumalaine 29. augustil juhtus Pariisis suur looduskatastroof. Nimelt suri sellel päeval tapvalt palava kuumalaine kätte umbes 11 000 prantslast. Enamus neist olid pensionärid. Kuumalaine tulek, aga ei olnud üllatus. Põhjuseid selle tekkele võib igasuguseid olla. Peamine põhjus on ilmselt globaalne soojenemine. Meie maakeral on meeletult palju inimene. Iga aastaga suureneb rahvaarv ligikaudu 20 000 000 inimese võrra ehk siis globaalne suurenemine. Seega, mida rohkem inimesi seda suurem on maailma üldine ökoloogiline jalajälg. Pluss meeldib paljudele euroopa maade inimestele priiskav eluviis, kontrastiks madalmaa elanikele. Kogu see ülerahvastumine toob kaasa probleemid nagu: haritava maa puudus, vee puudus, loodus ressursside lõppemine, palju jäätmeid ning atmosfääri muutumine ( osoonikihi hõrenemine, kasvuhoone e...
Vene Erakond Eestis (VEE) Vene Erakond eestis on asutatud 01.oktoober 1994. Ise peavad nad ennast 1920. aastal loodud Vene Rahvusliku Liidu õigusjärglasteks. 1996 aastal VEE'ga Vene Rahvapartei (VRP). Hiljem ühinevad nendega veel Vene Balti Erakond Eestis (VBEE), Erakond Eestimaa Ühtsus (EÜ) ja Konstitustioonierakond (KP). Nende praegune esimees on Stanislav Tserepanov, kes sai selle koha aastal 2002. Nende ideoloogia on vene vähemus, konservatiivne. Kodanike põhiõigused ja vabadused Tuleks vähendada kodakontsuseta inimeste arvu riigis, teiseks riigi keeleks sätestada vene keel. Samuti peaksid kõikidel olema võrdsed õigused vaatamata rahvusest, soost ja poliitilistest õigekspidamistest. Majanduspoliitika VEE seisab tarbija õiguse kaitse eest. Samuti tahetakse pensionärid ja paljulapselised pered vabastada maksudest. Kulude vähendamine riigiaparaadi, armee ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12 Ita Kuusik Debora Kuusik Merilin Lokk Janno Kuldkepp TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING Referaat Õppejõud: L.Parm Tallinn 2016 Sisukord 2 TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Elamistoimingu kirjeldus Ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa ,,töötamiseks" ning ülejäänud aja kasutamise viisi võib tinglikult nimetada ,,mängimiseks". Töö ja mäng täiendavad teineteist ning on mõlemad elamise põhiaspektid. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 293) Töötamine Töötatakse selleks, et saada sissetulekut. Kuna töö on vältimatu, kiputakse sellest sageli mõtlema pigem negatiivselt kui positiivselt. Tasuks siiski meeles pidada, et töö ei anna üksnes sissetulekut, vaid moodustab ka olulise osa indiviidi i...
SIGNE KANGUR 12b Rahvastiku vananemine kui ühiskonna probleem Euroopa rahvastikule ennustatakse juba pikemat aega keskmise eluea tõusu, mis sisuliselt näitab elanikkonna üldist vananemist. Tööealised lükkavad laste saamise üha kaugemale tulevikku ning seetõttu väheneb laste ja noorte osakaal ühiskonnas. Kuid jõudes teatud ikka, lakkavad inimesed tööl käimast ning ootavad ülalpidamist. Probleem kerkib aga just siin üha vananev rahvastik hakkab riiki koormama. Majanduslanguste ajajärgul ning inflatsiooni suurenemisega tühjeneb ka riigi rahakott märgatavalt. Negatiivse riigieelarve koostamine osutub möödapääsmatuks. Ent iga-aastast pensionitõusu ootab iga pensionär. See paarsada krooni, mis lisatakse vanaduspensionile, on aga ära elada üritavale eakale väga oluline. Täna on Eestis meeste ja naiste vanaduspensioniiga vastavalt 65 ja 63 aastat. Reaalselt on siiski sellises vanuses füüsiliselt...
