Otsingule " peegeldumise seadus" leiti 59 faili

4
docx

Miks me n├Ąeme kehi ?

Miks me n├Ąeme kehi ? *VALGUS Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgusallikad mis kiirgavad valgust seet├Áttu et on kuumad neid nimetatakse soojuslikeks valgusallikateks . N├Ąiteks: l├Áke, elekripirni h├Á├Ágniit ja p├Ąike. Jahedad v├Ái k├╝lmad valgusallikad on valgusallikad mis kiirgavad valgus ol...

F├╝├╝sika - P├Áhikool
25 allalaadimist
3
docx

OPTIKA k├╝simused ja vastused

Optika on f├╝├╝sika osa, mis tegeleb valgusega seotud n├Ąhtuste uurimisega. 2. Valguse dualistlik iseloom seisneb selles, et valguse puhul avalduvad nii korpuskulaarsed kui lainelised omadused. 3. Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nim. niisugust...

F├╝├╝sika - Keskkool
90 allalaadimist
16
docx

Keskkonnasaaste, -anal├╝├╝s ja -seire Kontrolt├Â├ II kordamine

Kirjeldage potentsiomeetrilise anal├╝├╝si p├Áhim├Átet. Mis on Nernst┬┤i v├Árrand? Nimetage potentsiomeetrias levinumaid elektroode Meetod, mis p├Áhineb elektroodi potentsiaali m├Á├Átmisel. M├Á├Áta saab vaid raku potentsiaali. Potentsiomeetrilise anal├╝├╝si korral koosneb rakk v├Árdluselektroodist, soolasillast, anal├╝├╝sitavast lahusest ja indikaatorelektroodist....

Keskkonnakaitse ja s├Ą├Ąstev... - Tallinna Tehnika├╝likool
1 allalaadimist
2
docx

F├╝├╝sika k├╝simused ja vastused valguse kohta

8. Millist varju nimetatakse t├Ąisvarjuks? Sellist varjupiirkonda, kuhu valgusenergiat ├╝ldse ei j├Áua, nimetatakse t├Ąisvarju piirkonnaks. 9. Millist varju nimetatakse poolvarjuks? Varjupiirkonda, kuhu langeb valgusallika valgus osaliselt v├Ái ainult osadelt valgusallikatelt, nimetatakse poolvarju piirkonnaks. 10.Millist n├Ąhtust nimetatakse valguse peegeldumiseks ? Kui valgus j├Ątkab peale levimissuuna muutust levimist samas keskkonnas, nimetatakse seda n├Ąhtust valguse peegeldumiseks. 11.S├Ánasta valguse peegeldumise seadus valguse langemisnurk on alati v├Árdne peegeldumisnurgaga ,langev kiir, peegeldunud kiir ning langemispunktist t├Ámmatud pinnanormaal asuvad alati samal tasapinnal. 12.mida nimetatakse peegliteks? millised on peeglite liigid? Peegel on sileda ja tugevast...

F├╝├╝sika - Keskkool
0 allalaadimist
21
doc

F├╝├╝sika p├Áhivara

Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha k├┤ik punktid ├╝hesugused nihked (trajektoori). 3. Keha v├┤ib lugeda punktmassiks, kui tema m├┤├┤tmed v├┤ib ├╝lesande tingimustes j├Ątta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus v├┤rreldes keha m├┤├┤tmetega on suur. 4. Liikumine on ├╝htlane, kui keha...

F├╝├╝sika - Keskkool
500 allalaadimist
9
doc

Eksami piletid (materjali f├╝├╝sika ja keemia)

Defineeriga aine m├Áiste? Maeeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ├╝he v├Ái mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Mis on magnetkvantarv ja selle lubatud v├Ą├Ąrtused? M├Ą├Ąrab ├╝ksikute orbiitide orientatsiooni ruumis. Tema m├Áju elektroni energiale on v├Ąike. Lubatud v├Ą├Ąrutsed on (-1)-(+1) ka null. 3.Millised j├Áud valitsevad erinimielistel laetud ioonide vahel...

F├╝├╝sika - Tallinna Tehnika├╝likool
101 allalaadimist
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

Agrometeoroloogia arvestus 1) Atmosf├Ą├Ąr ┬ş maad ├╝mbritsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ├╝lemine on kokkuleppe k├╝simus. Meteoroloogias on atmosf├Ą├Ąr seal, kus mingi n├Ąhtus aset leiab. ├Ľhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, h├Áljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% l├Ąmmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% s├╝sihappegaasi. ├Ľhus leidu...

F├╝├╝sika - Eesti Maa├╝likool
89 allalaadimist
2
doc

Arvestuse spikker

Kiirgusbilanss- juurdetulnud ja lahkunud soojusjuhtivus- soojus antakse edasi molekulide sisalduvat veeauru tihedust g/m3. *Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. ├Ľhu soojusjuhtivus on v├Ąga (r)- ├Áhus oleva veeauru r├Áhu suhe samal temp ├Áhku lahkunud nergiavooge. KB s├Áltub koha geograafilis...

Agrometeroloogia - Eesti Maa├╝likool
120 allalaadimist
18
doc

Eksami piletid

pilet 1.Aine - mateeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ├╝he v├Ái mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Magnetkvantarv ja selle lubatud v├Ą├Ąrtused? M├Ą├Ąrab ├╝ksikute orbiitide orientatsiooni ruumis.Tema m├Áju elektroni energiale on v├Ąike. Lubatud v├Ą├Ąrtused on(- 1) -- (+1)ka null.3.Millised j├Áud valitsevad erinimeliselt laetud ioonide vahel ioonilise sideme...

