ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastat...
Rendiarvestus Juta Tikk, TTÜ Majandusarvestuse instituudi lektor, EMBA Rentimine on leping kahe osapoole vahel, kus rendileandja (renditaja 1) annab oma vara rendimaksete eest rendiperioodi vältel rendilevõtjale (rentnikule) kasutamiseks. Rendilepingut käsitatakse üldjuhul katkestamatu lepinguna. Rendimaksed toimuvad ositi. Rendiarvestust käsitlevad IAS 17 "Rent" ja RTJ 9 "Rendiarvestus". Rentimine jaguneb kõige üldisemalt kasutusrentimiseks ja kapitaliseeritud rentimiseks. Renditehing klassifitseeritakse kasutus- või kapitaliseeritud rentimiseks rendilepingu jõustumisel, kusjuures klassifitseerimisel on aluseks tehingu majanduslik sisu. Kapitaliseeritud rentimisega on tegemist siis, kui kõik olulised riskid ja omandiõigusest tulenevad hüvised kanduvad üle rentnikule (IAS 17, p.6). Selleks, et rentimist käsitleda kapitaliseeritud rentimisena, peab olema täidetud vähemalt üks jär...
ARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised. Kohustiste liigitus ...
OÜ PÄIKE Pr Teele Kuu OÜ Kuu Kuuse 1 30.09.2015 nr25-1 500502 Tartu KAEBUSKIRI Lugupeetud Teele Kuu 25.09.2015 sain teie ettevõttes väga ebameeldiva teeninduse osaliseks. Klienditeenindaja suhtles väga ebameeldivalt ja ebatsensuursete väljenditega. Loodan, et teenindajale Krista Täheke tehakse noomitus. Lugupidamisega (Allkiri) Rita Päike OÜ Päike juhataja Kastani 12 Telefon 44256215 Pangakonto 225594896 SEB 63201 Pärnu Faks 44256215 E-post: pä[email protected] Registrikood 12362136 OÜ PÄIKE Kastani 12 Telefon 44256215 Pangakonto 225594896 SEB 63201 Pärnu Faks 44256215 E-post: pä...
Osaühing Täisühing Füüsilisest isikust Usaldusühing ( OÜ ) ( TÜ ) ettevõtja ( FIE ) ( UÜ ) Olulised punktid Ettevõtte tegevusala Vähemalt 2 osanikku Põhikiri puudub Põhikapitali nõue asutamisel Ettevõtlusvorm Saab registreerida Tuleb esitada vaid puudub Nimi internetis avaldus, kas internetis Kerge Kaubamärk Tuleb taotleda või notari kaudu registreerimine Interneti lehekülg listsents Pangakonto olemasolu Riigilõiv Äri asukoht Puudub minimaalne ...
DIVIDENDIVÕLAD Dividendvõlad tekivad bilanssi pärast omanike üldkoosolekul kinnitatud kasumi jaotamise ja dividendi maksmise otsust. Deklareeritud, kuid välja maksmata dividendid kantakse kohustusena bilanssi. INTRESSIVÕLAD Intressivõlad kaasnevad laenukohustusega. Majandusaasta lõpuks arvestatud, kuid tasumata intress kantakse kohustusena bilanssi. HINNANGULISED LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Garantiikohustus tekib, kui firma annab müüdavatele kaupadele hooldusgarantii. Garantiikohustus tekib perioodil, mil toimub kaupade müük. NÄIDE. Möödunud aasta garantiiremondi kulud moodustavad 1% samade kaupade müügitulust. Teades seda, moodustatakse sama % alusel jooksva aasta müügitulust garantiikohustus ja kajastatakse see lausendiga: D Garantiiremondi kulu K Garantiikohustus Kui järgmisel arvestusperioodil tekivad tegelikud väljaminekud garantiiremondi tõttu, siis ...
Raha arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Raha arvestuse korraldus 3 Kassa 4 Pank 5 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead rahaarvestuse üldist korraldust; ·oskad koostada rahatehingute algdokumente; ·oskad koostada raha arvestusega seotud lausendeid; ·tead kuidas läbi viia raha arvestusega seotud inventuure. 2 Raha arvestuse korraldus Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused; paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise ...
BILANSS 1.01.2010 AKTIVA Käibevara Raha ja pangakonto 191 333 Aktsiad ja muud väärt paberid 11 000 Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata summad 166 800 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -504 Kokku 166 296 Muud lühiajalised nõuded 1 000 Ettemaksed 2 000 Varud Tooraine 22 000 Kaup 40 000 Valmistoodang 11 700 Kokku 73 700 Käibevara kokku ...
