Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni; Euroopas 10 milj tonni; L-Ameerikas 3 milj tonni; P-Ameerika 8 milj tonni; Aafrikas 2 milj t Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke rudimentaalne peenis. Kalkuni-, pardi-, lihakana- ja hanetibude sugupool määratakse enamasti samuti kui munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku vä...
Mängud kõne arendamiseks Kodulinnud(3 aastased) Eesmärk. Tekitada huvi eakaaslastega suhtlemise vastu, harjutada õiget hääldamist. Vahendid. Esemed või pildid kodulindude kujutistega: pardid, haned, kanad, kukk. Mängu käik. Lapsed istuvad poolringis toolidel. Õpetaja paneb tahvlile järjest kodulindude pilte ja lapsed nimetavad neid. Täpsustatakse nende lindude häälitsusi. Seejärel selgitab õpetaja mängureegleid: „Mina nimetan linde, aga teie teete nende lindude häält. Olge tähelepanelikud!” Õpetaja Lapsed Meie pardid hommikul Prääks-prääks-prääks Meie haned tiigi ääres Ka-ka-ka Meie kanad põõsa all Kaak- kaak- kaak Aga meie kukk see laulab Kikerikii! Mängu võib korrata: lapsed jagatakse kahte gruppi. Üks grupp kordab koos õpetajaga fraase, teine grupp teeb häälitsusi ja vastupidi.
Linnukasvatus Kodulindude liigig Kanad Liha ja liha-munakanad Võitluskanad Ilukanad Kalkunid Pärlkanad Vutid Haned Pardid,muskuspardid,munapardid Kanad Klassikalised munakanad on kõige tuntumad ja enamlevinud kodulinnud. Neid kasvatatkse peamiselt munade saamise eesmärgil aga oluline on ka nende nuumuvus pärast munemisperioodi ja "rahuldava" kvaliteediga lihakeha saamise võimalus - supikana. Üldtuntud tõde on see, et lihakana sobib eeskätt grillimiseks ja kanaprae valmistamiseks, munakana aga kanasupi ja puljongi keetmiseks. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Iseloomustus Neljas tase Viies tase Munatõugu kana kaalub keskmiselt 2,5-3,5 kg, kukk 3,5-4,5 kg, munevus on 250- 300 muna/aastas,...
Ilmatsalu 2015 Sinikael-part Referaat Jah ma piidin seda tegema Sissejuhatus Sinikael-part on Eestis kõige levinuim veelind. Ta on hinnatud jahimeeste seas. Elab veekogude läheduses, eelistab taimevõsasid. Inimesed tunnevad ta eksimatult ära, kuna asulates võivad ja jääda ka talvituma. Levik Sinikael-part ehk Anas Platyrhynchos on väga levinud haneline, kes pesitseb paljudes kohtades või täpsemalt Euraasias ja ja Põhja-Ameerikas.1 2 Välimus Isasel sinikael pardil on rohekas ja sinikas pea prunnikas rind nagu emasel, ning hall keha samas emasel on pähkelpruuni tähnidega pea ja keha.3 Tüvekõrgus on isastel partidel 26-30 cm ja emastel 24-27 cm.4 Isaslinnu pea on metalselt läikiv tumeroheline, rind on kastanpruun. Tihti on isaspartide kaela ümber kitsas va...
Tundra Taimestik Loomastik Kliima • Noor ja • Põhjapõdrad, • Lausaline igikelts liigivaene. muskusveised, • Talv on pikk, külm ja jänesed, lemmingud, lumevaene. • Põhja-Euroopas ohtralt närilisi, puhmatundra ja • Suvel valitseb rebased, hundid, Aasias ja Põhja- polaarpäev ning talvel nirgid, lumekakud. Ameerikas polaaröö. • Põhjapoolkera samblad ja rannikuäärsetel aladel • Suvi on lühike ja jahe, samblikud. nt keskm. temp. on ka jääkarud +10°C, sagedased ...
Saksamaa Mark Kaljumäe PM3A Riigist riigist pindala-357 111,91 km² Riigikord-parlamenttaarne Pealinn-Berliin Riigikeel-saksa keel rahvast Rahvaarv-81,8miljonit inimest(rahvaarvu poolest 15.kohal)2010 aasta seisuga Keskmine vanus 79,9 aastat Põllumajandusest Põllumaad on 48,4% riigi territooriumist, sellest on haritav maa 34,3% ja mitmeaastased põllukultuurid 0,6% . Rohumaad hõlmavad 13,6%, metsad - 31,8% ja muud maad - 19,8% (mäestikud) Saksamaa territooriumist. Taimekasvatus Saksamaal kasvatatakse erinevaid kultuurisisd:nisu,kartul, nisu, suhkrupeet, raps, viinamari, õunad, õlipalmi viljad, mais, kapsad. See Riik on karismarjade ja hüpete toodangu järgi esikohal. Loomakasvatus Saksamaal peetakse palju erinevaid loomi: mesilased, pühvlid, veised, kanad, pardid, kitsed, hobused, sead(...
Põllumajandus & Kalandus Põllumajandus Hispaania Peruu Põllumajanduse Küllaltki väike, kuna see on Ei ole suur, see on ainult roll majanduses ainult 3,3% riigi SKTs. umbes 6,2% riigi SKTs. Asukohast Hispaania põhjaosas on Pinnamood on idas mägine, tulenevad tegurid parasvöötmekliima, ning teisel läänes tasane. Asub pool lähistroopiline troopikavöötmes. Kliima on kliimavööde. Mägine niiske ja soe. Head pinnamood. Kuiv kliima. loodustingimused Loodustingimused on head põllumajandusele. põllumajanduse arengule. Mullad Metsapruunmullad ja leet- Peruus on mägi-kõrbemullad pruunmullad Hispaania (ebaviljakad) ja vihmametsa põh...
