Töösuhetes subjektide õigused ja kohustused NIMED LISADA TÖÖANDJA ÕIGUSED Tööandja tohib nõuda - Tööandjal on õigus nõuda töötajalt hoolsat ja ausat tööd. -Tööandja tohib nõuda, et töötaja arvestaks tööandja huvidega. -Tööandjal on õigus nõuda, et töötaja hoiaks tootmis- ja ärisaladust. -Salastada saab ainult niisugust teavet, mille avalikuks tulek võib tööandjat oluliselt kahjustada. - Kui konkurentsipiirangu kokkulepe on sõlmitud, tohib tööandja uurida, kas töötaja tegeleb töö kõrvalt muu majandustegevusega. Töölt eemalviibimine - Tööandjal on õigus küsida töötajalt selgitusi töölt puudumise kohta. - Tööandja peab töötajale andma tööst vaba aega, kui see on vajalik. - Tööandjal on õigus küsida töötaja enesetunde kohta. - Haigestunud töötaja käest tohib tööandja uurida, kui kaua tema paranemine aega võiks võtta. Töökorraldus, töö- ja puhkeaeg - Tööandjal on õigus muuta tööpäeva algust, lõppu ja puhkepauside aega, ag...
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatu...
Eesti Maaülikool Maaehitus-1 Õigusõpetus Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel Tartu 2013 Sissukord: 1) Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel 2) Töölepingu ülesütlemise piirangud 3) Töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtajad 4) Töölepingu ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel 5) Töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel (koondamine) Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel Tööandja võib tähtajatu ja tähtajalise töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt ja mõjuval põhjusel, mis tuleneb töötajast või majanduslikust olukorrast. Mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks peab sisalduma ülesütlemisavalduses. Ülesütlemisavaldus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e-kiri või faks) või kirjalikus (omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud) vormis Töölepingu ülesütlemise piirangud Tööandja ei tohi töölepingut ...
Kontrollküsimusi tööõiguses 1. Töölepingu mõiste. Teada täpselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu pooled TÖÖTAJA (füüsiline isik)-TÖÖANDJA...
Kohustuslik kirjandus: Töölepingu seadus, www.tooelu.ee , www.kutsekoda.ee www.sm.ee (Sotsiaalministeeriumi koduleht) EKSAM 20 küsimust (mõned valikvastused) Tööleping - Töölepingu sõlmimiseks on seega vaja kattuvate tahteavalduste olemasolu. - Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. - TLS ei sätesta kohustuslike oluliste tingimuste loetelu, küll aga peavad olulised tingimused kajastuma töölepingus. - Oluline on eristada kirjalikku ning kirjalikku taasesitamist võimaldaavat vormi. Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist allkirja, siis kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm peab TsÜS paragrahv 79 järgi sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema tehtud püsivalt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. - Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei nõua lepingu o...
Kohustuslik kirjandus: Töölepingu seadus, www.tooelu.ee , www.kutsekoda.ee www.sm.ee (Sotsiaalministeeriumi koduleht) EKSAM 20 küsimust (mõned valikvastused) Tööleping - Töölepingu sõlmimiseks on seega vaja kattuvate tahteavalduste olemasolu. - Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. - TLS ei sätesta kohustuslike oluliste tingimuste loetelu, küll aga peavad olulised tingimused kajastuma töölepingus. - Oluline on eristada kirjalikku ning kirjalikku taasesitamist võimaldaavat vormi. Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist allkirja, siis kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm peab TsÜS paragrahv 79 järgi sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema tehtud püsivalt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. - Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei nõua lepingu o...
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kollektiivsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja j...
TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast isikust; tööd tehakse tavaliselt isiklikult; oluline on tööprotsess; tööd t...