Materjali f├╝├╝sika ja keemia - Tallinna Tehnika├╝likool
66 allalaadimist
73
pdf

Enn Mellikovi materjalif├╝├╝sika ja -keemia konspekt

TALLINNA TEHNIKA├ťLIKOOL Materjalif├╝├╝sika ja -keemia 2008 Sisukord 1. MATERJALIDE T├äHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjalitea...

├ľkoloogia ja... - Tallinna Tehnika├╝likool
70 allalaadimist
4
doc

F├╝├╝sika eksami piletid.

1 Liikumise liigid. Teepikkus, nihe, ├╝htlane liikumine, kiirus. Liikumist liigitatakse trajektoori kuju j├Ąrgi sirgjoonelisteks ja k├Áverjoonelisteks. Kiiruse j├Ąrgi liigitatakse ├╝htlaseks ja mitte ├╝htlaseks liikumiseks. ├ťhtlane liikumine on liikumine kus mistahes v├Árdsetes ajavahemikes l├Ąbitakse v├Árdsed teepikkused. V=s/t (m/s) Pilet 1.2 Ideaalne Gaas. Gaasi oleku ├╝ldv├Árrand. Ideaalse gaasi all m├Ái...

F├╝├╝sika - Kutsekool
92 allalaadimist
9
doc

F├╝├╝sika kordamine

P├Ąikeses├╝steem , koosneb P├Ąikesest ning sellega seotud objektidest ja n├Ąhtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on k├Áige paremini tuntud n├Ąitega planeedis├╝steemist, mis ├╝ldjuhul koosneb ├╝hest v├Ái mitmest t├Ąhest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). (+ eraldi lehtedelt vaadata)...

F├╝├╝sika - Keskkool
56 allalaadimist
1
doc

Geomeetriline optika

GEOMEETRILINE OPTIKA Geomeetriline optika ┬ş valgus├Ápetuse osa, kus valguse levimist k├Ąsitletakse valguskiirtena; Valguskiir ┬ş suunaga sirge, mis n├Ąitab valgusega kantava energia levimise suunda; Valguse sirgjoonelise levimise seadus ┬ş valgus levib ├╝hetaolises (homogeenses) keskkonnas ja vaakumis sirgjooneliselt; Valguse langemisel kahe keskkonna v├Ái vaakumi ja keskko...

F├╝├╝sika - Keskkool
113 allalaadimist
1
doc

Optika

Optika on f├╝├╝sika osa, mis tegeleb valgusega seotud n├Ąhtuste uurimisega. 2. Valgusel on dualistlik iseloom st valguse puhul avalduvad nii leinelised kui kopuskulaaromadused. 3. Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa , kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nimetatakse valgusallikat v├Ái...

F├╝├╝sika - Keskkool
26 allalaadimist
11
doc

F├╝├╝sika eksam

1. Elastsusj├Áud. Hooke seadus Elastsusj├Áud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva j├Áuga. Hooke'i seadus: V├Ąikestel deformatsioonidel on elastsusj├Áud v├Árdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-j├Ąikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida l├Ąbib keha osakestele m├Ájuvate raskusj├Áudude resultandi m├Ájusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille...

F├╝├╝sika - Eesti Mereakadeemia
350 allalaadimist
1
doc

Laineoptika

Mida kirjeldab lainefront? Lainefront on pind, mis eraldab ruumist seda osa kuhu laine on juba levinud sellest, kuhu v├Ánkumised veel j├Áudnud ei ole. Kuidas liigitatakse laineid nende frondi kuju p├Áhjal + joonised S├Áltuvalt lainefrondi kujust liigitatakse laineid tasa (lainefront on tasapind) ja keralaineteks (lainefront on kerapind). M├Ánikord, kui lainefrondi pind t├Ąhtsust ei oma, kasutatakse laine...

F├╝├╝sika - Keskkool
38 allalaadimist
10
doc

V├Ánkliikumine ja pendlid

2 Sissejuhatus.........................................................................................3 V├Ánkliikumine.......................................................................................4 Pendli v├Ánkumine...

F├╝├╝sika - P├Áhikool
23 allalaadimist
31
doc

F├╝├╝sika eksam.

Kulgliikumine. Taustkeha ┬ş keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Tausts├╝steem ┬ş kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass ┬ş keha, mille m├Á├Átmed v├Áib kasutatavas l├Ąhenduses arvestamata j├Ątta (kahe linna vahel liikuv auto, mille m├Á├Átmed on kaduvv├Ąikesed linnadevahelise kaugusega; ├╝mbe...

F├╝├╝sika - Tallinna Tehnika├╝likool
705 allalaadimist
9
docx

Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisk├╝simuse

Siinusk├Áveraid iseloomustavad suurused ┬ş on, voolu hetkv├Ą├Ąrtus i = Imsin(t+0) kus Im on voolu ampliduut v├Ą├Ąryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ehk algfaasinurk on elektriline nurk (psi), mis on m├Â├Âdunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida t├Ąhistab teljestiku nullpunkt. 2. Siinusvoolu hetkv├Ą├Ąrtus, efektiivsus ja ampliduutv├Ą├Ąrtus. Siinusvoolu hetkv├Ą├Ąrtus - i = Imsin(t+0), ku...

Elektriahelad ja elektroonika... - Tallinna Tehnika├╝likool
311 allalaadimist
4
doc

F├╝├╝sika referaat Valgus

P├Ąiksevalgus tagab olenditele elu. Valgusenergiat kannavad n├Ąhtamatud lained. Valgusn├Ąhtusi uurivat f├╝├╝sika osa nimetetakse optikaks. Valgusosakesi nimetatakse footoniteks. Kui footnid satuvad silma, siis m├Ájutavad nad valgustundlikke rakke ja tekib n├Ągemisaisting. Valguslained on elektromagnetlained. Eri lai...

F├╝├╝sika - P├Áhikool
54 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !