Otsekõne saatelause võib paikneda otsekõne ees või järel, ka otsekõne sees (saatelausega katkestatud otsekõne): 1) saatelause + otsekõne: Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees. Otsekõne võib koosneda mitmest lausest. Siis haaravad jutumärgid kogu lausutud teksti.
Otsekõne Otsekõnes on edasi antud kõneleja täpne sõnastus. Et lugeja saaks teada, kes räägib, lisatakse otsekõnele saatelause. Saatelause võib paikneda 1. otsekõne ees, nt Ema ütles: „Nägin eile põnevat filmi.” (Saatelause: „Otsekõne.!?”) 2. otsekõne järel, nt „Nägin eile põnevat filmi,” ütles ema. („Otsekõne,!?” saatelause.) 3. otsekõne keskel, nt „Nägin eile põnevat filmi,” ütles ema, „ja soovitan seda sinulgi vaatama minna.” („Otsekõne,!?” saatelause, „otsekõne.!?”) NB! Otsekõne lõpus võib olla ka hüüumärk või küsimärk. Kaudkõnes on mõte edasi antud kellegi teise sõnastuses, nt Ema ütles, et ta nägi eile põnevat filmi. Üte Üte on pöördumissõna, mis näitab, kelle või mille poole lauses pöördutakse. Üte eraldatakse alati muust lausest koma(de)ga. Üte on alati nimetavas käändes. Üte võib paikneda lause algul: Katrin, kus su koolikott on? lause keskel: Ära söö kommi, kallis Juku, see rikub su hambaid! lause lõpus: Võta ...
Kaudne kõneviis Kaudne kõneviis ehk kvotatiiv väljendab kaudset (st kelleltki kolmandalt kuuldud) teatelaadi, nt Laps jonnivat väga palju. Ta nägevat tööga suurt vaeva. · Kõneleja ei võta ise öeldu suhtes seisukohta, vaid edastab kelleltki teiselt pärineva info koos tõeväärtushinnanguga. · Kaudse kõneviisiga võib väljendada ka seda, et kaheldakse öeldu sisus. nt Nad olevat ära kolinud. · Enda kohta käivaid väiteid kvotatiivis esitades näidatakse, et need ei ole esitaja veendumustega kooskõlas. nt Mina ei oskavat naelagi seina lüüa. Ma ei teadvat sellest loost midagi. · Kvotatiivi tunnus on vat, nt söövat, vaatavat · Kaudsel kõneviisil on kaks aega olevik ja üldminevik. o Olevik: nägevat, rääkivat. o Üldminevik: olevat näinud, olevat rääkinud. Kvotatiivi funktsioonis toimivad mõningad tarindid ja vormid, millel on en...
ÜTE on pöördumissõna, eraldatakse (koos juurdekuuluvate täienditega) komadega, nt Kus sa, armas väikevend, oled? Lapsed, lähen tööle! OTSEKÕNE Saatelause: „Otsekõne.(!)(?)” „Otsekõne,(!)(?)” saatelause. „Otsekõne,” saatelause, „otsekõne.(!)(?)” KAUDKÕNE OTSEKÕNE: „Tule siia!” ütles ema. KAUDKÕNE: Ema ütles, et ma tuleks siia. Kaudkõnes küsilauses „et-i” ei ole, nt OTSEKÕNE: Ta küsis: „Mis sina siin teed?” KAUDKÕNE: Ta küsis, mis ma siin teen. ÜLESANDED HARJUTAMISEKS. 2. Lisa puuduvad kirjavahemärgid ja saatelaused sinna, kuhu pead vajalikuks. * Ahv tuleb loomaaia direktori jutule Mina ei saa enam jänese ja kaelkirjaku lähedal elada Miks Jänes räägib päev läbi anekdoote ja kaelkirjak naerab öö otsa nende peale * Filmilaos krõbistavad kaks hiirt filmilinti närida On sul hea film Raamatuna oli parem * Ema hakkas tube koristama ja saatis pojad õue mängima Mõni minut hiljem kostis sealt väiksema nutt. Mis seal lah...
1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu ra...
