Info modelleerimise eksam. Ärikirjeldus. Me pakume oma klientidele parkimisteenust. Autoparklal on sissepääs ja väljapääs. Iga pääsu juures on tõkkepuu. Tõkkepuu juures asub kaardilugeja. Kaardilugeja loeb parkimiskaardilt andmeid ning fikseerib parklasüsteemis parkimise alustamise ja lõpetamise aja. Parkimise korraldamiseks on kasutuses kahesuguseid parkimiskaarte: püsiklientidele mõeldud plastikust püsikliendikaardid ja juhuklientidele mõeldud ühekordsed papist kaardid. Kaartidel on erinevad tüübid (püsiklient, ühekordne klient, parkla hooldaja, jms). Püsikliendi parkimiskaardile peab saama märkida püsikliendi nime, kasutaja eesnime ja perenime Püsikliendi plastikkaarte väljastatakse ettevõtte kontoris, sellel on fikseeritud unikaalne tunnus. Ühekordseid parkimiskaarte väljastab ning kogub kokku kaardilugeja, kaardil on unikaalne tunnus. Meil on kahte tüüpi kliente, kes parkimisel eristatakse parkimiskaardi alusel: püsiklient ...
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ OBJEKT-ORIENTEERITUD ARENDUSE NÄIDE Rühmatöö aines ,,Infosüsteemide analüüs ja projekteerimine" Autorid: Julia Aasmaa Katarina Neff Aleksandra Bodrova Juhendaja: Andres Mulin Tallinn 2014 Tasuline parkla Kirjeldus Tasuline parkla (nagu sadamas või lennujaama juures). Parkla sissesõidu ja väljasõidu reguleerivad tõkkepuud. Sisse sõites autojuht saab kaardi, mille peal on märgitud sissesõidu aeg. Enne lahkumist autojuht peab maksma parkimise eest selleks ettenähtud automaadis. Seejärel saab parklast välja sõita. Sissesõidu juures on tõkkepuu ja kaarte väljastav seade. Seadmel on nupp, nupu vajutades, seade väljastab kaardi. Kui kaart on autojuhi poolt välja võetud, tõkkep...
VÕLAÕIGUS Oksana Mänd (kostja) parkis esimest korda 8. oktoobril 2007 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 1000 krooni. Kostja pidi olema teadlik parkimisteenuse hinnast. Parkides oma sõiduauto tasulise parkimise alale, sõlmis ta parkimisteenuse lepingu. Kostja ei ol...
Jaana Heinoja RP091 Kodutöö kevad 2011 Oksana Mänd (kostja) parkis esimest korda 8. oktoobril 2007 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohase...
Piiratud asjaõiguste heauskne omandamine AÕS § 56 brim. (nt hoonestusõiguse puhul) Isiklik kasutusõigus - ei ole piiranguid, kuidas kasutada võib. AÕS § 228. Reaalservituudi ja kasutusvalduse sätete kohaldamine. § 225-227 VIIES SEMINAR Auto parkimise kaasus A-le kuuluv kinnisasi on koormatud H kasuks hoonestusõigusega. Vastav kanne tehti kinnistusraamatus 12.03.2001.a. Muid piiratud asjaõigusi ega märkeid A kinnisasja registriosas ei ole. Nimetatud hoonestusõiguse registriosa 3ndas jaos on 13.08.2001.a sisse kantud isiklik kasutusõigus C kasuks, mille kohaselt võib C kõnealusel maatükil ühte sõiduautot parkida. Kuivõrd H ei paranda maatükil asuva maja katust, siis nõuab A H-lt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks. 11.02.2002.a kantaksegi hoonestusõigus A nimele. Peale seda sulgeb A krundi väravad ning keelab C- l parkimise. C nõuab servituudist tulenevalt auto parkimise võimaldamist. Kas õigustatult? Hüp...
Võlaõiguse kaasused. 1. Mis on võlasuhe ja kuidas see tekkib? Vastuse koostamisel põhjenda seda konkreetse õigusnormiga? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isiku ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1. lepingust 2. õigusvastaselt kahju tekitamisest 3. alusetust rikastumisest 4. käsundita asjaajamisest 5. tasu avalikust lubamisest 6. muul seaduses ettenähtud alusel 2.Vanaisa Jüril on kena õunaaed, kuid vanaduse tõttu ei ole ta võimeline selle eest enam ise hoolt kandma. Ta otsustab õunaaia anda oma naabri Maia hoolde. Maia maksab Jürile iga kuu selle eest tasu. Maial on lubatud kõik õunad endale jätta. Lisaks on Maial õigus soovi korral ka kõik õunad maha müüa ja tasu selle eest endale jätta. Samuti ot...
