Lähimad linnad on: Võru (25 km), Räpina (31 km), Otepää (41 km) ja Tartu (49 km). Põlvat ümbritsevad väiksed külad/asulad nagu näiteks Mammaste, Rosma, Puuri, Himmaste, Orajõe jne. Linna läbib Põlva-Saverna tee, Võru-Põlva tee, Kanepi-Leevaku tee ning Põlva-Reola tee. Linnas Põlva järv, kuid joogivee saamiseks kasutatakse puurkaeve. Samuti on Põlvas Orajõgi, mis algab Võrumaalt, läbib Põlva linna ning suubub Ahja jõkke. Linn paikneb väiksemate järvede lähistel nagu näiteks Viira järv, Mustjärv, Sanksaarõ järv ja Palojärv. Põlva läheduses on palju metsaala ning põlde. Põlva asetseb Otepää kõrgustiku ja Kagu-Eesti lavamaa vahel. Linn ise on teiste Eesti linnadega võrreldes suhteliselt mägine. RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS Põlva rahvastikupüramiid 2014 85 ja vanemad 80-84...
10. klassi geograafias käsitletav materjal ning tööleht, mis valmistab ette kontrolltööks...
Varasemate aegade rahvaarvu kohta on ajaloolased saanud teha ainult oletusi ajalooallikate põhjal. Rahvaloendusega saab täpselt kindlaks teha kus kui palju inimesi elab. Rahvaloendusi korraldatakse 10 aasta tagant. Vahepealne arvestatakse perekonnaseisuasutuste järgi. Eestis on rahvastikuregister kust rikk saab vajalikku infot leida. Viimane rahvaloendus 2000.a. muudatusi rahvastikus jälgib statistikaamet. Loomulik iive sündide ja surmade vahe Imikusuremus mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimust mõjutavad rahvastiku vanuselise koosseisu muutumine, pereplaneerimine, linnaline eluviis, ühiskonna suhtumine lastega peredesse, toetused lasterikastele peredele. Beebibuum sündimus kasvab hüppeliselt ja ootamatult ja siis normaliseerub jälle. Eesti rahvaarv väheneb, sest suremus ületab sündimuse ja sisseränne s...
Rahvastiku paiknemine iseloomustab inimeste paikumist maakeral Rahvastiku tihedus näitab, kui palju inimesi elab keskmiselt ühel pinnaühikul Linnastumine suur osa rahvast elab linnades (%) Linnastu linnade kogumik Absoluutne loomulik iive sündinud inimeste arvust surnute arvu lahutamine näiteb, kui palju sündis inimesi juurde Suhteline loomulik iive mitme inimese võrra on rahvaarv muutunud iga 1000 elaniku kohta Demograafiline plahvatus rahvaarvu järsk kasv suremuse vähenemise tõttu Ränne ehk migratsioon kui palju inimesi rändab riiki sisse (immigratsioon) või kui palju inimesi rändab riigist välja (emigratsioon) Välisränne liigutakse riigist liiki või mandrilt mandrile Siseränne ei rännata oma riigist välja, vaid siirdutakse nt. maalt linna Nomaadid rahvad, kes ongi rändava eluviisiga, liikudes oma loomakarjadega ühest kohast teise, sõltuvalt loomade toidust Rassid kehaehituse pärilike tunnuste poolest jaotuvad...
2004) o Äripäev: http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75- 258ddc8543a9&articleid=74987&paperid=E6AB75A7-6ABD-4CBB-B5CD- 8F8EBA624566 (ÄP, 2010) o Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Madrid (W3, 2011) http://et.wikipedia.org/wiki/Valencia (W2, 2011) http://et.wikipedia.org/wiki/Barcelona (W1, 2012) Pildid o Kätlin Variksaare koduleht: http://katakene11.weebly.com/2-hispaania-rahvastiku- paiknemine .html 1 (1) o Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Spain 2 (2) o Map of Madrid: http://www.dit.upm.es/figures/maps/m40_map.html 3 (3) o Spain: http://www.spain-madrid.com/map/madrid-full.gif (4) Liina Ots 11a 2012...