Lahemaa Rahvuspark Pille-Riin Tilk Ajalugu · Alates 1971 asub Harju Rakvere piirimail 64 900 hektari suurune Lahemaa rahvuspark. Eesmärk · Säilitada, kaitsta, tutvustada külastajatele rahvuspargi loodus- ja kultuuri pärandit. · Organiseerida teadusuuringuid jasäilitada selleks alasid võimalikult inimpuutumatus seisundis. Kirjeldus · Lahemaa on üks vanemaid pangapealseid paikse asustusega alasid. · Lahemaal haritakse põldu ja püütakse kala. · Lahemaal on viis reservaati. · Rahvuspargi keskus asub Palmses. · Alal aub ka neli kivist poolsaart. Kirjeldus · Lahemaa mitmekesiseid maastikke on kujundanud mandrijää ja meri. · Paetasandikul kasvavad kadastikud. · Jõed laskuvad peaastangult jugadena. Neist võimsaim on Nõmmeveski Valgejõel. · Lahemaa süda on kõige kivisem. Seal asuvad rikaste suvilad (Ossu oma :-* ) · Lahemaal on 14 järve rannajärved ja...
Jääkarud Põhiandmed Suurus · Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m · Kõrgus püstiasendis:2,43,3m · Jalatalla suurus 30cm pikk ja 25cm lai. · Kaal : isastel 300650kg , emastel 175300kg Paljunemine · S uguküps : 35 aastaselt · P a a ritumis pe riood: Märtsilõpust mai alguseni. · Tiinus e ke s tus :195265 päeva · P oe ga de a rv: Tavaliselt 2 · P a a ritumis a ja l lä biva d is a s e d e ma s te ots ingul pikki va he ma id · P oja d:Kaaluvad sündides450 900grammi ning on rotisuurused. · P oja d:Nad sünnivad ilma karvateta,pimedate ja kurtidena. Eluviis · Harjumispärane eluviis: Elavad eraldi. · Toitumine:Hülged,loomakorjused,taimestik · Eluea pikkus:25 30aastat,vangistuses(loomaaias)kuni45 aastat. Toitumine · Jääkarud toituvad · Surnud vaalalisi ja morski põhiliselt hüljestest. · Pisinärilised, · Nad peavad jahti · polaarrebased, ...
Põllumajandus Töö tegid: Stepanova Anna, Barinova Victoria 1)Pm annab toit toorainetööstusele energiakandjad 2) Pm struktuur TAIMEKASVATUS : Teraviljad:nisu, riis, mais, oderhirss,rukisjt Mugulviljad:kartul, bataat, maniokk, jamssjt Õlikultuurid:sojauba, päevalill, puuvill raps, õlipalm, maapähkeljt Suhkrukultuurid:suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid:kohv, tee, koka, kakaojt Söödakultuurid:juurviljad, põldhein Kiukultuurid:puuvill, lina, kanep, jtKöögiviljad:tomat, kurk, kapsas, salatjt Puuviljad:marjadapelsin, õun, viinamarijt Seenekasvatus LOOMAKASVATUS Veisedpiimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnudkanad, kalkunid, pardid, hanedjt Karusloomadpolaarrebased, naaritsadjt Muudloomadhobused, kaamelid, kitsedjt Siidiussikasvatus Mesindus 5) 1. Looduslikud tegurid: Kliima: ...
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatu...
Lapimaa Joonis 1: Lapimaa asukoht Lapimaa on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja- Soomes ja Koola poolsaarel. Lapimaa pindala on üle 200000 km₂. Lapimaa pinnamood on väga mägine. Joonis 2 : Lapimaa pinnamood Lapimaa asub parasvöötmesja lähis arktilises. Suurvesi on kevadel kui lumi sulab ja madalvesi talvel. Lapimaal on levinud loomaliikideks põhjapõdrad, ahmid, hundid. Lindudest leidub Lapimaal lumepüüd, haned, pardid, sõtkad. Joonis 3: Sõtkas Lapimaal kasvab palju samblaid ja samblikke,vareskold, karukold ja kattekold ja kuusk ja mänd, pohlad, jõhvikad, murakad, mustikad. Joonis 4: Kuusk Lapimaa on hõredalt asustatud. Põhilised tegevusalad on turism ja põhjapõdra kasvatus. Lapimaal on sügisel ruska mis on kaks nädalat millal loodus on oranž ja punane. Joonis 5: Ruska Joonis 6: Saamilipp Kasutatud kirjandus: http://4.bp.blogspot.com/- SitVdqWxWRE/TpwAK8HPm...
LIHA EELTÖÖTLEMINE Värske liha tunnused: Lõhn suhteliselt nõrk, kuid meeldivalt värske; Liha pind niiske ja kergelt läikiv Värvus liigile omane Veiseliha tumedam punane, nooremal loomal suhteliselt heledam. Lihaskudede vahel olev rasv on kvaliteetsel lihal jaotunud ühtlaselt valgete täppide või triibukestena. Noorematel loomadel rasv ühtlaselt valge ja läikiv, väga vana veise rasv kollakas (vaakumis paistab liha tumedam) Sealiha veiselihast kahvatum, väga valkjat sealiha ei soovitata osta, sest kuumtöötlemisel tõmbub tugevasti kokku ja jääb tuim. Liha ebaharilikult tumeroosa (kas kult või väga vana siga) kuumtöötlemisel ebameeldiv lõhn. Hea sealiha on sõrmega vajutades tugev ning tekstuur on tihe. Lambaliha noore lamba liha tugevalt roosakas punane, rasva väga vähe ning olemasolev on alati puhasvalge. Vana lammas liha tumepunane, omab sageli ohtra nähtava rasvaga (tugevalt kollakas). Vasikal...