Mari Maasikas Situatsioonülesannete lahendamine Tähtaeg 28.02.13 1. KÜSIMUS: Kas tööandjal on õigus töötaja tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on haiguslehel. Tööandja väidab, et ei saanud töötajalt mingit teadet haiguslehel viibimise kohta ning leiab, et töötaja puudub töölt põhjuseta? Vastus: Pikaajalise haiguse korral on praeguse töölepingu seaduse järgi tööandjal õigus lõpetada. Lühiajalise haiguse korral võib tööandja töölepingu lõpetada, kui põhjuseks pole toodud haigus, vaid midagi muud mõjuvat. 2. KÜSIMUS: Töötajal saab 1. oktoobril ettevõttes töötamisest 5 aastat täis. Töömahu vähenemise tõttu otsustas tööandja töötaja koondada. 3. septembril sain töötaja teate, milles on kirjas, et ta koondatakse ja viimane tööpäev on 5. oktoobril. Kas etteteatamine tööandja poolt oli õigesti vormistat...
ÕIGUSÕPETUS 1. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud Õigusvastasuse välistab esiteks kannatanu nõusolek. Näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isikut omandiõiguse rikkumises. Nõusolek peab olema õiguspärane. See nõusolek ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks N tapmiseks. Peab olema tahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt. Ei ole õigusvastane ka tegu, mille paneb toime isik talle pandud (kutse või teenistus)kohustuste täitmisel. Õigusvastane tegu ei ole ka tegu mis on suunatud oma õiguste teostamisele, kuigi sellega tekitakse kahju teistele isikutele. Teatavates piirides välistab õigusvastasuse ka alluvale poolt kohustusliku käsu täitmine. Õigusvastasuse välistab ka hädakaitse seisund. Hädakaitse on kaitse ennast või teist isikut või nende õigusi või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustav...
Koondamise rakendamise kord ja tingimused Tööandja võib tähtajalise või tähtajatu töölepingu üles õelda majanduslikel põhjustel ehk töötaja koondada, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, tööandja tegevuse lõppemise, pankroti väljakuulutamisega. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Teise töö pakkumise kohustust ei ole, kui tööandja lõpetab tegevuse või pankroti väljakuulutamisel. Töö pakkumine ei saa piirduda üksnes töötaja erialase töö pakkumisega, võib pakkuda ka muud tööd, sobivat tähtajalist tööd, ka ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. See...
Tööseadusandluse praktiline rakendamine Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (A) TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 käsundusleping, § 635 töövõtuleping, § 658 maaklerileping, § 670 agendileping ja § 692 komisjonileping) on vajalik töölepingu alusel tekkiva tugeva sõltuvussuhte tõttu, mille alusel vajavad pooled, eelkõige töötaja, erilist kaitset ja konkreetset õigussuhtesisest regulatsiooni. Sõltuvussuhet võib isel...
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb koostööd teiste töötajatega, teatab tööandjale töötakistusest, hoidub tegudest, mis ...
Euroopa Liidu direktiivid 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv . Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. Oma vastutuse piires võtab tööandja kõik töötajate ohutuse ja tervise kaitseks vajalikud meetmed sealhulgas kutsealaste riskide ärahoidmine teabe ja väljaõppe andmine ning vajaliku korralduse ja vajalike vahendite tagamine. Tööandja peab olema valmis neid meetmeid vajadusel kohandama et võtta arvesse muutunud asjaolusid ja olukorda parandama. Kui ühes ja samas töökohas töötavad mitme ettevõtte töötajad peavad tööandjad tegema koostööd ohutust tervishoidu ja tööhügieeni käsitlevate sätete rakendamisel kooskõlastama oma tegevusala laadi arvesse võttes kutsealaste riskide suhtes kohaldatavad kaitse ja ennetusmeetmed ning teatama üksteisele ja oma töötajatele ja/või töötajate es...
Konkurentsipiirangu kokkulepe Mis on konkurentsipiirangu kokkulepe? Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. Kuidas peab konkurentsipiirangu kokkulepe olema vormistatud? Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Konkurentsipiirangu kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikult. Kaua kehtib konkurentsipiirangu kokkulepe? ...