EESTI MAJANDUS Majandusgeograafia on geograafiaharu, mis uurib majandusnähtuste ruumilisi iseärasusi ja levikut. Ruumilisteks iseärasusteks on paigutustegurid: looduslikud tingimised, rahvastik, ajalugu, naaberriigid. Spetsialiseerumine on teatud riigi või piirkonna orienteerumine nende toodete ja kaupade tootmisel, milleks on kõige paremad eeldused. Geograafiline tööjaotus on riikide ja rühmade vahel otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise süsteem. Hankiv majandus e. primaarne: põllumajandus, kalandus, jahindus, metsandus. Teenindav majandus e. tersiaalne: haridus, tervishoid, kaubandus. Töötlev majandus e. sekundaarne: keemiatööstus, puidutööstus, toiduainetööstus. Majanduse arengut võib soodustada või takistada loodusvarade(maavarad, mets, vesi) olemasolu ja looduslike tingimuste(maavarad, pinnamood, vetevõrk) eripäras. Varasemal perioodil oli juhtiv haru põllumajandus, tänapäeval tööstus ja teenindus. Raske konkureerida maail...
Kas heaoluriik muudab inimesed laisaks? Heaoluriik kujunes välja 19 saj. lõpus kui koliti rohkem elama linna,et tööd saada ja naisedgi pidid käima tööl,et elatist teenida ning lapsed ja vanurid jäid hooletusse vajades ühiskonna abi.Tööstusühiskonnas ootasid inimesed kõige enam riigi abi, hariduse ja tervise eest hoolitsesid kirikud ja vallavanemad.Eelnevalt kõigega loetletud kujunes välja kodanikuühiskond,demokraatia e. heaoluriigi kujunemine. Heaoluriik-püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse nt:Inimene ei suuda enda eest hoolitseda sünnist surmani niisiis kui inimene seda vajab aitab heaoluriik toime tulla vastavalt vajadusele. Kui alustada inimese sünnist siis algselt sündides on beebi elu alguseks väga hea riigitoetus ,see aitab kaasa tema kasvamisele ja riietamisele mis tähendab ,et beebit kasvatavat ema ei muuda see laisaks. Lapse arenedes koo...
1. Majandusgeograafia uurib ja seletab majandus nähtuste ruumilist levikut. 2. Majanduse mõiste hõlmab millistes piirkondades ja miks on teatud tüüpi majandus arenenud ning kuidas ja kuhu ja milliseid ettevõtteid on kasulikum rajada. 3. Spetsialiseerumine-riigis toodetakse selliseid tooteid mille valmistamine on antud piirkonnas kõige odavam.Eesti spetsialiseerub metsatööstusele. 4. Geograafililiseks tööjaotuseks nimetatakse niisugust otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust. 5. Õp.lk 28. 6. Hankivmajandus-on Liibüa,Atzeeria,Iraak. Töötlevmajandus-Brasiilia,Venemaa,Hispaania. Teenindavmajandus-Saksamaa,Prantsusmaa,Holland,Soome,Rootsi,Eesti. 7. Majanduse paigutust mõjutavad:asend mere või ookeani ääres,pinnamood,kliima tingimused,loodusvarad. 8. Tööealist Rahvastikku rühmitatakse: *Majanduslikult aktiivne rahvastik-hõivatud isikud *Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik-pensionärid,...
Kas Eesti on siirdeperioodi lõpetanud ? Seoses Eesti iseseisvumisega, mittukümmend aastat tagasi, on vahetunud vailtsejad ja nende valitsemiskord. Siirdeperiood ongi periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. See algab vabade valimistega ning lõpptulemuseks on demokraatlik kord kõigis ühiskonnavaldkondades. Kas Eesti on siirdeperioodi lõpetanud? Kas meil kehtib täielik demokraatlik kord? Võib öelda, et Eestis on olnud kolm siiret, nõukogudeaeg, transitsioon ehk vahepealne üleminek, kus erilisi muutusi ei toimunud ja tänapäev. Et arutleda selle üle, kas siirdeperiood on lõppenud, toon välja selle probleemid. Esiteks võivad populaarseks osutuda nn kindla käe loosungid, teiseks demokraatia nägemine kui mitteefektiivsena, kolmandaks on majanduskriisi oht ning uue poliitilise eliidi ebakindluse kahjulik mõju rahandussüsteemile ja viimaseks, et vanad väärtused ei toimi enam, kuid mitte ka...
