Tallinna Polütehnikum Interneti otsingumootorid REFERAAT Henri Muldre Arvutid ja arvutivõrgud KPE-12 Juhendaja: Luisa Pani Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Otsingumootor ehk otsimootor on programm (tavaliselt otsinguprogrammide- andmebaaside süsteem), mille abil saab Internetis veebis infot leida. Otsimootor otsib kindlate tunnustega andmeid veebist ja FTP-serveritest. Päringu vastused esitatakse nimekirjana, mis võib koosneda viidetest veebilehtedele, piltidele, dokumentidele, videotele jt objektidele võrgus. Otsingumootori otsitavaks informatsiooniks võib olla kellegi Facebook'i konto, perekonnanimi, sünniaasta või kasvõi elukoht (muidugi selline info rikub inimese privaatsust) või näiteks millal Steve Jobs on sündinud. Peaaegu kõik on võimalik teada saad...
Orav (Sciurus vulgaris L ) Regiina Männiste Valgamaa KÕK KVK-1 2009 Sisukord: Orava välimus Toitumine Pesaehitus Sigimine Pojad Koht ökosüsteemis Otsingumootorid Kes on orav ja milline on tema välimus: Orav on imetaja. Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastikujuurde kuuluvad kõrvapintslid. Kehapikkus 20...25 cm, saba 19...31 Kehamass:170...400 g Toitumine: Oravad on segatoidulised. Oravad toituvad: pähklitest, taimede seemnetest, tigudes, lindude munadest meelsasti ka lindude poegi. Suve teiselpoolel korjab orav endale toiduvarusid. Orav peidab toiduvarud puuõõnde või sambla alla, kust need hiljem lõhna järgi üles otsitakse. Pesaehitus: Ora...
TEADUSINFO OTSING INTERNETIS Kärt Miil ja Vilve Seiler http://moodle.ut.ee/opiobjektid/mkursus/infootsing/ Ettevalmistus infootsinguks Enne otsingu alustamist eraldage oma teemast olulised mõisted ning koostage iga mõiste kohta nimekiri sõnadest ja väljenditest. Päringu sõnastamisel tuleb arvestada: · sõnade erinevat kirjaviisi (organisation organization), · kasutatavaid lühendeid (european union eu), · sõnade ainsuse ja mitmuse vorme. Päringu koostamine Päringu sõnastamisel on oluline otsingusõnade oskuslik kombineerimine, et piiritleda teema võimalikult selgelt ja täpselt. Selleks saab kasutada järgmisi tehnikaid: Boole'i loogikaoperaatorid Ühendades otsisõnu Boole'i loogikaoperaatoritega AND, OR või NOT saab otsingut piirata või laiendada. AND piirab otsingut OR laiendab ...
Veebileht kui firma suhtlemisvahend Mida ütleb veebilehe disain ettevõtte kohta? Ikka veel jääb internetis kolades silma aegunud ja mitte just eriti kena disainiga veebilehti. Sellest kehvem on vaid see, kui ettevõttel polegi oma kodulehte. Muidugi on variant praegu kogu oma firma internetitegevus Facebooki fännilehele koondada, kuid igal soliidsel ettevõttel peaks ikkagi olema oma spetsiaalne veebileht. Koduleht ei pea olema loomulikult tipptasemel multimeedialehlihtne navigeerida. Keegi ei taha ju endale kohutava välimusega reklaamsilti, milleks siis omada koledat veebilehteekülg, kuid veebileht on siiski osa ettevõtte kuvandist ja seega olema silmale kena vaadata ja lihtne navigeerida. Keegi ei taha ju endale kohutava välimusega reklaamsilti, milleks siis omada koledat veebilehte. Ka infolehekülg võib olla huvitav Loogiline on, et suurem osa veebilehti sisaldab põgusat infot firma asukoha ja telefonide/e-mailide...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Interneti turundus ja sotsiaalvõrgustike tutvustus Õppeaines: SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 41 Üliõpilane: Viljo Kokla, Tõnis Pihlak, Andrei Vaht Juhendaja: A. Kaldoja Tallinn 2010 Sisukord Interneti turundus võimaluste tutvustus................................................................................................3 Tasuta külastatavus otsingumootoritest...........................................................................................3 Klikipõhine reklaam........................................................................................................................3 Bännerreklaam.................................................................................................................................4 Suhtearendus ja usal...