Kevade tulek See oli jaanuaris, kui lugesin Kuuse taadi ilmaennustust, kes lubas sooja talve ja varajast kevadet. Alguses see nii peaaegu tunduski minevat, aga eksivad ju ka kõik kõige paremad ennustajad. Lund oli palju ning veebruarikuu alguse soojad ilmad näitasidki esimesi kevade märke. Paari päeva pärast hakkas aga lund juurde sadama. Külmakraadid püsisid veel kaua kõrged ja ka märtsikuu hommikul märkasin jälle, et lund sajab. Isegi kui hakkas kalendri järgi kevad, oli meil ikka veel paks lumi maas ja seda sadas aina juurde ja juurde ning välja minnes pidi mütsi kõrvadeni pähe tõmbama. Nüüd hakkab lõpuks kevad saabuma. Paar nädalat tagasi, kui maal vanavanematel külas käisin, olid sealgi paksud hanged, aga kui nädal tagasi maal olin pakkus vanaisa mulle vahtramahla. Kohe varsti saab ka juba kasemahla ja seekord tahan olla esimene, kes seda maitsta saab. Majade ääres on märgata esimesi kevadlilli,...
Üldist Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m. Kõrgus püstiasendis: 2,4-3,3 m. Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. Kaal: isastel 350-650 kg, emastel 175-300 kg. Paaritumisperiood: märtsi lõpust mai alguseni. Tiinuse kestvus: 195-265 päeva. Poegade arv: tavaliselt 2. Harjumispärane eluviis: elavad eraldi. Toitumine: hülged, loomakorjused, taimestik. Eluiga: 15-18 aastat. Esinemine: Arktika, Gröönimaa, Põhja-Ameerika ja Aasia põhjaalad. Selts: kiskjad Eluviis Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalasi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsetavateks osutavad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarreba...
JÄÄKARU Suurus Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m. Kõrgus püstiasendis: 2,4-3,3 m. Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. Kaal: Isastel 350-650 kg, emastel 175-300 kg. Paljunemine Suguküpsus: 3-5-aastaselt. Paaritumisperiood: Märtsi lõpust mai alguseni. Tiinuse kestus: 195-265 päeva. Poegade arv: Tavaliselt 2. Eluviis Harjumuspärane eluviis: Elavad eraldi. Toitumine: Hülged, loomakorjused, taimestik. Eluea pikkus: 15-18 aastat. Toitumine ja jahipidamine Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures,kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalalisi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinär...
PÕLLUMAJANDUS ja TOIDUAINETETÖÖSTUS 1. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus? Tooge näitena kaks allharu 2+ 4p. PÕLLUMAJANDUS TAIMEKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus 2. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris muutunud? 2p.Õ: lk. 6 1) Põllumajandus...
Järvekonn Rana ridibunda Pallas Laura Kaseküli Kehamõõtmed ja välimus kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate laikudega. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Levik Eestis ja maailmas On levinud kogu Kagu- ja Kesk-Euroopas. Skandinaavias vaid Edela-Soomes. Eestis on leitud vaid mõnel korral Lõuna-Eestist. Elupaik ja -viis Järvekonn veedab kogu elu veekogus või selle vahetus läheduses (kaldataimestikus). Eelistab suuremaid taimestikurohkeid järvesid ja jõekääre. On aktiivsed nii öösel kui päeval. Talvel on talveunes veekogu põhjamudas, kallaste all või veetaimede vahel. Kullesed on päevase eluviisiga. Toitumine Toitub peamiselt putukatest (mardikatest, kiletiivalistest, kahetiivalistest) vähilaadsetest selgroogsetest kalamaimudest konnakullestest ka...
Lk 17- Elu organiseerituse tasemed 1. Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid? Eristatakse, sest kõike korraga käsitleda oleks liiga keeruline. 2. Nimetage eluslooduse põhilised organiseerituse tasemeid. Molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteeme. 3. Milliseid hulkraksete elutegevuse iseärasused üherakulistel organismidel puuduvad? Üherakulistel puudub ehituslik talitlus kudede ja organite vahel. Elu funktsioonid on kudede ja rakkude vahel jaotunud. 4. Nimetage raku tasemel uuritavaid elu tunnused. Toitumine, paljunemine, reageerimine ärritusele, arenemine, kohanemine. 5. Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus? Elundite ja elundkondade koostöö abil. 6. Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel? Paljunemise protsesse (sama liigi isendid ristuvad omavahel, kuid eriliigi isendid ei ristu tavaliselt). 7. Tooge populatsioonide ...
Nende armumäng (üksteise kompamine ja taldadega tihedalt teineteise vastu surumine) Erinevate maade teadlased uurivad vägagi intensiivselt, kuidas tigusid nälkjaid millessegi eriti tapvasse nakatada või neile õelad parasiidid kallale saata. Siiani ei ole aiaäridest siiski veel võimalik osta ampulle teokatku või kooleraga. Ka tigudele ebasobivat ilmastikku ei saa me vajadusel kohale tellida. Kuid me saame hoolitseda, et tigude ja nälkjate lihast toituvad elusolendid end meie aias hästi tunneksid. Peamiselt surevad ilmastikutingimustesse. Piisava arvukuse korral moodustavad nälkjad kuni ¼ konna päevasest toidust. Hoopis põhjalikumat laastamist tigudenälkjate hulgas teevad linnud rästad, kuldnokad, punarinnad, künnivaresed, varesed, pasknäärid, pardid, haned ja isegi öökullid. Tuntuimad tigudesööjad on muide laulu ja vainurästad, kes tigude kodade purustamisel kive alasina kasutavad. Parimaks ja väga efektiivseks relvaks on sü...
