1. Pariisi rahukonverents ja selle otsused 1. Esimene maailmasõda. Täida tabel Sõda algas 1914 a. – Sõda lõppes 1918 a. Antanti kuulunud riigid Keskriikide liitu kuulunud riigid Suurbritannia Saksamaa Prantsusmaa Austria Itaalia, Venemaa Ungari Mis tulemustega esimene maailmasõda lõppes? Kaotas: Keskriikide liitu kuulunud riigid Võitis: Antanti kuulunud riigid 2. Pariisi rahukonverents. Täida tabel: Suurbritannia Ameerika Prantsusmaa Ühendriigid Riigi esindaja David Lloyd Woodow Wilson Georges George Clemenceau Peamised Tahtis säilitada Tagada rahu Muuta saksamaa nii eesmärgid Briti Impeeriumi tulevikus nõrgaks, et ta ei ...
Täitke tabel:II maailmasõja aegsed rahvusvahelised konverentsid.3 konverentsi. Konvere Aeg Osalejad(riigi Otsused. nts d ja juhid) Teheran 1943.a. F.D.Roosev Saksamaalt nõuti tingimusteta i novembri elt kapitulatsiooni.Lääneriigid nõustusid "teise rinde" konvere s- (USA), avamisega Lääne-Euroopas . nts detsembr W.Churchill Arutati Nõukogude Liidu astumist sõtta Jaapani is (Inglismaa) vastu.Lääneriigid nõustusid põhimõtteliselt Balti ja riikide annekteerimisega NSV Liidu poolt. J.Stalin(NL) Arutati ÜRO loomisega seotud küsimusi. Jalta 1945.a. F.D.Roosev Saksamaalt nõuti taas tingimusteta konvere veebruari elt, kapitulatsiooni.Otsustati tuua kohtu ette nts s W.Churchill sõjakurjategijad ning Saksamaa jagada ja J.Stalin ...
Karl Suur Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ning Frangi riigi kuningas alates 768 aastast ja Rooma ehk Frangi riigi keiser alates 800 aastast. Ta pani aluse kolmele suurriigile, milleks olid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.Karl Suur oli ka sõjaliselt väga tugev, liidendades Frangi riigiga nii Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa kui ka Madalmaad. Peale valusat lüüasaamist 778.aastal Zaragoza all, tegi Karl Suur vajalikud järeldused ja aastal 801 vallutati araablaste käest Barcelona. Sinna rajati Hispaania mark, mida valitses kuninga ametnik markkrahv. Kirdesuunal ühitas Karl Suur frankide vallutuse ristiusu levitamisega. Weseri lahing, mis toimus 772-804, lõppes Saksimaa vallutamisega ning see jagati krahvkondadeks. 788.aastal liidendas Karl Suur Baieri hertsogkonna ning 796 laiendas ta Frangi riigi valdusi Balkanile. Frangi riik hakkas saavutama kunagise Lääne-Rooma mõõtmeid ning Karl Suur hak...
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval põgenes keiser Wilhelm II Hollandisse · järgides Venemaa mudelit ning saades Moskvast abi ja juhtnööre, hakkasid pahempoolsed ...
TÄIDESAATEV VÕIM. VALITSUS *Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. *Valitsust juhib peaminister(Andrus Ansip) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevad valdkondi valitsevad ministrid: Majandusminister: Juhan Parts Justiitsminister: Kristen Michal Kaitseminister: Urmas Reinsalu(IRL esimees) Keskkonnaminister: Keit Pentus-Rosimannus Kultuuriminister: Rein Lang ( Reform) Haridus- ja teadusminister: Jaak Aaviksoo (IRL) Põllumajandusminister: Helir-Valdor Seeder (IRL) Rahandusminister: Jürgen Ligi (reform) Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler Siseminister: Ken- Marti Vaher (IRL) Sotsiaalminister: Hanno Pevkur Välisminister: Urmas Paet Riigikogu esimees : Ene Ergma VALITSUSE MOODUSTAMINE Presidentaalne riik, kaks peamist parteid. Nt Ameerika Ühendriigid : Rahva poolt valitud president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse Senati...
Kes otsustab minu tuleviku üle? Igaühel on võimalus langetada otsuseid oma tuleviku kohta. Valikud võivad olla rasked, sest tänapäeval on väga palju erinevaid erialasid, millel on veel tuhat erinevat ala eriala mida on võimalik õppida. Näiteks kokk, abikokk, pagar, kondiiter jne..Kõik erialad on sarnased, aga iga ala õpitakse erinevalt. Kes ikkagi otsustab minu tuleviku üle? On see palganumber, lähedased või mina ise? Sageli on nii, et valitakse omale eriala, millel on suur palk, aga töö ise on "nüri". Igapäevaselt ennast sellisele tööle sundida on väga raske, sama on ka õppimisega. Eriala, mis endale ei meeldi on raske omandada. Mina ei kujuta ette ennast programmeerijana. Selle ameti palk on hea, sellel erialal on palju töökohti, aga kui inimene ei oska teha seda tööd ja ei saa midagi aru sellest, siis ei tule ka kuskilt palk. Töötajaid valitakse ikkagi nende oskuste mitte ainult hariduse järgi. Pere mõjutab ka omaja...