TALLINNA TÖÖLEPING TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Tööõiguse esemeks on kõige laiemas tähenduses inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine enamikule inimestes vajalik enda ja oma perekonna ülapidamiseks, seega elatusvahendite hankimiseks. Tööõiguse esemeks on eelkõige töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekivad töölepingu sõlmimise tulemusena. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollie, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlsustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused (TLS §1). Tööõigus tekkis ajalooliselt kaisteõigusena , sest töötaja oli töösuhetes majanduslikult nõrgemak pooleks. Tööõigus kujunes välja koos industrialiseerimise, masstootmise tekkimise ja arenguga. Tööõigus hakkas arenema 19...
5. Tööõigus · Tööleping on sõlmitud hetkest, mil töötaja ja tööandja lepivad kokku töösuhte olulistes tingimuste. Enne kui tööle asuda, lepi tööandjaga kokku, milline on sinu tööaeg. Kui töö ettevõttes toimub tööajakava alusel, ära unusta täpsustada ja vajadusel kokku leppida tööaja korralduse reeglites. Veendu, et olulised tööaja tingimused on kirjas töölepingus. · 5.1 Mis iseloomustab töölepingut? · Alljärgnevalt on toodud töölepingule iseloomulikud jooned, mis eistavad seda ülejäänud lepingutest: · Töötaja allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile, st tööandja möörab töö tegemise koha, aja ja viisi. · Tööandja maksab töötajale töö eest perioodilist tasu · Tööandja ja töötaja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks. · Tööd tehakse üldjuhul isiklikult. · Töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja sead...
Merike Sarapuu Tööandja ja Töötaja tööalased õigused ja kohustused TALLINNA TEENINDUSKOOL Merike Sarapuu 011MT TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA TÖÖALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2010 1 Merike Sarapuu Tööandja ja Töötaja tööalased õigused ja kohustused ...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. TÖÖTAJA KOHUSTUSED.........................
Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž Ettevõtlus ja ettevõtte juhtimine Jelizaveta Grabovskaja(155787CTF) TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Juhendaja: Uno Feldschmidt Õppeaine: Õiguse alused Tallinn 2012 2 SISUKORD 1.Tööleping........................................................................................................................................ 1.2 Mis iseloomustab töölepingut?.................................................................................................... 2.Töölepingu sõlmimine.................................................................................................................... 2.1 Millest peab tööandja töötajat enne tööle asumist teavitama?..................................................... 3.Töötaja kohustused.......................................
TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus ...
Mõned lühendid: KaS - karistusseadustik TL - tööleping TLS - töölepinguseadus VÕS - võlaõigusseadus EV - Eesti Vabariik VV - Vabariigi Valitsus p - paragrahv lg - lõige TSÜS tsiviilõigusseadus KLS kollektiivlepingu seadus Õigusõpetus Töös / tähtis Pandi mõiste ja liigid ? Hoonestusõigus ? Tööseaduste täitmise üle järelvalvet teostavaks organiks on tööinspektsioon. Tööinspektsioon-teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Asub Tallinnas, kuid tal on maakondades kohalikud inspektsioonid: ida; lääne; põhja; lõuna- inspektsioonid. Kohalike inspektsioonide juures asuvad ka töövaidluskomisjonid Inspektsiooni juhib peadirektor, keda nim. Ametisse ja vabastab peaminister. Tööõigusliku suhte subjektid: Töölepinguseaduse kohaselt on individuaalse tööõiguslikeks subjektide... Tööandjaks võivad olla ...