Linnukasvatus Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas. Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast). Linnuliha tarbitakse rohkem kui veiseliha ja sealiha. Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni Aafrikas 2 milj tonni Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt saadakse 160, kalkunitelt 80 ja hanedelt 40 tibu aastas. ...
LINNUGRIPP Lindude gripp ehk linnugripp on eriti ohtlik taud, millega kaasneb massiline lindude (ka loomade) haigestumine, suur suremus ja suur majanduslik kahju. Kodulindudest haigestuvad esmajoones kanad ja kalkunid, samuti faasanid, haned, pardid jne. Viirus levib ka metslindude seas. Linnugripi viiruse püsivaks koldeks looduses on veelinnud, kes ise seda taudi ägedas vormis ei põe. Eestis ei ole Veterinaar ja Toiduameti andmetel linnugrippi esinenu. Kui linnugripi viirus satub grippi põdeva inimese organismi, siis võivad viirused vahetada geneetilist materjali, mille tagajärjel võib moodustuda uus kõrgelt patogeenne viirus. Nakkus levib eelkõige haige linnu kaudu Inimeste nakatumine linnugrippi on seni valdavalt toimunud ainult kokkupuutel haigestunud linnuga . On selge, et linnugripi näol on ka inimese jaoks tegemist raskekujulise na...
PÕHJA-AMEERIKA TUNDRA Tormi Lust 8.B Jakob Westholmi Gümnaasium Tundra • Sõna „tundra“ tuleb vene keeles тундра, tulnud kildinisaamikeelsest sõnast tūndâr ehk kõrget metsatu ala. • Tundrat võib jagada kolmeks: 1. Arktiline tundra, millest ma täna rääkima hakkan, asub Põhja-Ameerikas Alaska osariigist Labradori poolsaareni. 2. Antarktiline tundra 3. Mägitundra ehk alpiinne tundra Kliima • Lähisarktiline kliimavööde • Talv: külm, lumevaene, väga tuuline, polaaröö -15º... -20º C. • Suvi: jahe, niiske, polaarpäev +10º... +15º C. • Sademeid: 150-400 mm. • Labradori hoovuse mõju kirdeosale. Labradori hoovus Igikelts • Maapind sügavalt läbi külmunud. • Kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. • Suvel sulavad pealmised kihid, allpool jääb maapind külmunuks. • Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda ma...
07.04.2010 Relika Viilas TA-08 Merikotkas Kirjeldus Merikotkas ladinakeelse nimega Haliaeëtus albicilla on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eestis suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Vanalinnu üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Lennul on näha pisut heledam kael, helepruun kõhualune, helepruunid tii...
,,Kuristik rikkis" lugemiskontroll 1. Iseloomusta peategelast Holden Caulfieldi Ta oli üsna kohanemisvõimetu. Ta oli seepärast juba üsna mitmest koolist välja visatud. Talle ei meeldinud kui teised teesklesid. Tal oli samuti kombeks valetada ning kui ta juba alustas, siis ta ei saanud enam pidama. Nt: koolikaaslase emaga rongis kohtumine ja rääkimine. Ta oli südamlik ja abivalmis, nt: nunnadega kohvikus rääkimine. 2. Kes oli Holdeni jaoks kõige tähtsam inimene? Kõige tähtsam inimene enne ta surma oli ta noorem vend Allie. Peale Allie surma oli talle kõige tähtsam ta noorem õde. Ma arvan, et ta õde oli talle kõige tähtsam just ta venna surma pärast ning see oli nad lähedasemaks teinud. 3. Miks sai Holden kupeldaja Maurice'i käest lõuga? Liftis lepiti kokku, et üks kord maksab $5, kuid prostituut küsis Holdenilt $10. Holden andis talle ainult $5 ning Maurice tuli ülejäänud viit dollarit sisse nõudma. 4. Mille põh...
Seistes järve ääres Seisan järve äres. Paksu niiskust on õhus tunda, soe suve õhtu on lõppemas, päike susiseb vaikselt järve. Tirtsud siristavad rohus, pardid ja haned liuglevad mööda siledat järvepeeglit. Võtan vaikselt istet, üritan võimalikult vähe loodust segada, oma mõtetega hoopis teises maailmas olles. Kujutan ette, milline oleksin 10 aasta pärast eesti tippteadlane, Tartu Ülikooli rektor, kuid see on pelgalt unistus. Nii kõrgele jõudmiseks on vaja kõvasti pingutada ja ise aktiivne olla. Ennem tuleks käia ise ülikooli tee lõpuni, saada kõrge haridus, et peale lõpetamist Järsku kuulen põõsas sahisemist, kuid see on vaid siil, kes turtsudes minema jookseb. Mõtteis olin vist päris kaua ja sügavalt, sest tuul oli mulle märkamata tõusnud. Pea kohale oli kogunenud päris suur pilvekogum. Püsti tõusta enam ei suuda, järve pimedus hirmutab mind, mind valdab tunne nagu iga hetk kargab veest välja mõn...
Venemaa Üldinfo ● Ametlik nimi-Venemaa Föderatsioon ● Pealinn-Moskva ● Pindala-17 098 246 km² ● Ametlik keel-vene keel ● Rahvaarv-143 657 134 ● Riigikord-Presidentaalne Vabariik ● President-Vladimir Putin ● Peaminister-Dimitri Medvedev ● Hümn-Venemaa Föderatsiooni hümn ● Rahaühik-Vene rubla(RUB) Asend ● Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola , Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega Kliima ● Kõrged mäed Venemaa lõunaosas ja Kesk-Aasias takistavad soojade õhumasside liikumist Venemaa territooriumile,näiteks talvekuudel on Põhja-Jäämeri täielikult kaetud jääga ja kujutab endast pigem suurt jäämassi, mis soodustab külma talve Venemaa põhjaregioonides. ● Sademete aasta keskmine tase Venemaa Euroopa territooriumil on ligi 800 ...
