Eestlased - rändav rahvas Miks väljaränne nii suur on? Mis saab kui väljaränne aina suuremaks läheb? Kas seda saab kuidagi peatada? Väljarände põhjuseid on palju. Kõige suurem põhjus on kindlasti see, et välismaal on kõrgemad palgad. Näiteks kui inimestel on andekas, siis Eestis ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored inimesed välismaale. Järgmine põhjus on kindlasti ka elutingimused. Eestlased kui laisad inimesed rändavad soojale maale, sest seal on parem kliima. Näiteks kui inimene on töötu, siis kuidagi saab soojal maal ikka hakkama. Kõige rohkem emigreeruvad eestlased naaberriikidesse. Sinna rändavad põhiliselt inimesed, kelle haridustase on madal ja nende hariduse kohta on seal paremad palgad kui Eestis. Kolmas suurem põhjus miks eestlased välja rändavad on maailma näha ja kogeda uusi elamusi oma elus. Enamus eestlastest t...
Eesti kehaline kasvatus ja meie laste liikumisaktiivsus Minu analüüsiv kirjalik mõtteväljendus põhineb põhiliselt 2015. aasta veebruarikuu Jorgen Matsi artikli „Psühholoog: laste liikumisaktiivsusest sõltub Eesti rahva tulevik“ põhjal. Tartu Ülikooli spordipsühholoogia õppejõud Jorgen Mats ütles liikumisfoorumi „Laste liikumisaktiivsuse langus – kuidas on võimalik seda peatada?“ üritusel esinedes, et lapsed valivad teadlikult kehaliselt passiivsemaid tegevusi, sest ka lapsevanematele on tihti mugavam, kui lapsed tegelevad vaiksete tubaste tegevustega. Kõik teavad, et kehaline aktiivsus on hea, aga siiski ei liigutata end piisavalt. Mida saab selle vastu teha? Kehaline kasvatus peaks liikuma sellises suunas, kus kehalise kasvatuse tund tekitaks lastes ja noortes huvi tegeleda spordiga ka pärast kooli lõpetamist. Samuti peaks kehalisel kasvatusel olema eesmärk, millest ka noored spordihuvilised teavad: aktiivsus pe...
Rahvastiku vähenemine ja paiknemine Eestis Juba mitu viimast aastat on Eesti rahvaarv vähenenud. Asi on kaugel katastroofist, kuid tuleb siiski selgusele jõuda, millest vähenemine tuleneb ning kuidas seda peatada. Vastasel juhul tekivad suured probleemid, kuna on teada, et Eesti rahvastik ka vananeb. Rahvastiku vähenemisel on mitu põhjust. Nendest kõige tähtsam on see, et Eestist rändavad välja nii noored kui ka vanemad inimesed. Selle põhjenduseks saab tuua suurema palgasoovi, kõrged maksud Eestis, jne. Rahva riigist väljarändamine toob Eestile kaasa veel hulga probleeme. Näiteks suurenevad maksud, elanikkond vananeb, avalike teenuste arv väheneb, tööjõudu jääb vähemaks jne. Kui riik tahab olla jätkusuutlik, siis peab ta keskenduma just rahva emigreerumisele, kuna see on Eesti praeguses ühiskonnas suurim rahvastiku vähenemise põhjus. Rahvastiku vähenemist on raske takistada, sellegipoolest ei saa asjale käega lüüa nin...
LIIKLUSÕPETUS Üldsätted *Anda teed ehk mitte takistada on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingisuguseid manöövreid , mis sunniksid teisi liiklejaid muutma liikumis suunda või kiirust. Liikleja kellel on kohustus anda teed , peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatusega . *Asula see on hoonestatud ala mille sisse ja välja sõiduteed on tähistatud vastavate liiklusmärkidega . *Auto kolme või neljarattaline mootorsõiduk , mille valmistaja kiirus ületab 25-km/h samuti trollid . *Autorong autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukitest kombinatsiooni. *Eesõigus liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat . *Eraldusriba sõiduteid eraldav tõkkem,haljas või muu riba mis ei ole ettenähtud sõidukite liiklemiseks . *Esmane juhtimisõigus isiku*e esmakordselt antud õigust juhtida mootorsõidukit. *Haagis mootorsõiduki haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohan...
1. Kas Euroopa riigid pigem sarnanevad või erinevad oma sotsiaalkulude poolest? Euroopa riigid pigem erinevad oma sotsiaalkulude poolest. Kui EL-i keskmiseks on 26,9%, siis Eesti SKP-st moodustab sotsiaalkulutuste osakaal vaid 12,4%, Leedus 13,2% ning Rumeenias 14%. Samal ajal on see nii Belgias, Rootsis kui ka Prantsusmaal üle 30%. 2. Kas Eestit võib pidada heaoluriigiks? Eesti tänane areng ja majandusstruktuur on paremal juhul võrreldav Soome 1980. aastate alguse omaga. Seega on mõttetu võrrelda Eesti heaoluriigi mudelit hetkel teiste Euroopa riikidega, kuid arengu protsess jätkub ning usun, et Eesti riik võib kümne aasta pärast julgelt kinnitada ,et oleme täielikult heaoluriik kõikide omade hüvedega. Hetkel on meile arusaam heaoluriigist veidi võõras ning praegune majanduslik olukord ei võimalda lahendada neid takistusi, mis on vajalikud heaoluriigi tingimuste täitmiseks. Heaoluriigi alused on paika pandud, kuid raskem töö on Eesti ü...
