Pahavara Mis see on? Mis on pahavara on arvutiprogramm, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks, et arvutit ilma selle kasutaja teadmata kahjustada või kuritarvitada. Pahavara liigid Viirused Ussid Troojalased Nuhid Kuidas arvutiviirused levivad? Elektronposti teel MSN teel Failidega, USB pulkade ja CD-ga veebilehti külastades Arvutiviiruse tagajärjed arvuti aeglus programmide käivitamisel reklaamaknad faili mahu suurenemine kahtlaste failide tekkimine mälu vähenemine Viirus Levivad elektronposti või internetilehekülgede kaudu Võivad kahjustada sinu arvuti ratkvara, faile või riistvara Ussviirus Levib otse ühest arvutist teise Uued ussid levivad väga kiiresti ja ummistavad võrke Troojahobune Trooja hobusteks kutsutakse ohutuina näivaid ohtlikke programme, mis näivad näiteks mängudena. Võivad käivita...
Mis on pahavara? Pahavara on tarkvara, mida kasutatakse ilma arvuti omaniku/ kasutaja teadmata tema arvutisse tungimiseks ja selle kahjustamiseks. Pahavara ei teki iseeneslikult, neid kirjutavad inimesed, kes tahavad saada salajasi andmeid(paroole, krediitkaardiandmeid, firmade jne) , huligaanitseda(saata spämmi) või lihtsalt teha halba nalja ning sedasi tüüdata arvutikasutajat. Pahavara võib kustutada arvuti kõvakettalt faile, kahjustada operatsioonisüsteemi ning muuta arvuti aeglaseks(kuid vahel ka mitte, kui eesmärgiks on salajaste andmete saamine, siis on kasulik kui avuti töötaks kui tavaliselt, et kasutaja ei kahtlustaks) . Harvemal korral võib kahjustada ka riistvara. Seda võib pidada ka äriks. Pahavara kirjutamine ja levitamiine toob sisse miljareid dollareid aastas. Computer Economicsi uurimuse kohaselt tekitas pahavara 2007. aastal 20 miljardit dollarit kahju. Tänapäeval levib põhiliselt läbi Interneti(e-kirjad, tõmmatud faili...
1.Rentimise mõiste. Rentimine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgil. 2.Laenutamise mõiste. Laenutamine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks üldsusele avatud asutuse kaudu otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgita. 3.Piraatkoopia mõiste. Piraatkoopia käesoleva seaduse tähenduses on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste omaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta. Piraatkoopiaks loetakse ka teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti selline koopia, mis on reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste...
Tartu Kutsehariduskeskus ÕPPEGRUPP NIMI Tulemüür Referaat Juhendaja: Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. MIS ON TULEMÜÜR?................................................................................................4 1.1 VABAVARALISED JA TASULISED ....................................................................4 1.2 TULEMÜÜRI ÜLESANNE...................................................................................4 2. AJALUGU.....................................................................................................................5 2.1 Esimene põlvkond: paketi-filtrid............................................................................5 2.2 Teine põlvkond: rakenduskihi tulemüür..........................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Timo Reinpõld Arvutiviirused Referaat Juhendaja Rita Pillisner Pärnu 2011 sissejuhatus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõi...
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond WINDOWSI LUNAVARA REFERAAT Üliõpilane: Kristina Reino Õpperühm: IADB14 Tallinn Sisukor Tallinna Tehnikaülikool...............................................................................................................1 REFERAAT................................................................................................................................1 ..........................................................................................................................
TITLE ARVUTIVIIRUSED Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad suurendada oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Mõiste.. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki pahavaraprogrammide tüüpe: näiteks ,,ussid" ja ,,trooja hobused", mis on toimeloogikalt täiesti erinevad. Ussviirused kasutavad ära süsteemis leiduva...