E-valimiste positiivsed omadused E - hääletust kasutati Eestis esimest korda 2005. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, kus üle 9 tuhande valija (s.o 1,9% hääletamisest osavõtnutest) andis oma hääle Interneti teel. Sellest ajast alates on siduva tulemusega elektroonilist hääletamist läbi viidud juba seitsmel korral (vabariigi valimiskomisjon (VVK), 2014). Elektroonilistest valimistest võtab osa järjest rohkem inimesi ning selle populaarsus aina kasvab. 2014. a Euroopa Parlamendi valimistel kasutas e-hääletamise võimalust 103 151 valijat. Antud valijaskond moodustas juba 11,4% kõigist valimisõigustega inimestest ning lausa 31,3% kõigist Euroopa Parlamendi valimistest osa võtnud valijatest (VVK, 2014). Usun, et tegemist on kasvava trendiga, sest e-valimised on eelkõige mugav lahendus kodanikukohustuste täitmiseks. E – valimised on vajalikud just selleks, et jõuda ka nendeni, kes ühel või teisel põhjusel valimisjaoskonda tul...
KAUBANDUSKESKUS 21. SAJANDI KATEDRAAL? 21. sajand on täis uuendusi, mis mõjutavad inimeste igapäevaelu aga ka selle toimumise kohta. Mis tähtsus on kaubanduskeskusel inimeste igapäeva toimetuste tegemisel, kultuuri vahendamisel ja erinevate inimesetüüpide kokku viimisel? Kas on sellel mingit sarnasust kirikutega ja kas kaubanduskeskused on kirikuid asendamas? Keskajal oli tähtis koht ühiskonnas kirikul. Traditsiooniks oli igal pühapäeval kiriku külastamine, mis tõi kokku erinevad inimesed, kes kuulasid jutlusi, palvetasid ja lunastasid patte, kuid kirik oli ka palju enamat. See oli paik, kus rahvas vestles omavahel elust, ilmast, poliitikast ja paljust muust. See oli koht, kus inimesed said rahuldada oma rääkimisvajadused. Tänapäeval oleks selleks kohaks saanud justkui kaubanduskeskus, kus erinevaid kultuure esindavad inimesed saavad kokku ja suhtlevad. Kuigi kaubanduskeskus on koht ostude tegemiseks...
Seiklushimulised "Patrioodid" Õpetajaks, ehitajaks, ärijuhiks või koristajaks, kuhu tööle läheksid sina? See küsimus kummitab paljude Eesti noorte mõtetes. Noorte lahkumine Eestist kasvab nagu lumepall sulailmaga. Pole palju neid, kelle sõbrad või tuttavad on läinud välismaale paremat elu otsima. Põhjuseid on mitu, kuid siiski, miks? Lugesin ajalehest, et viimaste statistikaameti andmete järgi lahkujaid on tulijatest kolmandiku võrra rohkem. Kurb aga tõsi. Tean enda kogemusest, et jäetakse ametikool pooleli, et siirduda välismaale tööle. Mina arvan, et sellises olukorras tuleb ratsionaalselt mõelda, sest kuhu sa lähed, kui sul on pere, sõbrad ja tuttavad kõik Eestis. Nagu kõikides asjades on oma "aga", sest just nende sõbrad ongi need, kes neid välismaale kaasa tirivad, tekib nn lumepalliefekt. Miks? Põhjuseid on palju, majanduslik raskus, sõprade kutse, seiklushimu või armastus...