LELOL Praktiline töö PN3 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN3.H1 Küsimused: 1. Millisel rõhul hakkavad kolvid silindris liikuma? 2. Mis juhtub, kui kolbide liikumisel rõhu suurendamine peatada, miks? 3. Milline on rõhk silindris, kui kolvid jõuavad plussasendisse? 4. Kas kolvid silindrites liiguvad sünkroonselt, mis on selle põhjus? 5. Kas kolbide liikumine on ühtlane (sujuv), mis on selle põhjus? Lähtudes katse tulemustest, arvutada: 6. Millist jõudu tuleb rakendada kolvile selleks, et kolb liiguks tühikäigul plussasendisse? 7. Millist jõudu tuleb rakendada kolvile selleks, et kolb hakkaks liikuma? 8. Milline tähtsus on saadud tulemustel? Vastused: 1. Kolvid hakkavad silindris l...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Mehhatroonika õppetool MH-10 Moore'i automaat Sihtmärgi positsioneerimise juhtseade Maris Jänes Juhendaja: Viktor Dremljuga Väimela 2012 Sissejuhatus Antud töö näeb ette tööle saada sihtmärgi positsioneerimise seade. Selleks on vaja tuletada sisend- ja väljundfunktsioonid, nende vastavad skeemid ning kõik ühendada. Et skeem töötaks peab vahele ühendama ka trigerid. Seade peab hakkama tööle etteantud parameetritega. Seadme kirjeldus Automaadil on mitu olekut (diskreetsus). Juhtseadmel peaksid olema sisendid, väljundid. Sisendite ja väljundite kombinatsioonidest hakkab olema automaadi olek. Moore'i automaadil määrab mälu elementide kombinatsiooni...
ILINE TÖÖ Õppeaines: Õpperühm: B Juhendaja: Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN2.H1 Küsimused: 1. Käivitada seade ühekordse vajutusega lülitusnupule. Kirjeldada seadme toimimise järjekorda. 2. Nihutada asendiandurit TK1 oma asendist nii, et see ei oleks kolvivarrele kinnitatud otsiku poolt mõjutatud ja püüda käivitada seadet. Mis juhtus? Miks? 3. Asendada nupplüliti fikseeritava lülitiga ja käivitada seade. Mis toimub? Peatada seade lüliti tagasilülitamisega. Korrata katset. Millises asendis peatub kolb? Miks? 4. Käivitada seade ja püüda kolvi käigu pikkust muuta asendiandurite TK1 ja TK2 nihutamisega alusel. Kas kolvi käigu pikkus on reguleeritav? Milline probleem tekib anduri TK1 nihutamisel? Vastused: 1. Vajutan nuppu → kolb liigub + asendisse ning TK1 pealt maha kuni jõuab TK2-ni siis liigub järsult – asendisse tagasi. 2. ...
Küsimused Egle Kaljumäe Kuidas luumurrud paranevad? Luumurrud paranevad põhiliselt tänu kallusele- luumurru murrupindade vahele kasvav ja neid ühendav sidekude, millest vähehaaval areneb kõhr- ja luukude Miks vananedes kuulmine halveneb? Alates viiekümnendast eluaastast võib tekkida füsioloogiline east tingitud kuulmise langus Vanuse kasvades halveneb eelkõige sisekõrvas teo sees olevate karvarakkude tegevus kõrgetel sagedustel, see omakorda halvendab kõnest arusaamist ja kuulmist müras. Kuulmislanguse võib põhjustada geneetiline defekt, müra, vibratsioon, elu jooksul põetud keskkõrvahaigused, viirushaigused, kõrvanärvi kahjustavad ehk ototoksilised ravimid, kuulmekile vigastused ja kuulmeluude haigused Kuidas peatada väiksem, suurem verejooks? Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta...
PEATUMINE JA PARKIMNE · Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal, või parempoolel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,75m laiune käiguriba. Sama korra kohaselt tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel on sõidutee alla 9m lai (arvestamata sõiduteelaiendina ehitatud parklat). · Asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, haagiseta mootorrattaid, jalgrattaid ja mopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee äärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2m sõidutee äärest. Nõue ei kehti sõidukite kohta, mis on pargitud järgmise punkti kohaselt. ...
Purjus Vene diplomaat rammis politseiautot (Poliitika, välissuhted, Eesti- Vene suhted) 6.september 2009; www.delfi.ee Purjus Vene diplomaat Sergei Suhharev rammis pühapäeval, 6. septembril Narvas politseiautot ja põgenes. Narva politsei sai kodanikelt teate, et Narvas sõidab diplomaatilise numbrimärgiga auto, mille roolis on purjus juht. Vestervalli tänaval õnnestus politseil Vene Föderatsiooni Narva peakonsulaadi konsulnõuniku Sergei Suhharevi juhitud auto peatada. Politsei palus autot juhtinud Suhharevil alkomeetrisse puhuda, millest mees aga keeldus ning minema sõitis. Patrull asus autot jälitama ning mõne aja pärast suudeti diplomaat peatada. Politsei soovitas mehel jääda paigale ning oodata ära konsulaadi esindajad, kes ta turvaliselt koju toimetaksid, kuid Suhharev tagurdas masinaga politseiautole otsa ning lahkus sündmuskohalt. Juhtunu osas algatatakse väärteomenetlus. Välisministeerium leppis Vene saatkonna esindajatega kokku k...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö: Graafika Üliõpilane: Õppemärkmik: Õppejõud: Õpperühm: Töö nr: 1 Kuupäev: 6.042012 Päikese keerlemise pikkus e keerlemise pikkus Mitu korda tahad va 20 Mitu korda tahad vaadata? 2 Objektid Protseduurid *Juku Protseduurid olid jaotatud üheks suure *Päike väiksemateks. Väiksemad olid põhilise *Suits (2 tükki - üks liikumisprotseduurid nt. erinevad mõlema korstna juures) sammupikkused. *Aken (pime ja hele) *Auto(mõlemat pidi) Kasutaja võimalused *(jutumullid - 6 tükki) Kasutajal on võimalus valida kui pikk o Objektid programmis sisseminemisperioon ehk kui kaua kee *Viitamiseks erinevatele alguses, enne kui animatsioon pea...