iOS Mark Mihkel iOS'il töötavad seadmed iPhone iPod /Touch iPad Apple TV Ajalugu Esimest korda jõudis inimeste ette 9. jaanuar 2007 iOS SDK ilmus esimest korda 6.märts 2008 Juuni 2010 nimetas Apple iPhone OS ümber iOS'iks Versioonid: iPhone OS 1 3, iOS 4-7 Müügiedu Suur müügiedu suurendas arendajate huvi platvormi ja SDK vastu. Kokku on müünud üle 100 miljoni iOS seadme. Turvalisus Püsivara- ja riistvarafunktsioonid on välja töötatud kaitsmaks seadet pahavara ja viiruste eest. Isiklikku teavet hoitakse turvaliselt. Parooli kasutamise korral krüptib ja kaitseb see automaatselt sinu meile ja kolmanda osapoole rakendusi Turvavead Suurimaks turvaveaks on kindlasti see, et süsteemi koodis on SSL ehk turvasoklite kiht kaitsmata. Turvaviga annab kurikaelale võimaluse seadmele ligipääsu saada. (Praktiliselt toimib rünnak nõnda, et veebilehele laaditakse pahavara, mis kogub külastaja seadmelt informatsiooni nagu paroolid ja k...
SKYPE Mis on skype? Skype on IPkõnedel põhinev internetitelefon, mis sarnaneb MSN Messengerile Skype'i loojateks on Niklas Zennstörm ja Janus Friis Skype Group'i peakontor asub Luksembrugis. Skype'i võimalused Skypel on nii tasuta (skype'ilt skype'ile) kui tasuline teenus (võimaldab helistada tavatelefonidele ning võtta vastu kõnesid tavatelefonidelt). Võimalik kasutada välksõnumeid, kui vestluseks pole sobiv aeg Tasuta videokõned Programmi saab alla laadida tasuta ja seda on lihtne kasutada ... SkypeOut odav viis Skype'iga tava ja mobiiltelefonidele helistamiseks. Samuti on võimalik SkypeOut'i kasutada kõnede suunamiseks Skype'i, tava või mobiiltelefonile. SkypeIn telefoninumber, millele su sõbrad nng tuttavad saavad helistada mistahes numbrilt. Skype'i kõnepost võtab sinu eest vastu ...
BOTNET Botnet ehk robotvõrgustik on küberkurjategijate poolt kontrollitav arvutikogum. Samal ajal kui arvutiomanikud mängivad, surfavad või teevad muid igapäevaseid toimetusi, pommitab mõnda veebiserverit tühiste päringutega, kuni see enam koormuse all vastu ei pea, nakatab uusi arvuteid ja saadab laiali spämmi. Arvuti kontrolli alla saamiseks rünnatakse arvutit mõne turvaaugu kaudu (eriti kui arvutis on vananenud ja paikamata tarkvara) või pahavara abil, mis satub teie arvutisse näiteks kiirsuhtlusprogrammi, elektronposti kaudu või kuritahtlikke veebilehti külastades. Juhul kui operatsioonisüsteemil on sisse lülitatud mingisugused turvaseaded, vajab pahavara arvutisse installeerumiseks tavaliselt kasutaja otsest kaasabi, et enne "Yes" või "Ok" nupu vajutamist on alati kasulik lähemalt uurida, millega nõus ollakse. Botnetti võib kuuluda miljoneid arvuteid. Viimasel aj...
Botnetiks ehk robotvõrguks (robot network) nimetatakse küberkurjategijate kontrollitavat arvutikogumit, mis, samal ajal kui arvutite omanikud mängivad, surfavad või muid igapäevaseid toimetusi teevad, pommitab mõnd veebiserverit tühiste päringutega, serveerib porno- või piraattarkvarakollektsiooni,nakatab uusi arvuteid ja saadab laiali spämmi. Denial of Service ehk DoS-rünnakuga koormatakse ettevõtte internetiliiklust korraldav seade, kas server või ruuter, üle suure hulga päringutega, milleks tavaliselt on võrguliikluse standardne ping-päring. Eraldi brauseriaken (popup window), mis hüppab lahti siis, kui külastate teatud veebilehekülgi, ja üritab reklaami näidata.Hüpikakende eesmärgiks on pikendada konkreetsel leheküljel viibimise aega (mõnikord kasutatakse selleks brauseri põhiakna all avanevat akent, mida kasutaja märkab alles siis, kui pealmise akna kinni paneb) ning teenida rohkem reklaamitulu. Klahvinuhk (keylogger) on nuhkvara, ...
Arvutiviirused 1. Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet „viirus“ kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees- programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. 2. Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga.Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti 3. teelvõi viirusesse nakatunud veebilehti külastades. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi k...