Makseviisid Vanasti oli võimalik maksta ainult sularahas aga tänapäeval tehnoloogia arenedes on võimalik maksta erinevate vahenditega: krediitkaartiga, pangakaartiga, sularahas, internetipangas ülekandega, otse- ja püsikorraldusega. Kõige levinumad on maksed pangakaarti ja sularahaga. Järjest rohkem võetakse kasutusele ka krediitkaarte. Krediitkaartiga ostmisel on hea see, et sa võid osta ükskõik millise summa eest , kuna kaarti peal ei ole raha piiratud , arve mille oled tekitanud maksad hiljem pangale. Krediitkaarti kasutamise üks miinustest on see, et kui sa tahad kaartilt võtta sularahaautomaadist raha välja siis pead selle eest teenustasu maksma. Pangakaartiga makstes on raha piiratud ehk siis sa ei saa osta midagi sellist, mis läheb üle sinu kaartil olevast summast. Pangakaarti kasutamise plussiks on see , et sealt läheb kohe raha maha ja sa ei pea hiljem pangale maksma. Sularahaga ma...
1 FIE OÜ AS TÜ UÜ MTÜ TULUNDUS- ÜHISTU Osanike Isikliku varaga Firma varaga Firma varaga Kõik osanikud Täisosanik MTÜ-le Firma varaga vastutus vastutavad isikliku varaga, tekitatud kahju isikliku varaga usaldusisik korral firmasse vastutavad paigutatud juhatuse ...
AVALDUS EESTKOSTE SEADMISEKS Esindaja: [...] Eestkostjaks määratav isik (avaldaja): Liis Pavelson Adressaat: Mustamäe Linnaosa Valitsus Teema: avaldus eestkoste seadmiseks Kuupäev: 28.10.2011 Avalduse koostamiseks kasutatud materjalid 1. 23. aprilli 2007. a. ümarlaua protokoll; 2. KIS-i vahendusel kättesaadavad eestkostemenetluses tehtud lahendid. 3. Riigikohtu ülevaade eestkostja määramise ja sellega seotud menetluse mõningatest probleemidest (22.06.2007). Õiguslik raamistik · Perekonna seadus, 3 osa. PKS §-d 92-104 · TsMS §-d 554-557 (eestkostja määramine alaealisele) Ese (esindaja nõue) Palun vormistada avaldaja Liis Pavelson, isikukood 47102293675 eestkostjaks tema õele, Kristiina Pavelson (eestkostetava nimi), isikukood 49010029348, elukoht Tallinn, Tammsaare tee 77, tema isiklikule ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Alus (faktilised asjaolud) Kristiina Pavelson (edasi alaealine) vanemad on teadmat...
1. Maksuhalduri ametnikul on õigus vatluse läbiviimiseks siseneda ettevõtte tööajal või üldisel tööajal ehitesse ja ruumidesse , kus toimu malsukohustuslase majandus või kutsetegevus- tõene, väär 2. Revisioni eesmärk on välja selgitada kõik revidentitava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas maksukohustuse suurendavad, mitte vähendavad asjaolud-tõene, väär 3. Intressi arvestamise aegumisetähtaeg on .........aastat, arvates maksusumma või isikule tagastatud summa tasumise või tasuarvestamise päevast 4. Riiklike maksude maksuhalduril on õigus jääda tagastusõpe rahuldamata ja tasaarvestada see sama maksuhalduri poolt hallatavate maksukohustuslase rahaliste kohustustega , mille tasumise tähtpäev onsaabuvad või saabub enne tagastamise tähtpäeva saabumist. Tasaarvestamine toimub järgmises järjekorras · Rahatrahv · Intress · Maksusumma · Sunniraha · Asendutäitmise kulud 5. Maa hind...
Austatud kohtutäitur pr. Malle Mölakas 08.04.2011 Palun vabastada Sander Saamatu pangaarve aresti alt lähtudes Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1, mille kohaselt ei saa pöörata sissenõuet sissetuleku osale, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Tulenevalt eeltoodust palun vabastada aresti alt Sander Saamatu pangakonto Shampooni pangas. Pangaarve number: 123456789 (Shampooni pank) Lugupidamisega, Sander Saamatu (allkiri)
PALGATÕEND Töötaja Nimi, perekonnanimi Isikukood Töötaja ametinimetus - kellena Tööstaaz ettevõttes Töötaja igakuine põhipalk - bruto Pangakonto nr. Tööandja Tööandja ärinimi Registrikood Tööandja juriidiline aadress Üldtelefon Tööleping Töölepingu tähtaeg - tähtajaline/tähtajatu Töölepingu sõlmimise kuupäev Töötaja palk viimase 6 kuu jooksul on olnud järgmine: Kuu/aasta Brutopalk Kinnipeetud tulumaks Töötasu pärast tulumaksu mahaarvamist 1. 2. 3. 4. 5. 6. Märkused Raamatupidaja või volitatud isik Telefon...
