Eesti keele struktuur I Keele funktsioonid. Sünonüümid, homonüümid, polüseemia, paronüümid. 1. Keele 5 funktsiooni 1) Info edastamine (sümbolite abil on võimalik kujutada tegelikust). 2) Suhete kindlustaja ja hoidja (lugupidamine) 3) Emotsioonide väljendamine 4) Mõtlemisvahend, üks prantsuse kirjanik on koguni õelnud, et alles siis me teame, mida me tahtsime õelda, kui me seda juba ütelnud oleme. Arvutamine(sisekõne kasutamine). 5) Kuuluvuse väljendamine (släng, mille abil on võimalik näidata, et kuulutakse mingisse rühmitusse) 2. Keelemärgi 2 poolt · Tähistatav ehk tähendus · Tähistaja ehk häälikujärjend. Keel on märgisüsteem (Ferdinand De saussure). Keele märgid on sõnad ehk häälikujärjend. 3. Keelemärgi põhiomadus Keelemärgi tähtsaim omadus on, et tähistatava ja tähistaja vahel ...
Paronüümid Paronüümid on sõnad, mis on kõlalt sarnased, aga tähenduselt erinevad. vahel – mõnikord. Tule mind vahel vaatama. vahest – võib-olla. Tüdruk on vahest ära eksinud. vast – alles. Vastsündinu. Vast valminud maja. Oled sina vast imelik! õieti – õigupoolest, tegelikult. Tüli algas õieti tühjast asjast. õigesti – veatult, eksimatult. Vastand: vääralt. Lahendas ülesande õigesti. enamik – suurem osa. Enamik lapsi või laste enamik haigestus. Rong peatub enamikus jaamades. Enamikul juhtudel. enamus – arvuline ülekaal. Vastand: vähemus. Parlamendi enamus. Klassis on poiste enamus, poisid on klassis enamuses. enne (ajaline) – Enne lõunat. Kus ta enne (= varem) oli? Enne (= esmalt) mõtle, siis ütle. Enne kui koju lähete, lõpetage töö. ennem – pigem. Ennem surm kui niisugune elu. erakordne – haruldane, harukordne. Neiu erakordne ilu hämmastas kõiki. erakorraline – mittekorraline. Erakorraline meditsiin. Riigis kehtestati erakorraline se...
Keele leksikaalsed kategooriad Sünonüümid Erikujulised sõnad, mis märgivad sama eset,omadust, nähtust jne.Moodustavad sünonüümkondi e jadasid, mille dominantsõna on stilistiliselt neutraalne. Vastastikune asendamisvõime on väga tähtis omadus. Täielikke sünonüüme, mis oleksid asendatavad kõikides tekstides, leidub vähe, ja/ ning, ligidal/lähedal Pale, nägu, lõust, silmnägu Sünonüümid erinevad seostamisvõimelt. Allikad 1. Võõrsõnad ja laenud: autobuss- buss; informatsioon- info; tover- sõber; ; malbe leebe, morn tusane; 2. Tehissõnad - laup otsaesin; raal-rüperaal 3. Murdesõnad- sisask- ööbik; lõhmus- pärn, palukas- pohl 4. Tuletised ja liitsõnad- televiisor- teler; selmet, arvuti, magala 5. Kõnekeel- pastakas, telekas, kustukas Antonüümid Vastandsuhtega sõnapaarid Antonüüme kasutab vastandus e antitees Homonüümid Samakõlalised, erineva tähendusega sõnad. Karjatama,kulu, värvitud huuled, seal on hea elu Homo...
PARONÜÜMID, MILLE TÄHENDUSES VÕIN EKSIDA 1. asustama mingit ala elanikega täitma; kuhugi elama asuma. Eestlased asustasid saare. Ma pole kunagi sattnud asustamata paika. 2. asutama rajama, looma; valmistuma. Piimatootjad on valmis asutama ühise piimatööstuse. ( läheb 2. paronüümiga sassi) Me peaksime asutama ettevõtte, mis tegeleb kohalike noortega. 3. elatama ennast või teisi ülal pidama, ülalpidamist muretsema. Et end ära elatada, kasvatab ta köögivilju ning peab tagahoovis sigu. Enda ära elatamiseks, peaksin ma tööle minema. 4. elatuma ise ära elama, ülalpidamist saama. Elatub toetusest. Ma elatun oma vanemate taskurahast ning stipendiumist. 5. ennem pigem. Ennem surm kui niisugune elu! Ma käiksin ennem tantsutundides kui laulukooris. 6. erapoolik üht poolt eelistav, mitte-erapooletu. Erapoolik kohtunik eemaldati protsessilt. ( läheb alati sassi sõnaga erapooletu) ...