ELUKOGEMUSE BINGO Oskan pilli Olen teinud Olen ise Tean vähemalt Oskan rääkida mängida langevrjuhüpet lehma kolme piiblitsitaati võõrkeelt lüpsnud Olen Oskan nimetada Mulle Minu pilt on olnud Olen saanud külastanud “Tõe ja Õiguse” meeldib ajalehes trahvi kiiruse mõnda teist kõigi osade luulet ületamise või kontinenti alateemad lugeda parkimise eest Oskan rattaga Olen kätelnud Olen Olen Mulle meeldib sõita kuulsusega doonor jalgpallimängus klassikaline värava löönud muusika Mind on Mulle ei meeldi Mul on Olen lugenud Olen oksend...
Autor : Anastassia Nerobova Prantsusmaa Üldinfo Pealinn Pariis President - François Hollande Peaminister - Manuel Valls Pindala - 547 030 km² Rahvaarv - 64 102 000 Rahvastiku tihedus 110 in/km 2 Rahaühik euro Iseseisvus - 6. juuni 1523 Sümbolid Riiklikud sümbolid Riigilipp Hümn Deviis Rahvuslikud Tähised sümbolid Marianne Vapp Gallia kukk "Vabadus, võrdsus, vendlus" (prantsuse keeles Liberté, Égalité. Fraternit Prantsusmaa Eiffeli Torn (324 m.) Louvre Orsay muuseum Faktid Prantsusmaal elavad eestlased ja Eesti huvilised kohtuvad kord kuus Pariisis iga kuu esimese neljapäeva ôhtul alates kella 19.00. kohvikus Le Livre (10 rue Saint Martin, 75004 Paris) Prantased järgivad seadusi ja õigusi, kuid rikuvad vähemtähtsaid eeskirju kiiruspiirangute, tänava...
Tootmisressursid ehk tootmistegurid · Loodus-, inim-, kapitaal-, ettevõtlus Majandussüsteemid · Naturaal-Kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise, vahetuskaubandus · Turu-nõudluse ja pakkumise suhe, riik sekkub seadusandluse kaudu · Käsu- riik otsustab mida, kuidas ja kellele toota, eraomandus puudub või on piiratud Turumajanduses sekkub riik vähe, käsumajanduses palju. Käsumajanduses pole üksikisikul võimalust aktiivselt sekkuda, turus on. Eestis on turumajandus. SKP-sisemajanduse koguprodukt, aasta jooksul konkreetse territooriumi toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhinnast. RKP-rahvamajanduse koguprodukt, aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisese läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhinnast. Erinevus: SKP on kindla territooriumi kogumaksumus ja RKP on riigi kodanike või...
Linnaruum Linnastumine on tänapäeval paratamatu nähtus, sest inimkond tervikuna on otsustanud elama asuda linnadesse. ÜRO rahvastikuprognoos aastani 2050 pakub aastal 2050 linnastumise määraks Eestis 80%, mis on küll 10% vähem kui Põhjamaades, aga siiski päris suur number. Selle tõttu peaks olema elukvaliteedi põhiküsimuseks kvaliteetse linnakeskkonna loomine. (Tarand, 2011) Kvaliteetset linnakeskkonda ei saa luua ainult spetsialistid, selleks on vaja ka elanike abi. Spetsialistid unustavad mõnikord ära, et nad planeerivad elukeskkonda kõigile linnaelanikele. Samas ei saa ka kõik linnaelanikud aru, et asju ei saa planeerida nii, nagu nemad tahavad. Tuleb leida kompromisse, et linn edasi areneks. Linna arengule aitab kaasa uute asukate sissekolimine (Tarand, 2011). Suuremates linnades nagu Tallinn ja Tartu on inimeste sisseränne suurem. Seda juba seetõttu, et maapiirkondadest tulevad inimesed kooli ja tööle. Kui tuleb juurde inimesi, ...