AS Värviline Roos Pr Riina Kallas Elektroonika OÜ Karlova 65-1 27.09.2015 nr 2-10 12345 Tartu Klaviatuuride tellimine Austatud proua Kallas Soovime tellida klaviatuure (nimekiri lisatud). Jääme ootama hinnapakkumist. Lugupidamisega Riin Siina Juhatuse liige Lisa: 2 lehel 2 eks Nimi [email protected] Kastani 45 Telefon 484 6666 Pangakonto: 12344 Tartu Faks 484 6667 1001033333333 SEB E-post: [email protected] Registrikood 1234567 Internet: www.roos.ee
OÜ KESSUKASSU Hr Taavi Mänd Teie 12.12.2011 nr 23-1/42 AS Seeder Tamme 7-8 Meie 14.12.2011 nr 5-11/21 12345 Tallinn TÕEND OÜ KESSUKASSU tõendab, et TIIU TULP (sünniaeg 25.09.1985) töötab meie ettevõttes maalrina alates 1. märtsist 2011. Tõend kehtib 31. detsembrini 2016. Keidi Amberg juhataja Pärna talu Telefon 5669 3375 Pangakonto 221234787655 Swedbank Haeska küla e-post [email protected] Pihtla vald www.kessukassu.ee 94142 Saaremaakond Registrikood 123456780
OÜ Kajakas AS Pliiats 15.06.2007 nr 1-2/4 Laua 7-2 Paide 13456 Konverentsi ruumide üürimine Lugupeetud AS Pliiats Palun infot, millistel tingimustel oleks võimalik broneerida Teie asutuses ruume konverentsi läbiviimiseks 200 inimesele. Täpsustada üüritasu ning kas on võimalus kasutada videoprojektorit, arvuteid, koopiamasinat. Austusega Kaarel Tint Juhataja tel 555 2578, [email protected] Mai 5 Telefon 544 3322 Pangakonto 3643465865 Sampo Pank 13523 Pärnu Faks 443 5587 E-mail: [email protected] Registrikood 112233445
PÕHIVARA Põhivara on vara, mida kasutatakse jätkuvalt pikema ajavahemiku jooksul (rohkem kui üks aasta). PÕHIVARA (saame kasutada pikema aja vältel ja mitu korda, varu aga saab kasutada ühe korra.): *Materiaalne põhivara (mateeria olemas. Kasutame põhitegevuses. Hoonet kasutame põhitegevuses, kuigi ta on ka kinnisvaraobjekt.) *Immateriaalne põhivara (mateeria puudub) *Kinnisvarapõhivara investeeringud (paigutatakse raha kinnisvaraobjekti, saame müüa suurema hinnaga, kui soetanud olema ja teenime tulu) *Pikaajalised finantsinvesteeringud (paigutanud raha aktsiatesse, laenu välja andnud jne. Eesmärk pidevalt kasu saada, tulu teenida.) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise...
OÜ KESSUKASSU Kuressaare Postkontor Vallimaa 6 12492 Kuressaare 13.12.2013 nr 1-20/423 VOLIKIRI OÜ KESSUKASSU, asukohaga Pärna talu, Haeska küla, Pihtla vald, Saare maakond 12345, tegutsedes oma seadusliku esindaja- juhatuse esimehe Keidi Amberg isikus volitab, TIIU TULP (sünniaeg 18.06.1985) võtma vastu Kuressaare Postkontorist OÜ KESSUKASSU nimele tulnud tähtsaadetisi. Volikiri kehtib üks aasta. Keidi Amberg juhataja Pärna talu Telefon 5669 3375 Pangakonto 221234787655 Swedbank Haeska küla e-post [email protected] Pihtla vald www.kessukassu.ee 94142 Saaremaakond Registrikood 123456780
Kutseeksam 1. Raamatupidamiskohustlane on: a) Ettevõtte juht; b) Raamatupidamisosakond; c) Registreeritud juriidiline isik; d) Ettevõtte pearaamatupidaja; e) Kõik eelpooltoodud; f) Ainult b ja c 2. Raamatupidamise põhivõrrand on: a) VARA = KOHUSTUSED OMAKAPITAL; b) VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL c) VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL d) Mitte ükski eeltoodud pole õige 3. Kreditoorse lühivõla hulka kuuluvad: a) Ettemaksed tarnijale; b) Maksuvõlad; c) Arendusväljaminekud; d) Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 4. Rahasumma on hoiustatud kuueks aastaks, intressimääraga 8%. Kui intresse arvutatakse kvartaalselt, siis teguri tabeliväärtus leitakse, kasutades: a) 8% ja 6 perioodi; b) 2% ja 6 perioodi; c) 2% ja 24 perioodi; d) 8% ja 24 perioodi; e) Mitte ükski eeltoodud vastus pole õige. 5. Ettevõttes ...
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realiseeritakse. Kuna saadava saepuru turuväärtus on s...
Eraelu puutumatus Eraelu Eraelu on iga inimese isiklik elukorraldus Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele Eraelu komponendid Informatsiooni kogumine, selle kasutamine ja väljastamine - annab isikuandmeid siis, kui isik näiteks avab enda pangakonto või sõlmib töölepingu Poliitiline ideoloogia Usulised religioonid Vaba eneseteostus - soov otsustada, et missugune on isiku identiteedi väljakujunemine Enesemääratlemine indiviidina - erinevate sotsiaalsete ja tööalaste rollide järeleproovimine Eraelu õigused Eraelu võib kokku viia mõistete: privaatsuse, turvalisuse, vabaduse ja õigustega Iga inimese eraellu sekkumine on tema privaatsuse ohustamine Eraelu puutumatus on siiski sotsiaalne hüve, mida tuleb õiguslikult kaitsta Tänan kuulamast!