Inimene valikute vahel Inimene on loodud maailma valikute ees silmitsi seisma ja nende eest ka vastutama. Valikute eel tabab meid hirm- kuidas me tegutsema peaks ja kuidas õige valiku heaks otsustada? Millised valikud on mind elus siiani mõjutanud või on alles ees ootamas? ''Kas olla või mitte olla?'' mõtles Shakespeari teoses Hamlet, kaheldes, kas tal on enam mõttet elada. Noore printsi Hamleti viis hukule lähedaste inimeste reetlikus. Hamlet pidi pettuma oma emas Gertrudis ja ka oma armsaimas Ophelias. Ka minul on olnud elus momente, mil olen silmitsi seisnud sellesama küsimuse ees. Sel hetkel olen elus teinud valed valikud, näiteks olen väiksena pidanud valima ema ja isa vahel ning hiljem seda otsust väga kahetsenud. Oma vigadest õpitakse ja seda olen teinud ka mina. Alati ei pea tegema elus ainult õigeid valikuid, et elus hästi läbi lüüa. Koolis käies tekib tohutult valikuid, neid on isegi ehk rohkem kui ...
Miks tehakse riske täis otsuseid? Osad inimesed teevad riske täis otsuseid lihtsalt hulljulgusest, tahavad teistest erineda, kuid teised jällegi teevad neid otsuseid, kuna arvavad, et lihtsalt muud võimalust ei ole. Riske täis otsused võivad mõjutada meie elu igaveseks, võivad muuta elu põnevamaks, aga samas võivad meie elu niivõrd palju rikkuda, et kaotame elu mõtte ja soovi elada. Nagu filmiski, kus Lilja lootis, et saab alustada koos emaga uut elu Ameerikas, kuid ema hülgas ta, ning pidi jääma oma tädi hoole alla. Tädi aga mõtles vaid enda peale, ning peagi lõpetas Lilja vanas korteris, kus puudus elekter, soojus ja kodutunne. Samuti tekkisid rahamured, kuna ema enam ei saatnud raha, ja tädil kah polnud raha. Liljat reedetakse ning alandatakse nende inimeste poolt, keda ta sõpradeks pidas. Lilja otsustas ette võtta suure riski, järgides oma eakaaslasest sõbrannat, kes samamoodi oma keha müüs. Vihast pulb...
Euroopa keskpanga poolt põhirefiaantseerimisoperatsioonide intressimäärade alandamine Ei peaks mõjutama euroala hindu st hinnad peaks kasvama Eesti riigieelarve tuludest moodustavad suurima osa Sotsiaalmaks Käibemaks Milline järgmistest maksudest ei ole kohalik maks: Maamaks Euroopa liidu eelarvesse suurim tulu laekub Nn heaolumaks Diskontovõlakirja nimiväärtus näitab Millise hinnaga võlakiri müüakse emiteerjale tagasi Aktsia reaalne dividenditootlus leitakse Dividendid aktsia kohta / aktsia soetushind Kindlustushüvitis on: Summa, mille kindlustusandja maksab kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi korral Euroopa keskpankade poolt teostatava võlakirjade tugiostuprogrammi eesmärk on : Suurendada inflatsiooni Millised järgmistest teguritest peaks avaldama valuutakursile mõju ehk milliste asjaolude ilmnemisel koduvaluuta peaks tugevnema välisvaluuta suhtes: Nõudluse suurenemine kodumaiste kaupade järele ...
BRIAND-KELLOGI PAKT(Pariisi pakt,1928)): patsifimiajastu kõrghetk. Briand: on saabunud uus, leppimise ja üksmeele ajastu. 27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. 15riiki: USA, SB, It, Jaap, Sks, Austraalia, Belgia, Kanada, Tsehhosl, Pr, India, IiriVabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõ-Aafrika. Kokku kinnitasid seda 62 riiki, ka NSVL. Tulenevalt sanktsioonide(heakskiidu) puudumisest ei olnud pakt efektiivne ega leidnud laialdast toetust; ei andnud rahvusvah areenil ühtegi märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandzuuria küsimuses); pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandzuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Sks okupeeris Austria 1938. KOMMUNISTLIK INTERNATSIONAAL(KOMINTERN)-1919-1943 NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvah org.Asutati Moskvas. Sellega liitunud eri maade kommunistlikke parteisid(sh NSVL võimuparteid Ü...
Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul. Kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Tekkis palju uusi seltse. Need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused. Liberaalid- venestamise kui ka saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavad kadakasaklust.Tõnisson . Andis lugejale mõista, et Vene impeeriumi korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Postimees. Radikaalid- Teataja. Konstantin Päts asutajaks. A.H. Tammsaare, Johannes Voldemar Veski jm. Vastupidi Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majandus...
Me peame elama täna juba homses Hiina vanasõna ütleb: ,,Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule." Peab õppima tehtud vigadest ja kasutama neid teadmisi tänases päevas, et homne päev vilja kannaks ning selle üle rõõmustada võiks. Siiski ei tohiks kiires elutempos unustada olulisi väärtushinnanguid ja perekonna rolli elus. Peaks kaaluma iga otsust põhjalikult enne langetamist, sest kõik valikud ja nende tagajärjed peegelduvad vastu juba homses päevas. Elus tuleb teha tohutult palju otsuseid- nii suuremaid kui ka väiksemaid. Olgugi, et mõned neist tunduvad esmapilgul olevat täiesti tühised, siis suures plaanis mängivad nad ikkagi olulist rolli. Valitakse omale kool, sõbrad, hobid ja hiljem ka elukutse. See moodustab ahela, kus iga eelnev otsus mõjutab järgnevat. Kooli või elupaika vahetades leitakse uued sõbrad, kellega koos tekivad ehk ka teistugused ajaveetmise viisid. Samuti mõjutavad sõ...