Otsekõne Saatelause Otsekõne 1. Saatelause : Otsekõne .!? Õpetaja ütles : , Avage vihikud ja täitke lüngad esimesest ülesandest 2. ´´Otsekõne , ´´ saatelause . ´´Avage vihikud ja täitke harjutuse lüngad, ´´ ütles õpetaja 3. ´´Otsekõne , ´´ saatelause, ´´otsekõne´´ . ! ? ´´Avage vihik, ´´ ütles õpetaja, ´´ja täitke harjutuse lüngad.´´ Lauselühend Lauselühend peasõnaks on tegusõna käändeline vorm: · Ma tegevusnimi (- ma, -mas, -mast, -maks, -mata ) · Da tegevusnimi (-da, -des) · Nud, -tud kesksõnad · V, -tav kesksõnad Lauselühendi kirjavahe märgistamine sõltub suuresti peasõnast Kirjavahemärgid ja reeglid 1. Täiendilisi (missugune ? milline? ) Nud, - tud, v tav, lauselühendeid komaga ei eraldata. N. Hirmust hullunud loom jo...
Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder ...
KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka Vennas on väike, kuid tubli. LAUSE liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. 2. KOON Koondlauses (mitu samale küsimusele Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo. LAUSE osa järel koolon, kui järgneb loetelu. Loetelu järel on mõttekriips, kui Alo, Ilo ja Ülo-- kõik nad olid järgneb kokkuvõttev osa. süüdi. Kui kokkuvõttev sõna puudub, pole ka Süüdlased olid Alo, Ilo ja Ülo. koolonit ega mõttekriipsu. matrjoska ...
Kaudkõne inglise keeles Aegade nihe 1.tuleb teha aegade nihe olevikust lihtminevikku ja muuta asesõnad. Asesõna muutumine Saatesõna Otsekõne: Colin said, ,,I like Scotland very much. Kaudkõne küsimus Kaudkõne: Colin said that she liked Scotland very much. (Kui lause on juba minevikus tuleb see panna perfekti minevikku. William Shakespeare (1564-1616) wrote plays. Jacqueline Wilson (born 1945) has written many books about teenage girls.) 2.Kui otsekõne saatelause on minevikus (said), siis nihkuvad kaudkõnes kõik ajavormid mineviku suunas. Minevikus: Mary said, ,,I am reading a fantasy novel by C.S.Lewis. Perfekti minevikus: Mary said (that) she was reading a fantasy novel by C.S.Lewis. She said, ,,I have ...
Kirjavahemärgistamine Kordamine 6. klass Harjutus 1 Moodusta KOLM koondlauset, kus 1. lauses oleks kasutatud ainult komasid; 2. lauses oleks kasutatud koolonit; 3. lauses oleks kasutatud mõttekriipsu. Harjutus 2 Moodusta VIIS liitlauset, kus 1. oleks kasutatud sidesõna sest; 2. oleks kasutatud sidesõne et; 3. oleks kasutatud siduvat asesõna kes/mis (kelle/mille, keda/mida, jne); 4. oleks kolm osalauset; 5. oleks neli osalauset. Harjutus 3 Moodusta üttega KOLM lauset, kus 1. oleks üte lause alguses; 2. oleks üte lause keskel; 3. oleks üte lause lõpus. Harjutus 4 Moodusta otsekõnega KOLM lauset, kus 1. oleks saatelause otsekõne ees; 2. oleks saatelause otsekõne järel; 3. oleks otsekõne katkestatud saatelausega.
EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS Elusolendite Pärisnimed Üldnimed Mart Saar, Märt, Annika inimene, loom,mees, tütarlaps, ema, koer, hobune, merisiga Loodusobektide Kohanimed Nimetused Pühajärv, Emajõgi, meri, mägi, kõrgustik, laht, Sõsarsaared, Linnamägi, juga, saar, jõgi, järv, oja Kolga laht, Annimatsi Riikide, linnade, külade, Keeled ja rahvused talude nimed emakeel, eesti keel, soome Eesti Vabariik, Rootsi keel, lätlased, venelased, Kuningriik, USA, Paide, inglased, iirlased Järvamaa, koolitare tänav, Kuud, päevad, pühad Nõuni küla, Tiirike talu august, detsember, reede, Pealkirjad ...