PÕLLUMAJANDUS On esmasektori haru,mis tegeleb taimse ja loomse tooraine tootmisega teiste majandusharude tarbeks. Jaguneb taimekasvatuseks ja loomakasvatuseks: nt teraviljad, mugulviljad,õlikultuurid,suhkrukultuur,mõnukultuurid,söödakultuurid,kiukultuurid,köö gi- ja puuviljad. Loomakasvatus Veised piimakari,lihakari,tööloomad. Sead Lambad: villa-ja lihalambad Linnud:kanad,pardid Karusloomad:polaarrebased Muud loomad: hobused, kitsed Siidiussikasvatus Mesindus PÕLLUMAJANDUS -TOIDUAINETÖÖSTUS- TEKSTIIL-,NAHA-,JALATSI-,FARMAATSIATÖÖSTUS, ENERGIAMAJANDUS Nb! Inimene sööb selleks,et elada,mitte ei ela selleks,et süüa. Näitajad, millega iseloomustatakse riigi põllumajandust: Plm hõivatud inimeste osatähtsus Plm maa osatähtsus Plm osas SKP-s Plm toodete osa ekspordis(impordis) Plm spetsialeerumine Tootmise efektiivsus Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid: ...
Haiti Haiti üldandmed Haiti lipp Haiti pindala - 27 751 km² Saarel elab 10 461 000 inimest (2014. a. andmtel) Rahvastikutihedus - 361,5 in/km² Riigipealinn - Port-au-Prince Riigikeeled - prantsuse ja haiti Üks maailma vaeseim riik Haiti pinnamood Haiti on üks mägisemaid maid Kariibi mere saartel - mäed moodustavad riigi pindalast kolmveerandi. Maaharimiseks kõlblikuks peetakse umbes 30% maast. Haiti kliima Valitseb troopiline kliima. Puhuvad passaattuuled Eri kohtade kliima on erinev sõltuvalt ookeani lähedusest ja kõrgusest merepinnast. Aastaringi on seal soe: talvel 15 - 25° C ja suvel 25 - 35° C Haiti loodusõnnetused Aastatel 1965, 1975, 1977 ja 1980 olid pikad põuad, mis kahjustasid kohvi- ja suhkrurooistandusi ning tekitasid näljahäda. Purustavad orkaanid on sagedased. Juunist oktoobrini on tormide hooaeg. Esineb tihti üleujutusi. Piirkond on maavärinaohtlik.2010.a. tabas Port-au-Prince'i 7-...
Ukraina põllumajandus 1) Ukraina looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks. Ukraina erinevate maa tüüpide suurus 14% Haritav maad Rohumaad 17% Metsamaad 56% Muud 14% Ukraina on kaetud viljakate tasandikutega ja steppidega. Umbes 70% riigi territooriumist hõlmavad madalikud, 25% - kõrgustikud ja ainult 5% - mäestikud. Territooriumi keskmine kõrgus on 175 meetrit. Ukraina asub peaaegu täiesti parasvöötmes, selle tõttu on Ukrainas mandriline paraskliima. Aasta keskmine õhutemperatuur muutub +5,5°...+7 °C Ukraina põhjaosas kuni +11°...+13 °C riigi lõunaosas. Jaan...
Võtmeliigid Eesti näitel Sisukord: Mida võtmeliik tähendab ?; Võtmeliikide olulisus; Võtmeliikide näited; Võtmeliikidest üldiselt. Möödunud sajandi lõpukümnenditel hakati rääkima looduses elavatest võtmeliikidest. Täpsemalt sellistest liikidest, kes ei pruugi olla väga arvukad ja silmatorkavad, kuid kelle olemasolu ja tegevus on vältimatult vajalik kogu koosluse säilimiseks. 1. Võtmeliik on liik kelle olemasolu ja tegevus on vältimatult vajalik kogu koosluse säilimiseks. Erinevaid kooslusi võib võrrelda reisilennukitega ja liike reisijatega. See, kui palju ja missuguseid inimesi lendab ühes või teises lennukis, sõltub mitmest asjaolust. Kui aga võtta lendavalt lennukilt võtmeinimesed ehk piloodid, on katastroof vältimatu. 2. Seega võtmeliigid on justkui piloodid. 3. Ning võtmeliikide hävinemisel või puudumisel hävineks kogu kooslus. 4. Oluline võtmeliik- Kobras Koprad on ühed huvita...
Juudid Eestis Martin Kivisild Juute on estis väga vähe natukene üle 5000 juudi.Suuremas osas Tallinnas, Tartus ja Pärnus.Kahjuks aga juute on Eestis aina vähem.Juutide toidukultuur on range nende usu judaismi pärast. Kõik juudi toit on Koššerne, Koššer on söögitegemise religioosne taust või paljudele tegelikult elustiil. Ehk selgitab asja ka ütlemine, et söök, mis ei ole hingele hea, ei ole ka kehale hea. Loom, keda kõlbab süüa, on jumala plaani järgi loodud. Kalal peavad olema soomused ning uimed ja sestap ei ole soomusteta angerjas ega uimedeta krevett koššer. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid. Kõik roomavad olendid, samuti ka putukad on keelatud. Juudid ei kasvata sigu. Sealiha söömine on keelatud, tõenäoliselt sellepärast, et siga on ainus loom, kellel pole muud otstarvet kui saad...
LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS Linnuliha: kogutoodang kasvanud viimase kümnendi jooksul 2 miljonit tonni aastas. 1997. a. tarbiti 58 milj. t. a. (28% kogu lihatoodangust) 2020. a. prognoos 151 milj. t. a (40% kogu lihatoodangust) Juba 1996. a. oli linnuliha tarbimine suurem kui veiseliha, 2010. a. linnuliha tarbimine suurem kui sealiha tarbimine Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni !! Kõige rohkem kanamune toodetakse Aasias (vist 2005. aastal oli 36 milj. tonni) Euroopas samal ajal 10. milj.tonni LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE EESTIS! 2014. aastal munade kogutoodang 199 miljonit tükki. 2002.a. oli 253 milj tk, aga siis hakkas langema. 2014. aastal kana munes keskmiselt 291 muna. ...
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Natalia Beresneva Lindude ränne Referaat Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 MIKS LINNUD RÄNDAVAD?..................................................................................................4 KUHU MEIE LINNUD LENDAVAD?......................................................................................5 KUIDAS LINNUD TEAVAD, MILLAL JA KUHU LENNATA?.............................................6 ÜKSI VÕI PARVES?..................................................................................................................7 MILLAL LINNUD RÄNDAVAD?.............................................................................................8 RASKUSED RÄNDETEEL....................................................................................
Bioloogia 1. KT kordamisküsimused Lk 13 Mida uurib bioloogia? Bioloogia on loodusteaduse haru, mis uurib elu. Kõiki planeedil Maa elavaid organisme ning kooslusi. Millised eluomadused on rakul? Rakuline ehitus. Rakul on elu iseloomustav organisatoorne keerukus, mis väljendub ehituslikul. Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? Eluslooduse kõrge organiseerituse tase väljendub protsessides, mis toimuvad erinevatel organiseerituse tasemetel ja kõik protsesside vahel toimub regulatsioon ja tasandid on omavahel seotud. Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks? Biomolekulide elutunnuseks on omadus, et neid ei moodustu väljaspool organisme. Milline tähtsus on organismi aine- ja energiavahetusel? Ilma ainevahetuseta ei saaks organism kätte algmaterjale. Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel? Paljunemise tulemusena järglane kasvab oma vanema sarnaseks, kuid arengu käigus oman...
LINNUKASVATUS. Linnu kasvatus saadused: munad, linnuliha. Kõrval saadused: suled ja sõnnik. Linnu sõnnik on lämmastiku rikkas ja töödelduna söödetakse nuum pullidele. Linnu liha osatähtsus on maailmas tõusun ja moodustab kogu liha toodangust üle 25%. tervislik toitumine näeb ette päevas üks kanamuna. Munad sisaldavad kergesti seeduvaid valke, mineraal aineid ja vitamiine ja seepärast eriti väärtuslik dieet toitlustamisel. Linnu liha toodetakse a). välja prakeeritud kanade arvelt. b). broileri liha otstarbel üles kasvatatud lind. c). kalkuni partide ja hanede üles kasvatamine. Majanduslikud kasulikud omadused. 1. varavalmivus.- seotud munemis algusega tootmise seisukohalt jagunevad kolme rühma 1. muna kanad. 2. Liha muna kanad. 3. Lihakanad. Kõige vara valmivamad on muna kanad. Kes võivad munema hakkata 4-5 kuu vanuselt alguses on munad väkesed. Pidamis tingimuste a...
Eesti loomastik B variant 1. isel. Eesti kahepaiksetefauna olukorda liikide seisundi, ohustatuse ja arvukuse seisukohast 2. subboreaalne kliimaperiood peamised isel. Jooned ning fauna muuutused sel perioodil 3. vali mõni eesti väga haruldane või haruldane imetajaliik ning arutle liigi bioloogia ja ökoloogia põhitahke silmas pidades, kuidas peaks liigiga meie looduses käituma (kas kaitsta või mitte ? mis on kaitsmise eesmärk jne?) 4. mis on koprofaagia? Kellel esineb? 5. sõralised süstemaatiline kuuluvus, liigid eestis ja nende ühised biol ja ökol tunnused (sigimine, toitumine, elupaigavalik jne) 6. nim 2 eesti elustiku uurimiseks kasutusel olnud meetodit ja selgita iga meetodi põhimõtet ning nim 1 olulisem teadlane 7. milline oli läänemere oluline riimveega periood ja mis selle kliimaperioodi jooksul elustikus muutus? 8. nim 5 lindude anatoomilist või füsiol...
KOTKAD MERIKOTKAS Eesti suurim röövlind; tiibade siruulatus ulatub 200-245 cm ja kehakaal kuni 6 kg; vana lind: üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased; Noorlind: sulestik on tumepruun; Toitumine: põhiliseks toiduks veelinnud (pardid, pütid, kajakad) ja kalad, talvel ka raipeid; Pesitsemine: pesapaigad asuvad enamasti täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa tavaliselt männi või haava ladvaosas, kohendama hakkavad pesa juba kesktalvel; Tavaliselt munevad 1-3 muna, märtsi teisel poolel. MADUKOTKAS Tiibade siruulatus 170-185 cm, kaal 1,8-2,3 kg; Linnu allpool on hele, enamasti tumeda tähnitusega(muster võib olla väga varieeruv), pea ja rind tumedamad, ülapool hallikaspruun; Toitumine: põhi toiduks on roomajad, enamasti rästikud ja arusisalikud; Saaki jahib avamaastikul lagerabade, niitude, liivikute, ...