1.Üldandmed ja liigitus -Hotell Kolm Õde -Tallinn -Asukoha järgi võib seda hotelli liigitada kesklinnahotelliks, kuna asub väga lähdal kesklinnale, suuruse järgi väikehotelliks(23 tuba) ning sihtturu järgi ärihotelliks (ka konverentsihotelliks). - Hotell Kolm Õde***** on 5-tärni hotell. 2. Teenused -Majutusteenused, mugavused tubades: luksulik disainmööbel, Serendipity tualett-tarbed, lameekraaniga televiisor ja kaabeltelevisioon, CD/DVD-mängija, föön, reguleeritavad tuled, vihmavari, hommikumantel ja sussid, toas asuv seif, otsevalimisega telefon, tasuta internetiühendus, ligipääs ratastooliga (ühes toas). -Toitlustusteenustest: peakoka Riho Heinmetsa juhitud Kolme Õe restoran, veinibaar, mida juhib sommeljee, hommikusöök tuppa kella kuueni õhtul privaatne õhtusöögiruum. -Lisateenused: vestibüül kaminaga, raamatukogu lugemiseks ning lõõgastumiseks, WiFi avalikes ruumides, suitsetajate ja mittesuitsetajate toad, tasuta transport lennuj...
Prantsusmaa Xxx ja Xxx Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. ELiga ühinemise aasta: asutajaliige Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Pariis Üldpindala: 550 000 km² Rahvaarv: 63,7 miljonit Rahaühik: euro Prantsusmaa loodus Maastik on väga vaheldusrikas Idas ja lõunas kõrguvad mäed Mont Blanc (4810 m), lääne-Euroopa kõrgeim koht. Tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Riigikord Prantsusmaa on presidentaalne vabariik. President valitakse iga 5 aasta tagant. President on ministrite nõukogu kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. Majandus Tõhus põllumajandus Autotööstus Kosm...
SÕNARAAMAT A accomodate kohandama adapt kohandama affordable detached house taskukohane eramaja affordable low rise apartments (no lift) ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid amenity standards hüve standardid amount of sunlight päikesevalguse kogus ancillary abistav appraisal hinnangu andmine approaches to residential elamurajooni paigutusele lähenemise moodused B balcony veranda basement parking under buildings keldris asuv parkimiskoht biodiversity bioloogiline mitmekesisus bland housing ...
RENDILEPING/ RENTAL AGREEMENT NR. 14 /________ _____._____.2014 Tallinn Rendileandja/Lessor Nimi: ____________________ Aadress: ____________________ Telefon: ____________________ E-mail: ____________________ Volitatud isik: ______________________ Rendile võtja/Lessee Nimi/ Name Isikukood/ ID code____________ __________ Juhiloa nr/ Driving licence No. Telefon/ Phone No. Elukoht/Place of residence e-post: Ettevõte/Company A/a nr./Bank account: Te...
Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp AUTOTÕSTUKITE LIIGID Tungraud Tungraud on tõsteseade. Enne tungraua kasutust, tuleb alati kontrollida, kas tungraua tõstevõime on seadme või sõiduki tõstmiseks piisav. Tungraua ülekoormamisel võib tungraud puruneda ja sellest tulenevalt võivad tekkida kehavigastused või materiaalne kahju. Tungraud Tungraua kasutamine: Käsi asetada tungraua pumbahoovale. Tehase poolt on täidetud õlipaak õiges koguses hüdraulikaõliga. Tungraua Kontrollida, ega õlikork pole lahti hooldamine: tulnud ega õli välja lekkinud. Turvaventiil avatud, pumbake Kui tungrauda ei tungrauda umbes kuus korda, et kontrollida, kas h...
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 I seminar Võlasuhte tekkimine lepingust Teemad: 1. võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis; 2. võlasuhete tekkimise alused, üldiseloomustus, eristamine; 3. lepingu sõlmimine. KAASUSE LAHENDAMISE SKEEM I KAASUSE LAHENDAMISE PROBLEEM - kes tahab kellelt mida nõuda - Nõude aluseks ei ole VÕS § 101 lg 1. Hüpotees: A võib nõuda B-lt müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist (välja tuleb tuua nõudenorm)? A võib lepingust taganeda müügilepingust VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel. Nõude või õiguse formuleerimisel tuleb välja tuua nõudenorm (nt VÕS §-d 115, 15 lg 1, 113, 108); või õigust andev norm (VÕS §-d 112, 116 lg 1 jne). II NÕUDE EELDUSED - Kas poolte vahel on kehtiv leping/võlasuhte alu...