Tartu kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Koostaja KOOSTÖÖ ÕIGUSLIKUD ALUSED Referaat Juhendajad: …… Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 1.TÖÖLEPING.................................................................................................4 2.TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE.............................................................................6 2.1 TÖÖLEPINGU VORMISTAMISE NÕUE.....................................................................................6 2.2 PIIRANGUD ALAEALISE TÖÖTEGEMISELE...............................................................................7 3.TÖÖLÄHETUS.............................................................................................. 9 4.TÖÖANDJA KOHUSTUSED.......................
TÖÖLEPING Käesoleva töölepingu (edaspidi: Tööleping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Tööandja nimi], registrikoodiga [registrikood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Tööandja) keda esindab [juhatuse liige/volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tööandja esindaja nimi] ja (2) [Töötaja nimi], isikukoodiga [isikukood], elukohaga [aadress] (edaspidi: Töötaja) edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Töölepingu tähtaeg 1.1. Töötaja alustab Tööandja juures tööd [tööle asumise kuupäev]. 1.2. Tööleping on sõlmitud tähtajatult. [Tööleping on sõlmitud TLS § 9 lg 1/lg 2 [tähtajalise lepingu sõlmimise aluseks olev TLS § 9 vastav lõige] alusel tähtajaga kuni [töölepingu lõppemise kuupäev] (mittevajalik ära kustutada)]. 1.3. Töötaja suhtes rakendatakse [kuude arv]ku...
Töötaja ja tööandja õigusted ja kohustusted. Töötervishoid ja tööohutus on, esiteks, töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamine, töö kohandamine, töötaja võimed ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine, mille abil vältitakse töötaja tervisekahjustusi. Teiseks, see on töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite töökeskkond, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja on kohustatud jälgima, et töökeskkonnas ei oleks füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ning psühholoogilisi ja füsioloogilisi ohutegureid. Näiteks: 1. Füüsikaliste ohutegurite vältimine: Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgit...
Tööõigus ja ohutus. Tööõigus: Olemus: Tööõiguse esemeks kõige laiemas tähenduses on inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine on vajalik elatus vahendite hankimiseks endale ja oma perekonnale. Töö tegemine on sihipärane tegevus eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Tulu võib saada iseseisvalt töötades, teistest sõltumatult. Selline töötegemine ei vaja õigusliku reguleerimist (FIE). Valdavas enamikus on tööd tegev isik seotud teise poolega kellele tehakse tööd. Tööga seonduvad poolte vahelised suhted vajavad korrastamist, poolte õiguste ja kohustuste kindlaks määramist. Tööõiguse esemeks on töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekkivad töölepingu tulemusel. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksma töötajale tööeest tasu, ning peab kindlustama talle ettenähtud töö tingimused. Tööõiguse kujunemine: ...
Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Üldnõuded (1) Tööandja peab võtma tarvitusele töökorralduslikud ja tehnilised abinõud, et vältida töökohas sellist teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk. (2) Kui teisaldustööd ei saa vältida, peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, et vähendada raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnevat terviseriski. (3) Kui töötaja leiab, et vaatamata tööandja antud juhiste täpsele täitmisele osutub teisaldustöö temale siiski füüsiliselt liiga koormavaks, võib ta selle tegemisest keelduda, teatades oma otsusest tööandjale. 3. Tööandja kohustused (1) Tööandja peab raskuste teisaldamisega seotud töötamiskohad kujundama ja kohandama nii, et muuta need töötajale võimalikult ohutuks. Selleks ta peab: 1) hindama riski töötaja tervisele, arvestades §-s 5 loetletud ohutegureid; 2) riski esinemisel rakendama abinõud selle vältimiseks või vähendamiseks. (2) Abinõude valikul ja rakenda...
Janette Voorand TL LÕPETAMINE/ÜLESÜTLEMINE 1. Vanaduspensionär esitas avalduse ja palus TL lõpetada 7 päeva pärast. Kas tööandja peaks tema soovi arvestama. Mis oleks sel juhul lõpetamise alus. Mida peab tööandja tegema viimasel tööloleku päeval. Tööandja võib arvestada töötaja sooviga, lõpetades töölepingu poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel, kui tööiseloom seda võimaldab. Kui töölepingu lõpetamise aluseks on mõjuv põhjus, siis on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist (TLS § 91 lg 1). Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobiva...
TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ALUSED Töö tervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) Töökeskkond (TKK) Töötervishoid(TTH) Tööohutus (TO) Töökeskkond- ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas võivad esineda: füüsikalised (müra, temperatuur, valgus, vibratsioon), keemilised (igasugused keemilised ained, ühendid, kemikaalid, puhastusvahendid), bioloogilised (bakterid, viirused, seened), füsioloogilised (erinevad töötegemise asendid, monotoonsed asendid, raskuste tõstmine) ja psühholoogilised ohutegurid ning töölaad; TKK ohutegurid ei tohi ohustada inimese tervist ega elu TKKs. TKK ohutegurid ei tohi ületada piirnorme. Töötervishoid (kuidas töö võib tervist kahjustada, kuidas seda hoida, parandada) - töötaja tervisekahjustuste vältimiseks töökorraldus-ja meditsiiniabinõude rakendamine; - töö kohandamne töötaja võimetele; - töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine; N: tervisekontroll (tervisetõend), vaktsineerimine, Tööohutus- töökorr...
Euroopa Liidu direktiivid 1."Framework Directive" Council Directive 89/391 https://osha.europa.eu/data/legislation/1 Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Tööandja hindab kõiki riske ohutusele ja tervisele, sealhulgas töövahendite valikul, keemiliste ainete valmistamisel või kasutamisel ja töökoha sisustamisel. Tööandja rakendab meetmeid kõigi töötajate ohutuse ja tervise kaitseks ning need on integreeritud kogu ettevõtte tegevuses igal hierarhilisel tasandil. Tööülesannete jagamisel ohutuse tagamiseks, arvestab tööandja iga töötaja oskuseid ja võimeid. Töötaja tutvustab uut tehnoloogiat endale töötajatele, viib läbi koolitusi töötajate, et õpetada töötajale ohtude vältimist. Tööandja tagab iga töötaja väljaõppe ja koolituse Tööandja võtab vastu meetmed esmaabiks, tuletõrjeks, töötajate evakueerimiseks otsese ohu puhul. Eestis: Töötervisho...
1 Töösuhe ja selle reguleerimine Töökorraldus ettevõttes Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Töö tegemine on inimese igapäevane tegevus, et saavutada oma eesmärke. Siin müüb üldreeglina töötaja oma tööjõudu füüsilisele isikule või juriidilisele isikule. Seega tekivad tööalased suhted ja kellele müüakse oma tööjõudu, peab ka organiseerima kogu tööprotsessi ning tulemus mida saavutatakse kuulub seega tööandjale. Riik reguleerib vastavalt välja antud seadusandlusega selliseid ühiskondlikke suhteid ning ka töösuhteid vastavalt vajadusele. Seadustega on ära määratud töösuhte loomiseks vastavad võimalused. Ettevõtte kohustus on töökeskkonna korraldamine, seega üldvastutus lasub tööandjal ja tuleb...
Koondamise kord ja tingimused töösuhetes Koostas: Martin Aulik Koondamine ehk töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel. Koondamisega on tegemist juhul, kui tööandjal ei ole enam võimalik töötajale kokkulepitud tingimustel tööd anda. Töö lõpeb näiteks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise või pankroti tõttu (pankrot on erandjuhus kus tööandja ei pea võimaldama teist tööd). Sellisel juhul on tööandjal õigus töötaja koondada aga enne koondamist peab tööandja pakkuma töötajale teist tööd, võimaldama vajadusel täiendusõpet või muutma töötingimusi. Töö pakkumine ei saa piirduda üksnes töötaja erialase tööga, vaid tuleb pakkuda ka muud tööd, mida töötaja oleks võimeline tegema. Tööandja peab koondamisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. See tähendab, et tööandja võib näiteks tööle jätta töötajad, kes teevad paremini tööd. Samas ei t...