PARONÜÜMID kohastuma (bio) evolutsiooniga kohanema Abonent tellija, abonoment tellimus Käsitama mõistma, aru saama, rakendama käsitlema arutama Arv hulk, käsitsema kätega tegema arvukus paljusus, rohkus Maks kohustuslik riigile laekuv raha Arvutama peast, paberil arvutama, makse millegi eest makstav summa arvestama kellega, keda Omandama saama, õppima, saavutama Avaldama tähelepanu, tunnustust, survet, omastama endale võtma avalikustama avalikuks tegema omistama omaks, kuuluvakspidama (tulele omistatakse maagilist mõju) Eestindama eesti keeled tõlkima e...
Eesti keele struktuuri arvestus Pülseemia-ühel sõnal mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust(mitmetähenduslikkus) Homonüümia-kahel keelemärgil samakõlalised tähistajad, erinev tähendus(samakõlalisus) Sünonüümia-ühel tähistataval mitu erinevat tähistajat, sama tähendus, erinevad vormid(samatähenduslikkus) Antonüümid-vastandid Paronüümid-kirjapilt sarnane, tähendus erinev (pärast-peale jne) Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt. See põhineb ladina tähestikul, mis on kohandatud eesti keelele.Eesti tähestikus on 32 tähte: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSsZzTUVWÕÄÖÜXY C, Q, W, X, Y- võõrtähed, kasutatakse ainult võõrnimede, võõrnimetuletiste ja võõrkeelsete sõnade (tsitaatsõnade) kirjutamiseks. F, S, Z, Z-esinevad ainult võõrsõnades ja võõrnimedes. A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü-9 vokaali. F, H, J, K, L, M, N, P, R, S, s, T, V-17 konsonanti. P, T, K- klusiilid. K, P, T, S, s, F, H-heli...
Paronüümid e sarnassõnad. Seleta tähendus, lisa näide. Alaline- Pidevalt kestvat, püsivat. Alaline elukoht Alatine- Alati või tihti esinev, korduv, sage. Ilma alatise töö- ja elukohata hulkur. Arv- Kvantiteeti väljendav üks matemaatika põhimõisteid. Positiivsed, negatiivsed arvud. Arvukus- Liigi isendite arv, hulk kogu levila ulatuses või selle teatud osas. Liigi, populatsiooni arvukus Arveldama- Maksekohustusi vastastikku õiendama. Arvestama- Kedagi v. midagi arvesse võtma, tõsiselt võtma, olulise teguri v. asjaoluna silmas pidama. Oleks hea, kui arvestaksime rohkem teisi inimesi Arvustama-Eeskätt puudusi ning vigu esile tuues hindama, kritiseerima. Ära hakka teise tööd tagaselja arvustama! Arvutama- Arvudega tehteid sooritama. Peast arvutama. Asuma-Kusagil olema, asetsema, paiknema. Aiatööriistad asuvad kuuris. Asustama- Teatud ala, kohta elanikega, asukatega täitma; kuhugi elama, asuma panema. See ala asustati peamisel...
PARONÜÜMID E SARNASSÕNAD Seleta sõnade tähendus, tee näitelause ja ole kindel, et kasutad neid õigesti. Abonent- isik, kes abonementi kasutab Abonement- ettetellimus, ettetasumisega saadud õigus midagi teatud ajavahemikul kasutada v. külastada arv kvantiteeti näitav matemaatiline põhimõiste arvukus - hulk arveldama- maksekohustusi õiendama arvlema- ehk arveldama arvestama- arvesse võtma; sooritatud arvustama- kritiseerima arvutama- liitma, lahutama, korrutama, jagama asuma- asetsema, paiknema asustama- kuhugi elama asuma, asutama- midagi rajama, looma avaldama-teatavaks tegema avalikustama- avalikuks tegema edastama- midagi edasi andma edestama- kellestki või millesti ette jõudma edendama- edasi arendama etendama- ette kandma eestindama- tõlkima eestistama- eestipäraseks muutma efektsus muljet või mõju avaldama efektiivsus- mõjuv, tõhus, vajalikke tulemusi andev ehe- puhas, rikkumatu ehtne- võltsimata enamik- suurem osa en...