Komakesed 1. KOONDLAUSE - lause, kus on üks öeldis ja ülejäänud lauseliikmed korduvad. Korduvad A, S, Öt eraldatakse komaga. nt Mati, Uno, Peeter ja Tambet osalesid töömessil. Korduvad täiendid 2. Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. nt Punased, sinised, kollased ja roosad lilled õitsesid meie aias. 3. Erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Mõttetu pikaleveniv keeruline koosolek kestis 5 tundi. 4. Kui järgnev täiend täpsustab eelmis, pannakse nende vahele koma. nt Sel, 2017. aastal külastame Soomet. // Eelmine, 2016 aasta. 5. Kui täiendid on pärast põhisõna, eraldatakse kõik komadega. nt Vabariigi aastapäev, (-)pidulik, sisutihe, emotsionaalne, (-) meeldis gümnasistidele. Korduvad määrused 6. Kui määrused mõistemahult kattuvad, siis eraldatakse need omavahel komaga. nt Täna, 24. veebruaril, EV aastapäevaltoim...
LIHTLAUSE Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele. Verbikeskne lihtlause Verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab ainult tegusõnast sõltuvaid sõnu või fraase. Laiendatud verbikeskne lihtlause Laiendatud verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab tegusõnast sõltuvate sõnade või fraaside kõrval ka kogu la...
Interpunktsioon Kirjavahe märgistamine (koos näidetega) Eellugu: Koma panek sõltub lauseliikmete heast tundmisest. Eriti oluline on tunda - *Täiend -> Kuulub lauses nimisõna juurde *Määrus -> Kuulub tegusõna juurde (Millal, Kus, Kuidas? Aeg, koht, mis, kellega? *Öeldistäide -> Kuulub öeldise juurde (NB! Öeldises OLEMA vorm [Kes, mis, missugune]) I. Koondlause Lause kus üks öeldis ja korduvas lauseliikmed. 1. Korduvad sihitised, alused, öeldistäited eraldatakse ALATI komadega. N: Risto, Risto ja Risto õpivad x. Klassis. Marile meeldib vaadata Ristot, Ristot ja Ristot. NB! Öeldistäide vastab 3'le küsimusele: Kes, mis, missugune ja öeldiseks võib olla vaid olema vorm. 2. Korduvad täiendid. NB! Komaga eraldamine sõltub sellest, kas täiendid on samalaadsed või erilaadsed. 2.1 Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. Täiend Kuulub alati nimisõna juurde! N: Rohelised, sinised, lumi...
Kirjavahemärgireeglid 1.Lihtlause Lihtlause kirjavahemärgid seostuvad põhiliselt koondlausega (korduvate lauseliikmetega lihtlause). 1.1 Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. 1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii...kui ka ette koondlauses koma ei panda. Täna küsiti nii Antsu, Mallet kui ka Ennu. 1.3 Vastandavate sidesõnade aga, kuid, vaid ette paneme koondlauses koma. Ta vastas valesti, aga valjusti. 1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul. Täna õpime nimi-, omadus- ja arvsõna. 1.5 Koolonit kasutatakse koondlauses, kui loetelu ees on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda. ...
- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna jär...
Otsekõne ja kirjavahemärgid ( näited ) 10.klass 1) otsekõne ( tähis O ) 2) saatelause ( tähis S ) (1.1) S:.......................: ,, O...............................( .!? ) (2.2) ,,O..........................( .!? )" s............................ (3.3) ,,O.....................,"s.............., ,,o.................( .!? ) (4.4) ,,O....................( .!?)" s...... ,,O...................( .!? ) Näited nende joonist kohta : (1.1) Isa ütles: , Poiss, kohe kooli !" (2.2) ,, Kohe lähen !" vastas poiss . (3.3) ,,Appi", karjus naine ,,appi!" (4.4) ,,Kuhu sa enda arust lähed?" küsis ema poja käest ,, kuhu sa omaarust lähed ? ,,
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, ...
Praktiline eesti keel 1. vihik 10.klassile VÕÕRNIMED Ülakoma märgib nime põhikuju piiri, kui põhikuju lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga, või vastupidi. ·Apple'it, · Nokiat ·Skype'i, ·Google'ist · Madeleine [madleen]: Madeleine'i kook · Renault [renoo] : Renault'ga, · Versailles [versai] : Versailles' rahu, · Marat [maraa] : Marat' surm, · Bordeaux [bordoo]: Bordeaux' vein HÄÄLK VAHETUB, KUID ÜLAKOMA EI TULE. · Strasbourg (strasbuur) Strasbourgi · Marseille (Marssei) - Marseillesse · Rousseau (Russoo) - Rousseaule 11. märts 2006 · Politsei ajas laupäeva öösel Pariisis Sorbonne'i ülikooli hõivanud üliõpilased pisargaasiga välja. · Üliõpilased hõivasid prestiizse ülikooli juba kolmapäeval, et protesteerida valitsuse uue noortele suunatud tööhõiveplaani vastu, mis võimaldaks alla 26-aastastel töötada kaks aastat ilma püsiva lepinguta, vahendab ETV24 Reuter...