Kordamine kontrolltööks põllumajandus, teenindus 1.Selgita mõisted: maakasutus, vegetatsiooniperiood, haritav maa, looduslik rohumaa,taimekasvatus, loomakasvatus. 2.Millised tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Looduslikud, majanduslikud? 3.Kuidas jaguneb põllumajanduslik maa? 4.Too näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemidest ja nende lahendamise võimaluste kohta. 5.Mis taime ja loomakasvatusharud on Eestis hästi arenenud? 6.Iseloomusta põllumajanduse arengu eeldusi Eestis? 7.Põhjenda, miks on Eesti põllumajandus spetsialiseerunud piimakarjakasvatusele, Vahemere maade põllumajandus aga puuviljade, tsitruseliste ja õlikultuuride kasvatamisele? 8.Iseloomusta mulda kui ressurssi. 9.Miks eelistada kodumaiseid toidukaupu? 10.Transport ja transpordiliikide eelised ja puudused. Transpordi põhjustatud keskkonnaprobleemid. 11.Transiitvedu. 12.Turism ja selle liigid? Turismi põhjustatud keskkonnaprobleemid. 1. Maakasutus-...
Jerome David Salinger ,, Kuristik rukkis" http://et.wikipedia.org/wiki/Kuristik_rukkis Esimene peatükk Holden visati Pencey erakoolist välja, sest ta kukkus neljas aines läbi. Võistlustele minnes unustas ta varustuse metroovagunisse. Sellega teenis ta kogu meeskonna meelepaha. Holden jälgis veidike mängu künkalt ja läks siis ajalooõpetaja mr. Spencerile külla. Teine peatükk Holden Caulfieldi hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Mr. Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga hüvasti. Kolmas peatükk Holden läks internaadis oma tuppa ja hakkas raamatut lugema. Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley. Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit. Kui Ackley oli juba tükk aega toa...
Jerome David Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana, jõi palju)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Holden, peategelane visati Pencey erakoolist välja, sest ta ei saanud neljas aines hakkama.Kui ta läks võistlustele siis unustas ta enda varustuse metroosse. Tänu sellele oli terve tema tiim vihane. Holden jälgis mängu künkalt ning peale seda läks Härra Spenceriga rääkima. Holdeni hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Härra Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga h...
LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Juba 1996. a tarbiti linnuliha rohkem kui veiseliha, 2010. a prognoositakse, et linnuliha tarbimine on suurem sealiha omast Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni (Hiinas 26 milj t) Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni (USA-s 5 milj t) Aafrikas 2 milj t Kanamunade tootmise olulist suurenemist Euroopa Liidus kuni 2012. a ei prognoosita Linnukasvatussaaduste tootmine 2001–2010 Näitajad ...
Lugemistest Kadri. 1.Kui vana oli Kadri? 2. Kellest sai Kadri parim sõbranna? 3. Kuidas sai direktor koolis teada, kes oli Kaldamäel juhtunud õnnetuse põhjustanud? 4. Miks oli Kadril küljes keldrihais? 5. Kus kohtusid tädi Elsa ja Kadri esmakordselt? 6. Miks ei lubanud vanaema Kadril küünlavalgel raamatut lugeda? 7. Miks oli "Tsaar Saltaanist" Kadri lemmikraamat? 8. Kuidas lõppes Kadrile esimene kord isa külastamine? 9. Miks avas Kadri vanaemale saadetud kirja? 10. Mida kinkis tädi Elsa Kadrile näärideks? 11. Miks ei olnud teose algul Kadrit võetud pioneeriks? 12. Miks sai Kadri oma 13. sünnipäeval vanaema käest pahandada? 13. Miks kahtlustati Kadrit Milka salli varguses? 14. Mis raamatut luges Kadri vanaemale ette? 15. Millist tädi Elsa poolt saadud nõuannet Kadri sageli meelde tuletas? 16. Mida pidas Urmas Kadri juures kõige ilusamaks? 17. Miks Kadril oli piinlik, kui tädi Elsa talle salli kae...
VEIS 2013. a seisuga oli Eestis 261 700 veist, sealhulgas 97 100 piimalehma Kõige suurema eluskaaluga pull Eestis - 1350 kg Kõige suurema eluskaaluga lehm Eestis - 882 kg Söögi päevaseks koguseks 25...30 kg (noorveistele sõltuvalt vanusest 5...20 kg. ) Lehm võib süüa päevas silo kuivainet 7...12 kg PIIMATOODANG Keskmine piimatoodang lehma kohta aastas 8000 kg Kõige suurema laktatsioonitoodanguga lehm 15149 kg suurim päevatoodang 64,7 kg piima Kõige suurema piimarasva toodanguga lehm 623 kg Kõige suurema eluea piimatoodanguga lehm 106332 kg Kõige kõrgema piimatoodanguga talulehm 8787 kg SIGA 2013. a oli Eestis 360 000 siga Korraga toob üks emis ilmale 10 - 12 põrsast. tapetakse juba 70-80 kg kaalu juures (4-5 kuu vanused), et saada kvaliteetsemat liha Ühe sea 100 kg kasvatamiseks kulub 300-400 s.-ü Eesti kõige suurem sigala on Viljandimaal Viiratsis Emise ka...