[ÄRIÜHINGU NIMI] JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr Koosolek toimus [kuupäev]. Ühingu ärinimi: [äriühingu nimi] Ühingu registrikood: [äriühingu registrikood] Ühingu asukoht: [äriühingu asukoht] Koosolekul osalesid juhatuse liikmed: 1. [juhatuse liikme nimi]; 2. [juhatuse liikme nimi]; 3. [juhatuse liikme nimi ]. Lisaks osales koosolekul [koosolekul osalenud muu isiku nimi]. Vastavalt Ühingu põhikirja punktile [põhikirja punkti number] on Ühingu juhatuse koosolek otsustusvõimeline. Koosoleku juhatajaks valiti [koosoleku juhataja nimi] ja protokollijaks [protokollija nimi]. PÄEVAKORD: 1. [sisestada lühidalt küsimus, mida käsitletakse, nt üürilepingu sõlmimine]; 2. [sisestada lühidalt küsimus, mida käsitletakse, nt üürilepingu sõlmimine] OTSUSED 1. [sisestada otsuse sisu...
Kõige tugevama õigusjõuga dok on põhiseadus(ps). Praeguse ps koostas Ps Assamblee,see võeti vastu 1992 juunil toimund rahvahääletusel. Ps sisaldab valitsemise ja üldisi põhimõtteid. Ps on riigi kõrgeim seadus. St, et kõik teised seadused peavad olema ps-ga kooskõlas. Kuna tegu on riigi alusdokumendiga, siis erineb ps muutmine tavalise seaduse parandamisest. Protseduur on pikem ja keerulisem, pakutavaid muutusi peavad pooldama paljud inimesed. Riigikogus peab muudatust arutama 2 järjestikust koosseisu, milleks kulub 5-8a. Konstitutsiooni 1. peatükki, mis sätestab Eesti iseseisva riigi tunnused ja viimast peatükki, kus on kirjas ps muutmise kord, tohib muuta aint rahvahääletusega./Õigusaktidest on kõige tähtsamad seadused, mida võtab vastu Riigikogu. Seadusega korraldatakse mõnda avaliku elu valdkonda.Seadustest lähtuvad valitsuste ja omavalitsuste õigusaktid - määrused, korraldused ,otsused,juhendid, eeskirjad. Et seadust ellu viia annav...
Ajalugu Eesti iseseisvuse häving 1940. aastal: Narva diktaat ja Eesti okupeerimine, juunipööre, Riigivolikogu valimised ja otsused. Narva diktaat ja Eesti okupeerimine: 14.juunil esitas nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult. 17.juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõige ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad. Juunipööre, Riigikogu valimised ja otsused: Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas...
VALITSUS JA RIIGIEELARVE 1) Millised ülesanded jäävad vabal ettevõtlusel täitmata? Majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide määratlemine ja nende kaitsmine, vaba konkurentsi kaitse, positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine, ühishüviste pakkumine, tulude ümberjaotamine ja majanduse stabiliseerimine. 2) Milliseid probleeme tekitavad valitsuse otsused? Stiimuleid, neid resursse, mida valitsuses otsuselangetajad kasutavad, ei kuulu neile. Informatsioonvalitsuse otsuselangetajatel ei pruugi olla informatsiooni tarbijate soovide kohta. Erihuvid, mitmetel huvigruppidel on tugevad stiimulid, et olla valitsusega tihedalt seotud, kuna lobitöö kaudu on võimalik saada endale kas toetusi või seadusandlikke soodustusi. 3) Kuidas riik oma tegevust finantseerib? Riik finanstseerib oma kulusid peamiselt maksutuludest. 4) Milliseid makse makstakse...
Ajaloo suuline KT Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791 Viini kongress ja selle otsused. Uued liidud 1) Revolutsiooni algus ja selle muutused ühiskonnas 1789-1791 Prantsusmaa majanduslik olukord oli halb - ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis ja majanduskriis. See viis pingeteni ühiskonnas ning kutsuti kokku generaalstaadid (1789). Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1. seisus - vaimulikud 1% 2. seisus - aadlikud 2% 3. seisus - talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt 97% Generaalstaatides ilmnesid vastuolud. Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda - ei jõutud üksmeelele - kolmanda seisuse esindajad lahkusid ja moodustasid RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ning vaimulike saadikuid - ASUTAV KOGU Asutav kogu koostas Prantsusmaale põhiseaduse ja pani olguse uuele riigikorrale. Revolutsioon algas 1789 aastal, 14. juulil Bastille kindluse vallutamisega. Muutu...
"Isekuse sajand" Dokumentaal nimega "The Century of the Self - Part 1: "Happiness Machines" räägib Sigmund Freudist ja tema nõost Edward Bernays ´ist ning nende arvamusest, et inimesed on irratsionaalsed ning nende otsused võivad kujutada suuremale perspektiivile ohtu. Otsemini oli tegu Sigmund Freudi teooriaga, mille tema nõbu Bernays suurfirmade ning koguni riikide peal käiku lasi. Bernaysi eesmärgiks oli ehitada sotsiaalseid struktuure, mille kaudu oleks võimalik inimmasse mõjutada/kontrollida. Üks põhilisi poliitika korraldamise meetmeid, mida Bernays aitas Hooveril kasutada siis kui ta 1928 aastal USA presidendiks sai, oli see, et riigi elanikele anti pidevalt ainult positiivset tagasiside ning väideti oma rahvale üht, kuid reaalsuses tegutseti hoopis teistsuguse tegevusega. Tänu sellele oli rahvas oma juhist positiivselt meelestatud ning juhile andis see vabad käed tegemaks, mida ta tahti...