E-valimised – kas mugav digitaalne alternatiiv tavahääletusele või ebaturvaline ja häälte võltsimist võimaldav lahendus? Eesti on esimene riik maailmas, kus võeti üleriigilistel valimistel kasutusele e-hääletamine. E-hääle andmiseks on vajalik kas ID-kaart või mobiil-ID, vastava tarkvara ning internetiühendusega seade. 92% Eesti elanikest on internetikasutajad (Kantar Emor, 2018), mis tähendab, et e-hääletamine on suurele enamusele ligipääsetav. Elektroonilise hääletamise statistikad näitavad aasta-aastalt üldist kasvutrendi e-hääletajate arvu osas. Valimiskomisjon nimetab e-valimisi turvalisteks (Koppel, 2020). Samas on ka neid, kes e-hääletamise turvalisuses kahtlevad ja leiavad, et süsteem võimaldab häälte võltsimist. Etteheiteid e- hääletuse turvalisuse kohta on oluline kontrollida, sest hääletustulemustest sõltub, kes esindab Eesti rahvast Riigikogus, Euroopa Parlamendis ja kohalikes omavalitsust...
IT-Süsteemide riistvara Arvutitehniku ametikoht ja töövahendid Arvutitehnik (ing.k - Computer Technician) on isik, kelle põhilisteks tööülesanneteks on arvutite, serverite, mobiilide, tarkvara, arvuti lisaseadmete (ing k - Peripheral) ning muude seadmete hooldamine ning remont. Paljud arvutitehnikud pakuvad ka kasutajatuge ning aitavad töökohal tehnikaga seotud muudatuste puhul inimestel kohanduda. Tegelikkuses varieeruvad arvutitehniku tööülesanded tohutult olenevalt kus ta töötab ning tema kogemustest ja kvalifikatsioonist. Heade kogemustega ja haridusega arvutitehnik võib olla täiesti näiteks ettevõttete tehnoloogiaosakonna nõustajaks. Arvestades põhilisi tööülesandeid, saab välja tuua arvutitehnikute üleüldise liigituse. Tuleb arvestada, et tegelikkuses võib antud ametikohal töötav inimene kokku puutuda neist kõigiga. Parandustehnik – Tegeleb tehnika riistvaraliste vigade tuva...
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond ESSEE Aines ,,Väljendusoskus" Teemal ,,Ohud nutitelefonide turvalisusele ja kasutaja andmete privaatsusele" Üliõpilane: Õpperühm: IASB10 Matrikli nr: Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn 2013 Sissejuhatus Kaasajal on väga levinud erinevate elektrooniliste seadmete kasutamine, mis abistab meid igal sammul ning üheks populaarseimaks selliseks abimeheks on nutitelefon. Uuringufirma Gartner andmetel moodustas nutitelefonide müük 2013 aasta kolmandas kvartalis 51,8% müüdud telefon...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Nimi ÜLIÕPILASTÖÖ Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" TE.0556 Tehnika ja tehnoloogia eriala Üliõpilane: "....." ................. 2009. a .............................. Nimi Juhendaja: "....." ................. 2009. a .............................. lektor Külli Hovi Tartu 2014 SISU...
Andmeturbe mõisted Andmekaitse ehk andmeturve on kõik aspektid, mis on seotud definitsiooni, saavutamise ja konfidentsiaalsuse, terviklikkuse, kättesaadavuse, mitteäraütlemise, aruandluse, autentsuse ja usaldusväärsuse pidamisega andmete või töötlusvahendite kohta. Ajatempel - Ajatempel on digitaalne tõend, mis võimaldab objektiivselt kindlaks teha mingi digitaalse andmekogumi loomise aja. Andmekogu - Andmekogu (ka register, andmebaas) on infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum. Autentimine on kellegi või millegi autentsuse kontroll. Näiteks kontrollitakse, kas nime taga on õige isik, kas pakendi sees on õige kaup või kas arvutiprogramm on usaldusväärne. Autoriseerimine on REACH-määruse protsess, mille eesmärk vastavalt artiklile 55 on tagada siseturu hea toimimine, tagades seejuures väga ohtlikest ainetest tulenevate riskide asjakohase ohj...