LISAND TÄIEND Ehk alus Aluse kirjeldus Toomas Hendrik Ilves, EV president, ....... Mitu iseloomustavat sõna -> Pikk kollane rüüsidega seelik Pikk kollane, roosa seelik Rind- ja põimlause R: __1___ ___2____. P: __1___, __2___, __1____. Lihtlause Liitlause Üttega Rindlause (____ , _____ .) Lisandiga Põimlause (_____ , sest ______ , _____.) Koondlause (: või -) ...
KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON gümnaasiumile LIHTLAUSE Lihtlause on ühe öeldisega lause. NB! Öeldis sisaldab alati verbi pöördelist vormi. Lihtlause kirjavahemärgid seonduvad koondlausega. Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam ...
1. Küsilause ja hüüdlause Küsilauses on küsisõna kohe algul. Käksiva kõneviisis on mitmuse esimene pööre kõrgstiilne nt: Lulgem üks isamaa laul! Argistiilis eelistatakse kindlat kõneviisi nt: sööme või ärme sööme. Kindel kõneviis annab käsule kõrgema kategoorilisuse kui käskiv kõneviis nt: Sa tuled kohe siia. Tavalise kategoorilise käsu väljendajad kõnekeeles on küsilauses, mida kasutatakse käsuväljendamiseks käskiva intonatsiooniga nt: Kas jätad juba järele! Kaudne käsk vormistatakse möönva kõneviisi abil nt: Rohelised kogunegu koolimaja ette. Soovlaused ehk hüüdlaused algavad sidesõnaga kui või tingivas kõneviisis verbiga nt: Kui pääseks vaevast! Võetaks meid tõsiselt! Segedased on ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standart väljendid nt: Tere hommikust! Nõrgemat käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu märki ei kasutata nt: Lähme t...
Eveli Soika Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi ...
http://www.abiks.pri.ee Kaudkõne. Kui otsekõne pealause on minevikus (said, asked), Siis toimuvad kaudkõne kõrvallauses järgmised muutused; OTSEKÕNE KAUDKÕNE I pv. (go, goes) > II pv. (went) do/does + I pv. (eitav lause) > did + I pv. (do/does not go) > (did not go) do/does + I pv. (küsimus) > II pv. (do you go...?) > (if I went) II pv. (went) > had + III pv. (had gone) did + I pv. (did you go...?did not go) > had + III pv.(had/not/gone) have + III pv. (have gone) > had + III pv. (had gone) shall, will > should, would am, is, are > was...
INTERPUNKTSIOON I KOONDLAUSE Koondlause on lause, milles on üks öeldis ja korduvad lauseliikmed (korduda võivad sihitis, alus jne aga kui lauses on mitu öeldist, on ta juba liitlause) 1. Korduvad alused (A), sihitised (S) ja öeldistäited (Öt) eraldatakse ALATI komaga. nt Mart, Joosep, Kert ja Kätlin olid tublid, ideederohked, elavad. (alused, öeldistäited) nt Taavi armastas Tiinat, Marit, Tiiut ja Aivit. (sihitised) 2. Korduvate täiendite puhul tuleb mõelda, kas need on samalaadsed või erilaadsed. • Erinevaid omadusi väljendavaid/erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Erinevad keerulised mitmetahulised ideed läksid luhta. • Samalaadsed täiendid eraldatakse komadega. nt Kollased, punased, sinised ja mustavalgekirjud roosid meeldisid Joosepile. • Kui täiendid on lauses pärast põhisõna, siis eraldatakse need, olenemata laadist, alati komadega. ...