KOMAD Rinnastavad: komaga: vaid, aga, kuid, ent, s.t, s.o, seega, samuti komata: ning, ega, ehk, ja, või, nii...kui (ka) Alistavad: ühend komaga: sellepärast et, isegi kui, pärast seda kui, ainult et, nii et, olgugi et, samal ajal kui, seda mööda kuidas, peagi et, niipea kui, parajasti kui, sel ajal kui komaga: et, sest, kuna, kes, mis, millal, kuni, kuidas määrs:miks, mispärast, kuidas, kuhu, kus, kust, millal, milleks, kas, kumba, missugune, näiteks, samuti, ühesõnaga, s.o, s.t lihts: et, sest, ehk, kui, kuni, kuna, nagu, kuigi ases: kes, mis, kus, millal Mis on keel? Märgisüsteem, suhtlemisvahend Kokkuleppelised märgid ja moodused nende loomiseks: -visuaalsed: Värv - valgusfoor Vorm - WC märgid Suurus - laps/täiskasvanu -kuulmisega: Alarm - äratab Signaal - pane tähele Sireen - tulekahju (pidev sireen) -haistmisega: gaas=oht -kompimisega Keerulisemad märgid -morse kood -merelipud Keelemärgi motiveerimatus: Mitte üks-ühesus, ühe...
Eesti keele arvestus 1. Mis on keel? *Keel on suhtlemisvahend (suhtlemist võimaldav märgisüsteem) *Keel on märgisüsteem *Keel ei ole ainult verbaalne -värvid (punane on kõige kõnekam värv, roheline, must, valge) -kuulmine (koolikell, äratuskell) -lõhnataju (suits) -kompimine (teeääred või astmed) -tants -miimika ja žestid 2. Keelemärgi olemus- keelemärgi motiveerimatus ja motiveeritus Keelemärgi olemus: Keelemärk - on sümbol, mida kasutatakse tähenduse edastamiseks Keelemärgi tähtsamad omadused on seotud mõtlemise ja suhtlemisega. Keelemärk koosneb kahest osast: a) tähendusest (tähistatav) SÕNA b) sellega seotud signaalist (tähistaja) OBJEKT Keelemärk tekib siis, kui mingi tähendus seostatakse kindla hääldatava või kirjutatava sõnaga Keele märke on erinevaid a) VISUAALSED : Värvid Rütmid a) KUULMINE: Sireenid Kellad a) HAISTMINE: ...
Tänapäeva eesti keele sõnavara NEOLOGISMID, HISTORISMID JA ARHAISMID. Neologism (n.) Ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend. Ühesõnalise kohta ütleme uudissõna. neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, euroskeptik, kobarkino, mälupulk, perearst) Uudistähendus oli sõna ja tuli uus tähendus (rohelised, miksima) Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. (oldermann, perestrojka). Anakronism valesti kasutatud sõnu.(rajoon-maakond). Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeelses luua ajaloolist koloriiti. (kuumatõbi-palavik, läigitaja-arst). Vanamoelised sõnad raske defineerida, (trotuaar-kõnnitee, papiljott lokirull). Tänapäeva eesti keele sõnavara MURD...
Paronüümid Paronüümid on kõlalt sarnased sõnad, mille tähendus on erinev aruanne- aruanne tööst, töö kohta aruandlus- aruannete koostamine ja esitamine, aruandmine Saatke aruanne homseks juhataja töömeilile. Kas Teie asutuses on aruandlus hästi organiseeritud? soovitav- soovimisväärne. Kolme keele oskus on soovitav (’soovime, et osataks kolme keelt’). soovitav tulemus soovitatav- soovitamisväärne; see, mida soovitatakse. Soovitatav on enne sööki käsi pesta. (’soovitame enne sööki käsi pesta’). Soovitatav kirjandus Soovitav on kolme võõrkeele oskus. Enne sööki on soovitatav käsi pesta. ennetama- (kellestki, millestki) ette, mööda jõudma. Vaenlase rünnak ennetati. Ta selgitas plaani põhjalikult, et ennetada küsimusi ja vastuväiteid. Kuritegude ennetamine → ärahoidmine/vältimine/tõkestamine. ennistama- endisesse seisukorda seadma; (juriidikas) uuesti kohale, ametisse vm õigu...
1. Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, oled teinud,...
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane - keeld, elu tuli; roheline - lubav; valge - alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. • Motiveeritus - ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). • Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu - tree - arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k). Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ad...