Iseloomustage ja analüüsige riigi rahvastiku paiknemist ja tihedust. a) Mis on rahvastiku keskmine tihedus? Prantsusmaa rahvastiku keskmine tihedus on 108.09 ruutkilomeetri kohta. b) Mis riikides on veel sarnane rahvastiku keskmine tihedus? Sarnane rahvastiku tihedus on veel Indoneesias,Ugandas,Slovakias,Portugalis,Poolas,Nigeerias jt. c) Iseloomustage ja analüüsige kaardi põhjal rahvastiku paiknemist valitud riigis. Millised neist teguritest ja kuidas on mõjutanud rahvastiku paiknemist valitud riigis? Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Prantsusmaa on Lääne- Euroopa väikseima asustustihedusega ja suurima pindalaga riik. Kuusnurgakujulise Prantsusmaa maastik on vaheldusrikas: seal on kõrgeid mägesid ja lauskmaid, viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi, mis palistavad kilomeetrite viisi supelrandade liivadüüne.Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisi...
Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Parem koda võtab vastu kehavereringest tuleva hapnikuvaese (venoosse) vere ning surub selle paremasse vatsakesse. Parem vatsake pumpab vere kopsuarterisse. Vasak koda võtab kopsuvereringest tuleva hapnikurikka (arteriaalse) vere ning surub selle edasi vasakusse vatsakesse. Vasak vatsake pumpab vere aorti. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südameklapid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse Kodade ja vatsakeste vahel...
Rahvastiku paiknemine ja tihedus Eestis ja Võrumaal Gerda Raag Eliisbeth Melts Eesti Rahvastiku keskmine tihedus on 32 in/km2 Rahvaarv 1 286 540 Maismaa pindala 43 432,31 km² Asustustihedus 28,4 elanikku km² kohta Pealinn Tallinn Omavalitsusüksusi 33 linna ja 193 valda Eesti mõõtmed Eesti pindala on 45 227 km2 ligi 5% moodustavad järved Peaaegu kümnendik Eestimaast asub saartel Pindalalt ei kuulu Eesti kõige väiksemate riikide hulka maailmas on temast mitukümmend veelgi väiksemat riiki Kui mõõta riigi suurust aga rahvaarvuga, siis võib Eestit pidada väga väikeseks riigiks Eesti ulatus läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240 km Rahvastiku asustustihedus Eesti linnalistes asulates 1997.a. Maarahvastiku asustustihedus maakondades 1997.a. Võru maakond Rahvaarv 34 764 Pindala...
Rahvastiku paiknemine ja tihedus Eestis Rahvastiku paiknemine Iseloomustatakse rahvastiku tiheduse näitajaga Annab ülevaate, kuidas on rahvastik riigisiseselt jaotunud Eesti rahvastik paikneb ühtlaselt, pole suuri asustamata alasid ega ka väga tihedalt asustatud alasid Rahvastiku tihedus Eesti rahvastiku keskmine tihedus on 32 in/km2 Maailma rahvastiku keskmine tihedus on 40 in/km2 LääneEuroopa riikides on rahvastiku tihedus peaaegu kõikjal üle 100 in/km2 Paiknemist mõjutavad tegurid Reljeef Veekogud Rannik Kliima Mullad Maavarad Tänapäevased asustust mõjutavad tegurid Majanduslik arengutase Töökohad Transpordi tingimused Hariduse võimalused Keskkond Kõige tihedamini asustatud piirkonnad maailmas TÄNAN KUULAMAST! Kasutatud allikad http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/ Geograafia õpik põhikoolile 5.osa ...
Nimeta rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid läbi aegade. · Joogivee lähedus · Ligipääs merele · Vajaliku kütuse (puit) olemasolu · Põllumajanduses kasutatava maa lähedus · Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 1. Võrdle linnu ja maa-asulaid arenenud ja arengumaades. Põhja- riigid Näitaja Lõuna-riigid Üle 70% Linnastumise % Alla 50% Aeglane Tempo (kasv) Kiire Palju kesk-aegseid linnu Linnade vanus Valdavalt noored linnad Ränne maalt linna. Tegurid Demograafiline plahvatus Immigratsioon Valglinnastumine, Protsessid Ülelinnastumine...