Minu elutee sihid ja käänakud . Tihti mõtleme sellele, mis võiks meie elus teisiti olla,kuid seetõttu jätame väärtustamata need asjad,mis me juba saavutanud oleme. Silme ette tulevad aina uued ja uued sihid,kuid kahjuks vanad, võibolla isegi paremad ideed ununevad. Peale selle leidub eluteel palju karme käänakuid,mis ei lase meil meie soovitud eesmärkideni jõuda. Ka mul on välja kujunenud omad sihid ja kavatsen nii palju kui vähegi saan pingutada, et nendeni jõuda. Juba praegu on mul oma eesmärkide poole püüeldes tekkinud mitmeid tagasilööke,kuid need ei suuda mind peatada. Miski ei suuda mind peatada, ma kavatsen siiski edasi psühholoogia valdkonda pürgida. Olen lugenud mitmeid psühholoogiat käsitlevaid raamatuid ja teinud endale mitmesuguseid märkmeid, olen kindel, et saan hakkama selle alaga. Kogemusi tuleb juurde ka teisi aidates oma praeguste teadmiste kohaselt. Enamasti olen saanud ka positiivset tagasisi...
TTÜ Ärikorralduse instituut Riski-ja ohutusõpetus Töökoha riskihindamine Tallinn 2016 Foto 1 Ehitusplats Kirjedus: Fotol on näha , et ehitusplatsil toimuvad parajasti montaazitööd. Suurt ja rasket terasposti (kaaluga ~10t) tõstetakse tornkraana abil parasjagu transpordialuselt maha ning liigutatakse montaaziks omale kohale. Terasposti mahalaadimise abistamiseks on kaks töölist otse posti all. Pildilt näib, et töölised kannavad kõrgnähtavusega riietust, et olla kraana operaatorile paremini märgatavad ning samuti on neil kiivrid ja kindad, et pakkuda kaitset postilt kukkuvate võimalike osade eest selle vertikaalasendisse tõstmisel. Kindlasti kuuluvad sellise töö juurde ka ülejäänud tavapärase ehitusplatsi turvariietuse osad, nagu kaitseprillid, turvasaapad, spetsiaalsed tööriided. Vältida tuleks kuulmiskaitseid, kuna antud töö ei tekita ülemäärast müra ning suhtlus tööliste vahel on kriitilise tähtsusega. Kõik suht...
Fukushima tuumaelektrijaamas kasutati kuute BWR-tüüpi reaktorit ehk kergveereaktorit. Kergveereaktori nimetus tuleneb sellest, et reaktor kasutab töötamiseks keevat vett ehk vesinikoksiidi(H2O) ning eristub sellega raskeveereaktorist, mis kasutab töötamiseks deuteeriumi aatomiga ühinenud vett ehk deuteeriumoksiidi(D2O)[1]. Sellest tulenevadki reaktorite nimetused raskeveereaktor, mis kasutab tihedama ainekoostisega vett ja kergveereaktor, mis kasutab tavalist vett.[4] 1950.-ndatel leiutatud BWR-tüüpi reaktor on teisalt kasutatavam tuumareaktori tüüp maailmas peale PWR-tüüpi reaktorit ehk kõrgrõhu-veereaktorit[2], mille leiutamiseks läks aega 20 aastat(1954-1974). Seega on PWR-tüüp reaktor uuem ning keerulisema ülesehitusega ning eristub BWR-tüüpi reaktorist, kuna sealne kasutatav vesi ei lähe keema[5]. Mõlemas reaktori tüübis kasutatakse vett jahutusvedelikuna[1]. See võib aga segadusse ajada, kuna esimese reaktori nimes on viidat...
Liiklusõpetus Pööre-mõistetakse pööret kõrvale või tagasi. Ratastraktor-mõistetakse mootorsõidukit,millel on vähemalt kaks telge ja suurim valmistaja kiirus ületab 6 km/h. Raudteesõiduk-rong,vedur,vagun,tressiin,või mingi muu rõõbastel liikuv sõiduk. Registrimass-juhi,sõidjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisele määratud massi mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi. Raudteeülesõidukoht-mõistetakse tee ja raudtee samatasandilist ristumimiskohta. Reguleerija-oma volituste piires liiklust korraldav isik,kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk. Ristmik-samal tasandil ristuvatest teedest moodustuv ala. Sõiduõigusega tee-mõistetakse teed,millel sõitjal on sõidueesõigus ristuval teel sõitja suhtes. Sõiduk-teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklevat liiklusvahendit mis liigub mootori või muu jõul. Sõidurada-on sõidutee pikiriba,mis on tähistatud vastavate liiklusmärkkide...
Tööleht Külm sõda 1940.- 60.aa 1. Miks, kelle vahel, millal algas külm sõda? 1947-1991 - USA ja NSV Liidu ning nende liitlaste sõjaline, poliitiline, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline vastasseis. Stalin soovis kommunismi levitada, lääneriigid aga üritasid kommunismi levikut peatada (nt USA). Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk- Euroopas, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja toomast, Berliini blokaad) 2. Millistes valdkondades toimus külm sõda? Võidurelvastumine: tuumarelvastus, tavarelvastus. III maailmasõja oht Majanduslik võistlus: turumajandus vs plaanimajandus EMÜ vs VMN Ideoloogiline võitlus: kommunism vs demokraatia ja kapitalism Konkurents kultuuri- ja spordi vallas 3. M...