Kirjavahemärgid Mõisted Rindlause - on liitlause, kus on korduvad lauseliikmed. NB! Aga, kuid, vaid, ent. Lisand - nimisõnaline täiend, on põhisõna ees/järel ,,kui" lisandiga ja olevas käändes. NB! Järellisand omastavas käändes (1 koma) ja järellisand sihitisena (2 koma). Põimlause - liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallausest. Koondlause - lihtlause, kus on korduvad lauseliikmed v.a öeldis. Koondlause: 1.1) ei saa esineda iseseisvalt 1.2) algab sidesõnaga 1.3) kuulub mõne pealauses esineva sõna juurde Lauselühend 1. des-lauselühend - näitab samaaegset tegevust, mõlemas lausepooles (tohib olla 1 alus). 2. nud;tud-lauselühend (millal?). 3. Verbita lauselühend (käed olid taskus) Kiil - lausega sisuliselt mitte seotud lauseosa, mis annab informatsiooni või lisateavet. Kiiluga on siis tegemist, kui see on põhisõnast er...
Luulekogu analüüs ,,Maa on täis leidmist" Ellen Niit Luulekogu põhiteemaks on looduse mitmekülgsus ning armastus lihtsate asjade vastu, armastus selle kõigis erinevas tähenduses. Tema luuletused on konkreetsed ja ei ole iroonilised. Luuletustes kujutab Eestimaa looduse ja inimese vahelisi suhteid ja tundeid. Näiteks luuletus ,,Lävel" , mis räägib rõõmu tundmisest kõige tavapärasematest loodusnähtustest. ,,Veel olen laps, kel nähes lepalindu, kõik meelest kaob, pihk haarab õhku, silmad täis on indu ja süda taob." (,,Maa on täis leidmist" lk 28) Samuti on teemadeks kodu ja igatsus selle järele, inimeste käitumine ning osaliselt ka sürrealism. Näiteks luuletus ,,Nägemus", mis kirjeldab seda hetke, kus hakatake ärkama, kuid osaliselt ollakse alles unenäos ning kaheldakse, kas nähakse unenägu või mitte. ,,Nii sinine on öö. Mu silm...
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,...
EESTI KEEL 1.KOKKU-LAHKU KIRJUTAMINE PÖÖRDSÕNAD lihtverb - kirjutama liitverb- allkirjastama ühendverb- alla kirjutama väljendverb- kana kitkuma Liitsõna- määrsõna + tegusõna Liit- ja ühendverb puhul pööran `'mina'' vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omad...
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...
Kui otsekõne saatelause on minevikus, siis nihkuvad kaudkõnes kõik ajavormid mineviku suunas: the present simple the past simple the present continuous the past continuous Näiteks. Sophie said, "I like pizza". - Sophie said (that) she liked pizza. Sam said, "I´m coming over". - Sam said (that) he was coming over.
Kokkuja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Ainsuse nimetavas käändes või ainsuse omastavas olev nimisõna lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, torni...
Kirjavahemärkide kordamine I Gümnaasium 1. KOMATA SIDESÕNAD (peaaegu alati): ja, ning, ega, ehk, või, (nii...) kui ka 2. KOMAGA SIDESÕNAD (pea alati): sest, et, ent, kuid, kuigi, ehkki, kuna (pea alati): aga, vaid, siis kui, nagu, justkui, otsekui, kuni (kui nende järel on öeldis, on nende ees koma) Ühendsidesõnad ehk mitmesõnalised sidendid (enamasti et-või kui-komponendiga): isegi kui, ilma et, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, mitte et kuuluvad kokku ning et ja kui ette koma ei panda. Lisaks veel ühendsidesõnu: nii kui, siis kui, nii et, nii nagu, sel ajal kui, peale selle et, lisaks sellele et, selleks et, vaatamata sellele et, sellele vaatamata et, enne kui, nii kaua ku...
Sissejuhatus on nagu teretamine, kui ruumi sisened esmane sideme loomine. Hea, kui suudad endast kohe algul hea mulje jätta ning selgeks teha, mis on sinu kontaktiloomise eesmärk. Siis on kergem edasi suhelda. Kirjandit alustades on kasulik mõtelda, kas tegemist on laia või kitsa teemaga, kas probleem või peamõte on pealkirjas antud või pead need ise sõnastama, kas tahad koostada arutlust või jutustust. Võimalikud sissejuhatuse variandid: · Probleemi püstitamine (teemast lähtuva küsimuse esitamine); · Teema piiritlemine (oma vaatenurga leidmine); · Idee rõhutamine (peamõttest lähtumine); · Mingi mõiste avamine; · Vastupidine väide; · Teemakohane lühilugu, näiteks juhtum elust; · Ajalooline taust (sobib kirjanduse, ajaloo, üldteemade puhul); · Elamuse, tunde, meeleolu, looduse, tegelase vms kirjeldamine; · Hoogne otsekõne; · Humoorikas algus · Ja palju muud. ...