Internetiohud paljudele inimestele meeldib aega viita internetis. Seal saab ajada äri, mängida mänge, kuulata muusikat ja lugeda uudiseid. Kuid internetiga kaasnevad ka ohud. Internetist võib tõmmata endale kogemata mingile failile vajutades viiruse. Viiruseid on mitmeid erinevaid, osad teevad ainult arvuti aeglaseks, osad viirused hakkavad sinu andmetega teistele inimestele kirju saatma ning mõned viirused mida on võimalik tõmmata võivad sinu andmetega midagi tellida interneti poest või teevad sinu pangakonto rahast tühjaks. Ka on välismaalasi kes hakkavad naistele kirju saatma ja mõjutavad neid endale raha saatma, kuid on ka perverte kes tahavad noori ära kasutada. Veel on internetis palju inimesi keda kiusatakse taga igasugustes jututubades. Paljud inimesed keda kiusatakse sellisel viisil ei räägi sellest teistele ja kardavad, et neid hakatakse mõnitama veel rohkem. Arvuti tekitab ka paljudel inimest...
VEEVALAJA (21.I - 19 II) on oma olemuselt dialektik, kes sobib tegelema teaduse ja tehnika progressi määravate aladega. Veevalaja on alati valmis ootamatusteks ja oskab kriitilise situatsiooni lahendamise enda peale võtta. Üldse ei meeldi talle lühikese lõa otsas olla ja juhendavad näpunäited, ta töötab kalduvuse, aga mitte sunni järgi. Ta on sündinud leiutaja ja ratsionalisaator Veevalaja eneseteostuse parimad valdkonnad on elektroonika, raadio telegraaf, psühholoogia, filosoofia, bioloogia, keemia. fotograafia, inseneriasjandus, teadusotsingud. Laia silmaringiga Veevalaja on hea president. Veevalajal on ilmekalt avalduv taime- ja lillekasvataja, seleksionääri ja metsandustöötaja, aga samuti kasvataja anne. Veevalajale ei sobi töö teeninduse, sotsiaalkindlustuse ja õigusteaduse valdkonnas. Tal on parem vältida suure ainelise vastutusega ametiposte, samuti jäika subordinatsiooni. Aheldatud Veevalaja mõtleb üksnes vabanemisele. Veevalaja...
Anni Reito 19.10.2014 nr. 2/11-34 Tegevjuht OÜ Lilled Sõpruse pst 12 50604 Tartu Tellimiskiri Lugupeetud proua Reito Oleme kuulnud, et teie käest saab kõige ilusamaid ja värskemaid lilli ja kuna meie firmal on tulemas suur pidustus sooviksime tellida teie käest suurema hulga lilli. Valged tulbid- kogus 50 Roosad tulbid- kogus 50 Punased tulbid- kogus 50 Kollased tublid- kogus 50 Punased roosid- kogus 25 Valged roosid- kogus 25 Kas pakute ka transpordivõimalust ja sooviksime teie hinnakirja ning pangakonto numbrit. Lugupidamisega Sandra Muraševa Tegevdirektor Sandra Muraševa Teie 19. Oktoober 2014 nr.2/11-34 Tegevdirektor Meie 22. Oktoober 2014 nr.4/345 OÜ Kakuke Muru 15 50111 Tartu Vastuskiri Austatud proua Muraševa Oleme meelitatud,et valisite just meie teenused. Täname...
Maarja Lepind Võrrelge vähemalt kolme erinevat perekonna definitsiooni. Eesti Statistikaameti ametliku määratluse alusel on leibkond ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks. Kui võtta antud definitsioon lahti, siis on perekond ka inimesed kellel on üüritud korteris üks tuba ja teisele teine, ehki ei ole nad ei suhelnud ega tea miskit üksteisest. Teiseks punktiks oleks ühise raha kasutamine, nii oleks perekond ka ettevõtte omanikud, kellel on ettevõttel mitu kaarti, aga üks pangakonto. See annab ülkise definitsiooni aga ma ei pea seda veel täiesti õigeks. Perekond võib olla ka lahus, isa soomes ja ema eestis ning lapsed üle maailma laiali, aga nad on ikkagi perekond. (kitsas tähendus) Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liik...
Inimese elu on tema enese nägu Sündides ei saa me endale valida vanemaid, sugu, välimust ja rahvust, kuid meil on võimalus elu jooksul end arendada ja täiustada. Kõigil on omad plussid ja miinused nind see moodustabki isiksuse kelle sarnast teist ei ole. Inimese iseloom on tema saatus. Oleneb kuidas tahetakse oma elu elada ja mismoodi seda siiani tehtud on. Paljud omakasupüüdlikud inimesed ei hinda teist tema tegude põhjal vaid sõbrunevad tema paksu rahakoti või ilusa auto pärast. Tehes valikuid ja otsuseid mõjutame oma tulevikku suuremal või vähemal määral ning tuleb leppida ka negatiivsete tagajärgedega. Õigesti elatud elu suureks tunnuseks on rahulolu. Selle võib saavutada igaüks erineval ajal ja teistsuguse põhjuse üle. Väga palju eeliseid loob see, kui ollakse sündinud majanduslikult heal tasemel perre. Mingilmääral on neil elus lihtsam, võrreldes nendega, kelle rahalised seisud pole kiita ning kel...