Teadustöö alused Veiko Lember 2.11.2012 Loeng V Sisukord • Uurimustöö strateegiad – Eksperiment – Juhtumiuuring – Võrdlev uuring – Poliitikaanalüüs – ... • Uurimustöö etapid, uurimustöö sisu STRATEEGIAD Uurimistöö strateegiad • Strateegia ≈ disain ≈ meetodite kogum • Strateegia → valik alternatiivide vahel • Plaan, kuidas süstemaatiliselt koguda ja analüüsida andmeid • Puudub universaalne lahendus, kuna kontekst erineb • Miks on oluline? – Kuidas tõestada, et just see meede põhjustas tagajärje? N: emapalk vs sündimuse suurenemine – Väetamine kahes kasvuhoones vs avalik elu – Arusaamine ühiskonna protsessidest Erinevaid strateegiaid • Eksperiment • Kaardistamine • Juhtumianalüüs • Võrdlev uurimus • Etnograafiline uurimus • Fenomenoloogiline uurimus • Põhistatud teooria • Tegevusuuring • Poliitikaanalüüs/mõjude hindamine • Meta-uurimus • Teooria v ...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Personalijuhtimise eriala Esimene kursus Ilona Šmunk TURUNDUSE – JA MÜÜGIJUHTIMISE ALUSED Kodutöö Juhendaja: Aet Kull Tallinn 2015 1. Too näiteid koos selgituste/põhjenduste ja piltidega: nelja (4) toote unikaalsest müügiargumendist (sh min 2 eestimaist näidet ja 2 uut toodet) – toote nimetus, USP selgitus ja foto/pilt: 1) Samsung galaxy S6 edge Selle toote USP on see, et tema eksaan eristub oma uudse disainiga. Ta on ovaase kujuga. 2) Voss vesi Selle toote USP seisneb selles, et pudelikuju eristub teiste veepudeli kujudest oma uudse disainiga. 3) Riidepuu-nagi Nool loodud eesti disaineri Marion Isabelle Variku poolt Eristub teistest riidepuudest enda kujuga ja kahe toote kombinatsiooniga. 4) Especha tee (eestimaine) USP-ks on erilised purgid ja erinevad armsad lühik...
Prantsusmaa Sisukord 1. Prantsusmaa üldandmed 2. Geograafiline asend 3. Prantsusmaa loodus 4. Majandus 5. Suuremad linnad 6. Turism 7. Huvitavaid fakte 8. Pilte Prantsusmaa ehitistest 9. Kasutatud kirjandus Prantsusmaa üldandmed Pealinn: Pariis ( 2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 miljonit Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6. mai 2007.a.) Peaminister: François Fillon Rahvuspüha: 14. juuli, Bastille vallutamise aastapäev (1789) Lipp: trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane Hümn : "Marseljees" Allons enfants de la Patrie... Rahaühik : euro (); 1 = 15,6 EEK; 1 EEK = 0,06 Alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro. Rahvuslik koosseis : 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2% sakslasi, 1% br...
Kutsehariduskeskus Annika AMETIKOHTUMISTE KORRALDAMINE ETTEVÕTTES Iseseisevtöö TARTU 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 4 AMETIKOHTUMISE ETTEVALMISTUST KIRJELDAV ÜL EVAADA...............................................................................5 KOKKUVÕTE......................................................................8 ISESEISEVTÖÖ ANDIS ÜLEVAATE, KUIDAS KORRALDADA AMETIKOHTUMIST EESMÄRGIPÄRASELT. ..................................................... 8 ERINEVAID ALLIKAID LUGEDES SAI TEADA, KUIDAS AMETIKOHTUMISI ETTEVALMISTATAKSE, MILLEGA TULEB ARVESTADA, ET KÕIK HÄSTI SUJUKS. SAMUTI SAI TABELI ABIL SELGEMAKS, KUI SUUR ROLL ON TEGELIKULT SEKRETÄRIL KOHTUMISTE KORRALDAMISEL, SEST AMETIKOHTUMISE, OLGU TA KOOSOLEK, LÄBIRÄÄKIMINE VÕI NÕUPIDAMINE, HEALE ALGUSELE A...
MAKSUD JA MÄÄRAD Mis on maksud? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud. Tavakeeles nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid makseid: liikmemaks, kiirteemaks vms. Samuti võidakse maksudeks nimetada ebaseaduslikke makseid: altkäemaks, "katusemaks" maffiale vms. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: ...