Essee analüüs (Läbi raskuste tähtede poole) 1. Ainestik Kirjutatakse sellest, kuidas elus edasi jõuda ning kui mitte, siis miks? 2. Probleemid ja lahendused Inimesed, kes endast hästi arvavad, jõuavad ka elus kaugemale, tagasihoidlikud jäävad ka saavutustes tagasihoidlikeks. 3. Teema aktuaalsus See on teema, mis on aktuaalne seni kuni on olemas erinevad inimesed. 4. Teemakäsitluse uudsus Teema ei ole kuigi aktuaalne, sest see on juba ammu kõigile teada, et ambitsioonikad suudavad oma mõtteid paremini realiseerida. 5. Esituslaad Veidi õpetlik, õpetab kuidas teatud olukordades käituda. Kohati on eestlaste koha pealt natuke sarkastiline. Autor toob palju elulisi näiteid. 6. Adressaat Kindlasti pole see suunatud lastele või vanadele inimestele, vaid inimestele, kes alustavad tööd ja ka õppimist. 7. Keel, sõnavara, stiil - Jutt on jooksev, kompaktne ja lihtsasti ...
Kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohv...
Kirjavahemärgid Punkt Punkt pannakse (selle järel üks tähekoht tühikut): Väitelause järel. nt. Vanamees vahtis vareseid. Araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele. nt. 9. (üheksas) Rooma numbri järele. nt. I. (esiteks) Tühikut ei jäeta sisepunkti puhul: Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele. nt. e.m.a (enne meie aega) Järgarvu täpsustamisel tähega. nt. 6.a klass Läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades. nt. 18.12.94, 08.02.2000 Tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemuste ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks. nt. kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16 Punkti ei panda: Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele. üldkasutatavate lühendite järele. nt. kr (kroon) Koma Komadega eraldatakse järgmised lauseosad: Järellisand. nt....
Tsitaat ja refereering Inimese arvamus on võimalik tekstis esitada kas tsitaadina või refereeringuna. Tsitaadi puhul antakse arvamus edasi täpselt selles sõnastuses, nagu küsitletav seda ütles või kirjutas. Põhimõtteliselt on tsitaat sama mis otsekõne ja kirjutatakse alati jutumärkide vahele. Refereeringus annab autor küsitletava arvamuse edasi oma sõnadega. Refereering on oma olemuselt sama, mis kaudkõne ja jutumärke ei kasutata. Refereeringu puhul tuleb jälgida, et mõte saaks edasi antud ilma moonutuseta. Tsitaat või refereering esineb tavaliselt koos saatelausega. Saatelause annab infot selle kohta, kes arvamuse esitas ja millisel moel ta seda tegi. Kui tegu on tsitaadiga, siis järgneb saatelausele koolon ning tsitaat on jutumärkides (näiteks President ütles: "Üksteist tuleb vajaduse korral toaetada"). Kui tegemist on refereeringuga, siis koolonit ei panda. Saatelause ja refereering ühendatakse enam...
Kontrolltöö nr 5 A Lause, kirjavahemärgid 1. Täida lüngad (3) Samaväärsete osalausetega liitlauset nimetatakse............... Lauset, kus pealausele on alistunud üks või mitu kõrvallauset, nimetatakse................ Sageli esinev lausestus viga on näiteks........... 2.Moodusta sõnadega remontima, vannituba laused. (3p) Koondlause: ............................................................................................. ........................................................................................................... Rindlasue: ................................................................................................ ........................................................................................................ Põimlasue: ............................................................................................... ....................................................................................
Stiil Argistiil • Sina-vorm • Sõnade omavoliline lühendamine (teind, käind) • Kõne- või murdekeelse sõnavara juhuslik kasutamine (sihuke, tossud) • Släng (papp – raha tähenduses) • Ülearused täitesõnad või –fraasid (ikka, küll, ausalt öelda) • Vandesõnad ja vulgarismid (kurat, neetud, pagan) • Lohakas lauseehitus, elliptilised ja lõpetamata laused (Mina mitte) • Parasiitsõnad (noh, tead, nii, nagu, ühesõnaga) Ametlik stiil • Isikulise tegumoe vältimine (isikuid on teavitatud, karistuse määramisel võetakse arvesse) • Konkreetsuse vältimine (mitmesugused vabandatavad põhjused, tervislikel põhjustel) • Teonimede rohke kasutamine (postisaadetiste laialikandmine) • Standardväljendid (tunnistada kehtetuks; annab vastutuse üle kolmandale isikule) • Täpne ja neutraalne sõnavara, kujundlikkuse, emotsioonide ja isikupärase sõnakasutuse vältimine • Kirjakeele normide kõrvalekaldumatu järgimine Teadusstiil ...