Keeleline mitmekesisus Kas meie, ühiskond, peaksime keelelist mitmekesisust pigem eemal hoidma või vastupidi, kasutama selle häid külgi ning olema rahul sellega, mis meil olemas on? See on iga kultuuri, riigi, iga üksikult loetava inimese põhimõtete ja eesmärkide edastaja. Meie Maailm on kujunenud nõnda, et igas piirkonnas Maal on erinev, oma laadi keel. Täpselt see paneb eristama meid teistest. Keeli on hoopis erinevaid või teinekord sarnaseid. Esiteks on keeleline mitmekesisus väga oluline ja annab inimestele midagi, mida õppida ja arusaada. On väga hea omandada emakeelt ning kindlasti ka võõrkeeli. Need tagavad meile võimaluse tulevikus areneda ja elus midagi suurt luua. Igal keelel on oma kultuur, nägemus, vaated ja hoiakud ehk kogu keelelise taust. Meil on mugav reisida ja tööd teha kui me oleme teadlikud teiste keelte eripärasustest ja mõistame neid. Keelte mitmekesisus arendab ka meie mälu ja arendab mõtlemist. Me ...
REFERAADI KOOSTAMISE ABC Annaliisa Lõoke Maidla kool Kirjandus 7.klass III kooliaste MIS ON REFERAAT? Ettekanne, sisu lühiesitus antud õppeaine mingis valdkonnas. Info kogumine Info üldistamine Korrektne väljendusoskus Õige vormistamine REFERAADI KOOSTAMISE ETAPID Otsi vajalikku kirjandust Vali teema Koosta referaadi kava Kirjuta algvariant ( mustand ) Viimistle teksti Vormista korrektselt PLANEERI OMA TÖÖD TÄHTAEG! TEEMA VALIK Teema annab õpetaja Vaba valik Teema olgu konkreetne Väldi teemast möödakirjutamist REFERAAT PEAB VASTAMA TEEMALE! KUST SAAB MATERJALI Liigikataloog (aimekirjandus) Artiklite kartoteek Elektronkataloog ( ESTER) Elektrooniline aineregister (Eesti Loodus) Internet Veebi indeksid (NETI; YAHOO!) Otsingumootorid...
Internetiga seotud mõisted otsida vastused järgmistele küsimustele: 1. Abiks on internet (peatükkid 2,3,8 ) http://et.wikipedia.org/wiki 2. Mis aastal hakati kasutama väljendit Internet? Väljendit Internet hakati kasutama aastal 1973. aastal. 3. Mis on Internet? Internet on 70.ndate aastate lõpus loodud andmesidevõrk, mille funktsiooniks on ühendada erinevaid arvutivõrke ja arvuteid. 4. Mis on KKK(FAQ)? Tooge näide. KKK tähendab korduma kippuvaid küsimusi. 5. Millist protokolli kasutatakse infovahetuses? http (Hypertext Transfer Protocol) 6. Milleks on vaja IP aadressit? IP aadress identifitseerib Internetti ühendatud seadme. 7. Mis on DNS ülesanne? DNS tõlgib domeeninimed Internetis kasutavateks IPaadressiteks. 8. Mille abil saab luua In...