Olulised paragrahvid - üleandmine (§ 92) – vallasomandi üleandmine ja käsipandi regulatsioonil põhinevate asjaõiguste teke. St kolmandad isikud võivad näha tänu valduse olemasolule, et isikul on õigus sellele asjale - heausksus (§ 95) – isik, kes heauskselt omandab, näeb seda vallasasja teise isiku valduses olemist - omandieeldus (§ 90 – valdus annab vallasasjade omandi eelduse; eeldatakse, et isik, kes asja valdab, on asja omanik Säilitamisfunktsioon (kontinuiteedi funktsioon) – soodustatakse valdaja kasuks olemasoleva olukorra säilitamise ehk valduse kontinuiteedi; vältida muudaguste tegemist - igamine § 110, § 124 – vallasasjade ja teatud juhul ka kinnisasjade omandamise võimalus - omandieeldus Kaitsefunktsioon – seondub valduse kaitse regulatsiooniga. Tähendab omaabi rakendamise võimalust ja nõuete esitamist asjade väljanõudmiseks või valduse rikkumise ärahoidmiseks. - Erisätted §-s 40...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Kaarel Grünberg Ämari alevikus asuva maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt elamukruntide moodustamiseks Õppeaines Plaanimine ja teed Ehitiste restaureerimise eriala III-kursus Üliõpilane: ,, ,, 2012. a .......................Kaarel Grünberg Juhendaja: ,, ,, 2012. a ..................................Ülo Amor Tartu 2012 PROJEKTI KOOSSEIS I LÄHTEÜLESANNE II SELETUSKIRI III JOONISED Nimetus Mõõtkava 1. Asukoha skeem 1:5000 2. Detailplaneering 1:1000 3. Tänava ristlõige 1 1:150 4. Tänava ristlõige 2 1:150 5. Tänava ristlõige 3 1:100 ...
SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1. QR-Koodi olemus..........................................................................................................3 1.1. QR-koodi ajalugu...................................................................................................3 1.2. QR-koodi omadused...............................................................................................3 2. QR-koodide kasutamine turunduses..............................................................................5 2.1. QR-koodide kasutamine mujal maailmas...............................................................5 2.2. Näiteid QR-koodide kasutamisest Eestis................................................................5 Kokkuvõte.............................................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.EESTI MAKSUSÜSTEEM................................................................................4 1.1.RIIKLIKUD MAKSUD......................................................................................................... 5 1.2.KOHALIKUD MAKSUD....................................................................................................... 6 2.STANDARDNE ETTEVÕTTE MAKSUDE LOETELU...............................................8 3.MAKSUMAKSTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED.................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................. 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................12 SISSEJUHATUS...
RAHA AJALUGU Referaat Sissejuhatus Raha tekkimise eelduseks on olnud kaubavahetuse sünd ja areng. Minevikus, mil ühiskond oli üles ehitatud naturaalmajandusele põhinevalt, tekitas ühtede väärtuste ülejääk ja teiste puudujääk vajaduse vahetuse järele. Esialgu toimunud vahetus kaup kauba vastu tekitas probleeme, kui konkreetse vahetuspartneri pakutav ostu-müügi objekt ei sobinud. Tekkis eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha, mille kasutuselevõtuga saavutatud eesmärgiks oli kiirema vahetusprotsessi võimalus, misjuures kadus vajadus leida vahetuspartner. Tänapäeval kasutatakse reaalse raha asemel aina enam digitaalset raha. Kas raha tähendus on aegade jooksul muutunud? Rahasüsteem on sätestatud riigi raharingluse korraldus, mis määrab kindlaks rahametalli, rahaühiku, rahamärkide emiteerimise korra jm. Käesolevas referaadis on antud ülevaade raha ajaloost ning vä...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Põlva Selver – Edu Konsum kaubandusettevõtete võrdlus. Iseseisevtöö õppeaines ,,Jaekaubandus’’ Juhendaja õpetaja 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. SELVER..................................................................................................................................4 2. KONSUM...............................................................................................................................6 3. VÕRDLUS..............................................................................................................................7 KOKKUVÕTE..................................................................................................................