Eliitüksus BOPE Rio de Janeiro on maailma linn, suur sadamalinn Brasiilias. Rio linn on välismaailma tunrud kui karnevalide pealinn, kus käib pidevalt pidu. Lisaks on Rio de Janeiros hingematvalt kaunid rannad ning hiiglaslik Kristuse kuju, mis on saanud justkui linna sümboliks. Lisaks on avalikusele juba teada, et järgmiseks suveolümpiamängud toimuvad just Rio de Janeiros. Rio de Janeriot peetakse Brasiilia kaunimaks linnaks ning paljud turistid reisivad sinna just selle linna ilu ja randade pärast. Rio rannad on ülemaailma tuntud. Aktiivne suurlinna elu ning pöörane ööelu on justkui magnetiks turistide seas. Tegelikult elu Rios pole nii helge ja ilus, nagu paistab. Turismipiirkond on väikene osa linnast, tegelikult peidab suurlinn palju süngemat poolt. Kui vaatada dokumentaalfilme ja uurida erinevaid kirjandusarvamusi leiab tihti, et Rios on suur kuritegevuse hulk. Rio põhjaosa on vaesusep...
ESM A A BI MIS ON ESMAABI? • VIGASTATULE VÕI HAIGELE ÕNNETUSKOHAL OSUTATAV VÄLTIMATU ABI • SELLEGA PÜÜTAKSE TAKISTADA PATSIENDI SEISUNDI HALVENEMIST SENI, KUNI SAABUB LISAABI • SINU TEGUTSEMINE ESIMESEL 5 MINUTIL PÄRAST ÕNNETUST OTSUSTAB KANNATANU SAATUSE! ESMAABI PÕHIMÕTTED • ENNE MÕTLE, SIIS TEGUTSE! • SÄILITA RAHU! • OLE TÄHELEPANELIK, HINDA OLUKORDA • HINDA OHUTUST EHINDA OHUTUST ENDALE, KANNATANULE JA JUURESOLIJATELE • TÕSISEMATEL JUHTUDEL HELISTA 112 • ÄRA JÄTA ABIVAJAJAT TÄHELEPANUTA • VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMISEGA ESMAABI VEREJOOKSU KORRAL • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET • KONTROLLI ELULISI NÄITAJAID • PANE KANNATANU LAMAMA • SUURE VEREJOOKSU KORRAL TULEB VEREJOOKS KIIRESTI PEATADA. SURUDES HAAVALE • KAITSE KANNATANUT KÜLMA NING VÕÕRKEHADE (MUSTUS) EEST • HOIA KANNATANU SOOJAS • HOOLITSE, ET KANNATANU EI LÄHEKS ŠOKKI • KUI VEREJOOKS ON KONTROLLI ALL, SEO HAAV KINDLALT, KUID MITTE LIIGA TUGEVALT KINNI. E...
Inimese allakäik Inimese elu võib hakata allamäge minema täiesti ootamatult mõne vale otsuse tagajärjel, kuid suur roll võib olla ka teiste mõjutustel. Milline inimene on aga allakäiguteel? Kas seda saab peatada ning leida tagasitee normaalsesse ellu? Allakäiguteel on inimene, kes ei hooli sellest, mida temast arvatakse ning kuidas tema käitumine teisi mõjutab. Näite saab tuua Wilde raamatust ,,Dorian Gray portree", kus Dorian, sattudes halvale teele, ei pööra tähelepanu juttudele, mis räägivad temast kui nurjatust ja allakäinud inimesest. Nimitegelast ei kõiguta ka see, et ta tappis oma väga hea sõbra, kes püüdis tema üha sügavamale kuristikku vajumist päästa. Enesetapule viis peategelane ka ühe tuttava, kes koristas tema kuriteo räpaseid jälgi. Lisaks jättis maha temasse kõrvuni armunud naise, arvates, et tegi sellega tollele tüdrukule heateo. Nii ta elaski: ilma mingit süüd oma tegude üle tun...
1. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele? püramiidne struktuur, vertikaalsed suhted 2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud? MTÜ-dena 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? maakonnaliite, spordiliite,ühendusi 4. Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis? Kultuuriministeerium 5. Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis? mittetulundussektorisse 6. Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu? Igat riiki rahvusvahelises spordialaliidus saab esindada ainult üks rahvuslik spordialaliit. (ehk siis üks igalt alalt) 7. Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel? Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel pole mõne muu riigi kodakondsust. 8. Kes võtab vastu Eesti Spordi Harta ja teeb selles muudatusi? ESH võetakse vastu ja ...
1. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele? püramiidne struktuur, vertikaalsed suhted 2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud? MTÜ-dena 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? maakonnaliite, spordiliite,ühendusi 4. Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis? Kultuuriministeerium 5. Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis? mittetulundussektorisse 6. Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu? Igat riiki rahvusvahelises spordialaliidus saab esindada ainult üks rahvuslik spordialaliit. (ehk siis üks igalt alalt) 7. Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel? Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel pole mõne muu riigi kodakondsust. 8. Kes võtab vastu Eesti Spordi Harta ja teeb selles muudatusi? ESH võetakse vastu ja ...