ÕPIK LK 273 TEST T-11.2 Identifitseerimatu ainetu varaobjekt on goodwill. T-11.4 Ainetute varaobjektide maksumust tuleb amortiseerida nende kasuliku eluea jooksul ja lepingus määratud aja jooksul. Kui kasulik eluiga ja lepingus määratud aeg on erinevad, siis valida tuleb lühem. T-11.7 Firma bilansis kajastatud goodwill näitab, et firma on soetanud ettevõtte hinnaga, mis ületab viimase indentifitseeritava puhasvara reaalväärtuse. T-11.8 Suur Firma soetas Väikefirma, makstes selle eest 550 000 eurot. Väikefirma vara reaalväärtus oli 900 000 eurot ja kohustised 400 000 eurot. Suur Firma peaks tehingust kajastama goodwilli 50 000 eurot. SEST... 900 000 on turuväärtus 900 000 400 000 = 500 000 (turuväärtus ilma kohustisteta) Makstakse 50 000 eurot rohkem, seega goodwill ongi 50 000 eurot. ÕPIK LK 275 ÜLESANDED Ü-11.1 Firma ostis 20 aastaks frantsiisi, makstes selle eest 50 000 krooni. Teha raamatupidamiskanne ostu ja esimese aasta amortisa...
Õpilase tööleht E-kaubanduse plussid ja miinused. Kristiina Moosel 11.B Tutvu järgmiste artiklitega ja leia vastused allpooltoodud küsimustele. Märgi vastused töölehele. Millised on suuremad erinevused tavakaupluse ja e-poe vahel? E-kaupluse puhul toimub pakkumise tegemine, pakkumisega nõustumine ning lepingu sõlmimine interneti teel. Tavakaupluse puhul suhtleb müüja/pakkuja kliendiga näost näkku. E-poes on müüja kohustatud tarbijale esitama kirjalikult müügitingimused, oma andmed ning ostu sooritamise kirjelduse. E-poest ostmise puhul on tarbijal õigus kaup 14 päeva jooksul tagastada. http://www.tarbijakaitseamet.ee/public/Suunanaitaja_2012_e-kaubandus.pdf Mis on taganemisõigus? Millistele toodetele see ei laiene? Taganemisõigus: tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul ajast, mil asi on jõudnud tarbijani. Kui tarbijat pole teavitatud taganemisõigusest või edastatud muud seadusega ettenähtud teavet (p...
TEST nr 10.2: Pangandus 1) Kuidas mõista seda, et suurem osa panga varast on võõrvara? a) pangad kasutavad inimeste hoiuseid; b) osa panga rahast on reservis; c) panga omanikud peavad paigutama ettevõttesse oma raha; d) panga omanikud on aktsionärid - võõrad. 2) Mis asi on kapitali adekvaatsus? a) Koheselt väljamakstavate summade osakaal panga hoiustest; b) Kohustuslik osa hoiustest, mida ei tohi välja laenata; c) Panga omakapitali ja varade suhe; d) Pangaomanike investeeringud . 3) Kuidas suurendavad pangad rahapakkumist? a) trükivad raha juurde; b) lastes ringlusesse tsekke ja elektroonilist raha; c) alandades hoiuste intresse; d) vahetades tsekke sularahaks. 4) Millist laenu nimetatakse hüpoteegiks? a) tagatiseks on kinnisvara; b) garanteerijaks on teine inimene; c) pandiks on ostetud auto; d) tagatiseks on teise inimese hoius. 5) Kuidas nimetatakse teenust, kui kauba eest tasub pank ja inimene hakkab väiksemate...
3.8 Majandustehingud, mis muudavad meie bilansikirjeid | 03.11.2004 Me teame, et bilanss annab ülevaate firma majandustegevuse hetkeseisust kindla kuupäeva seisuga, konkreetse arvestusperioodi lõpul (kuu, kvartal, aasta). Samas on ju üsna kindel, et peale bilansipäeva on veel tekkimas tehinguid, mis muudavad bilansi eri kirjeid mitte enam selles, vaid juba järgmisena koostatavas bilansis. Tegutsevas majandusüksuses ikka ostetakse-müüakse kaupa, arvestatakse töötasusid, soetatakse põhivara jne. Kõikide tehingute järel on toimumas muutused bilansi alarühmade kirjetes - kas suurenemine või vähenemine. Võimalikke bilansi väärtuste muutusi on neli rühma. Esiteks muutus toimub nii aktivas kui passivas samaväärses summas. Sellisel juhul suureneb bilansi üldine väärtus, ehk bilansimaht ühtlaselt nii aktiva kui passiva lõppsumma (ikka eraldi, mitte kokku liites). Näiteks: kui ostetakse kaupa lattu edasimüügiks ning arve eest ei tasuta ...