ANARHISM Nimi: ................................................ Klass: .................... Ülesanne nr 1- mõtteeksperiment Oletame, et üks Pärnu Ühisgümnaasiumi abiturientidest on veendunud riigivõimu vastane. Ta ei suuda taluda ühiskonnaõpetuse tunde, sest seal räägitakse valdavalt riigiga seonduvast (seadusandlus, erinevad riigivormid, kodanike õigused ja kohustused vms). Seega ühiskonnaõpetuse tundides ta parema meelega ei käiks, kuid ka teistest sotsiaalainetest on tal oma põhimõtete tõttu keeruline osa võtta. Pidulikel üritustel ja aktustel on ta otsustanud Eesti hümni ajal istuda ning mitte sõnakestki kaasa laulda. Millist lahendust näed kirjeldatud olukorrale? Vastus:Saata sõjväkke. Antud olukorras ei aita miski muu kuna ta on juba liiga vana, et vanemad midagi teha saaks. Jutust arusaades ei austa ta ka Eesti hümni, sõjaväes saaks ta hümni tõelise tähenduse ka teada. Tal oleks vaja korralikku ...
Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid Eliis Rikko Majanduse arengut võivad mõjutada Loodusvarad Looduslikud tingimused · Eestis on need mõjutanud 3 tootmisala Põllumajandus (toiduainetööstus,)-piimakarjandus Metsandus, metsatööstus Energeetika Eestil raske konkureerida Kliima Asend Riigi toetus/toetamatus Killustatus Eestis Lõuna-Eesti- liigestatus mõjutab maalappide suurust, masinate kasutust Lääne-Eesti- madal, osati kivine, põuatundlik muld, madal saagikus. Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustik- leostunud ja leetjad mullad, kõige viljakamad Kirde-Eesti- põlevkivi kaevandused Kapital ja tööjõud majanduses Majandust mõjutavaks teguriks on inimene Kapital- tootmisse paigutatud e investeeritud raha, millest saadakse tulu Kapitali all mõistetakse: Rahakapital Inimkapital Tööealine rahvastik ...
Istuva ameti terviseriskid ja nende vältimine Kärol Pilberg Arvuti on märkamatult saanud meie igapäevaelu osaks. Selle kasutamisel on rohkelt võimalusi, erinevaid funktsioone ning teeb paljud tööd lihtsamaks. Selle ees veedavad pikki tunde kontoritöötajad ja koolilapsed, koduperenaised ja pensionärid. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Aga arvuti on toonud meie ellu ka uusi hädasid. Levinud on arvamus , et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased , liigesed , närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid. Peamised arvutitööga seonudvad tervisehädad võib jagada kolme rühma: esimeseks tugi-liikumisaparaadi probleemid mille põhjusi võime otsida töökoha, töövahendite ning tööülesannete omavahelisest sobimatusest. Teiseks probleemid silmadega, mis tulenevad p...
Korda tööks! 1.) Majandustegevust iseloomustavad jooned: > Spetsialiseerumine Tegeltakse piirkonnale sobilike majandusvaldkondadega ning toodang müüakse ja endale vajaminev ostetakse mujalt. Selline tegevus võimaldab toota odavamalt. > Geograafiline tööjaotus Otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise korral erinevate piirkondade vahel. 2.) Majanduse haruline struktuur: Hankiv majandus Põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus Teenindav majandus haridus, tervishoid, kaubandus, muud teenindusharud Töötlev majandus - tööstus toiduaine, puidu, metalli, keemia, masina, mäetöösus. Energeetika elektroenergeetika, kütusetööstus. Kergetööstus tekstiilitööstlus, naha- ja jalatsitöötus. 3.) Majandustegevust mõjutavad tegurid: 1) Loodusvarad Loodusvarad on kõik looduses paiknev, mida inimene oma tegevuses oskab kasutada. Põllumajandusele on ol...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema:" Eesti heaolumudel" Kellelt: Kaido Rannu AL-31 Eestis toimib Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel, mis on teistes mudelitest parem. Parem on ta selle poolest, siin makstakse palju igasuguseid abirahasid, tasuta haridus ja arstiabi, riigi pension ja palju kodaniku õigusi. See on hea, et Eestis saavad sotsiaalhüviseid kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Mida küll USA ja paljude riikide kohta mainida ei saa. Meil on palju kodaniku õigusi: valime ise omale valitsuse, saame pöörduda kohtusse. Eriti mis mulle meeldib on see et meil on tasuta haridus. Eestis on küll vähe neid kes vaesuses elavad aga ma usun et kui hariduse eest tuleks meil maksta oleks nii mõnelgi keskklassi kuuluval perel raskusi laste harimisega eriti veel kui on suur pere. Politsei, kiirabi ja tuletõrje on ka kodanikule tasuta, selle eest maksab riik. Ka pensionärid saavad riikliku pensioni olemata sellest kas ta...