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane keeld, elu tuli; roheline lubav; valge alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. · Motiveeritus ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). · Motiveerimatus mitteüksühesus erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu tree arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar k...
EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS Elusolendite Pärisnimed Üldnimed Mart Saar, Märt, Annika inimene, loom,mees, tütarlaps, ema, koer, hobune, merisiga Loodusobektide Kohanimed Nimetused Pühajärv, Emajõgi, meri, mägi, kõrgustik, laht, Sõsarsaared, Linnamägi, juga, saar, jõgi, järv, oja Kolga laht, Annimatsi Riikide, linnade, külade, Keeled ja rahvused talude nimed emakeel, eesti keel, soome Eesti Vabariik, Rootsi keel, lätlased, venelased, Kuningriik, USA, Paide, inglased, iirlased Järvamaa, koolitare tänav, Kuud, päevad, pühad Nõuni küla, Tiirike talu august, detsember, reede, Pealkirjad ...
MORFOLOOGIA ümises lauluviisi aadresside õigsus värvikirevad afisid teatrialdiste tüdrukute seaduslikke metsaraieid pandi uut asfalti kukkunud lapsi baarmenite võistlus tervitas magistranti toidus kasutati basiilikut oder kasvas jälgiti börsi seda ei osata andekaid doktorante peente sõrmede dusi all tuliseid süsi kolm eelnõu mitu peret, hüvet, kõnet ettevõtete kasum petangikomplekt gepardite hüpped ei teadnud pindala, ruumala värisevate lehtedega haavad sisemaailmade erinevused nauditi hüvesid peatset kohtumist jogurti maitse rünnati piiskoppi habraste kruuside mitu pikslit ei joostud koju oranz pluus järgmistel jõuludel mahlakaid portsjoneid kaardi pealt prestiizsel mehel valge...
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill...
1. Leksikoloogia uurimisobjekt ja ülesanded. Leksikoloogia e sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis keskendub keele ühe põhikomponendi, leksika e sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute koostamisest ning laiemas mõttes sõnaraamatutöö teooriat ja praktikat. Morfoloogia vormiõpetus, grammatika valdkond, mis uurib grammatilisi vorme; õp...
algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul.) algusriim vt riim. allegooria mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade all tuleb näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis / / (Rahvalaul.) anafoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) antitees vastuseade. Antiteesis kõrvutatakse vastupidiseid väiteid või seisukohti. Antitees on lähedane mõiste kontrastiga. ...
Teemad: I loeng: 1) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid. Diagramm 2) Sõnavara: leksikon, lekseem, lemma. Sõnaliigid (Iseseisev töö neile, kes loengusse tulla ei saa: Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29-30. M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24), Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 214-225) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid I Inimliigi ehk kõige suuremaks erinevuseks loomariigist on võime luua sümbolisüsteeme, üks selline on keel. Seega: anname infot edasi sümbolitega. Tuletame meelde: keelel on kaks põhilist allsüsteemi (häälikute ja tähenduste süsteem, tähendusi antakse edasi hääliksümbolitega, keel põhinebki tähenduse ja heli seostamisel). Loomulik keel koosneb sümbolitest ja nende ühenditest, tavaline keeleline sümbol on sõna, nt kass, see koosneb kolmest häälikust, need ongi selle sõna vormiks. Sõnal ...
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õi...
Mis on leksikoloogia? lexis (kr.) – 'kõne, sõna' logos (kr.) – 'sõna, mõiste, käsit(l)us' • üldleksikoloogia • erileksikoloogia • ajalooline leksikoloogia (= etümoloogia) • kognitiivne leksikoloogia Leksikoloogia uurimisobjekt Leksikaalsed üksused: • leksikaalsed morfeemid (tüved ja tuletusliited) • leksikaalsed sõnad e. lekseemid • sõnade püsiühendid (neidki loetakse lekseemideks) Lekseem, semeem Lekseem võib olla • lihtne: jalg • tuletatud: -jalg/ne • liitne: lauajalg = laua + jalg • mitmest sõnast koosnev: jalga laskma ’põgenema’ Igasse lekseemi kuulub vähemalt üks tähenduskomponent e. semeem. Polüseemia korral kuulub ühte lekseemi rohkem semeeme. Lemma ja lemmatiseerimine • Terminiga lekseem rööpselt kasutatakse ka terminit lemma (< kr. ‘aluseks võetu, eeldatu'). Lemma tähistab kokkukuuluvate sõnavormide hulka. • Lemmatiseerimine: kok...
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...