Punkt pannakse 1. Rooma numbri järele kirjutatakse punkt , mis tähendab esiteks , teiseks , kolmandaks . 2. Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate mitmest sõnast moodustatud lühendite vahele : s.o , s.t , v.a 3. araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele kirjutatakse punkt . 4. Väitluse järele : Vanamees vahtis vareseid . 5. Tundide ja minutite , meetrite ja sentimeetrite , kroonide ja sentide eraldamiseks . Kell 21.15 viskas oda 74.16 , kurgikilo 34.50 . Punkti ei panda : 1.Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele , nagu nt kirjandite pealkirjad ( kui seal lõpus juba ei ole mingit lause lõpumärki ) . 2.Üldkasutatavate lühendite järele : jt , jne , jms . Koma nõuavad enda ette sidendid : 1.aga , kuid , ent , vaid , sest , järelikult ,...
AÜ, Ajalugu II kursus Retsensioon raamatule ,,Juudid, leedulased ja holokaust" Alfonsas Eidintase kirjutatud ,,Juudid, leedulased ja holokaust" 1 ilmus 2003. aastal Vilniuses välja antuna kirjastuse Versus Aureus poolt. Raamatu kogumaht on 534 lehekülge, mis on jaotatud kolmeks peatükiks ning väiksemateks alajaotusteks. ,,Juudid, leedulased ja holokaust" sisaldab ka 16lehelist pildimaterjali. Holokaust ühes oma võigaste osistega on talletanud end paljude mällu. Ohvrid, nende lähedased neid ühendab mälestus sellest, mis kunagi neid üksteisest lahutas, kas siis igaveseks või aastateks. Seda leedulastegi ajaloos rolli mänginud sündmust on võtnud kajastada Leedu ajaloolane Alfonsas Eidintas, kelle lõpp-produkti võib pidada vist ühe...
INGLISE KEEL Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ajavormid Tense vorms.......................................................................................................3 Lihtolevik The present simple..................................................................................... 3 Lihtminevik The past simple....................................................................................... 3 Lihttulevik The future simple...................................................................................... 3 Kestev olevik The present continuous......................................................................... 3 Kestev minevik The past continuous...................................................................
INGLISE KEEL Sisukord Sisukord 2 Ajavormid Tense vorms 3 Lihtolevik The present simple 3 Lihtminevik The past simple 3 Lihttulevik The future simple 3 Kestev olevik The present continuous 3 Kestev minevik The past continuous 4 Kestev tulevik The future conrinuous 4 Täisminevik The present perfect 4 Enneminevik The past perfect 4 Ennetulevik Future perfect 5 Üldminevik Past tense 5 Üldtulevik Future indefinite 5 Artiklid ja eessõnad 7 Eessõnad 7 Kesksõnad 8 Prefiksid ehk eesliited ...
KIRJAVAHEMÄRGID KÕRVALLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Kõrvallause eraldatakse alati koma(de)ga. Ma ei tea, kuhu ta läks. Kui ta koju minema hakkas, oli väga pime. Poolfinaal, mis peeti vastaste koduväljakul, kujunes raskeks katsumuseks. Jüri ütles, et tal pole aega, ja läks koju. SISENDIGA SEOTUD ERIJUHTUMID Koma asend on kõikuv (sellepärast et, nii et, siis kui, enne kui, juhul kui, selleks et jt). Ma lahkusin sellepärast, et seltskond ei meeldinud mulle. Ma lahkusin, sellepärast et seltskond ei meeldinud mulle. Tehke need tööd ära nii, et keegi ei näe. Jooksime võidu, nii et lõpuks olid kõik higised. isegi kui, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, ilma et, mitte et kuuluvad kokku, et ja kui ette koma ei panda. Käisin pool linna läbi, ilma et oleks kohanud ühtki tuttavat inimest. Võtke ett...