Küberkuritegevus ehk arvutikuriteod on suhteliselt uus ja kiirelt kasvav probleem meie ühiskonnas, mis on saanud alguse tehnoloogia kiirest arengust. See ähvardab kõiki nutimaailma kasutajaid ja sellest räägitakse pidevalt, kuid mis see täpsemalt on? Lühidalt öeldes on see kuritegu, mis on sooritatud arvutisüsteemi abil mõjutades teist võõrast arvutisüsteemi. Näiteks loata arvutisüsteemi sisenemine, andmete varastamine või nende muutmine ning arvutisüsteemi rikkumine- kõik see moodustab küberkuriteo. Tehnoloogia arenguga oleme me üha rohkem sõltuvad digitaalmaailmast. Suurem osa inimestest omab tänapäeval mingisugust arvutisüsteemi. Olgu selleks arvuti, nutitelefon või mistahes vidin, hoiame me selles kindlasti isiklike andmeid. Selle tõttu puutub üha rohkem inimesi kokku küberkuritegevusega- kas siis ohvri või kurjategija rollis. Nagu ka füüsilise vara puhul, ei soovi me, et sellele oleks juurdepääs igaühel ning eeldame nende kasutam...
Suuline ja kirjalik kommunikatsioon. Sõnastikutöö
SKK kodutöö
1. Leidke, mida tähendavad ,,kalvados", ,,huur", ,,soppama", ,,déjà-vu" ja
,,mammaal", ,,lumekamp", ,,mõistekiri" ja meditsiin valdkonnas
,,resident". Leidke ka hääldus ja tähtsad vormid (nt käändsõnal omastav
mille? tegusõnal ehk verbil da-tegevusnimi mida teha?)
kalvados <-e> õunaviin
huur igavesti noor ja ilus neitsi islamiusuliste paradiisis
soppama
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” LOGISTIKAFIRMA Üliõpilane: xxxxxxxxxxxxx Õpperühm: EALBxxx Matrikli nr.: xxxxx Juhendaja:xxxxxx Tallinn 2015 SISUKORD 1 ÜLDVAADE ........................................................................................................................................ 3 1.1. TAUST ........................................................................................................................................... 3 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID ......................................
Infoajastu plussid ja miinused Siim-Markus Post, 12.D Informatsiooni edastati juba sadu aastaid tagasi, kuid tänapäeval on see väga kerge ja hõlpsasti teostatav. Infoajastuga on kiiresti arenenud ka tehnoloogia. Arvutid ja nutitelefonid on aina uuemad ning neid on lihtne soetada, tänu sellele on informatsiooni edastamise vormid aina lihtsustunud. Praegusel hetkel on pea igal inimesel võimalus võtta oma taskust välja nutiseade ning selle kaudu edastada pilti, heli ja teksti. See on toonud ühiskonnale palju kasu, kuid ka kahju. Infoajastu suureks plussiks on see, et see lihtsustab igapäeva toiminguid. Näiteks voodist tõusmata saab internetis riideid osta, teha pangaülekandeid või oma töötoiminguid teostada. See kõik on positiive, sest inimesed säästavad oma energiat ja aega ning ei pea siblimima nii palju erinevate asutus...
Ülesanne Nr.2 Kui kool lõpetatud, tuleb hakata ise ettevõtjaks. Millise ettevõtlusvormi valite, miks? Millised on Teie, kui ettevõtja, tulud ja kulud ning milliseid varasid plaanite osta, et majandustegevust aktiviseerida. Millal saavutate kasumi? Koostage lähtuvalt valitud tegevusvaldkonnast ja ettevõtja juriidilisest vormist rahaline prognoos tulude- kulude lõikes esimese viie aasta kohta. Pärast kooli lõpetamisest ma küll kohe ettevõtjaks ei saa. Põhjus on mul lihtne, esialgu ma tahaksin töötada soovitavalt suures ettevõttes, kust ma saan piisavalt teadmisi ja kogumust. Arvatavasti 2-3 aasta pärast ma alustan enda ettevõttega, küll praegu ei ole ettevõtte sfäär valitud, kuigi loodan, et seotun ta merendusega. Arvestades, et mu esimene ettevõtte kogumus oleks merenduse varastuse müümine, valiksin ettevõtlusvormi nagu Osaühing. Minu meeles, see on kõige lihtsam viis alustada ettevõttega, sest minimaalset nõutava algkapital on üsna vä...
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond RMo16 Gerli Lanno WEBSHOP INTERIOR OÜ Praktikaaruanne Juhendaja Tiina Lanno Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Webshop Interior OÜ, praktika toimumise ajaks oli 01.02.2017-31.07.2017, praktika kestvus oli 390 akadeemilist tundi. Valisin selle ettevõtte, kuna ettevõtte raamatupidajal on kogemusi raamatupidamises üle 25 aasta ning on olnud Webshop Interioris raamatupidaja asutamisest alates. Praktika eesmärgiks oli praktiseerida koolist omandatud teadmisi ning saada kogemusi ja enesekindlust, et olla konkurentsivõimelisem tööturul. Soovisin praktikal saada ülevaadet raamatupidaja igapäevatööst ning saada võimalikult palju kogemusi raamatupidamis valdkonnas. Prkatika ülesannete hulka kuulusid ettevõttega tutvumine, raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine, töötasu ...