B tähtaeg 3.12 Uurimustöö. Iseloomusta oma riigi: HOLLAND a) põllumajandust (mitu ha on põllumajandusmaad; kuidas see jaguneb(põld, rohumaa jne.); mis kultuure kasvatatakse; milliste kultuuride osatähtsus on suurem; millised loomakasvatusharud on riigis, ühe loomakasvatusettevõtte kirjeldamine (selles riigis). Mida saadustest imporditakse/eksporditakse. Kui suur osa elanikkonnast töötab põllumajanduses? Kas toodetakse intensiivselt, ekstensiivselt, mahedalt? Probleemid sinu riigi põllumajanduses. (keskkonnast lähtuvalt) Põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 2.8%(2012).Hollandi kogu territooriumil on tasane. Riigis on segametsade kamar-leetmullad, mis on vähe viljakad. Need loodustingimused ei ole eriti soodsad põllumajanduse arengule riigis. Kuivendatud jõesetetel kujunenud viljaka mullaga maa on üles haritud, hoolimata sellest, et põllud vajavad pidevalt kuivendamist. Põllumajanduse tähtsaim haru on piimakarjandu...
REVOLUTSIOONID KUI MUUTUSED MAAILMAPILDIS Uue paradigma juhtimisel võtavad teadlased kasutusele uusi instrumente ja pööravad pilgud uutesse kohtadesse. Mis veelgi tähtsam, revolutsioonide ajal näevad teadlased uusi ja erinevaid asju, kui nad uurivad tuttavate instrumentidega kohtu, mida nad on uurinud varem. Siiski paneb paradigma vahetumine teadlasi nägema teisiti oma uurimustegevustega seotud maailma. Niivõrd kui nende ainus pöördumine tolle maailma poole toimub selle läbi, mida nad näevad ja teadav, võib tekkida tahtmine öelda, et pärast revolutsiooni reageerivad teadlased teistsugusele maailmale. Teadlase maailmas toimunud teisenemise algeliste mudelitena osutuvad üpris sugestiivseks visuaalse kujundi muutused. Need, mis enne revolutsiooni olid teadlaste maailmas pardid, on pärast jänesed. Sellesarnased muundused, mis harilikult toimuvad küll järkjärgulisemalt ja on peaaegu alati pöördumatud, käivad tavaliselt kaasas...
IRAAK NORTH LOODUS JA KESKKOND • Maa põhjaosa on mägine, põhiliselt koosneb madalikest. • Kahe põhilise jõe, Eufrati ja Tigrise vaheline ala on viljakas. • Iraagil on lühike rannajoon Pärsia lahe ääres. • Enamiku Iraagist moodustab kõrb. • Põhiosa on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. • Troopikas on talved pehmed või jahedat. • Suved on kuivad, kuumad ja pilvitud. • Mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord on palju lund. • Bagdadis talvel on tavaliselt 9-12 kraadi, suvel 32 -35 kraadi. TAIMED JA LOOMAD • Iraagis kasvatatakse otra, arbuuse, tomateid, datleid (финики), viinamarju, kurke ja apelsine. • Metsikult elavad gasellid (газель), sead, šaakalid, rebased ja küülikud. • Linnud: pardid, nurmkanad (куропатка) ja nepid. • Kasvatati vesipühvleid (буйвол), lambaid, kitsi ja veiseid. • Põhilised maavarad on nafta ja gaas. Võib leida ka vääv...
"Eesti liberaalse demokraatia edendamisel?" Sissejuhatuseks peaksime endalt küsima: kui pikk on üldse Eesti demokraatia edendamise ajalugu, mis ajast saame demokraatia ilminguid siinmail üldse järgida? Kuidas ja millal sai eestlasest demokraatia tarbija ja looja? Jättes kõrvale Raikküla Kärajad esimese eesti parlamendina võime vist siiski demokraatia algusaegadeks lugeda 17. sajandil taluperemeeste osalemist valla- ja kihelkonnakohtutes kaasistujatena, hiljem valitavatel kohtadel valla- ja linnavalitsustes. Ja nii Esimese Eesti Vabariigi loomiseni välja. Ka 50 aastane Vene okupatsioon jättis demokraatia ilmingutele kitsa pilu: demokraatia elementide loov rakendamine erinevates sotsiaalsetes üksustes- töökollektiivides, haridusasutustes, taidlus- ja erialaühingutes, liitudes ja klubides Voka naisansamblini välja. Ikka oli vaja ühiselt kooskõlastada tegevusplaane, ühiselt leida juhte, ühiselt otsustada rahakasutust. Jätame siit välja o...
Liha ja liharoad Kristi Tüvi Miks peaks liha sööma? Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus-võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid Liha osakaalu menüüs peaksid suurendama inimesed, kes teevad rasket füüsilist tööd või koormavad oma lihaseid intensiivselt muul viisil. Kaalujälgijad peaksid eelistama väherasvast liha, näiteks veiseliha, taist sealiha, küülikuliha, nahata linnuliha Millest liha koosneb? vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B-rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ...
Grupieluviis ja territoriaalsus Koostasid: Kadi, Brigitta-Liis, Ülari, Getter 12 a Grupieluviis Käitumisökoloogid mõistagi eeldavad, et neil liikidel ja populatsioonidel, kellel grupieluviis esineb, on see optimaalne käitumine, mis on kujunenud välja loodusliku valiku survel. Kui see on nii, siis peab grupieluviis tooma selle viljelejaile kindlasti kasu Vaenlased grupieluviisi põhjusena Teadlased on leidnud, et vaenlaste esinemise korral elupaigas võib grupieluviis tuua loomadele kasu järgmistel põhjustel: kõrgenenud valvelolek; lahjendusefekt; katteefekt; aktiivse kaitsmise võimalus, avaliku info kasutamise võimalus. Kõrgenenud valvsus Üllatusefekt - rünnaku edukus,rünnatakse pigem väiksemat salka Osadel liikidel vaenlase jälgimine salgas täiesti juhuslik, nt jaanalind (kiskjatel raskem rünnata,kuna pole korrapärast valvamissüsteemi) "Sohitegijate" probleem mõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