Tapa Gümnaasium Kadi Saluste Minu Eesti Roheliste rattaretked uurimistöö Juhendaja: Anne Roos Tapa 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................3 1 EESTI ROHELINE LIIKUMINE................................................4 1.1 Roheliste rattaretk..............................................................5 1.2. Rattaretke korraldus...........................................................8 KOKKUVÕTE.........................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................10 LISAD...................................................................................11 LISA 1 Kirjalik küsitlus Elis Kotkaga ................................................11 LISA 2 Kirjalik küsitlus Rail Ageniga ..................
Virtuaalmaailm tänapäeval ja tulevikus ning mis on selle voorused ja ohud Virtuaalmaailma kuulub praegu väga palju inimesi, see tähendab, et umbes 30 miljonit inimest kasutab iga päev virtuaalset maailma. See arv on tegelikkuses tohutult suur, kuid tänapäeval on juba võimatu ilma arvutita ja virtuaalse maailmata olla, kuna sealt saab väga palju infot ja kiiresti vajalikku otsida. Mida saab virtuaalses maailmas korda saata? Tänapäeval on paljud vanaisad-vanaemad ehk pensionärid ära õppinud virtuaalse maailma kasutamise just sellepärast, et nende lapsed või lapselapsed on neid nö tagant utsitanud. Sealt saab ju kätte ka sellist infot, mida ajalehtedes pole. See võibki põhjus olla, miks paljud enam ajalehti koju ei telli. Internetis ju ei kulu nende peale nii palju raha, kui päriselus. Mõnes mõttes on see odavam, kui loeme ajalehti-ajakirju või muud kirjandusega seotud teemasid Internetis, kuid inimesed v...
Seisame elu teelahkmel Elus on palju hetki, kui seisame teelahkmel ning oleme sunnitud tegema valikuid, mis mõjutavad lähedalt meid ja meie tuttavaid. Vahel eksitakse oma valikutega, vahel mitte. Õnnelikud on need, kes ei eksi, aga enamasti tuleb kordki elus kahetsed varem vastu võetud otsust. Mis on teelahe? Teelahe on valikud, mille ees seisame. Mida aeg edasi, seda tähtsamaks valikud muutuvad. Paljudel kooli lõpetanutel on ees raske valik: mida ja kuhu õppima minna? Minul endal seisab ees sama valik pärast keskkooli. Ma soovin õppida lasteaiakasvatajaks, aga ei oska otsustada, kus. Olen mõelnud mitmele koolile:Tallinna Pedagoogilisele Seminarile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Valgamaa Kutseõppekeskusele. Valikute tegemisel pean nõu sugulastega ning kaalun valikute häid ja halbu külgi. Töökoha kaotus peaneb inimesed keerulise valiku ette. Juuli lõpu seisuga oli Eestis 75 195 töötu- rohkem kui ku...
ETTEVÕTLUS Ettevõtlus – mis tahes seadusega kooskõlas olev majandustegevus, mille eesmärk on tavaliselt kasumi teenimine. Ettevõtlus toimub ettevõtte asutamise ja selle käigus hoidmise kaudu. Oluline õigusakt on äriseadustik. Ettevõte – tööjõu, kapitali ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Valmistab tooteid ja teenuseid. Tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtte vara on lahus ettevõtte omanike varast. Ettevõtte sünonüüm on firma. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest. Ettevõtja – isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riski. Ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Ärilause: “Selleks et edulugu hoida, tuleb seda kogu aeg edasi kirjutada.” (Kaidi Ruusalepp) Äriseadustikus – ettevõtja on füüsiline ...