Kas Eestis on turvaline elada? Eestile on kindlustatud head suhted naaberriikidega. Euroopa Liiduga ühinemine suurendas turvalisust Eestis. Eestit ümbritsevad riigid teevad koostööd ja veendumus, et üheskoos tegutsedes suudavad riigid tagada inimestele parema, turvalisema ja tervislikuma elu. Võrreldes teiste riikidega on Eestis turvaline elada. Vaesemates riikides on hariduse puudus, nälg, inimkaubandus, diskrimineerimine, usu pealesurumine jne. Loetelu on väga pikk, kuid eesti rahvas ei oska seda ettekujutada, sest pole seda reaalselt tundnud. Eesti on demokraatlik riik ja kehtib põhiseadus. Seadused annavad inimestele võimaluse end kaitsta, kuid on ka kohustus neid täita. Majanduskriisi tõttu on kasvanud huligaansus. Varastatakse ja petetakse, et lihtsamalt raha teenida, kuid koos kuritegevusega areneb ka politsei. Politsei on ennast mitmeti tõestanud näiteks aprillirahutustel suudeti mässumeelsed inime...
Meedia mõju ühiskonnale Igal inimesel on õigus avaldada oma arvamust ning seisukohti meie ümber toimuvast. Keegi ei saa meile ütlema tulla, kas need on õiged või väärad, kuid ei saa välistada, et meid keegi selles osas mõjutada ei saa ega tohiks. Mõjutada võivad meid teised inimesed, sündmused jne. 21.sajandil on selles väga suur roll meedial. Arvatavasti ilma meediata me enam toime ei tuleks. Meedia alla kuuluvad kõik televisioon, raadio, ajakirjandus jne. Igapäev näeme ja kuuleme teleritest uudiseid ja meelelahutussaateid. Igal kanalil on oma uudistesaade ning paljusid uudiseid näidatakse inimestele erineva vaatenurga alt. Lisatakse rohkem või vähesemal määral oma kommentaare, mis hakkab kohe tavainimese arvamust ja seisukohti tahest tahtmata mõjutama nii, et inimene sellest ise arugi ei saa. See on üks hea näide sellest, kuidas meedia võib inimestega manipuleerida või ümber käia. Kõige jubedamad asjad, mi...
KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid ...
On Gorbatshovi väljakuulutatud viinast loobumise aeg ja poest saab viina harva. Inimesed seisavad kõik järjekorras kui äkki astub üks mees rivist välja ja ütleb: "Aitab naljast, oodake ma lähen löön selle kuradi Gorbatshovi maha!" Mingi aja pärast tuleb ta tagasi ja teised küsivad, et kas lõi maha, aga tema vastab selle peale: "Mis, kurat, seal oli veel pikem järjekord kui siin!" *** Mihhail Gorbatsov oli rahvasaadikute kongressile hiljaks jäämas ja käskis autojuhti kiiremini sõita. Autojuht keeldus, vihjates kiire sõidu hädaohtlikkusele. Selle peale Gorbatsov vihastus, käskis auto peatada, saatis autojuhi tagaistmele ning asus ise rooli taha. Lausa lendav sõiduk äratas liiklusinspektorite tähelepanu ja üks neist hakkas Gorbatsovi autot jälitama. õige varsti pöördus jälitaja aga tagasi ja kandis ette, et autos istub väga tähtis "nina", mistõttu ta ei julgenud autot peatada. "Kes see siis on?" küsis teine liiklusinspektor. "Ei tea. Kuid ...
TÖÖ JA PUHKEAEG alaealistele kehtib tööaeg : kõige noorem kes võib tööd teha on * 13-14a. 4h, 20h nädalas . * 15a. 6h, 30h nädalas * 16-17a tööpäeva pikkus 7h. 35h nädalas RASKUSTE TEISALDAMISE LUBATUD VORMID * 13-14a tüdrukud 3kh * poisid 5kg * 15a. tüdrukud 5kg * poisid 8kg * 16-17a. tüdrukud 10kg * poisid 15kg Tööde mille puhul on ettenähtud töötajate eelnev ja perioodiline tervise kontroll, on lubatud täiskasvanutele. REGULAARSETE RASKUSTE TEISALDAMINE Mees pidevalt - 25kg Naine pidevalt - 7kg Sama arv raskuste tõstmine : naistel 5t meestel 10t Põranda pinnalt või madalamalt kui töötasapinnalt. TÖÖTAJA TT ALASED KOHUSTUSED JA ÕIGUSED KOHUSTUSED : * osalema ohutu töökeskkonna loomisele järgides TT nõudeid. * järgima TA kehtestatud töö ja puhkeaj korraldusi * läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud k...
GLOBAALSE OHU ANALÜÜS TERRORISM 1) Probleemi nimetus 2) Milles seisneb probleemi olemus? 3) Miks probleem on tekkinud? 4)Millised on probleemi lahendamise võimalused? 5) Kuidas probleem Sind puudutab? 1)Terrorism- tänapäeva maailma suurim hirm on õigusvastane tegevus, mis seisneb jõu kasutamises või sellega ähvardamises, mis on suunatud riigi, isikute või organisatsioonide või nende vara vastu, mille eesmärgiks on saavutada muutusi riigi poliitilises või sotsiaalses korralduses. 2)Viimastel aastatel on muutunud terrorism veelgi rahvusvahelisemaks.See tähendab seda,et kui toimub järjekordne rünnak, ei mõjuta see ainult seda riiki kus see toimus,vaid ka riike erinevates kohtades üle maailma. Probleem on rahvusvaheline ja süvenev. See m...
Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodus...