Интернет учебными материалами - õppematerjalid энциклопедиями - entsüklopeediad Сайт/любимые сайты - Sait / lemmiksaidid Пользоваться - kasutama Ссылка - Link я пользуюсь ты пользуешься Проводить время - Aega veetma он/она пользуется я провожу мы пользуемся ты проводишь вы пользуетесь он/она проводит они пользуются мы проводим Все люди пользуются интернет-банком и электронной почтой. вы проводите ...
HIND Hind on ainuke element turunduses, mis toodab kasumit. Tänu sellele omab ta suurt tähtsust kogu turunduses ja konkurentsis. Hind on väärtuste summa, millele tarbija on valmis oma raha kulutama. Hinda kujundavad ettevõtte kulud, konkurents, erinevad poliitilised piirangud, tarbija väärtus toote kohta. Hinda saab tõsta vastavalt tarbija hinna tundlikkusele ja toote kvaliteedile. Ettevõtte eesmärgiks on alati kasum ja toote müük. Tihti ei ole kampaania eesmärgiks kasum vaid näiteks ladu tühjendada või turgu suurendada. Hinda kujundavad väärtuspõhine, kulupõhine ja konkurentsipõhine hinnakujundus. Kulupõhine on enimlevinum, millele pannakse oma kasumi protsent juurde. Väärtuspõhine on kliendi vajaduste ja väärtuste väljaselgitamine ja nende rahuldamine. Tihti on toote margil juba tuntus olemas, mis võimaldab ettevõttel selle toote hinda tõsta, ilma, et ta kaotaks tarbijaid. Konkurentsipõhilist hinnakujundust kasutavad enim ettevõtteid...
Kristjan Raud 22.okt. 1865 19.mai 1943 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu · Kristjan Raud sündis 22.oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru Jaagupi kihelkonnas. · Tal oli kaksikvend Paulus(kunstnikuna tuntud kui Paul Raud) · Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru- Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Rivo Haavandi, Mikk Nigu, Triin Tillart EP 1 KUIDAS ORGANISEERIDA ENDA INFOT Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2009 1. GRUPI ENDA MÕTTED · MS Exelis on võimalik koostada ülevaatlikke graafikuid, süstematiseerivaid tabeleid, valemid, loetelud infot koondada. · Informatsiooni salvestamine, näiteks selle kirjutamine märkmikku. · Info peab olema uuendatud, et see oleks väärtuslik. · Internet üleüldine ja kõigile kättesaadav andmebaas. Internet on vaba ja see ei ole mitte kellegi kontrolli all. Internetile ei ole seatud piiranguid ja tsensuure. (Wikipedia, foorumid, blogid, Youtube, kommentaarid). Näiteks Wikipedia on üleüldine entsüklopeedia kuhu kõik saavad lisada täiendavat informatsiooni. · Arvutites olev...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduste instituut Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava SOTSIAALSED JÄRJEHOIDJAD Referaat Autor: xxx Tartu 2015 SISUKORD SOTSIAALSED JÄRJEHOIDJAD....................................................................................... 1 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 1.SOTSIAALSETE JÄRJEHOIDJATE OLEMUS...............................................................4 2.SOTSIAALSETE JÄRJEHOIDJATE KASUTAMINE........................................................5 3.SOTSIAALSETE JÄRJEHOIDJATE AJALUGU...............................................................6 3.1.Pinterest............................................................................................................ 6 3.2.St...