Otepää Gümnaasium Laura Meigas RAHA AJALUGU referaat Otepää 2017 1 SISUKORD Tiitelleht……...………………………………………………………………………………...1 Sisukord……...………………………………………………………………………………...2 Sissejuhatus……..……………………………………………………………………………..3 2. Raha Ajalugu……..…………………………………………………………………………4 2.1 Raha tekkimine……….…………………………………………………………………..4 2.2 Esimesed mündid…………….……………………………………………………….…..4 2.3 Ühisrahad ajaloo vältel……….…………………………………………………………..5 2.4 Kullastandard………………….………………………………………………………….5 2.5 Bretton Woods……………….…………………………………………………………...6 2.6 Rahvusvaheline valuutafond……..……………………………………………………….6 2.7 Elektrooniline raha………………..……………………………………………………....6 2.8 20. sajandi vääringud Euroopas…………..………………………………………………7 2.9 Euro kasutuselevõtt…………………....…..…………………………………………….....
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Raadi mõisapark ja dendropark Avalike keskkonnahüvede haldamine Eesti õigusruumis Probleemülesanne Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Üldandmed.............................................................................................................................4 „Raadi park koos dendropargiga - Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 04.10.1957. a otsusega nr 306 (dendropargi osa) ja Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186 (pargi osa).“ (Tartu Agenda 21)...................
(1) Anda teed (mitte takistada) all mõistetakse nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. (2) Asula all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 8 hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas ettenähtud liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. (3) Auto all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat. (4) Autorongi all mõistetakse ...
Inimene ja loodus keskaegses Euroopas. Inge Org Varasel keskajal erines lääne-ja kesk-Euroopa maastik oluliselt praegusest. Suur osa territooriumist oli kaetud metsadega. Need küll hävitati ajapikku inimeste tegevuse ja loodusvarade raiskamise tagajärjel. Mets oli nii meelitav (kütus, ulukid, marjad, seened) kui ka hirmutav seal valitsevate ohtudega: metsloomad, röövlid, salapärased viirastuslikud olendid ja soendid. Metsamaastikul on väga oluline roll rahva teadvuses, folkloristikas ja poeesias. Loodus oli nähtamatu maailma sümbol. Maise maailma vaatlus avas teise, kõrgema tasandi maailma. Teoloogid kinnitasid, et inimvaim ei ole võimeline taipama tõde teisiti kui materiaalsete asjade vahendusel. Mets on pimedusevald või maine elu oma illusioonidega, meri on maailm ja ahvatlused, tee on otsing ja palverännak. Valitsev maaelanikkonna absoluutne ülekaal tingis kogu ühiskondlikus käitumises j...
1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on...
Koeru Keskkool TELEFONIDE KASUTAMINE KOERU KESKKOOLI 10-12. KLASSIDE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Autor: Rannar Remmelgas, 11. klass Juhendaja: õp. Meeli Kerem Koeru 2012 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1. MOBIILTELEFONIDE AJALUGU.................................................................................... 5 2. MOBIILTELEFONIDE USKUMATU ARENG................................................................... 8 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 10 LISA 1. KÜSIMUST...
Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................1 2.Paadimaks................................................................................................................................3 2.1.Üldiseloomustus................................................................................................................3 2.2.Paadimaksu kehtetuks muutmine......................................................................................4 3.Mootorsõidukimaks.................................................................................................................5 3.1.Üldiseloomustus................................................................................................................5 3.2.Mootorsõidukimaksu kehtetuks muutmine.......................................................................6 4.Loomapid...
LIIKLUSÕPETUS Üldsätted *Anda teed ehk mitte takistada on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingisuguseid manöövreid , mis sunniksid teisi liiklejaid muutma liikumis suunda või kiirust. Liikleja kellel on kohustus anda teed , peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatusega . *Asula see on hoonestatud ala mille sisse ja välja sõiduteed on tähistatud vastavate liiklusmärkidega . *Auto kolme või neljarattaline mootorsõiduk , mille valmistaja kiirus ületab 25-km/h samuti trollid . *Autorong autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukitest kombinatsiooni. *Eesõigus liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat . *Eraldusriba sõiduteid eraldav tõkkem,haljas või muu riba mis ei ole ettenähtud sõidukite liiklemiseks . *Esmane juhtimisõigus isiku*e esmakordselt antud õigust juhtida mootorsõidukit. *Haagis mootorsõiduki haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohan...
Määruse ,,Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" eelnõu Liiklusmärkide tähendused Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 1 Märk 156 hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sõiduteekattes esinevad pikiroopad. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 2 Märk 158 ,,Teetööd" hoiatab lisaks teel, selle kõrval, all või kohal ...