09 ruutkilomeetri kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on veel Indoneesias,Portugaalis,Slovakias,Ugandas. c) Iseloomustage ja analüüsige kaardi põhjal rahvastiku paiknemist valitud riigis. Millised neist teguritest ja kuidas on mõjutanud rahvastiku paiknemist valitud riigis? Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Prantsusmaa on Lääne- Euroopa väikseima asustustihedusega ja suurima pindalaga riik. Kuusnurgakujulise Prantsusmaa maastik on vaheldusrikas: seal on kõrgeid mägesid ja lauskmaid, viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi, mis palistavad kilomeetrite viisi supelrandade liivadüüne.Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisis ja selle ümbruses ning Vahemere äärses piirkonnas kuna seal on elutingimused soodsamad. Nt: Parem töö ja elukoht. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja...
Rahvastiku paiknemine ja asustus Rahvastik Rahvastikutihedus u 16,89 inimest km2 Sarnane rahvastikutihedus – Norra, Jõulusaar, Saint Helena, Ekvatoriaal Guinea, Solomoni saared Rahvastiku paiknemine Rahvastiku paiknemise põhjused • Kõige suurem rahvastikutihedus on Lõuna-Soomes • Soojem • Mujal on mets • Linnastumine (20.sajandil) • Poliitika põhiliselt Lõuna-Soomes Helsingi • 620 982 inimest • Paikneb Soome lahe kaldal • Lõuna-Soomes • Palju järvi, mille ümber haljasalad • Elamurajoonid • Linnastumisega kaasneb tööpuudus suuremates tõmbekeskustes Huvitavaid fakte • 1000 elaniku kohta 390 autot – suur ühistranspordi kasutatavus • Helsingi ainuke linn Soomes, kus on trammid ja metroo (maailma põhjapoolseim metroo) • Helsingis 215 põhi- , keskkooli ja täiskasvanute gümnaasiumi Kasutatud materjalid • http://sedac.ciesin.columbia.edu/data /collectio...
GEOGRAAFIA KT Rahvastiku paiknemine ja asustus RAHVASTIKU TIHEDUSE VALEM RAHVASTIKU PAIKNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID Looduslikud: · Pinnamood · Kliima · Taimestik · Mullad · Loodusvarad Ühiskondlikud · Ajaloolised · Poliitilised · Majanduslikud · Sotsiaalsed RAHVASTIKU PAIKNEMIST MÕJUTAVAD KAARDID · Punktkaart iga punkt tähistab kindlat rahvaarvu teatud piirkonnas · Ruutkaart kujutatav ala on jaotatud ruutudeks, ruudud on värvitud vastavalt elanike arvuga · Horopleetkaart iga riik on värvitud vastavalt skaalale · Pindalakaart nähtuse väärtust kujutatakse pindalaliselt LINNASTUMINE · LINNASTUMINE on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub linnadesse elama. (toimub kiiresti arengumaades, aga arenenud maades aeglaselt) Linnastumise perioodid · Linnastumine linnalise piirkonna rahvaarv kasvab peamiselt sisserände mõjul · Eeslinnastumine rahvastik hakkab kasvama eeslinnades...
Asi on kaugel katastroofist, kuid tuleb siiski selgusele jõuda, millest vähenemine tuleneb ning kuidas seda peatada. Vastasel juhul tekivad suured probleemid, kuna on teada, et Eesti rahvastik ka vananeb. Rahvastiku vähenemisel on mitu põhjust. Nendest kõige tähtsam on see, et Eestist rändavad välja nii noored kui ka vanemad inimesed. Selle põhjenduseks saab tuua suurema palgasoovi, kõrged maksud Eestis, jne. Rahva riigist väljarändamine toob Eestile kaasa veel hulga probleeme. Näiteks suurenevad maksud, elanikkond vananeb, avalike teenuste arv väheneb, tööjõudu jääb vähemaks jne. Kui riik tahab olla jätkusuutlik, siis peab ta keskenduma just rahva emigreerumisele, kuna see on Eesti praeguses ühiskonnas suurim rahvastiku vähenemise põhjus. Rahvastiku vähenemist on raske takistada, sellegipoolest ei saa asjale käega lüüa nin...