Kordamisteemad - 9.klass Teema: Teine Maailmasõda 1. II maailmasõja poliitilised, majanduslikud ja ideoloogilised põhjused (õpik ptk 12) Poliitilised: · Ebapüsiv Versailles' süsteem · Rahvasteliit ei täitnud oma kohustusi · Saksamaa ja NSV Liidu enesekindlus kasvas Majanduslikud: · Hitler vajas vallutussõdu oma laenude tagasimaksmiseks · NSV Liit tahtis demonstreerida oma sõjatööstust Ideoloogilised: · Saksa rahvas vajas eluruumi · NSV Liit tahtis viia kommunismi maailma · NSV Liidul oli ,,vaenlase" kuju. Sellega võitlemiseks loodi hea juhtkonnaga Punaarmee 2.Sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVLiidu eesmärgid 1930.aastate lõpul. (ptk 11) Jaapanlased soovisid luua Ida-Aasias ühtse majanduspiirkonna ning võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Itaalias väitis Mussolini, et Vahemeri peab muutuma Ita...
Situatsiooniülesanne ADIDAS vs NIKE 1960-ndatel ja 1970-ndate algus oli jooksjatel ainult üks sportjalatsi valik: Adidas. Saksa firma Adidas valmistas võistlussportlastele kergeid ja vastupidavaid jooksukingi. 1972.a.Montreali olümpiamängudel kandis Adidase varustust üle 82% individuaalsetest kergejõustiku medalivõitjatest. Adidase tugevaks küljeks olid katsetused uute materjalidega ja tehnoloogia alal, et muuta jalatseid veelgi kergemaks ja vastupidavamaks. Kingakülgede tugevdamiseks hakati kasutama kängurunahka, täiustati naelkingade nailonvoodrit ning jooksukingadele võeti kasutusele vahetatavad naeltallad. Tänu toodete kõrgele kvaliteedile, uuendustele ja toodete mitmekesisusele saavutas Adidas 1970-ndate keskel rahvusvahelises konkurentsis domineeriva positsiooni. 1970-ndatel aastatel alanud kehakultuuribuum tabas Adidast ootamatult. Miljonid aktiivse spordiga mittetegelenud inimesed hakkasid äkki huvi tund...
Humanism meditsiinis 1) Minu jaoks on humanism meditsiinis ülioluline kui mitte öelda kõige olulisem aspekt meditsiinilises ravis ja hooldamises. Kui inimest koheldakse humaanselt siis on tervisenäitajad palju kiiremad tõusma ning ravi protsent maksimaalne. Spetsiifilisemalt välja tuues on minu jaoks humanism meditsiinis näiteks see, et inimest ei isoleeritaks ülejäänud maailmast ja leitaks piisavalt võimalusi füüsiliselt haigele inimesele liikumiseks (isegi ratastoolis lükates) ning suhtlemiseks teiste inimestega. Samuti kõik otsused, mis mõjutavad haiget, tuleks kaalutleda läbi patsiendiga, isegi, kui arst leiab et see ei ole kõige efektiivsem ravimeetod, võib see tulla kasuks ja osutuda isegi efektiivsemaks, kui patsient tunneb ennast niimodi paremini/rahulikumana. Minu jaoks on humanismi üheks suurimaiks aspektiks ka võrdsustamine ja mitte haletsemine. Seda nii haiglap...
Kordamiseks Teema: Teine maailmasõda 1. Kronoloogia: Millal ? * sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping ning salajane lisaprotokoll 28. sept 1939 * algas Teine maailmasõda 01. September 1939 * algas Saksa NSVL sõda 1941 * toimusid . Moskva, Stalingradi, Kurski lahingud 1942 * Jaapani rünnak Pearl Harborile 1941 * avati Teine rinne, toimus Normandia dessant 6. Juuni 1944 * Soome Talvesõda 30. Nov 1939 * Saksamaa kapituleerus sõjas 8. Mai 1945 * heideti aatomipommid USA poolt Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile 1945 * kapituleerus Jaapan , lõppes Teine maailmasõda 2.sept 1945 * toimus Potsdami konverents 16. aug 1945 2. Teise maailmasõja puhkemise põhjused. 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus...
ÜLEVAADE AUSTRAALIA JA UUS MEREMAA MAJANDUSAJALOOST, MAJANDUSPOLIITILISTEST VALIKUTEST NING TULEVIKUPERSPEKTIIVIDEST Kodutöö Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1.Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga...............................................2 2.Hinnakasv ja selle dünaamika......................................................................................4 3.Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika....................5 4.Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika.......................................................................6 5.Väliskaubandus............................................................................................................8 6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlaki...