Reklaamid kui internetis edu saavutajad Tänapäeval on reklaamid kõikjal meie ümber. Telekas, raadios, linnatänavatel ja isegi ühistranspordis ja autodel . Reklaamid on juba osake meie ühiskonnast ning laieneb iga aastaga . Reklaamid ise on kas mingit toodet või teenust tutvustav video, pilt või heli. Reklaami eesmärkideks saab pidada tarbija ligimeelitamist ja toote või teenuse teadlikkuse edendamist, mõlemate juhtude puhul on tegu turundusliku eesmärgiga . Reklaamid võivad olla ka manipuleerivad ning neid saab liigitada mitmeti: meediakanalite, teemade/valdkondade, piirkonna ja tellijate järgi. Kuidas sai interneti reklaamidest multi-miljoni dollariline tööstusharu? Interneti tulekuga on enamus paberkandjatel olevatest reklaamidest kolinud üle netiavarustesse ning sellest on saanud multi-miljoni dollariline tööstus. Emaili teel saadetava reklaami nimeks pandi “spämm” ning selle loojaks oli Gary Thuerk. Maailma esimeses spämm emailis ...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Turunduse eriala EV-2-S-E-tar Mait Adoma Reklaam internetis- selle plussid ja miinused Ainetöö Juhendaja Priit Tannik Tartu 2012 Reklaam internetis- selle plussid ja miinused SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................3 1. Reklaami ajaloost.............................................................................4 2. Reklaam internetis............................................................................5 3. Internetiturunduse jagunemine..............................................................6 4. Reklaamivõimalused internetis.............................................................7 4.1 Bännerreklaam.........
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond GOPRO Referaat Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. TARKVARA OMADUSED......................................................................................... 4 2. TARKVARA RAKENDAMINE.................................................................................. 8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 11 Viidatud allikad............................................................................................................... 12 Lisa 1. Näidisekraanipilt..............................................................................................14 Lisa 2. Töö täpsustus..............................................................................
Eesti keele õpik 5. klassile Liisi Piits, Kaja Sarapuu, Terje Varul 2012 Õpikust ei ole ilmunud e-tundi ega digiversiooni. 1.Põhjalikuma vaatluse all on õpikus sõnavara, häälikuõigekiri, suur ja väike algustäht, jutu ning arutluse kirjutamine, käänamine ning lausete liigid. 2. Iga peatükk algab sissejuhatusega, mis pakub teemaga seotud sõnavara- ja arutlusülesandeid, ning lõpeb suurema, teemat kokkuvõtva tööga. Alapeatükid algavad enamasti lühitekstiga, mis näitab, kuidas õpitav keelenähtus tekstis avaldub. Sellele järgnevad selgitused, reegel, näited ja rohkesti ülesandeid. Ülesannete asetus on üleminekuga kergemalt raskemale. 3. Õpiku teemad on valdavalt päevakajalised, kuid leidub ka mõnes valdkonnas vananevat infot. Nimelt meie kiiresti muutuvad infoajastus vahelduvad tihti slängsõnad, otsingumootorid, programmid ning internetikeskkonnad (täiustuvad või tekivad vanade asemele uued). Seega võib ka õpikust leida veidi aegunud nä...
22. September 2010 Gina Kilumets ... moodustub kogumist: teadmised, oskused ja hoiakud informatsiooni leidmiseks, hindamiseks ja kasutamiseks. Infovajaduse äratundmine Sobivate allikate määratlemine Edukate infootsingu strateegiate kasutamine infoallikate leidmine ja valik informatsiooni ja infoallikate hindamine leitud informatsiooni korrastamine informatsiooni ja infoallikate kasutamine ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks Digitaalne kirjaoskus (digital literacy) võime mõista ja kasutada arvutite edastatud informatsiooni, mis pärineb paljudest allikatest ning on esitatud mitmesuguses vormis. Raamatukogukirjaoskus (library literacy) oskus efektiivselt orienteeruda ja kasutada raamatukogu inforessursse. Meediakirjaoskus (media literacy) oskus kasutada massimeedia allikaid võimalikult täielikult. Lisaks näiteks: computer literacy, internet literacy, ...
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.MIS ON INTERNET?........................................................................................................4 1.1 Interneti ajaloost................................................................................5 1.2 Interneti kasutusvõimalused..................................................................6 1.3 Interneti ohud....................................................................................7 2.UURIMISE LÄBI...
Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused 1. Mis on infoühiskond? Ei ole olemas üldist definitsiooni, on vaid üldaktsepteeritud peamised seaduspärad. Infoühiskond on ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga; ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja universaalsel digitaalkujul teatud seadmete abil; Infoallikad ja infootsing, ühiskond, kus peaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga, mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid; ühiskond, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse; ühiskond, kus kogu inimtegevus on üles ehitatud võimalikult ratsionaalselt eeltoodud põhimõtteid aluseks võttes 2.Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5) Defineerimisel eristatakse 1.Tehnoloogiline tehnoloogiline innovatsioon 2.Tööalane...
1 PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus VEEBILEHT – INFO IDAMAISE TANTSUTRUPI HESSA KOHTA JA TREENINGUTE BRONEERIMINE LÕPUTÖÖ Juhendaja: Pärnu 2013 2 Sisukord Lühendite loetelu ja sõnastik.......................................................................4 Sissejuhatus................................................................................................. 6 1.Analüüs..................................................................................................... 7 1.2 Idamaine Tantsutrupp Hessa..............................................................7 1.3 Probleemi kirjeldus.................................
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uurit...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Avalikud ja konfidentsiaalsed andmed, privaatsus internetis Talis Tobreluts Tartu 2014 Tänapäevaste kommunikatsioonilahenduste kiire areng on viinud selleni, et igapäevaselt tekib üha enam töödeldavaid andmeid, mistõttu puututakse järjest aktiivsemalt kokku näiteks isikuandmete töötlemisest tulenevate riskidega. Seadus annab üldjuhul inimesele küllaltki suured õigused enda privaatsust kaitsta, kuid teatud juhtudel võib see olla keeruline või on isikuandmete avaldamine koguni põhjendatud. Sellele, mis on üldse isikuandmed ja millised riiklikud või rahvusvahelised seadused või normid tegelikult inimese privaatsust kaitsevad, otsib vastuseid käesolev essee. Millised on inimese võimalused oma privaatsust kaitsta? Esite...
1. Mis on äriprotsess ja mis on äriprotsesside optimeerimise eesmärk organisatsioonis? Äriprotsess-seotud tegevuste kogum, mille tulemusena saavutatakse organisatsioonile, organisatsiooni äripartneritele ja/või klientidele kasulik teenus või toode. Äriprotsesside optimeerimisega on võimalik saavutada: Klientide rahulolu, kulude vähendamine, lühem aeg tulemuse saavutamiseks, parem kvaliteet, eristumine konkurentidest, kõrgem personaalne produktiivsus. 2. Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja teadmus? Andmeelement - väikseim tähendust omav infoüksus. Informatsioon - selliselt organiseeritud andmed, et andmed omavad tähendust. Teadmus - selliselt organiseeritud ja töödeldud andmed ja/või informatsioon, et andmetest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. Seostumine: informatsioon koosneb andmeelementidest ja teadmus informatsioonist. 3. Mis on IT arhitektuur? IT arhitektuur on tervik...
1. Mis on äriprotsess ja mis on äriprotsesside optimeerimise eesmärk organisatsioonis? - Äriprotsess on seotud tegevuste kogum, mille tulemusena saavutatakse organisatsioonile ja klientidele kasulik teenus või toode. Äriprotsesside optimeerimisega on võimalik saavutada: klientide rahulolu, kulude vähendamine, parem kvaliteet, eristumine konkurentidest. 2. Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja teadmus? - Andmeelement on väikseim tähendust omav infoüksus. Informatsioon (information) andmed mis omavad tähendust. Teadmus, teave töödeldud andmed millest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. 3. Mis on IT arhitektuur? - IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist, IT rakenduste arhitektuurist ja tehnoloogia arhitektuurist koos nendevaheliste seostega. Eesmärk on äriliste otsuste toetamine ja hõlbustamine. 4. Mis on IT infrastruktuur? - IT infrastruktuur hõlmab infotehnoloogili...