Kilp aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal nim. kilpideks. Moreen mandrijää poolt kujundatud erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mis koosneb savist, liivast, kruusast ja veeristest. Ürgorg vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. Rändrahnud mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suured kivid. Kõige suuremad kivid moreenis. Fossiilid ehk kivistised kunagiste organismide kivistunud jäänused. Voored piklikud lamedad loode-kagu suunalised kõrgendikud. Oosid ehk vallseljakud on liivast, kruusast või veeristest koosnevad pikad kitsad järsunõlvalised kõrgendikud, mis on tekkinud jääserva pragudes. Mõhnad ümmargused järsunõlvalised kõrgendikud. Sandurid liivatasandikud, mis on tekkinud liustikujõgede delta ala...
KARST JA jõed ja järved: MAALIBISEMISED põhjavesi: 1.05% 0.009% (1.27 105 km3) (1.54 107 km3) biosfäär: 10-4% liustikud: 2.97% (2 103 km3) Põhjavesi: maakoores gaasilises, vedelas või tahkes (4.34 107 km3) olekus olev vesi, mis võib esineda: atmosfäär: 0.001%...
lk 128 151 1.Lünkteksti täitmine (nt. kromosoomide ehitus, paiknemine , geenid, inimese kromosoomide arv jne.) abiks TV lk 48 ül 2; lk 49 ül 4 ja 2 Kromosoomi moodustab üks valkudega seotud DNA molekul. Selline ehitus võimaldab DNA tõhusamat kaitset kahjustavate mõjude eest. Kõikides keharakkudes on kromosoomide arv ühesugune. Igal liigil on kromosoome kindel arv ja neil on iseloomulik kuju. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. Kui keharakud jagunevad, siis kromosoomide arv nendes jääb muutumatuks. Pärilikkus on organismi omadus säilitada ja kasvamisel järglastele edasi anda tunnuseid. Kuid järglastele ei pärandu vanemate omadused. Pärilikku informatsiooni säilitatakse kromosoomides. Igal liigil on kindel arv iseloomuliku kujuga kromosoome. Inimese kõikides rakkudes on pärilik informatsioon 46 kromosoomina. Iga kromosoom on rakus kahe eri...
klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2008 1 Riigi üldiseloomustus............................................................................................................3 0.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 0.2 Geograafiline asend...........................................................................................................4 0.3 Looduslikud tingimused....................................................................................................5 1 Riigi arengutase.......................................................................................................................6 1.1 Arengutaseme näitajad...
rahvastikuteadus. Rahvastikku iseloomustavad näitajad: 1. rahvaarv (aastase seisuga) 2. sooline koosseis 3. vanuseline koosseis 4. loomulik iive 5. keskmine rahvastiku tihedus (inimest ruutkilomeetril) 6. rahvuslik koosseis 7. hõive 8. migratsioon e. ränne 9. linnastumine Maailma rahvaarv 6 786 000 000 e. ligikaudu 6,8 miljardit. Rahvaarvult 3 suuremat riiki: 1. Hiina 1,3 miljardit 2. India 1,2 miljardit 3. USA 307 miljonit Sündimust mõjutavad tegurid: Traditsioonid Haridustase Religioon Viljakas eas naiste arv Valitsuse poliitika a) arengumaades haridustase puudub teadlikkus kaitsevahendite kohta traditsioonid mida rohkem sünnib, seda uhkem viljakas eas naiste arv viljakas eas naisi on rohkem ja seetõttu sünnib palju b) arenenud riikides haridustase inimesed planeerivad lapsi, teevad karjääri traditsioonid enne tehakse karjääri, siis mõeldakse la...
Kummipuu Ficus elastica Paiknemine Viigipuud on üldjuhul troopilised taimed, mis kasvavad looduses lõuna ja ida Aasia dzunglites. Iseloomulikud omadused Kahekojaline taim. See puu võib kasvada 30-50m kõrgeks. Tema piimmahl sisaldab 18-20% kautsukit. Lehed Kummipuul on igihaljad, pikergused, nahkjad ning läikivad lehed, mis on 12-35 cm pikad ja 5-15 cm laiad. Noored lehed on roosakad, vanusega muutuvad tumeroheliseks. Vili Viigipuu kannab viigimarju. Annab saaki 3 korda aastas: kevadel, suvel ja sügisel. Viigimarja valmimiseni kulub 50-90 päeva. Viigimarjad on rohelised ja mittesöödavad. Kohastumused Lehed on kaetud vahakihiga, et hoida vett. Pinnas Kummipuu vajab kuiva kuid viljakat pinda Paljunemine K...