ÕPETAMISLUGU Õpetaja ja õpetaja abi töösuhe Olen lasteaias töötanud 17 aastat, millest 12 aastat olen olnud õpetaja abi ja viis aastat õpetaja. Mulle meeldib mu praegune õpetaja amet ja meeldis ka õpetaja abi amet, kuna armastan lapsi ning meeldib nendega tegeleda. Ma olen kohusetundlik ja olen alati teinud oma tööd südamest. Õpetamislugu, millest ma kirjutada tahan, on sellest ajast kui olin õpetaja abi. Õpetajad, kellega ma koos töötasin, olid staazikad pensionärid. Üks nendest suhtus oma töösse väga kohusetundlikult ja teise õpetaja suhtumine oma töösse oli kergemeelne ja vastutustundetu. See vastutustundetu õpetaja oli loomult hea suhtleja ja oskas juhatajaga manipuleerida. Veel võiks mainida, et ta oli väga silmakirjalik inimene. Igal hommikul kogunes puhketuppa kindel seltskond niiöelda hommikukohvi nautima, kuhu kuulus ka minu rühma õpetaja. Ja vahel kestis see kohvitamine päris pikalt. Samal ajal pidin mina lapsi vastu võt...
Kiviõli 1. Keskkool Uurimistöö Kiviõli 1. Keskkooli gümnaasiumi õpilastel esinevad unehäired nende enese hinnangul Autor: Rait Kuusksalu Juhendaja: Helena Kivestu 2017 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................3 1 UNI..............................................................................................4 1.1 Une vajadus vastavalt vanusele..........................................................5 1.2 Unehäired.............................................................................
Kellel on heaoluriigis hea elada ? Riik, mis püüab lihtsustada inimeste elu ning aidata kõigil inimestel toime tulla nimetatakse healoluriigiks. Nad hakkasid välja kujunema 19. sajandi lõpul, kui valitsevaks oli vabrikutöö ning toimusid kodanlikud revolutsioonid. Tänapäeval võib heaoluriikideks nimetada Põhja- Ameerikat, Skandinaavia riike, Saksamaad, Suurbritanniat, Prantsusmaad jne. Kõikides nendes riikides elab miljoneid inimesi, kuid miks nad tahavad just nendes riikides elada? Kellel on heaoluriikides hea elada ? Esiteks on kindlasti hea elada heaoluühiskonnas nendel, kes ei saa oma vanuse tõttu raha teenida nagu näiteks lapsed ja vanurid. Riik muretseb ja hoolitseb nende eest, et kõigil oleks hea elada ja sellepärast makstakse neile toetust, millega ära elada. Nii saavad pensionärid pensioni ja lapsevanemad laste kasvatamiseks lastetoetust. See on väga hooliv, sest vanurid on meie eelkäijad ja vanema...
SOTS. TURVALISUS tähendab ühiskk. terviklikku heaolu, väljendub materiaalses kindlustatuses, tulude ja kulude õiglases jaotumises ühliikmete vahel, samas ka hästi korraldatud tervishoiu ja haridussüsteemis. Sõltub inimesest, kuid ka riigi ja erasektori oskustest. Inimarengu indeks (elukvaliteedi mõõtmiseks) lähtutakse 3 näitajast: 1) oodatav keskm eluiga 2)haridus- täiskasvanute kirjaoskus erinevatel tasemetel, õppijate vanus 3) elujärg- SKP ühe in kohta USA $-tes Heaoluüh riigid, mis suudavad tagada oma kodanikele kõrge elatustaseme. Suur osa tuludest kulutatakse sotsiaalvaldkonnale (abirahad, pens, med, haridus). Sotsiaalhoolekanne vahendite süs, mis peab tagama sots. turvalisuse ja abivajajate toimetuleku; jaguneb: 1)sotsiaalteenused(paljulapseline pere saab tasuta ujulat kas) 2)sotstoetused. Eestis saavad abi sotshoolekandest alalised elanikud elamisloa alusel, siin elavad välismaalased ja Eestis viibivad pagulased. Vältimat...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava Ä12KÕ Tiina Klemets ESSEE: MILLISED ERIALAD ON TÄNAPÄEVA KESKKONNAS VÄÄRTUSTATUD JA MIKS Õppejõud: Anne Reinsoo Mõdriku 09.01.13 Tänapäevil õpetatakse välja kümneid või isegi sadu erinevaid spetsialiste, kes aitavad edaspidises elus teineteisel hakkama saada. Levinumate erialade seast võin muidugi julgelt välja tuua insenere, arste, infotehnoloogia spetsialiste, erinevate valdkondade juhte jne. Küll aga ilma juuksurita ning kokata muutub meie maailm tuhmiks ja igavaks. Keda väärtustab eestlaslik keskkond? Ja milline peaks eriala väärtustamine välja nägema? Süvenegem õpilaskotta maailma, kus algab eriala väärtustamine. Võtame ette keskmise Eesti...