Casus 1.Kutsun kohale Viktori kohale seletusi andma, Tankistist küsitakse näidata dokumente.Kutsun kohale tankisti või küsin näidata isikutõendava dokumente,et seletusi andma,kuidas tankist sai firmasse AS MÄNNKÄBI.LP küsin kellaga ta suhtles,millal,mis kell jnd,lepingutest ka.Ülesanne et ära tõestada et seda toimingud ei saa olla. 2. 3. Maksuhalduril on kohustus teostada maksumenetlust võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosalise õiguste kaitse (MKS § 10 lg 3) 4.Kaasaitamiskohustus,peab seletusi andma.Advokadiga nõupidada,võin küsida et mulle loetakse ette et ma saaksin aru. Maksukohustuslane on kohustatud: 1) tagama revidendile j...
Materjaliõpetuse kursus. Tekstiilkiud. 1. Sissejuhatus. Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest Kõikide erinevate eluvaldkondade riietusele esitatakse erinevaid nõudeid. Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Ind...
TÖÖDE TEOSTAMISE ALUSDOKUMENDID Tööde teostamise aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja normatiivid ning lähteülesandes ja tehnilises kirjelduses nimetatud dokumentatsioon. Õigusaktid ja normatiivid Ehitustööd peavad olema teostatud vastavalt Eestis kehtivatele tehnilistele normidele, standarditele, tehnilistele tunnustustele ja muudele üldlevinud tehnilistele kirjeldustele, sh koole ja muid lasteasutusi käsitlevatele õigusaktidele nagu näiteks sotsiaalministri 29.augusti 2003.a määrus nr 109 "Tervisekaitsenõuded koolidele". Tööde kvaliteeditingimuste määramisel peab võtma aluseks Eestis kehtestatud nõuded, normid ja määrused. Juhul kui Eestis vastavad normid puuduvad, lähtutakse Soome vabariigis kehtivatest nõuetest ja normidest. Kvaliteeditingimuste puhul tuleb aluseks võtta alljärgnevad normdokumendid: EVS 811:2002 - Ehitusprojekt. Ehitise heliisolatsiooninõuded standardist EVS 842 : 2003. EVS-EN 12464-1:2003 "Valg...
Tallinna Tehnika Ülikool Ehitusteaduskond Referaat ,,Ehitusprojekt. Staadiumud ja osad" Üliõpilane: Juhendaja: 2012 õa SISUKORD 1. Ehitusprojekt 3 2. Projekti staadiumid 3 2.1 Projekteerimise käik 4 2.2 Projekteerimise eeltööd 5 2.3 Projekteerimise lähtedokumendid 6 2.4 Projektistaadiumid 7 3. Muud ehitusdokumendid 12 4. Kasutatud allikad 15 1 Ehitusprojekt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus n67 ,,Nõuded ehitusprojetile" 1. Peatükk üldised nõuded. § 2. Ehitusprojekt (1) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, tehnilistest joonistest, hooldusjuhendist ja mu...
ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul,...
RAHANDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Rahandus - rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid - Arvestusühik Maksevahend Rikkuse akumulatsioonivahend Laenamisvahend 3. Raha liigid Raha liik Selgitus I Kaupraha Bartertehingud (kaup-kauba vastu) Metallraha, -mündid II Kaupa esindav raha Vaegväärtuslik metallraha Paberraha III Krediitraha Raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus 6. Kullastandard - süsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur...
Eksamiküsimused Ohutus, ohutusteave, meeskonnatöö 1. Põlemine, põlemisprotsess, süttimistemperatuur, leekpunkt, põlemistemperatuur PÕLEMINE on keemiline protsess, milles põlevad komponendid (süsinik, vesinik, väävel) reageerivad õhus sisalduva hapnikuga. PÕLEMISPROTSESS on keemiline protsess, mis toimub õhuhapniku, põleva aine, soojuse ahelreaktsioonina. SÜTTIMISTEMPERATUUR - põlevaine sütib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse selle aine süttimistemperatuuriks. LEEKPUNKT selline madalaim temp., mille juures vedelikust eralduvad tuleohtlikud gaasid. Tekkib tuleohtlik segu. PÕLEMISTEMPERATUUR temperatuur põlemisallikas. 2. Tulekahju klassid ISO järgi liigitatakse tulekahjud 5 klassi: A-klass: tulekahjud tahketes kehades, kiudainetes (paber, puit, riided, plastik) Kustutamiseks vesi (water), vaht, pulber B-klass: tulekahjud põlev-vedelikes või pooltahketes ainetes, mis võivad vedelduda reaktsioon...