===Väline kõvaketas===
Väline kõvaketas (inglise ,,external hard drive") on arvutiväline andmesäilitusseade.
[[Pilt:Buffalo HD-H250U2.jpg|pisi|'border'|Väline kõvaketas]]Arvutisüsteemid on ajaga arenenud ning tekkinud on uusi erinevaid vajadusi, ohte ja olukordi, mis on teinud välised kõvakettad väga populaarseks. Välised kõvakettad on sama tüüpi kõvakettad, mida kasutatakse PCdes ning laptopides. Seda kasutatakse, samuti nagu arvutis, informatsiooni (andmete) hoiustamiseks ajutiselt või pikema aja vältel. Peamised erinevused välise kõvaketta ja arvutisisese kõvaketta vahel seisnevad selles, et väline kõvaketas asetseb arvutist väljas, on lihtsasti kaasaskantav ning tunduvalt turvalisem ja kindlam andmete talletamiseks.
---- __TOC__ ---- ===Välise kõvaketta ajalugu===Esimesed välised kõvakettad tegid debüüdi hilistes 1950ndates. Neil oli 5MB vaba mälu ning nad käisid kaasas esimeste kommertslike IBMi süsteemi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT Lunavara ja selle eest kaitsmine Kodutöö õppeaines "Infosüsteemide turvalisus (IDU1342)" Autor: Jelena Turbina Õpperühm: IABM Email: [email protected] Autor: Savva Mirosnikov Õpperühm: IABM Email: [email protected] Esitatud: 30.04.2018 (uus versioon 09.05.2018) Juhendaja: Indrek Hiie TALLINN 2018 Sisukord 1. Mis asi on lunavara 3 2. Lunavara töö 4 3. Lunavaraga nakatunud arvutid 5 4. Näiteid lunavara rünnakutest 6 5. ...
SWOT analüüs Sotsiaalmeedia ja äri 1. Kuidas saab iga tugevuse ära kasutada? Tähelepanu saamine, nõudluse tekitamine, tagasiside ja arvamuste kogumine, klientide kaasamine, otsingumootorites positsiooni tõstmine, konkurentide ning turu jälgimine,korraga paljude klientide ja turgudega suhtlemine. 2. Kuidas saab iga nõrga külje kõrvaldada? - Sotsiaalmeedia kujundab potentsiaalsele kliendile firmast mulje. Sisutühi blogi või Facebooki leht, äri kohta kirjutatud halvamaigulised postitused ja kommentaarid võivad brändi nime rikkuda. Seega tuleb ettevõtte mainet kahjustavaid postitusi pidevalt otsida ja nendega tegeleda, sest saadav kahju võib aja möödudes kogu aeg kasvada. Vastavalt tulemustele saab iga sotsiaalmeedia kanali kasutamise vajadust põhjalikumalt kaaluda. 3. Kuidas saab iga võimaluse ära kasutada? Oluline on teada oma klientide vanust, ...
Tiitelleht Teema: Arvutikaitse SISSEJUHATUS Minu töö teemaks on ,,Arvutikaitse". Minu töö eesmärgiks on selgitada välja, kuidas arvutit kaitsta erinevate viiruste eest ja missuguseid tarkvarasid kasutada. ARVUTIKAITSE Õige asend Arvuti taga kipub tihti olema nii põnev, et ebamugav asend ei anna tunda enne, kui kael, käed ja selg juba valutama hakkavad. Arvuti peab arvutilaual paiknema nii, et ekraani taga pole vaja küürutada või, vastupidi, alt üles vaatamiseks kaela kõverdada. Klaviatuur peab olema vastavas sahtlis või laual selliselt, et ka randmetel on toetusruumi, hiir aga paigutatud nii, et käsivarrel on küll toetuspunkt, kuid hiire liigutamiseks pole tarvis laua taga lösutada. Silmad vajavad kaitset Pikaajaline ekraani jälgimine väsitab silmi, samuti kipub silmalaug niisutama silmamuna harvem kui tavaliselt ja silm jääb kuivaks. Täiskasvanute puhul tuleks iga kahe tunni arvutitöö järel teha veerandtunnine paus s...