REFERAAT Eesti Sõjamuuseum Viimsi Vabaõhumuuseum Vihula mõis Tallinn 2012 Sisukord: 1. Sissejuhatus......................................................................................lk 3 2. Eesti sõjamuuseum..........................................................................lk 4 2.1. Tutvustus..............................................................................lk 4 2.2. Ajalugu.................................................................................lk 5 3. Viimsi Vabaõhumuuseum..................................................................lk 6 3.1. Tutvustus..............................................................................lk 6 3.1.1. Piletiinfo..................................................................lk 6 3.2. Viimsi Taluturg..............................
Tööleht kordamiseks §1.11.6 1. Ühiskonna mõiste, valdkonnad ja sektorid. 1) Kirjeldatud on ühiskonnaelu valdkondi. Kanna kirjelduse number vastava mõiste ette. _1_POLIITIKA _6_ ERAELU _3_ KULTUUR _2_ MAJANDUS _8_UHISKOND 1. Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus 2. Tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond 3. Mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused 4. Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi 5. Moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted, mida sunnib täitma inimese sisetunne ja tõekspidamised 6. Indiviidi isiklik elukorraldus 7. Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum 8. Inimeste kooselu, elukorralduse viis 2) Paiguta loetletud asutused õigesse sektorisse. Kirjuta sektori järele sobivad numbrid. AVALIK SEKTOR 1, 3, 6, ERASEKTOR 4, 5, 9 KOLMAS SEKTOR 2, 7, 8 1. Tähtvere valla volik...
Viitamine. Psühholoogia Instituut. Ajakirja artikkel Viidatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Ajakirja nimetus, köide, lk. · Klimoski, R., & Palmer, S. (1993). The ADA and the hiring process in organizations. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 45, 10- 36. Viide tekstis. Kui artiklil on rohkem kui 3 autorit, siis esimesel viitamisel tuleb märkida kõik autorid, järgnevate viidete puhul märgitakse ainult esimene autor ja lisatakse "et al.". Ülaltoodud näite puhul esimene viitamine: Klimoski, Palmer, Johnson ja Smith (1993) leidsid, et ... Järgmised viited samale tööle: Klimoski ja tema kolleegid (1993) leidsid, et ... Publitseerimisel olev artikkel · Zuckerman, M., & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. Artikkel populaarteaduslikus a...
kellele: teema: Demokraatia minu igapäevaelus kellelt: Igapäevaselt puutun tihedalt kokku demokraatiaga. Küll erinevalt, kuid siiski on iga otsus sellega seoses. Tänu sellele, et meie riik on valitsemisvormilt demokraatlik, siis saan ka mina nii elada. Minu otsused ei puuduta otseselt riiki, kuid mõneti siiski. Kasvõi see, et kui tulevad valimised riigikokku, saan mina sõna sekka öelda. Ja minu 1 hääl miljonist on siiski piisav, et otsustada mis ootab meie riiki ees. Lubatakse küll kodanikele palju, kuid palju sellest täidetakse, selgub alles hiljem. Mingil määral ka kindlasti kodanike arvamusi arvestatakse, aga pigem kaudselt. Ja kindlasti on asi ka selles, et raske on võtta arvesse miljoni inimesi tahtmisi ja teha just nii. Minu elus on demokraatiat tunda pidevalt. Kasvõi see, et mis päeval ma enda kodutöö teen, on siiski minu enda valik. Minult ei nõuta, et teatud kuupäevaks peab olema asi tehtud, muidu võetakse pea maha. Ja kind...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