Hindrik Prants ,,Minu elukäik. Mälestusi ja pärimusi" I. 1. Raamatus kirjeldatakse põhiliselt Hindriku kodukihelkonna ning Võru- ja Tartumaa eluolu. Peategelane Hindrik Prants elas 19-20. sajandi, mil eestlaste olukord oli nigel ning elu vaesemal talurahval oli raske. Kuna söögiks pidi kõike endale ise kasvatama, oli suureks probleemiks söögi nappus, sest sellel ajal valitsesid Eestis vahel äärmuslikud ilmastikuolud, suur külm või põud. Inimestele valmistas pahameelt ka teotöö ning see, et mõisnikud ei hoolinud talurahvast ega nende kehvast olukorrast. Raha eest osteti ainult hädatarvilik, esijoones rauda ja soola. Lisaks kõigele, pidi rahvas maksma ka ,,pääraha", mis oli küll väike, kuid siiski tähendas inimestele palju. Pääraha seadmise ajal oli mõisnik vahel siiski nii lahke, et tasus mõneks aastaks inimeste eest selle ära, et rahvas uuendusega harjuda saaks....
1. Mõisted Adaptatsioon kohanemine. Aistingud meele tajud, vajalikud et meie otsused tuleks võimalikult kiiresti Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepe...
1.Rahvuslik ärkamisaeg: millal oli, eeldused, tähtsamad ettevõtmised, liidrid ning nende vaated, miks rahvuslik liikumine vaibus? Eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine , eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna oma algatuslik organiseerimine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kuluuriharrastuste toestamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. 2. Venestusaeg: millal oli, venestamise eesmärgid, tagajärjed. Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Taheti valitsemiskorraldus muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Valitsuse ´´uut poliitikat´´ saadeti ellu viima marurahvuslastest kubernerid Liivimaal Zinovjev ja Eestimaal Sah...
EL PÕHIKURSUS 1. seminari kodutöö (2010) I EÜ ja EL-i aluslepingud 1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelist kontrolli saavutada. 2)Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3)Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. Lepingu eesmärgiks oli kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laien...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND AUTOMAATIKAINSTITUUT Konfliktide mõju maailmas Essee Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö .......................................................................................... on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kusagil mujal. Kuupäev ...................................... Üliõpilane ........................................................................... Nimi Allkiri Annotatsioon Käesol...
11.kl Kontrolltöö: rahvuslik ärkamisaeg ja sajandivahetus Eestis. II rida 1.Nimeta rahvusliku ärkamisaja eelduseid.-3p 1. Euroopas tekkinud huvi väikerahvaste vastu 2. Pärisorjuse kaotamine, eneseteadvuse kasv 3. Eesti haritlaste teke 4. Eesti ala majanduslik arenemine, tööstuslik areng 5. Vallakogukonna teke oma algatuslik organiseerumine 6. Kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjanduse areng) 2.Kelle tegevust pead rahvusliku ärkamisaja perioodil kõige kaalukamaks ja miks? -5p Kasuta põhjendamisel fakte. Minu arvates oli kõige kaalukam rahvusliku ärkamise eestvedaja Johann Voldemar Jannsen. Ta asutas esimese eestikeelse nädalalehe ,,Perno Postimees" (1857), milles äratas rahvuslikku eneseteadvust ja ta pöördus rahva poole "Tere, armas Eesti rahvas!" ning sõna ja mõiste "Eesti" hakkas levima, inimesed seostasin end Eestiga. Rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega võrdsed, kritiseeris ümberrahvastumi...
Descartes'i 6. meditatsiooni kokkuvõte. Meditatsioonis arutatakse ja uuritakse seda kas materiaalsed asjad eksisteerivad või mitte. Julgelt võib mainida, et autori põhiväide oli minu arvates see, et väliste meelte otsused on ekslikud. Põhiväite argumendid on erinevad. Üheks argumendiks on see, et tornid, mis kaugelt paistsid ümmargused, tunduvad lähedalt hoopis kandilised. Maa pealt vaadates tunduvad kõrgel olevad suured esemed väiksemad, kui algul arvates. Kujutlemiseks on vaja eripärast vaimupingutust, et vaadata kujundite üldist pilti. Kui vaadata kolmnurka oma vaimusilmaga, siis näeme me kolmnurga asemel hoopis kolme joont, mida nimetatakse kujutlemiseks. Ma tajun asju, mis on mõtlemisest täiesti erinevad. See tähendab seda, et erinevad asjad tunduvad erinevates olukordades erinevad. Kuna kehalised asjad eksisteerivad, siis näiteks unes olles võib tunduda kõik tõene, kuid kui ma seda ei tea, siis see pole tõene. Kui a...
Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet. * ühe otsuse iseloomustus- maadekreet tühistas mõisnike suurmaaomanduse ja lubas ära võetud mõisamaad talupoegadele jagada. 2) Nimeta Valgekaartlaste kindraleid, kus piirkonnas tegutsesid: admiral Aleksandr Koltsaki Siberis ; alul kindral Kornilov, - Lõuna-Venemaal, hiljem kindralid Anton Denikini ja Pjotr Wrangel ; Nikolai Judenitsi Eestis. 3) 2.märts 1917. - moodustati Petrogradi Tööliste ja Saadikute Nõukogu ja Riigiduuma Ajutise Komitee läbirääkimistel Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai esialgu vürst Georgi Lovov, hiljem Aleksandr Kerenski. 24.-16. okt. 1917- Oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre. juuli- august 1917- VI (6.) kongress VSDTP. märts 1918- Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga Bresti separaatrahu. 1918- 1921- Venemaa kodusõda. Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet. * ühe ots...
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Vertikaalne õigusmõju- Üksikisik ja liikmesriik omavahel . Liikmesriigil üksikisiku ees teatavad kohustused, mida peab täitma. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Avalik õigus...