RAKVERE AMETIKOOL KEEVITAJA Rando Pajula KEEVITAMINE Referaat Rakvere 2010 1 Keevitamine Keevitus (protsess) kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, klaasi, komposiite jm. keevitamist kasutatakse ka pealesulatuseks. Kaarkeevitus on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulamis, õmblusmetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Keevitatavad metallid võivad oma keemilise koostise poolest olla kas ühesugused või erinevad. Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke f...
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik...
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgema...
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kes on tööturul osalevad noored?.......................................................................................4 1.1 Välismaal töötavad noored........................................................................................5 2. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid....................................................................................6 2.1 Töösuhted alaealistega..............................................................................................6 2.2 Tööaeg ja puhkeaeg..................................................................................................7 2.3 Puhkus.......................................................................................................................7 3. Noorte võimalused t...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Interneti turundus Referaat turundusest Juhendaja: dots. Ann Vihalem Tallinn 2004 Sissejuhatus Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse maailmaga hakkasid arenema ka uued ärivõimalused ning ka interneti turundus. Interneti turundus kui mõiste muutus aktuaalseks üheksakümnendate aastate teisel poolel. Kui kaheksakümnendatel aastatel oli Internet suhteliselt tundmatu mõiste, siis üheksakümnendate algul hakkas ta järjest populaarsust koguma, saades laialdaselt kasutatavaks selle kümnendi keskpaigas. Eestis sai Interneti laiem populaarsus a...
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Tarkvara...................................................................................................................................... 2 Tarkvara eri liigid........................................................................................................................4 Jaosvara...................................................................................................................................4 Proovivara............................................................................................................................... 4 Vabavara................................................................................................................................. 4 Miks kasutada legaalset tarkvara?.................................................
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ......………………….…….....…7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ……….…..…..9 II S ü n t e...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ......
SK(public relations)- rakenduslik sots teadus, o- sotsioloogia haru, milles panus ka süsteemiteooria, organisats Cutlip- Sk sots funkts on täidetud, kui ignorantsus, sundimine ja järelandmatus on asendatud teadmiste, teooria, kommu, psühholoogia, sotspsü, mänguteooria jt valdkonnad. kompromissi ja kohandumisega. Sk peab reag ühiskonna vajadustele. Aitab anal, tõlgend avalikku arvamust; annab nõu juhtkonnale; aitab arendada olemasolevaid orgsiseseid Grunig ja Hunt- 4 mudelit kommu ja sk analüüsimiseks (kasut mesotasandil- o- tasand). SK kui kommu projekte; uurib, juhendab, hindab organis teostatavaid programme; planeerib ja aitab kaasa avalikkuse juhtim organis ja tema sihtgr vahel. 1984. hoiakuid organis soodsas suunas. Grunig- meisterlikkuse teooria- tänane üldteoori...
Abja Gümnaasium Tõnis Liiber E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS Referaat Abja-Paluoja 2010 2 SISUKORD Abja Gümnaasium..........................................................................................................1 Tõnis Liiber................................................................................................................ 1 Abja-Paluoja 2010..........................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.E-ÕPPESÜSTEEMI TEOREETILINE KÄSITLUS.................................................. 5 1.1.E- õppesüsteemi olemus .........................
AINE E-TURUNDUS (TMM1060) KORDAMISKÜSIMUSED KOOS VASTUSTEGA Kordamisküsimused Sisukord Kordamisküsimused ................................................................................................................................................ 1 Mis on e-turundus ja milline on selle roll ettevõtte turundusmeetmestikus .............................................. 2 Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Põhjenda ........................................................ 2 Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e-turunduses .............................................................. 2 Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja kuidas seda lahendada? ................................................................................................................................. 2 Olulised murdepunktid Interneti arengus turundusk...
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti. Bait – arvutite...
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraama...
1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt. Et mõista, mis kuulub privaatsusõiguse kaitsealasse, tuleb esmalt aru saada, mis on privaa...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid .........................................................................
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano ...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