IT ohud ja võimalused 9. klass Julius Air Kull Infotehnoloogia on 20. sajandi üks suurimaid leiutisi ja see areneb välgukiirusel. Kui eile oli mobiiltelefon tellise suurune ja pilusuuruse ekraaniga, siis on täna ta kõigest vineerplaadi paksune väike agregaat, millel on navigatsioonisüsteem, internet ja fotokaamera. 1998. oli google andmetel maailmas 26 000 000 kordumatut veebiaadressi. Aastal 2005 oli neid juba 70 300 000. Praegu on neid 1 000 000 000 000! Interneti teel saab absoluutselt kõike, mida hing ihkab. Ja asi läheb aina paremaks. Või halvemaks? Infotehnoloogia kahtlemata suurim pluss on info kiire levik ja selle kättesaadavus. Kätte saab kindlat infot kõikjal ja kiiresti. IT-st on ka välja kujunenud ka eraldi meelelahutuse liik. On võimalik rääkida inimestega teisest maailma otsast ja neid samal ajal näha. Va...
Melissa Riso 12 B Rikas elu, vaene elu Rikkust ja vaesust saab mõista erinevalt. Mõne jaoks tähendab rikkus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, kas seda üldse eksisteeribki? Kõigepealt tuleks hakata hindama seda, mis on olemas. Sageli mõistetakse olukordade, asjade ja tunnete väärtust liiga hilja. Varakult eelnimetatut tähtsustama hakates ei teki probleeme nende vajalikkusest. Oskus aru saada, mis on tegelikult see, mis teeb elu, hinge või maailma, kas rikkamaks või vaesemaks millegi poolest, on võime näha midagi hoopis teises valguses. Inimene kellel pole kunagi suuri rahasummasid taskutes olnud, ...
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL My Pocket Money Aine sissejuhatus infosüsteemidesse projekt Tatjana Kruglova 2014 Sisukord 1.Üldvaade................................................................................................................. 2 1.1Taust................................................................................................................... 2 1.2Organisatsiooni eesmärgid................................................................................. 2 1.3Organisatsiooni põhiprotsess..............................................................................2 1.4Tegutsejate ja nende infovajaduste ning eesmärkide loetelu.............................2 2.Infosüsteemi eesmärgid.......................................................................................... 3 3.Infosüsteemi funktsionaalne vaade.........................................................................4 3.1Kasutusjuhtude mude...
1 Raamatupidamise sise-eeskirja sätestamise kohustus on sätestatud raamatupidamise seaduses, mille kohaselt see dokument peab kirjeldama ettevõtte raamatupidamise korraldamist. 2 Enamasti küsib sise-eeskirja näha audiitor, luid ka maksurevident. See ei tähenda, et eeskirja oleks vaja eelkõige audiitorile ning kellelegi veel ettenäitamiseks või seaduse formaalseks täitmiseks. dokument on vajalik eelkõige ettevõttele endale 3 kirjeldatud reeglite ja põhimõtete järgimine säilitab raamatupidamisarvestuse järjepidevuse ning vähendab sõltuvust inimestest, näiteks töötajate vahetumisel või äraolekul 4 Neis tuleb kirjeldada kõike, mida peab tegema ettevõtte raamatupidaja (d). Mida ta peab tegema iga päev, iga nädal, iga kuu, missuguste dokument...
Virtuaalmaailm- kujutab endast kasu või ohtu? Mida saab virtuaalmaailm ühele isikule pakkuda? Kui palju võimalusi on selleks ja milliseid ohte need endaga kaasa toovad? Internetis on väga palju e-poode, kust saab endale vajalikke tooteid soetada. Sealt leiab aksessuaare, riideid, arvutitarbeid, kontoritarbeid ja kõike muud vajalikku. Sealt üldiselt leiab kõik, mida hing ihkab. Enamus firmade e-poed esindavad vahendusfirmasid, kuna nad müüvad tooteid odavamalt kui need mujal maksta võivad. Reklaam on internetis üks vägagi suure tähtsusega asi, mida võib leida pea igalt veebilehelt. Eelkõige on see kasulik nendele, kes alles alustavad oma firma tegemisega või karjääri rajamisega ja tahavad kiiresti tuntuks saada. Reklaamid on need, mis panevad inimesi ostma paljusid tooteid, näiteks läheb inimene poodi kui mingi asi mis tal vaja võib minna on kasvõi poole odavam. Internetil on palju plusse, nende hulgas o...