Ära süüdista saatust, kui sa talle jalgu jääd. Sophokles ,, Kuningas oidipus." Kuidas teod mõjutavad enda ja teiste inimeste elu ? Kas mingit rolli mängib seal ka saatus ? Kas inimene juhib saatust, või saatus inimest ? Nende küsimuste üle on inimesed pead murdnud juba aastasadu. Elus peab pidevalt langetama otsuseid. Mõni neist on õige, mõni vale. Kunagi ei saa kindel olla, et meie otsused või teod kõigile head teevad. Kõik otsused ja teod mõjutavad kedagi. Kui mina otsustan, et ei tee homseks oma kodu tõid ära, siis pean leppima tagajärgedega, mis ei pruugi head olla. Selline tegu puudutab vaid mind.Tegelikult võivad ühe inimese otsused teisi väga rängalt mõjutada. Sophokelese teoses ,, Kuningas Oidipus " tuleb ilmsiks õudne suhe poja ja ema vahel. Oraaklilt kuulnud, et tal on ette nähtud oma isa tappa, lahkub peategelane tõde teadmata oma kasuvanemate juurest. Varem oli Oidipuse isa korda sa...
Tulevik - kas ainult minu enda teha? Kes otsustab minu tuleviku üle? Paljud vastaksid, et kes muu kui nad ise. See oleks ju täiesti loomulik oma elu, minu otsused. Kuid ometi leian, et see pole nii lihtne kui esmapilgu paistab. Kindlasti on mul suur mõju oma tuleviku kujunemise osas. Aga on ka teised tegurid lähedased inimesed ja ümbritsev maailm. Milliseks kujuneb tulevik, seisneb selles kuidas tehtud otsused ja muud tegurid kokkulangevad. Suurema osa oma tulevikust määran mina ise. See millised otsused teen, mängivad rolli edasises elus. Tahan kunagi töötada ametil, mida armastan ja mille eest saan väärt tasu. Siiski pole see nii kerge kui tundub, tuleb ju praegu teha otsused, mis määravad selle, kas saan üldse kunagi teha tööd, mida armastan. Gümnaasiumi lõpp on üks tähtsamaid aegu, kus määran ära kõik edasise. Seega ei taha ma oma valikutel eksida. Praegust tööturgu vaadates võtab silme eest kirjuks , ameteid on...
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Helina Herman INFORMATSIOON, JUHTIMINE JA OTSUSTAMINE Referaat Juhendaja: Tõnu Nõmmik Tallinn 2009 INFORMATSIOON, JUHTIMINE JA OTSUSTAMINE 2 SISUKORD 1. JUHTIMINE...................................................................................................................3 1.1 Juhtimisõpetuse koolkonnad................................................................................3 1.2 Organisatsioonitunnetus.......................................................................................3 1.3 Ettevõte kui teadmiste kogum..............................................................................3 2. OTSUSTAMINE.................................................
Mikk Narusk 9.c Olen 15-aastane Olen 15-aastane. Poole aasta pärast saan ma 16-aastaseks. 15 on iga, kus toimuvad inimesega muutused nii füüsiliselt kui ka vaimselt. On aeg hakata muutma oma väärtushinnanguid. Muutub suhtumine paljudesse asjadesse, sealhulgas vanematesse ja sõpradesse. Tuleb hakata mõtlema tulevikule, alustades lähemast tulevikust. 15-aastasel teismelisel peaks hakkama tekkima täiskasvanulikum maailmavaade. Otsused mõeldakse rohkem läbi ja küsitakse nõu. Kuna selles eas tehtavad otsused on tähtsad ja võivad mõjutada tulevast elukulgu, tuleks kaaluda erinevaid võimalusi. Sellel ajal tahetakse teha paljud otsused ise ning oma tahtmise ja heaksarvamise järgi, kuid kasulikum on küsida abi vanemalt inimeselt. Kuigi ta ise ei pruugi seda uskuda, vajab ka 15-aastane vanemate ja ka sõprade toetust selle el...
Prolegomena ( 18-20 paragraf) Immanuel Kant Kant jagab kõik meie otsused kaheks. Ühtesid nimetab ta kogemusotsusteks ja teisi tajuotsusteks. Kõik meie otsused on algselt tajuotsused, hiljem anname me otsustele aga suhte objektiga ehk siis nad muutuvad objektiivselt kehtivaks ja seega on tegemist kogemusotsusega. Kogemusotsused on empiirlised ehk siis kogemustest tulenevad. Neil on peamiselt objektiivne kehtivus ja nende alus on vahetus meelekaemuses. Objektiivse kehtivuse annavad neile arumõisted ( ehk arus loodud mõisted). Kogemusotsustus annab mulle objekti kogemuse. Kogemus on objekti tunnetus, mille subjekti enda tegevus on võimalikuks teinud. Kogemus esineb objekti produtseerimisena subjekti poolt, mille tulemusena ta tunnetab nii iseenese kui objekti loomust. Kogemusotsustuses langeb objekti tunnetus kokku iseenda tunnetusega, mistõttu osutub võimalikuks tu...