Jõud ja liikumine 3.klass Anniki Kase Mis paneb asjad liikuma? Asjad paneb liikuma Tõukamine Tõmbamine Löömine Vedamine Tõstmine Neid tegevusi tehes me kasutame JÕUDU Mida teeb jõud Jõud paneb asjad liikuma Jõud võib peatada liikumise Jõud võib liikumist kiirendada või aeglustada Jõud võib muuta liikumise suunda Jõud looduses Jõud looduses on Tuulejõud Voolava vee jõud Lihaste jõud Maa külgetõmbejõud Magnetjõud Mis paneb asjad liikuma? ? JÕUD
INIMPOPULATSIOON Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust need säilivad ka tulevastele põlvedele. Taastumatuid ressursse tarbitakse nii, et need ei ammendu enne, kui tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need teiste ressurssidega. Taastuvaid ressursse kasutatakse samuti nii, et nende varud ei lõpe. Kõik see nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist globaalsel tasandil ning olemasolevate ressursside jagamist. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust. Agenda 21 kohaselt peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadu...
RAHVASTIK Kuidas peatada rahvastiku vananemist Eestis? Riigi poolt erinevad toetused noortele lapsevanematele, mis julgustaks neid järglasi saama. Paigutada ressursse vanadelt noortele. Lapsevanematele laste eest lisavõimaluste/soodustuste/hüvede andmine. Ema- ja isapuhkuse pikendamine. Tõsta lastetoetust. Võimaldada emadele ka lapse kõrvalt töötada, karjääri jätkata. Suurendada lastega perede soodustusi. Leida meditsiin, mis ei lase rahval vananeda. Maksta rohkem palka inimestele. Alustada inimeste kloonimist Eestis. Anda rohkem võimalusi sporti teha. Arendada parim meditsiin. Aktsepteerida noorte vajadusi. Toota imeravimeid. Elimineerida väga vanad inimesed.
Eidapere Kool Füüsika Kaspar Veldermann Tšornobõli katastroof Referaat Juhendaja: POLE Eidapere 2015 Tšornobõli katastroof Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ehk Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 51°23′22″ N 30°05′59″ E 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Õnnetusest 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt. Võimsuse kasvades tekkis soojakolle. Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt reaktori. Mõne sekundi pärast järgnes teine, tugevam plahvatus. Pl...
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö Kõrb ja kõrbestumine Koostaja: Alesja Doborovits 8a Juhendaja: õp.Kersti Lepasaar Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................1 Mis on kõrb?.....................................................................................................2 Kus kõrbed asuvad?.........................................................................................................................2 Miks on kürbed seal kus nad on?.....................................................................................................2 Kõrbete liigid...................................................................................................................................3 Sahara kõrb......................
Iga põlvkond on rohkem oma aja kui isa nägu Pidevalt kuulevad tänapäeva noored kodus taolisi ütlusi: ,,Meie pidime kooli ajal igal vaheajal kolhoosis tööd rabama, hommikust õhtuni!" Niimoodi me muutumegi, uued on eelmistest erinevad. Juba need ütlused, mille tähedusest meil, tänapäeva noortel, õrna aimugi pole, näitavad, et oleme oma vanematest täiesti erinevad, oleme järjekordne omanäoline põlvkond. Kui tagasi vaadata, siis polnud meie vanematel ja vanavanematelgi taolist põlvkonnalist sarnasust. Siis ei saanud lapsevanemad aru mürtsuvast 80ndate popmuusikast, noorte suurest huvist välismaa asjade vastu, läikivatest diskorõivastest ja paljust muustki. Kui tänapäeval räägivad vanemad oma järeltulijatele raskest kolhoositööst, siis neile räägiti karjas käimisest ja väideti, et kolhoosis saavad lapsed lausa puhata. Veel rohkem tagasi vaadates näeme, et lisaks neile olid erinevad ka vanavanemad ja nende...
Detsembrimäss maailmarevolutsiooni ahela üks lüli. 1924. a. 1. detsembrimässu määratlemiseks tuleks vaadelda seda laiemas kontekstis. Tegemist oli ühe osaga 1920-ndate aastate alguses kommunistide populaarsust koguva maailmarevolutsiooni vallandamise katsega. Idee, mis oli ette määratud nurjumisele. Taolisi ebaõnnestunud revolutsiooni eksportimise katseid oli mitmeid. 1923. aasta septembris püüdis Georgi Dimitrov koos Vassil Kolaroviga kommunistliku ülestõusu abil läbi viia riigipöörde Bulgaarias. Kuulsaim selles ahelas on kindlasti Hamburgi ülestõus Saksamaal 23.- 25. 10. 1923. a., mille korraldajaks oli Ernst Thälmann. 1923. aastal 6. 7. novembril toimus kommunistide eestvedamisel ja Kominterni korraldusel Poolas Krakovis mäss. 17.-19. 09. 1924. a. puhkes kommunistide õhutusel ja mahitusel mäss Lõuna-Bessaraabias Tatarbunarõs. Mässuliste eesotsas oli kommunist, parteikomitee sekretär Aleksandr Klju? nikov. NSV Liidu püsivaks salaso...
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12 ÕPPIJA TÖÖKOHA RISKITEGURITE HINDAMINE Riskianalüüs Õppejõud: Mõdriku 2012 Töötaja on 26 aastane üliõpilane, kelle töökohas on laud, sülearvuti, piisavalt valgust, kõva reguleerimata ja seljatoeta tool ning töökeskkonda ümbritseb värvikad seinad ja ruum. Peamisteks tööülesanneteks on lugemine nii arvutist kui ka paberkandjal olev materjal, kirjutamine ning väga tihti ka mahuka info otsimine internetist. Töökeskkond võib ohustada õppija tervist. Välja on toodud ergonoomilised, psühholoogilised, füüsikalised, füsioloogilised ohutegurid. Keemilisi ja bioloogilisi ohutegureid sellel töökohal ei esine. RISKITASEME ISELOOMUSTUS OLEMATU RISK lisameetmeid ei vajata, kirjalik dokumentatsioon ei...