1. ÜTE - kelle poole pöördutakse (selline lause, mida tavaliselt otse inimesele öeldakse), ALATI komade vahel. Sageli on see mingi omadussõnaga koos, see on koos, selle tunneb ära ;) Tulge siia, armsad lapsed, hakkame minema. 2. OTSEKÕNE kirjavahemärgid tuleb lihtsalt meelde jätta, mingit erilist loogikat siin pole. 3. LISAND - väljendab põhisõna pikemalt (nt euro=Euroopa ühisraha) 1) järellisand (2 koma) Peil, meie klassijuhataja, kogub lipse. 2) om. käändes lisand (1 koma) Peili, meie klassijuhataja (kelle) habe on ajamata. 3) eeslisand (koma ei pane) Meie klassijuhataja Peil solvub tihti. 4) kui-lisand (koma ei pane) Peil kui meie klassijuhataja aitab kabareed teha. 5) na-lisand (koma ei pane) Peil meie klassijuhatajana hoolib meist. 4. LAUSELÜHENDID - need on lauseosad, mitte laused(öeldist pole) 1) verbita lauselühend/iseseisev nimetav on ALATI komade vahel. Juku astus klassi, müts peas, ning ots...
KIRJAVAHEMÄRKIDE REEGLID 1. Järgarvu ja väitlause järel on punkt, vastust nõudva lause lõpus küsimärk, hüüdlause või nõudliku käsu järel hüüumärk. Olin juba 3.tunnis väsinud. Kes veel oli? Ärge te väsige! 2. Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Vennas on väike, kuid tubli. Film oli lühike, aga huvitav. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. Mulle tundus, nagu oleks keegi tulnud, ent eksisin. 3. Põhisõna järel olev lisand eraldatakse koma(de)ga, omastavaline lisand ainult eestpoolt, kui see on täiendiks järgmisele sõnale. Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei eraldata. Türil, kenas aedlinnas, toimus suur lillenäitus. Türi, kena aedlinna lillenäitused on kuulsad. Aedlinn Türi (Türi kui aedlinn, Türi aedlinnana) on tuntud oma lillenäitustega. 4. Liitsõna korduva osa asemel kasutatakse sidekriipsu. Liha-, kapsa-ja seenepirukad pandi klaaskaussidesse, -taldrikutele j...
Kirjandi hindamine on subjektiivne, sõltub lugejast. Kirjandit hinnatakse punktisüsteemi alusel. Sisu: 45 punkti isikupärane, argumenteer punkti isikupära puudub. 27 punkti pealiskaudne. 18 punkti teema pealiskaudse punkti pool jutustus, pool analüüs. Ortograafia: 35 punkti 0-2 viga. 28 punkt punkti 6-8 viga. 14 punkti 9-12 viga. 7 pun 0 punkti 16 või rohkem viga. Stiil: 15 punkti ...
"Ragtime" Anne Borkmann, 12b Lugedes Edgar Laurence Doctorow ,,Ragtime'i" läksin ma ajas tagasi möödunud sajandi alguse ja Esimese maailmasõja vahele New Yorgi lähedale New Rochelle linna. Ma tutvusin kolme Ameerika perekonna: valge nahavärviga ülemklassi pere, parema elu eest võitleva juudi pere ja mustanahaliste pere, ning hulga ajalooliste isikutega, kelle seas oli Harry Houdini, Sigmund Freud ja ka Theodore Roosevelt. Lisaks neile oli palju väljamõeldud tegelasi väljamõeldud tegevustega. Teose algus kirjeldab Ameerika perekonda- Ema, Isa, Ema Noorem Vend, Vanaisa ning Väike Poiss. Seda, et tegu on tüüpilise Ameerika perekonnaga, tõestab kõigi perekonna rolli alguses olev suur algustäht. Sellel perel oli tegevuse edasikandmisel suur osa, mis tõestab, et iga väiksemgi isik mängib ka ühiskonnas suurt rolli. Ema...
MODERNISM Referaat Tartu 2012 1. SISUKORD.................................................................... 2 2. SISSEJUHATUS............................................................. 3 3. MODERNISM...................................................................4 3.1 Põhiolemus / Uusromantism.......................................... 4 3.2.Rühmad.....................................................................5 3.3 Põhitunnused............................................................. 6 3.4 Voolud.................................................................... 7-8 4. KOKKUVÕTE....................................................................9 5. KASUTATUD KIRJANDUS.................................................10 2 Sissejuhatus Modernism on 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses arenenud kunsti- ja kirjandusvool. Modernismi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