Tapa Gümnaasium Andreas Õun 9.a MOBIILTELEFON Referaat Juhendaja: Jaak Keskla Tapa 2013 Sissejuhatus Tehnoloogia ja side areng on viimastel aastatel olnud suur. Mobiiltelefoni ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilikaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefon ehk mobiil ehk taskutelefon ehk kärgtelefon (kõnekeeles mobiil, mobla) on raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet. Juhtivad mobiiltelefonide tootjad on Nokia, Motorola, Samsung,...
Referaat: Prantsusmaa Sissejuhatus Valisin oma maateaduse referaadi teemaks Prantsusmaa. Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, (taimestikust ja loomastikust.) Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest, usust ja kultuurist. Lühiinfo Prantsusmaa kohta Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus Aastane rahvastiku kasv 56.5 miljonit inimest 104 inimest ruutkilome...
Pärnu Ülejõe Gümnaasium OÜ Amps'n'Go Äriplaan Koostas: Kristina Bauer Juhendaja: Kristi Suppi Pärnu 2011 Sisukord 1 Kokkuvõte................................................................................................................................4 1.1 Ettevõtte põhiandmed....................................................................................................... 4 1.2. Ettevõtte taustaandmed.................................................................................................... 4 1.3. Äriidee .............................................................................................................................4 2. Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated..............................................................................5 2.1 Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus......................................
ÜLDSÄTTED - TERMINID §1. Käesoleva määrusega kehtestatakse liikluskord Eesti teedel. §2. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt: · Anda teed liikleja ei tohi jätkata ega alustada liikumist, ega teha mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. · Asula hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. · Auto vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja trolli, bussi Autodeks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat, · Autorong ühest autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni · Eesõigus l...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidu õppetool EVI LEET Tp – 12 Referaat Tuleohutus puidutöökojas Juhendaja Väimela 2013 ÜLDIST PUIDUTÖÖTLEMISETTEVÕTETE KLASSIFIKATSIOON EHITUSLIK TULEOHUTUS KANDETARINDITE TULEPÜSIVUS JA TULETÕKKESEKTSIOONIDE MOODUSTAMINE LÄBIVIIGUD JA LAHTISED AVAD TULEOHUTUSKUJAD TOOTMISPROTSESSI TULEOHUTUS ELEKTRISEADMED KÜTTESEADMED TERRITOORIUMI JA RUUMIDE KORRASHOID TULETÖÖD NÕUDED TERRITOORIUMIL JA RUUMIDES LIIKUVATELE SÕIDUKITELE TULEOHUTUSJUHENDID TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID TULETÕRJE VEEVÄRK AUTOMAATSED TULETÕRJEVAHENDID SUITSUTÕRJE PIKSEKAITSE VALVE KORRALDAMINE Kindlustusvõtja ja kindlustatu on kohustatud tagama, et kindlust...
RAHA JA RAHASÜSTEEMID(11-48) 1. Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Väärtuse mõõt-mingi kaup on niipalju väärt,kui palju saab teda turul vahetada teiste kaupade vastu Maksevahend-maksete teostamise vahend Akumulatsioonivahned-väärtuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha-raha,mis on väärtuslik ka muul moel kui raha (nt ehted,relvad,karusnahad,kariloomad e. kõik mis inimesel võiks vaja minna) Metallraha-metallkangid,metallmündid(täisväärtuslik-hõbedast vermitud mündid). Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a) Paberraha-keisril vaja sõ...
RAHA JA RAHASÜSTEEMID 1. Rahandus - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks 2. Raha põhifunktsioonid: 1) vahetusvahend 2) arvestusühik 3) rikkuse akumuleerimise funktsioon (väärtuse säilitamise vahend) 3. Raha liigid: 1) kaupraha - kaup, millel on väärtus ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana (bartertehingud, metallraha/metallmündid) 2) kaupa esindav raha - ei saa kasutada muul otstarbel kui rahana (vaegväärtuslik metallraha – kaalult kergem, madalama prooviga, paberraha – ajendiks asjaolu, et ei jaksatud münte kaasas kanda) 3) krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus 5. Raha likviidsuse püramiid: (likviidsemat raha saab kiiremini Sularaha ra...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