XXX Politoloogia MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Õppejõud: XXX XXX 2014 Miks väljaränne nii kolossaalne on? Kas seda on võimalik peatada? Eesti liitumise järel Euroopa Liiduga on inimeste liikumisvõimalused riikide vahel märgatavalt paranenud ning ka tegelik ränne on kasvanud hüppeliselt. Väljarände põhjuseid on palju. Kõige suurem põhjus on kindlasti see, et välismaal on kõrgemad palgad. Näiteks kui inimene on andekas, siis Eestis ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored inimesed välismaale. Järgmine põhjus on kindlasti ka elutingimused. Eestlased kui...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Vaido Villem Rühm 011K TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA TÖÖTERVISHOIUALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Referaat Õpetaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemal valimise kohapealt võin öelda, et selle valis õpetaja. Aga teema sobib mulle väga hästi, tulevikus endal vaja seda. Sisu räägib kuidas käituda erinevates olukordes tööl ja mis on sinu, kui töötaja õigused ning kohustused. 1. TÖÖTAJA TÖÖTERVISHOIUALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 1.1. Töötaja on kohustatud: · osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; · järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; · läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; · kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras; · tagama vastav...
VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES Kuidas satuvad võõrliigid Läänemerre? Laevade välispinnalt Laevade ballastvee kaudu Kalakasvandustest Vesiviljeluse kaudu Kanalite kaudu Laevade ballastvesi Mis muutusi võivad võõrliigid Läänemere ökosüsteemis esile kutsuda? Võivad välja tõrjuda või soodustada mõne kohaliku liigi arvukust Muuta toiduahelaid Suurendada või vähendada vee hägusust ja läbipaistvust Muuta põhjasetete struktuuri Muuta hapnikusisaldust Miks ei ole võõrliikide Läänemerre sattumist võimalik täielikult vältida? Võõrliikide sissetungi täielikult peatada ei saa, sest see kaasneb paratamatult mitme inimtegevuse valdkonnaga. Küll on võimalik seda aga ennetada Kuidas vähendada võõrliikide sattumist Läänemerre? Puhastada laevakere selle peal kasvavatest organismidest Töödelda laeva ballastvett Kalakasvandustes tuleks ära hoi...
Kliima soojenemine Kliima soojenemine ● on maapinnalähedase ookeanide ja atmosfääri keskmise temperatuuri tõus. Probleem ja põhjused ● Probleem:Maa soojeneb järgmise 50 aastaga liiga kiiresti. ● Põhjused: ● Kasvuhoonegaasid ● Kütuste põletamine ● Inimtegevus Tagajärjed ● Mere veetaseme tõus ● Suuremad tormid ● Massiivne põllukultuuri hävimine ● Laialt levinud liikide väljasuremine Lahendused ● Keskonnahoidlik transport ● Taastuvenergia kasutamine ● Tuleb peatada metsade maharaiumine Kliima soojenemise pilt Kliima soojenemise pilt Kasutatud allikad ● http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalne_soojenemine ● http://www.ucsusa.org/global_warming/solutions#.V OCI6S4xnIU ● http://www.climatehotmap.org/global-warming-solutio ns/ ● http://planetsave.com/2009/06/07/global-warming-effe cts-and-causes-a-top-10-list/ ● http://environment.nat...
Kasutamiseks ainult Gustav Adolfi Gümnaasiumis Füüsika Gümnaasiumile I. Mehaanika 7. KEHA MASS, LIIKUMISHULK JA IMPULSS 7.1 Keha mass * Tühja vaati on kergem liigutada kui täidetud vaati * Koormatud autot on raskem peatada (s.o. muuta kiirust) kui koormamata autot. viis inimest autos üks inimene autos Katse veerevate vankritega m=rV m1 niit, mis läbi põletatakse m2 V- keha ruumala r- tihedus ...
Pariisi rahukonverents seal arutati läbi rahulepingute projektid 10-20 võitjariigi ning Saksamaa Euroopa Liitlaste(Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome) vahel. 10. veebruar 1947 kirjutati need alla Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume. Albaania sai jälle iseseisvaks. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll aga hakati sisse nõudma reparatsioone. Nähti ette sõjaväelised piirangud. Nürnbergi protsess eesmärk oli mõista kohut natsikurjategijate üle kohut mõistis sõjatribunal, mis koosnes võitjariikide esindajatest(Inglismaa, USA, NSVL, Prantsusmaa) 24 inimest saadeti kohtu alla. ,,Võitjate üle kohut ei mõisteta" Potsdami konverents Toimus: 17.07 kuni 02.08.1945 Arutati: Saksamaa tulevikku Osalejad: J. Stalin ÜK(b)P Keskkomitee I sekretär H- Truman USA president W. ...
1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetult ja kuna ta ei hinga, helistan 112 Avan ülemised hingamisteed: Painuta pea kuklasse ja tõsta lõuga (tõstab neelu tagaseina üles ja hingamisteed vabanevad). Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed). Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui ei hinga edasi, siis jälgida pulssi kaelal. Kui pulss kaelal puudub, siis alusta südamemassaažiga koos kunstlikku hingamega (teha kuni kiirabi tulemise või elu tunnuseni). Südamemassaaži ja kunstlikku hingamise vahekord peab olema 30:2. Selline vahekord nii täiskasvanul kui lapsel 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed,...