T Töölepingu seadus Töölepingu alusel teeb füüsiline isik teisele isikule tööd alludes teise isiku juhtimisele ja kontrollile.Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.Eeldatakse et töö leping sõlmitakse kirjalikult.Leping loetakse ka sõlmituks juhul,kui töötaja asub tegema tööd,mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. Töötaja teavitamine töötingimustest Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad olema vähemalt järgmised andmed: · Tööandja ja töötaja nimi · Isiku või registrikood · Elu või asukoht · Töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg Tööülesannete kirjeldus · Ametinimetus,kui sellega kaasneb õiguslikk tagajärg · Töötasu,selle arvutamise viis,maksmise kord,palga päev ning tööandja makstavat ja kinnipeetavad maksud. · Töö tegemise koht,kus sa seda tööd teed · Puhkuse kestus · Muud hüved,ku...
Tööõigus Küsimused 1. Mis on töölepingu tunnusteks? (4) Töö , palka , allumine juhtimisele ja kontrollile . 2. Mis on tööleping? Tööga seotud leping kus töötaja teeb tööd ja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Ta saab palka töö eest. 3.Iseloomustage kestvuslepinguid (käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping) Leping Pooled Lepingu ese Tasu Tasutud puhkus Tööleping Tööanda ja töö Tasu saadakse - töötaja töö eest Käsundusleping Käsundus ja töö Tasu saadakse - käsundandja töö eest Töövõtuleping Tööanda ja Töövõtja Lõpptoote või - töövõtja valmistab/teeb teenuse eest tööd ja annab ...
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja ...
Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised (müra, vibratsioon, õhutemperatuur ja -niiskus, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad jne.), keemilised (kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid), bioloogilised (mikroorganismid, rakukultuurid jne.), füsioloogilised ja psühholoogilised Missuguste töötajate gruppide kohta kehtivad erinõuded töötervishoiu ja tööohutuse alal? Rasedad ja rinnaga toitvad töötajad, alaealised ja puudega töötajad Töökeskkonna spetsialist Töökeskkonna volinik Kas palgaline kohustus? jah jah, saab kohustuse täitmisele kulunud aja eest keskmist töötasu Valitakse kuidas? tööandja määrab kas oma töötajate poolt valitud ...
I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) idee mõju töösuhete reguleerimisele TLS par 1 sätestab TL mõiste, mille kohaselt TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TL pooled: töötaja võib olla ainult füüsiline isik, aga tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes, töötegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust -tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest Tööõiguse kuju...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS V-13 Kristo Kuusk ISIKUKAITSEVAHENDID Pärnu 2013 1. Tööandja peab tööd korraldades arvestama isikukaitsevahendi kasutamisest tulenevat füüsilist või vaimset lisakoormust ning vajadusel nägema ette puhkepausid, kasutamise piirangud või muud abinõud töötaja töövõime säilitamiseks. Isikukaitsevahend on üldjuhul mõeldud isiklikuks kasutamiseks. Kui asjaolud nõuavad, et sama isikukaitsevahendit kasutab mitu töötajat, peab tööandja rakendama abinõusid, et see ei tekitaks kasutajatele tervise- või hügieeniprobleeme. 1)IKV peab sobima oma tüübilt ja kasutamisajalt tehtava tööga. 2) Töötajatel peab olema valiku võimalus, et valida välja enda jaoks kõige paremini sobiv IKV. 3) IKV peavad olema korralikult ladustatud ja hooldatud. 4) Töötajad peavad olema koolitatud IKV-de õigeks kasutamiseks, nende hooldamiseks. 2. Tööandja peab enne isik...