SISUKORD C.2 OPERATSIOONISÜSTEEMID .........................................................................................2 C.2.1 PÕHIMÕTTED .........................................................................................................................2 C2.1.1 Protsessihaldus ..............................................................................................................3 C2.1.2 Mäluhaldus ................................................................................................................... 4 C2.1.3 Failihaldus.......................................................................................................................5 C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus .................................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi.......................................................................................................
Kurivara Kurivara on arvutiprogramm, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks, et arvutit kahjustada või kuritarvitada. Kurivara võib arvutisse sattuda küpsiste, allalaetavate failidega või andmekandjatega. Andmekandjate puhul peab olema eriti ettevaatliku kuna ühendades arvutiga ei läbi see samalaadset sisukontrolli kui allalaetavad failid. Liigitus: · Viirus- On programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. · Uss- On iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus levimiseks kasutajapoolset tegevust. Tavaliselt üritab varjata enda olemasolu. Võib jagada kolmeks harilikud ussid, meiliussid, Microsoft Windowsi failijagamise ussid. Usside rünnaku vastu a...
KÜBERPETTUSED JA VÄÄRTARVITUSED Referaat õppeaines "Arvestuse infosüsteemid" Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS. ..................................................................................................................... 1. PETTUSED.......................................................................................................................... 1.1 Varade seadusevastane omandamine.................................................................................. 1.2 Ebaseadusliku finantsaruande koostamine......................................................................... 1.3 Pettuse kolmnurk................................................................................................................ 2. KÜBERPETTUS ............................................................................................................... 2.1 Küberpettuste liigitus.......................................
Tehniline dokumentatsioon Viiruskaitsed Sisukord Ülevaade......................................................................................................................................2 Populaarsemad programmid................................................................................................... 2 AVG....................................................................................................................................2 ESET NOD32..................................................................................................................... 3 Avast! Antivirus..................................................................................................................3 Avira AntiVir Personal....................................................................................................... 4 Microsoft Security Essentials...................................................
Õppides peamisi erinevusi Linnuxi ja Windowsi operatsiooni süsteemide vahel Lektor Hadeel Tariq Al-Rayes Võrdlus Microsoft Windowsi ja Linuxi operatsioonisüsteemide vahel on juba väga kauaaegne vestlusteema personaalarvutite tootjate hulgas. Läbi kogu Windowsi võidukäigu perioodi alates win 9X kuni win7 tutvustamiseni, on Windowsil olnud kõrgeimad müüginumbrid ja säilitanud absoluutse turu liidrikoha lauaarvutitele operatsioonisüsteemi pakkujate osas. Samal ajal Linux on kogunud silmapaistvat toetust oma Tasuta avatud lähtekoodiga tarkvaral põhineva operatsiooni süsteemiga. Pärast esialgset kokkupõrget mõlemad operatsioonisüsteemid liikusid üle tavakasutajaskonnaga persoonaalarvuti turul ja konkureerisid erinevate seadeldistega, just eelkõige serverite, mitmesuguste manussüsteemide ja mobiilse(telefoni) interneti pakkumise osas. Linux ja Microsoft Windows erineb filosoofia poolest, maksumuse, mitmekü...
Sissejuhatus Tänu internetile on igasugune informatsioon kõigile väga lihtsasti kättesaadavaks tehtud. Iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk ning sellega ka internetis olev info. Selleks infoks võib lugeda kõike, mis netis leidub, nii suhtlusvõrgustikkudesse sisestatud andmeid kui ka näiteks spordi otseülekandeid interneti vahendusel. Kogu vajaminev informatsioon on vaid mõne kliki kaugusel ja saadaval 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet, samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma. Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine, samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus, pahavara levitamine või viimastel aastatel pa...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad?.................................................. 4 Kuidas arvutiviirused levivad?....................................................................................................4 Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:..................................................5 Viiruste ehitus ja talitlus............................................................................................................. 5 Nakatamissüsteem .................................................................................................................. 5 Päästikumehhanism.................................................................................................................6 Toimelaeng ........