ERGONOOMIKA inimese ja süsteemi interaktsiooni seaduspärasuste uurimine eesmärgiga kohandada süsteem inimese järgi tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega LIIGID süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika töökoha ergonoomika tööstus ergonoomika MIKROERGONOOMIA MAKROERGONOOMIA töötaja tööprotsess töökoht tootmisprotsess kaitseriietus ja kaitsevahendi bgd keskkond TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised j...
Ninaverejooks Ninast võib verejooks tekkida igal inimesel,tavaliselt on ninaverejooks ohutu ja peatub koduste vahendite abil lühikese aja jooksul. Täiskasvanud inimeses on umbes 5 liitrit verd Põhjused Nohu Löök Verehaigused Kõrge vererõhk Võõrkeha ninas Esmaabi Kannatanu panna kergelt pea ettepoole kallutatuna istuma Suruda ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal Avaldades ninale survet 10-15 min Ninajuurele või laubale,kuklale võib asetada külma Kui ei suudeta 20 min pärast verejooksu peatada minnakse haiglasse. Ei tohi! Vatti ninna panna Asetada inimest selili Pead kuklas hoida Abistaja ohutus! Oht! Verega levivad nakkushaigused- HIV B ja C hepatiit Võõra inimese abistamiseks peab kasutama kaitsevahendina kummikindaid või kilekotte Tagajärjed Verekaotus ...
Ninaverejooks Ninast võib verejooks tekkida igal inimesel,tavaliselt on ninaverejooks ohutu ja peatub koduste vahendite abil lühikese aja jooksul. Täiskasvanud inimeses on umbes 5 liitrit verd Põhjused Nohu Löök Verehaigused Kõrge vererõhk Võõrkeha ninas Esmaabi Kannatanu panna kergelt pea ettepoole kallutatuna istuma Suruda ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal Avaldades ninale survet 10-15 min Ninajuurele või laubale,kuklale võib asetada külma Kui ei suudeta 20 min pärast verejooksu peatada minnakse haiglasse. Ei tohi! Vatti ninna panna Asetada inimest selili Pead kuklas hoida Abistaja ohutus! Oht! Verega levivad nakkushaigused- HIV B ja C hepatiit Võõra inimese abistamiseks peab kasutama kaitsevahendina kummikindaid või kilekotte Tagajärjed Verekaotus ...
Merilin Laars 10B Joonis 1 Asutraalia asukoht Austraalia asub lõunapoolkeral UusMeremaast loodes ja Indoneesiast lõunas Kõrbestumine toimub põhiliselt kõrbete, poolkõrbete ja savannide äärealadel ümber Austraalia Kõrbetes on taimkate hõre, muld on huumusevaene ja kuvuse tõttu vähe seotud, sellistes tingimustes hakkab toimuma tuuleerosioon. Tuul kannab tolmuosakesed kuni kümnete kilomeetrite kaugusele ja viljakas muld mattub viljatu pinnase alla. Keskonnakahjustus Ülekarjatamine (lambad ja kitsed) Liiga suurte põldude rajamine Oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda muldade sooldumise Liigne kuivus Küttepuude raie Eelnevalt nimetatutest tulenev erosioon Kliimasoojenemine Ülerahvastumine Üleväetamine Huumuserikka mulla ja põldude hävimine Põuad ja nälg Liiva ja tulmutormid Põhjavee hävimine Kõrbestumine sunnib inimesi elukohta vahetama Põldude ümbrit...
Raamat on algusest lõpuni surmasid ja põnevust täis. Polnud kordagi sellist tunnet, et tahaks raamatu käest panna, kuna see on igav. Pidevalt oli pinge õhus ja ootamatusi küllaga. Leht-lehelt muutub asi järjest huvitavamaks, kui lugeja saab üha rohkem aru, millega Matarese perekond tegelikult tegeleb. Nimelt on Matareisen ühe pere vanim liige ja tema õed-vennad elavad maailma suuremates linnades. Kõik nad on ääretult rikkad, aga ahnusel ei ole piire. Matarese perekond kavatseb allutada endale üle poole maakera finantsid korruptsiooni ja hirmu abil, selline on nende tegutsemisplaan. Aga see ei käi nii lihtsalt, kuna CIA operatiivohvitser Cameron Pryce ja ammu pensionile jäänud legendaarne agent Brandon Scofield, kelle leidmisega Cameron Pryce pidi vaeva nägema, kuna Brandon elas üksikul saarel koos oma naisega, kavatsevad nad selle peatada ükskõik mis hinnaga. Brandon Scofield on ainus inimene, kes on suutnud tungida Matarese ringi ja s...
Tööandja kohustused Korraldab uue riski analüüsi, kui töötingimused on muutunud Tagab, et ohuala töötav töötaja oskab oma tööülesandeid täita, on saanud vastava väljaõppe Määrab esmaabiga tegevad töötajad ja sellega seotud korra. Tagab esmaabivahenditekättesaadavuse Oma kulul annab töötajale isikukaitsevahendid (korraldab väljaõppe) , tööriietuse, puhastus-ja pesemise vahendid kui töö laad seda nõuab. Kõrvaldab töölt alkoholi-, narkootilised- või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja. Töötaja kohustused Läbib tervise kontrolli vastavalt korrale Tagab, et töö ei ohusta teda ennast ega teiste elu, ei saasta keskkonda Teatab kohe tööandjale või tema esindajale ja TKK- volinikule õnnetusest või selle ohust, tööõnnetusest , tervisehäirest, kaitsesüsteemi puudusest. Hoiab omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitisele paigaldatud ohutus seadiseid, kasutama neid nõuete kohaselt. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