Töölepingu lõppemine Töösuhte lõppemise alused Kokkuleppel Tähtaja möödumisel Töötaja, tööandja surm Ülesütlemine Korraline Erakorraline Töölepingu ülesütlemine korraline ja katseajal Korraline § 85 Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda Töötaja võib tähtajatu töölepingu korraliselt igal ajal üles öelda Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda v.a töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut Katseajal §86 Mõlemad pooled võivad katseajal töölepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 15 kalendripäeva Erakorraline ülesütlemine §8791 Erakorraliseks ülesütlemiseks peab mõlemal poolel olema mõjuv põhjus Tööandja Tööandja poolne erakorraline ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel (§88) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi ...
Tööohutus 1. Kumb vastutab töövõtulepingu puhul töö tegija ohutuse eest: töö tellija või töövõtja? VASTUS-töövõtja 2. Mida peab tööandja tegema, kui ohutegur töökeskkonnas ületab piirnormi? VASTUS- Annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. 3.Kas töötaja peab minema tervisekontrolli, kui tööandja ta ettevõttes kehtiva korra alusel sinna suunab? VASTUS- Jah peab küll tervisekontrolli minema 4. Mille poolest erineb kutsehaigus tööst põhjustatud haigusest? VASTUS- Kutsehaiguse diagnoosi määrab töötervishoiuarst..Tööga seotud haigus on kutseahaigus või tööst põhjustatud haigus. 5. Tööandja saatis teid perearsti juurde, kes diagnoosis teil kutsehaiguse ja teavitas diagnoosist tööandjat. Kas asjaajamine oli korrektne? Põhjenda. VASTUS-Perearst ei diagnoosi kutsehaigust.Määratud diagnoosist ei saa arst teavit...
Õigusõpetus X Töölepingu lõppemine Poolte kokkulepe – ehk töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel on sätestatud (TLS §76). Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetad aigal ajal, kui üks pooltest esitab vastava sisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. St initsatiiv töölepingu lõpetamisel võib tulla mõlemalt poolelet, kusjuures põhjus ei ole oluline. Vatavalt TLS §73 peab tööandja kirjutama töölepingu lõppemis ekohta vastava märke tööraamatusse; formuleeringu: töölepinbg lõpetatud poolte kokkuleppel. Peab silma spidama, et taotlus oleks tingimata kirjalik. TLS §76 ei kohusta tööandjat maksma töölepingu lõppem,isel töötajale hüvitist. Poolte kokkuleppel võib hüvitist siiski maksta, kusjuures vaidluste ärahoidmiseks on soovitatav niisugune kokkulepe kirjalikult vormistada. Tähtaja mõõdumine - määratud ajaks sõlmitud tööleping lõppeb tähtaja mõõdumisel...
TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed s...
Konkurentsi osutamise keeld ja selle rakendamise töösuhtes Konkurentsipiirangu kokkuleppega võib piirata töötaja töötamist konkurendi juures töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu (näiteks käsundus-, töövõtuleping) alusel või tegutsemist samal majandus- ja kutsetegevuse alal. Tööandja ei saa töötajal takistada töötamist sektoris, kus ta ise ei tegutse. Konkurentsipiirangu eesmärk on töötaja konkurentsi osutamise võimaluse välistamine. Konkurentsi osutamise ohtlikkus seisneb selles, et töötajale on teada tööandja ettevõttesisesed saladused ja taktika, mille kasutamine konkurendi huvides võib tööandjale kahju kaasa tuua (tootmis- ja ärisaladus) Konkurentsipiirangu kokkulepet ei saa tööandja sõlmida iga töötajaga. Töötajal, kellega kokkulepe sõlmitakse, peab olema võimalus ohustada tööandja huve. Konkurentsipiirangu kokkulepe peab olema selgelt piiritletud (ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt) ning töötajale arusaadav. Kokkul...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Johanna Suurhans TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, PhD Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. TÖÖLEPING......................................................................................................... 4 1.1.Töölepingu üldsätted..................................................................................... 4 1.2.Töölepingu sõlmimine.................................................................................... 4 1.3.Tähtajaline ja tähtajatu tööleping....