Seadusandlus E-hääletamisel Järjest enam peavad valitsused ja seaduseloojad mõtlema kuidas reguleerida virtuaalseid käibevahendeid ja biograafilisi andmetöötlusi ning nendega seotuid tehnoloogiad. Plokiahel on üks nendest tehnoloogiatest, mida kasutatakse andmete turvaliseks ülekandmiseks ühest servrist teise üle interneti, nii et igal ajahetkel on võimalik tuvastada andmete õigust ja muutumatust. E-valimised on endiselt üsna unikaalne nähtus ja seega enamus riikidel puudub sellega kokkupuude. Eesti oli esimene riik, kes juurutas e-valimis süsteemi. Sellega kaasnesid ka ulatuslikud muudatused seadusandluses. Eesti hääletamissüsteemi reguleerib Valimis seadus. 2006 aastal viidi sinna sisse seaduse muudatus ja täpsustati elektroonilise hääletamise sätted. Eesti e-hääletussüsteem baseerub digitaalse tuvastamist võimaldaval sertifikaadil [1]. E-identimise usaldusväärtust reguleerib omakorda "E-identimise ja e-tehingute usaldus...
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Algselt sündis Arpanet(tänapäevase interneti eellane) küll puhtalt militaar-kaalutlustel ja arvutid ühendati võrku vaid selleks, et informatsioon elaks üle tuumarünnaku, säilides samal ajal teistes võrgus olevates arvutites, kuid juba 1974. aastal oli kasutusel sõna ,,internet." Sealt sai alguse nagu lumepallina kasvama hakanud ülemaailmne võrk, mida me täna tunneme Internetina. On vähe inimesi, kes poleks veebist kunagi midagi kuulnud. Et end hästi tunda selles tohutus arvutitesse koondunud maailmas ja e-riigis, tuleb hästi tunda arvutit ja Internetti ning sellega kaasnevaid ohte. Paljud inimesed on kindlasti kuulnud interneti petuskeemidest ning kiimastest pervertidest, kes Eesti naisi kuskilt Türgi mägiurgastest a...
VANA- ANTSLA KUTSEKESKKOOL KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS ELMO JAANISTE VIIRUSETÕRJED Referaat Juhendaja: Kermo Kasak Vana- Antsla 2012 Sisukord Antiviirus....................................................................................................................................3 Viirusetõrjetarkvara................................................................................................................3 Meetodid.................................................................................................................................3 Antiviirustarkvara ja teised kaitsemeetmed...........................................................................4 Tasuta viirusetõrjed................................................................................................................5 Tasulised vii...
ANDMETURVE I loeng. Oluline info kursuse kohta: • Tasub õppida codecadamy HTML basics, html-basics.com. • Essee tähtaeg 25. märts 23:50, 1800-2500 sõna, v.a viited; ieee reference • Iga loengu jaoks 3 uudist • Meili saatmisel lisada pealkirja ITX0040 ([email protected]) • Infoturbe lekskion – akit.cyber.ee • Protokoll, meie ainekontekstis suhtlemisreeglite kogumik 12.02 • CIA – confidentiality, integrity, availability • SKT – salastatus/konfidentsiaalsus, kättesaadavus, terviklikkus • Interneti rünnakute eest võib saada kuni 5 aastat vangistust • Küberturvalisus ehk IT süsteemida kaitse riist-ja tarkvara süsteemi osadel • Häkker – keegi, kes otsib süsteemi nõrkusi • White-box testing – häkkeril on süsteemist kõik teadmised • Black-box testing – süsteemi kohta eelnevat infot pole • Projektijuht vastutab, et turvatestid oleks läbitud • OSI mudel – 7. ...
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudel...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Andras Bányász 11R KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUMI ÕPILASTE KOKKUPUUTED KÜBERKURITEGEVUSEGA Uurimistöö Juhendaja õpetaja Erli Aasamets Kilingi-Nõmme 2010 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KÜBERKURITEGEVUS.................................................................................................................4 1.1 Küberkuritegevuse olemus........................................................................................................4 1.1 Küberkuritegevus tõuseb järsult................................................................................................6 1.2 Kuidas kaitsta end identi...