Ohud internetis Kuidas internetti ohutult kasutada ? Koostaja: AnneLy Milliseid ohte ise teate? 1. Väärkohtlejad 2. Küberkiusajad 3. Sobimatu sisu 4. Arvutiviirused 5. Eksitav info & ahelkirjad Väärkohtlejad · Väärkohtlejad on interneti teel oma ohvreid leidvad pedofiilid ja ärakasutajad. · Erinevates populaarsetes noorte ja laste suhtlus keskkondades (rate, mängukoobas, orkut) otsivad nad välja lapsed, kes ei oska neis ohtu näha. · Nad manipuleerivad, esitavad ultimaatumeid, ähvardavad ja lõpuks keeravad su ümber sõrme kuni laps ei leia enam olukorrast väljapääsu. · Tihti kardetakse pöörduda vanema inimese poole. · Väärkohtlemise tagajärjeks võib olla sassis närvikava ja enesetapp. Heaks näiteks on Viljandimaa poisi enesetapp. Küberkiusajad · Küberkiusajad on mingi punt inimesi, kes saadavad korduvalt Internetis ähvardusi, õelad emaile jms. Samuti meelitavad ohvritelt pers...
Mari ja Edda abielu Eestist pärit neiu Mari kolis peale gümnaasiumi lõppu Hollandisse, asudes tudeerima Amsterdami ülikooli. Ülikoolis kohtus Mari hollandlanna Eddaga, kellega tal armusuhe tekkis, ent Mari vanemad olid säärase suhte vastu. Peale ülikooli lõppu Mari ja Edda abielluvad, aasta pärast kolib paar Eestisse, esialgu kolmeks aastaks. Juba kooselu teisel aastal avasid Edda ja Mari endale ühise pangakonto, millele kogutud raha eest ostsid neiud endale Eestisse kolides Tallinnasse korteri. Kuna ostu-müügilepingu sõlmimise hetkel viibis Edda komandeeringus väljaspool Eestit, kanti kinnisturaamatusse omanikuna sisse Mari. Kuna Mari ja Edda on Hollandis ametlikult abiellunud, Teavad Mari ja Edda, et korter on nende ühisvara ja kuulub seetõttu mõlemale võrdselt. Pärast paari aastat Eestis elamist haigestub Mari raskelt ja vaatamata ravile sureb. Edda ei saa aga pärandit vastu võtta põhjusel, et Ed...
KAVANDATAVATE TULUDE - JA KULUDE ARUANNE (tuhat EUR) NIMETUSED 1 aasta 2 aasta 3 aasta Brutorealisatsioon 0,0 0,0 0,0 Käibemaks (-) 0,0 0,0 0,0 Netokäive 0,0 0,0 0,0 KULUD Töötasu 0 0 0 Sots.maks+töötusk. 34,0% 0 0 0 Materjal 0 0 0 Küte 0 0 0 Elekter 0 0 0 Vesi+kanal 0 0 0 Kindlustusmaksed 0 0 0 Põhivara kulum 0,0 0,0 0,0 Side+telefon 0 0 0 Reklaam+lepingutasud 0 0...
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Liivalaia 24 10134 Tallinn 28.10.2014.a. Hageja: Meelis Haiku Isikukood: 3789013124 Elukoht: Raua 12, 124120 Tallinn E-post: [email protected] Telefon: +372 5324 2352 Hageja esindaja: Liina Leem Claudius Õigusbüroo OÜ Aadress: Rävala pst 9, 11223 Tallinn Registrikood: 12000213 Tel: +372 53 477 636 E-post: [email protected] Kostja: Jaanis Mets Isikukood: 3812494235 Elukoht: Tolli 17, 123552 Tallinn E-post: [email protected] Telefon: +372 5566 9988 HAGIAVALDUS Hagi ese Hageja Meelis Haiku palub ...
Janeli Põder, RP14 Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. §1 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tuli saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus. §2 3. Millised on riiklikud maksud? Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja raskeveokimaks. §3 (2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. §5 (1);(2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksumaksja, maksu kinnipidaja, muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja ...
Majandusarvestus KT 1 1. Raamatupidamise korraldamine. Riiklik raamatupidamise korraldus on eesti keeles, esitusvaluutaks euro, st aruandlused peavad toimuma eesti keeles. RTJ kasutatakse selleks et kõik raamatupidamisega tegelevad isikud, ettevõtted, teeksid seda ühte moodi ja et raamatupidamine oleks kõigile ühte moodi mõistetav. 2. Raha arvestus Kontodest kasutatakse kassa/ pank/ valuuta. Kassas kajastatakse sularaha liikumine. Pangas kajastatakse tehingud mis on tehtud läbi pangakontode. Valuuta konto on vajalik selleks et kajastada tehinguid, mis on tehtud välisvaluutas. Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid. Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga. Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta. ...
RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhat krooni) Nimetused 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta I.Jääk perioodi alg 0 1431,5 2544,3 3724,2 4904,1 Rahal.vah.sissetulek 1.sissemakst.põhikapital 3 2. Laen 17,7 3. Laekum.müügist 1947,0 1608,3 1698,0 1698,0 1698,0 KOKKU sissetulek 1967,7 1608,3 1698,0 1698,02 1698,02 Rahal.vah.kasutam. Ruumid/tehnika 19,5 Töötasu 78 100,8 107,40 107,40 107,40 Materjal 90 90,00 90,00 90,00 90,00 Küte 0 0,00 ...
RAKVERE GÜMNAASIUM Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega Koostaja: Malle Kasearu Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarve...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