Töötasu Töötasu on rahasumma, mida makstakse töö tegemise eest. Töötasu makstakse rahas ja netosummana ehk brutosummast on maha arvestatud töötaja maksud. Võib öelda, et tasusid, mida märgitakse töölepingu kirjalikus dokumendis mõistetena "põhipalk", "ajapalk", "kuupalk", "nädalapalk", "tunnipalk", "tulemuspalk", "boonus", "lisatasu", "preemia", "motivatsioonitasu" saab üldjuhul pidada töötasuks. Töötasu suurus ei tohi olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt määratud alammäär. Töötasu lepitakse kokku brutosummas. 2013 aastal on täiskohaga töötaja alampalgaks 320 eurot ja minimaalne tunnipalk on 1,90 eurot. Töötasu suurus lepitakse kokku kirjalikus töölepingus, lisaks täpsustatakse töötasu arvutamise viis ja palgapäev. Kui isik teeb tööd, eedlatakse, et töötasu on kokku lepitud. Kui kindlat töötasu pole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõestada, siis makstakse kollektiivlepingus kokkulepitud summa või sarnase töö eest sarnastel...
Töölepingu lõppemine: Töölepingu seadus näeb ette järgmise töölepingu lõppemise alused: 1.)Poolte kokkuleppel 2.)Tähtaja möödumine 3.)Töötaja algatus 4.)Tööandja algatus 5.)Kolmandate isikute nõudmine 6.)Pooltest sõltumatud asjaolud. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel: Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igalajal, kui üks pooltest esitab vastava kirjaliku taotluse ja teinepool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Seega algatus töölepingu lõpetamiseks võib tulla nii töötajalt kui tööandjalt ning töölepingu põhjus pole oluline. Kui kirjaliku poolte vahel polnud tunnistatakse töölepingu seaduse lõpetamine ebaseaduslikuks. Töölepingu lõpetamine lepingu tähtaja möödumise tõttu: Määratud ajaks sõlmitud tööleping lõppeb tähtaja möödumisel, ning selle kohta tehakse sissekanne töölepingusse. Tööandja peab tähtajalise lepingu lõppemisest töötajale etteteatama vähemalt 2 nädalat, kui lepingu tähtaeg on pikem kui 1 aasta ni...
1. Töölepingu mõiste Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning ta saab selle eest palka. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused Töölepingu pooldeks on töötaja ja tööandja. Kohustused. Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Töötaja peab tegema kokkulepitud tööd, täitma tööandja korraldusi ja pidama kinni kokkulepitud tööajast. Töötajal on: ...
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Hoolsuse määr: Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tagajärg: Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks k...
Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majanduslikult tööandjast. Seadus ann...
TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning mille järgi kohaldatakse...
Tööõiguse kordamisküsimused abiks TLS Liis Märtens LH-18 1) Sõltumata töölepingu kestvusest võib tööleping olla ka suuline. Väide on tõene või väär? Põhjenda. Osaliselt Väär. Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemblaris. Millest üks jääb tööandjale ja teine töötajale. Tööandja on kohustatud säilitama lepingut terve töösuhte aja ja peale lepingu lõppemist 10 aastat. Kui töötaja asub tööle, mille kestus ei ületa kahte nädalat, ei ole töölepingu sõlmimine kirjalikult kohustuslik. Siiski on kokkulepete selguse huvides ja vaidluste vältimiseks soovitatav teha kirjalik leping ka lühiajalise töösuhte korral. 2) Enamasti sõlmitakse tööleping tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni 5 aastaks. 3) Kui tööandja saab teada, et töötaja on esitanud enda kohta tööle kandideerimise protsessis olulisi valeandmeid oma oskuste ja hariduse kohta, võib tööandja töölepingu tühistada. Väide ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