Kullamaa keskkool ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Arvutiõpetuse referaat Kristel laanemäe Juhendaja: Kaido Saul 2009 SISSEJUHATUS Vaevalt on tänapäeval enam inimest kes ei oleks kuulnud ja ka ise kasutanud sõna arvutiviirus. Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit, kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse Ufo-desse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Siiski on ka praegu arvamusi, mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib tuua Trooja hobuse, mida on väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid nuhktarkvara. Ta võib sisaldada arvutit ja andmeid kahjustavaid ja/või hävitavaid koode, kuid reaalsem on võimalus, et viirus sisaldab T...
Android Ajalugu 2005. aasta juulis ostis Google ära pisikese tarkvaraettevõtte Android, mis tegutses Californias Palo Altos. Sel ajal oli ettevõttest vähe teada peale selle, et ta tootis mobiilseadmetele tarkvara. Androidi töötajad, sealhulgas Andy Rubin, jätkasid tööd Google'i heaks. Rubini juhitav töörühm töötas välja mobiilseadmete platvormi, mis põhines Linuxi tuumal. Alates 5. jaanuarist 2010 toodab Taiwanis asuv HTC Corporation Google-i nutitelefoni Nexus One, mis kasutab operatsioonisüsteemi Android. Hiljem on Google väljutanud mitmeid uusi versioone Androidist ja seda kasutavad paljud seadmed. Kasutus Androidi operatsioonisüsteemi kasutatakse nutitelefonides, sülearvutites, tahvelarvutites, Google TV's, käekellades, kõrvaklappides ja teistes seadmetes. Põhiline Androidi riistvara platvorm on ARM arhitektuur. iOS'i ja Android...
Interneti turvalisus Autor: Karmen Pikkmets Mis on interneti turvalisus? Interneti turvalisus - privaatsuse ja turvalisuse tase isikuandmete kohta, mida on avaldatud Interneti kaudu. Interneti turvalisuse reeglid Esimene ja kõige tähtsam reegel -- ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et Sulle endale tehtaks. Netis on kuri käitumine eelkõige netikiusamine. Ära kunagi ürita kaasinimestele tehniliste vahenditega halba teha! Teine reegel -- ole ise kaitstud! Vaata üle oma arvutid ja mobiiltelefonid! Kas kõigis neis seadmetes on olemas viirusetõrje? Kas see viirusetõrje uuendab end iga päev? Kolmas reegel -- leia endale sõber või usaldusisik. Aeg-ajalt ikka juhtub asju, keegi tuleb netis tülitama või muud sellist. Neil hetkedel ei ole tark iseendaga üksi jääda. Vaid väga harva juhtub miskit, mida pole maailmas kellegagi kunagi varem juhtunud. Neljas reegel -- mõtle iseenda ja oma pere andmete turvalis...
Tapa Gümnaasium Internet Referaat Tapa 2012 Sissejuhatus Interneti kasutavad miljonid inimesed iga päev. Tänapäeval on imelik, kui kellelgi ei ole kodus interneti ühendust. Väga väheseid on neid kes tegelikult teavad, kust tuleb internet ning selle ajalugu. Mis on internet ? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvuti...
Tartu Kutsehariduskeskus IKT Osakond Eduard Krigulson Windows 7 ülevaade Referaat Juhendaja Indrek Brifk Tartu 2009 1 SISUKORD Sisu 1 sisukord ...........................................................................................................................2 2 sissejuhatus .....................................................................................................................3 3 windows 7 versioonid ......................................................................................................4 3.1 Windows 7 Home Premium ......................................................................................4 3.2 Windows 7 Professional ...........................................................................................4 3.3 Windows 7 Ultimat...
Referaat Arvutikasutamise turvalisus 1 Sisukord 1.Kuidas arvutit ohutult ja turvaliselt kasutada...........................................................................3 2.Mis on arvutiviirus...................................................................................................................3 3.Võimalused arvuti kaitsmiseks................................................................................................4 3.1.Tulemüür...............................................................................................................................4 3.2.Viirusetõrje............................................................................................................................5 3.3.Nuhkvaratõrje........................................................................................................................5 3.4.Windowsi automaatne värskendamine................
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Windows vs MacOS Juhendaja: Helen Nagel Koostaja: Kevin Kadakas LOGITpe17 Tallinn 2019 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 Mis asi on operatsioonisüsteem?...........................................................................................4 Operatsioonisüsteemide areng ja uuendused........................................................................5 Windows................................................................................................................................. 5 Windows operatsioonisüsteemi tugevused:......
Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kr...
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Diana Lõhmus AK 21 E-TERVISE PROJEKT EESTIS JA SELLE TURVE Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4 1. Tervise infosüsteemi võimalused ............................................................................................ 5 2. E-tervise infosüsteemi tehniline lahendus ............................................................................... 6 3. Olulised teenused ..................................................................................................................... 7 3.1. Digiretsept ........................................................................................................................ 7 3.2. Digiregistratuur ...............
Kuidas teha arvuti kiiremaks: 6, kuidas kiirendada arvuti Pärast mõned lihtsad juhised, saate säilitada oma arvuti, aitab suurendada arvuti kiirust ja aitavad hoida seda sujuvalt. Selles artiklis käsitletakse, kuidas kasutada olevaid vahendeid, Windows 7, Windows Vista ja Windows XP Service Pack 3, mis aitab teha oma arvuti kiiremaks, hoida arvuti tõhusalt ja aidata kaitsta teie privaatsust, kui sa oled online. Märkus: Mõned vahendid käesolevas artiklis nimetatud vaja teil olema sisse logitud administraatorina. Kui sa ei ole sisse logitud administraatorina, saate ainult muuta sätteid, mis rakenduvad teie kasutajakontole. 1. Eemalda nuhkvara ja aitab kaitsta teie arvutit viiruste eest Nuhkvara kogub isikuandmeid ilma rendile sa tead ja küsimata luba. Alates veebisaite te külastate, et kasutajanimed ja paroolid, nuhkvara võib panna teid ja teie konfidentsiaalset teavet ohus. Lisaks eraelu puutumatusega seotud probleemidele, nuhkvara või...
KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: Kus ja mis aastal 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Bootsektori viirused................................................................................................................. 4 Failiviirused ehk parasiitviirused.............................................................................................. 4 Kaasfailiviirused (companion virus)......................................................................................... 6 Hübriidviirus (multiple-infector virus, multipartite virus)...................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IR Gerda Silm ANDMETURVE JA VIIRUSETÕRJE Referaat Juhendaja: Heli Freienthal Mõdriku 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Nüüdisaegses infoühiskonnas on lisaks info kiirele kättesaadavusele, oluline ka selle konfidentsiaalsus, käideldavus ja terviklikus. Kuna internetti kasutatakse aina rohkem erinevate operatsioonide sooritamiseks, siis on seda üha raskem tagada. Üheks kõige suuremaks probleemiks virtuaalmaailmas on ründetarkvara, millega tekitatakse üha rohkem rohkem kahjusid ning mille levik kasvab iga aastaga. Pidevalt arenev digitaalmaailm on andnud kasutajatele juurde palju uusi võimalusi, mis aitavad hoida kokku meie aega ning muudavad samal ajal elu mug...
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Erich Kivi G1D ANDROID NUTITELEFON Kursusetöö Juhendaja: Katrin Vunk PÄRNU 2015 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ANDROID AJALUGU.............................................................................................. 4 2.ANDROIDI VERSIOONID....................................................................................... 5 3.TELEFONIDE KASUTAMINE MEIE KLASSI ÕPILASTE SEAS.....................................7 4.RAKENDUSED...................................................................................................... 9 5.NUTITELEFON JA EESTI...................................................................................... 10 KASUTATUD MATERJALID............
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õpetool Kert Mattus Itsp – 14 Windows Vista Referaat Juhendaja Irina Porohnja 2014 Väimela 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus lk 3 1 2.Windows Vista arendus lk 4 3.Turvalisus lk 5 4.Väljaanded lk 6 5.Visuaalsed stiilid lk 7 5.1 Windows Aero 5.2 Windows Vista Standard 5.3 Windows Vista Basic 5.4 Windows Standa...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKA TEADUSKOND Interneti levik maailmas Referaat aines ,,E-Turundus" Koostaja: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendaja: Tallinn, 2008 Sisukord: Mis on internet?..........................................................................................................................3 Interneti ajalugu ja levik maailmas.............................................................................................3 Interneti leviku positiivsed küljed...............................................................................................5 Interneti kasulikkus ettevõtetele ja internet turunduses..........................................................5 Interneti leviku negatiivsed küljed....................................................
Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Prot...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