1905. AASTA REVOLUTSIOON JA PÕHJUSED Kriisi põhjused: - Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel - Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel - Keskvalitsuse huvi puudumine rahva elujärje parandamiseks - Kaotus Vene Jaapani sõjas, mis puudutas ka eestlasi mobiliseeriti 12000 meest sõtta 1905. a revolutsioon: - Verine Pühapäev Peterburis Teade revolutsiooni puhkemisest jõuab Tallinna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid, miitingud, konfliktid politseiga. Levib kiirelt Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja ka taluomanikke. Maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine. Nõudmised valitsusele: - Esialgu proovitakse ka siiski palvekirjade kaudu nõudmisi esitada- kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemine. - Streikivad töölised rüüstavad r...
Tervisetõendid ja nende väljastamise protsess Juhend selgitab tervisetõendi olemust ja selle väljastamise protsessi tervisetõendi taotleja ehk kodaniku vaates. Sisukord 1. Tervisetõendi mõiste ja väljastamise alused...................................................................................1 2. Tervisetõendi väljastamise protsess................................................................................................2 2.1.Üldine protsess.........................................................................................................................2 2.2.Detailne protsess.......................................................................................................................3 3. Tervisedeklaratsioon ja selle täitmine.............................................................................................5 4. Tervisetõendi...
FINANTSJUHTIMINE 1 Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid Finantsjuhtimise olemust võib käsitleda: Rahavoogude juhtimisena ettevõttest liigub raha sisse ja välja või on tegemist ettevõtte sisese rahaliikumise juhtimisega Varade, kohustuste ja omakapitali juhtimisena või ettevõtte väärtuse juhtimisena. 2 Erinevus raamatupidamise ja finantsjuhtimise vahel RMP tegeleb ettevõttega seotud asjaosaliste huvides ja see on reglementeeritud väga täpselt (nt. Rmp seadus, siseeeskirjad jne) Finantsjuhtimine on valdavalt omanike ja tippjuhtkonna huvides, mistõttu on suhteliselt vabas vormis teostatav ja vabatahtlik. 3 Peamised finantstegevused Seotud kuue valdkonnaga: 1. Finantsanalüüs majandusseisundi analüüs, suhtarvuanalüüs jne 2. Juhtimisarvestus allüksuste ja toodete kuluarvestu...
Iga valik sulgeb mõne ukse Mudelkirjand Elus tuleb ette olukordi, kus tuleb langetada väga tähtsaid otsuseid. Valikuid tehes peab kaaluma nende erinevaid külgi, see muudab õige otsuse tegemise lihtsamaks. Valides ühe võimaluse mitmest teisest võimalusest, muutub see üks ja ainus palju tähtsamaks kui ülejäänud. Kas saab valida ka mitu võimalust, ilma et mõni uks sulguks? Iga valik sulgeb mõne ukse. Teadagi, iga valik on raske ja aeg ajalt tuleb otsustada, mida võtta ning mida jätta. Kahte head ei saa, tuleb leida ning teha kompromisse ja püüda otsustada. Soovitavalt valida hästi, et hiljem ei peaks tehtud või tegemata jäetud otsuseid kahetsema. Muidugi võib juhtuda, et valitud otsused polegi nii head kui algul tundusid. Seejärel tuleb leida uusi võimalusi, et saaks uuesti valida. Sageli ei anta uut võimalust ja siis tuleb leppida tehtud otsusega. Sel...
MILLES SEISNEB EUROOPA LIIDU TEISESTE ÕIGUSALKTIDE OLEMUS? Sissejuhatus ELi õigus on jaotatud esmasteks ja teisesteks õigusaktideks. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks kõigile ELi meetmetele. Teisesed õigusaktid tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest. ELi tavapärast otsuste tegemise protsessi nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. See tähendab, et otse valitud Euroopa Parlament peab heaks kiitma ELi õigusaktid koos nõukoguga (27 ELi liikmesriigi valitsuse esindajad). Komisjon koostab ja rakendab ELi õigusakte. Põhiseisukohad Teisene õigus · Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. · Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: · * Määrused *direktiivid *otsused *soovitused ja arvamused 1. Määrused (regulations) · On suunatud määramatule h...
1.Aastaarvud . * 1. sept. 1939- 2.sept. 1945 : Teine maailmasõda. * 7 dets. 1941 : Ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. * 8-9 mai 1945 : Võidupüha, saksamaa kapituleerus, berliin langes. 9 mai lõppes sõda nõukogude liidu jaoks. *29sept. 1988: müncheni kokkulepe *6 juuni. 1944: avati teine rinne läänes *23 august 1939: MRP leping, ja sinna juurde kuulu ülisalajane lisaprotokoll. *22 juuni 1941 : Saksamaa tungib kallale NL algab suur isamaa sõda. 2. Nimed . * Aadolf H.: Saksamaa diktaator e Fürer. * Truman: Ameerika president. Laskis visata tuumapommid jaapanile. *Roosevelt: USA president 2. Ms *Stalin: NSV liidu diktaator, kommunistliku partei juht. *Churchill: Suurbritannia peaminister *Mannerheim: Soome sõjavägede juht, juhtis soomet talvesõjas venelaste vastu. 3. mõisted * Talvesõda: sõda Soome ja Venemaa vahel 1939nov-1940märts. Soome hakkas NSV liidule vastu ja säilit...
1. Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg? Balti erikord lõpetati, venestamine, revolutsiooni tulemus. 2. Näiteid Eesti majanduse moderniseerimisest. Industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng, poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine. 3. Millised tööstusharud Eesti majanduses said valitsevaks? Tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk. 4. Kuhu tekkisid nende harude vanimad ettevõtted? Raudteevõrgu lähedale, suurematesse linnadesse. 5. Miks hakati looma ühistuid? Et tõsta talude konkurentsivõimet. 6. Millega oli seotud põllumajanduses üleminek piimakarjandusele? nõudis suuri investeeringuid ja sellega tegeldi mõisates, see oli orienteeritud Peterburi turule 7. Milles se...
Kaspar Moik 12a Kas Versailles rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli mõistlik tegu? Viis aastat pärast esimese maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atendaati kogunesid Pariisis Versailles' lossis sõja võitnud riigid, et pidada kohut kaotajate, eesotsas Saksamaa üle. Rahukonverentsist võttis osa ligi kolmkümmend riiki ning kaotajaid sinna ei kutsutud. Tähtsamad otsused Saksamaa edasise saatuse kohta otsustasid Prantsusmaa, Inglismaa ja USA, aga kas need otsused ka mõistlikud olid? Kuna Saksamaad peeti sõja alustajaks ja ta ka kaotas esimese ilmasõja, siis taheti temast peale sõda viimast välja pigistada. Võitjariigid mõtlesid vaid oma huvidele ning unustasid selle, et tulevikus võib Saksamaa kosuda ning üritada kättemaksu. Rahutingimused olid sellisele võimsale riigile nagu Saksamaa väga karmid. Nimelt üks kaheksandik ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool EMOTSIOONIDE MÕJU OTSUSTUSPROTSESSILE JUHTIMISES Analüüsiv referaat Juhtimine Juhendaja: Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.OTSUSTUSPROTSESS..........................................................................................................4 2. EMOTSIOONID.........................................................................................
1 EUROOPA LIIDU ÕIGUSSÜSTEEM Euroopa Liidul on oma õigussüsteem ja õigusaktid: peamised eeskirjad ja põhimõtted on sätestatud aluslepingutes. EL võib võtta vastu õigusakte, mida liikmesriigid peavad järgima ja kohaldama. ELi õigus on siduv ja üldsusele kättesaadav kõikides ELi ametlikes keeltes. EUR-Lex veebisaidi kaudu saab kasutada ELi õigusaktide terviktekste kõikides nimetatud keeltes ja otsida teatavaid õigusakte. ELi õiguse allikad ELi õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus ja teisene õigus. Esmase õiguse moodustavad lepingud, millega sätestatakse Euroopa Liidu õigusraamistik. Teisene õigus koosneb nende lepingute alusel vastuvõetud õigusaktidest, nagu määrused, direktiivid, otsused, kokkulepped ja lepingud. Peale selle on olemas ELi õiguse üldpõhimõtted, Euroopa Liidu Kohtu kujundatud kohtupraktika ja rahvusvaheline õigus. ELi õigu...
Diktatuur või Demokraatia? Diktatuur või Demokraatia, kumb on parem riigikorraks ja milline mitte? Demokraatia on see, kui võim kuulub rahvale, aga kui võimul on ainuvalitseja siis see on diktatuur. Mõnikord võib diktatuur olla hea, sest kui üks inimene otsustab, siis tulevad otsused kiiremini ja rahvas ei vaidle nendele vastu, aga see võib tekitada olukorra, kus see diktaator ei teeni rahva/riigi huve ja seega on demokraatia parem, kuna rahvas saab ise otsustada või siis valida inimesed, kes neid otsuseid teevad. Kui need otsused rahvale ei sobi, siis saavad nad seda oma häälega valimistel näidata, ideaalis. Vanemal ajal oli diktatuur väga levinud, aga need ei teeninud tihti rahva huve ja seega tekkis nende kõrvale teine riigikord: demokraatia. Demokraatia tulekuga muutusid olukorrad paremaks, inimesed olid võrdsemad. Tänapäeval esineb demokraatiat rohkem kui diktatuuri, jah, diktatuur on mõnikord hea, ...
Eesti demokraatia on nõrgenenud Eesti Vabariigi põhiseaduses seisab punkt, mis ütleb ,,Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas". Kuigi selles seisab, et rahvas on riigivõimu kõrgeim kandja, ei ole see tegelikult nii. Seda õigust on piiratud, mis tähendab, et rahvahääletuse toimimise üle otsustab ainult Riigikogu. Nii tulebki välja, et Eestis ei ole päris demokraatlik riik, vaid meil kehtib esindusdemokraatia, mis tähendab seda, et Riigikogu liikmed võivad sõna võtta kogu rahva eest, lähtudes ainult iseenda tõekspidamistest. Kuid rahvas on sellega rahul, sest usaldame Toompea lossis vastu võetud otsuste õigsust. Sageli on aga väidetud, et Riigikogu on maandunud nn kummitempli rolli, mis tekitab meis suurt pahameelt. Kui tõsiseks on see olukord muutunud ning kuidas on võimalik situatsiooni reformeerida ? Viimastel aastatel on sagili väidetud, ...
M Koppel TARNEAHELA JUHTIMINE Ettevõtte tarneahel- mis see on? Õppejõud Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärk on tutvustada ettevõtete tareneahela mõistet logistikas. Töös tuleb juttu tarneahela mõistest, tarneahela juhtimisest ning ettevõtte tarneahelast X ettevõtte näitel. Ennem kui hakkan kirjutama ettevõtte tarneahelast, tuleb teada, mis on siis ültse tarneahel? Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on klendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva trantspordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga.Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on klendi rahuldamine.See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva trantspordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga. Teiseks mõiste seletuseks leidsin, et...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
