Otepää looduspark Maria Loomine Otepää looduspark moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1957. a määrusega Pühajärve, Väikese Munamäe ja Tedremäe maastikuliste keelualadena ning reorganiseeriti 1979. a määrusega Otepää maastikukaitsealaks. Piirid õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Otepää looduspark asub Valga maakonna Neljas tase põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Viies tase Sangaste valla maadel. Looduspark hõlmab otepää kõrgustikust keskosa pindalaga 22 430 ha (19% kõrgustiku ...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut OTEPÄÄ KÕRGUSTIK Referaat Koostanud: Kadri Samuel Keijo Ruuven Laura Rannala Juhendas: Are Kaasik TARTU 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................
Esimesed inimtegevuse jäljed pärinevad Otepää mailt VI sajandist eKr. Sellest ajast on saadud ka vanimad arheoloogilised leiud Otepää Linnamäelt. Pidevalt on siin elatud VI-VII sajandist alates. Kirjasõnas (Novgorodi kroonikates) on Otepääd mainitud juba 1116. aastal, mil siia oli rajatud karupea kujuline linnus. Otepää kujunes muistse Ugandi maakonna teiseks kindlustatud keskuseks Tartu kõrval. Otepää rüüstamise ning kindluse põletamisega 1208. aastal algas muistsete eestlaste vabadusvõitlus välisvallutajate (Saksa, Taani, Rootsi) vastu. Otepää linnus alistati lõplikult 1224. aastal, mille järel rajati siia piiskopiloss, mis oli esimeseks kivikindluseks kogu Eestis. Selle jäänused on säilinud tänapäevani. Otepää ja selle ümbruskond on aegade voolus kõvasti kannatanud vaenuvägede tegevuse läbi. Algas see muistse vabadusvõitluse aegadest, siis piiskopkonna ja Saksa ordu omavahelistest arveteõiendamisest XIV sajandi lõpul, mil põletati...
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstitut Otepää kõrgustik Iseseisev töö aines „Eesti loodusgeograafia“ Koostajad: Juhendaja: 1 Sisukord ............................................................................................................................... 1 Asend..................................................................................................................... 3 Pinnamood ja geoloogilised iseärasused................................................................4 Kliima..................................................................................................................... 6 Vetevõrk................................................................................................................. 7 Järved...........................................................
Otepää Maailmakarika etapp läbi aegade ja murdmaasuusatamises 2012. Ajalugu: Idee Otepääl MK etappi korraldada ringles suusafunktsionääride hulgas ilmselt juba 80ndatel. Konkreetset kuupäeva või detailset plaani selleks aga polnud. Mõte sündmuse organiseerimisest tundus tol ajal lihtsalt üpris utoopiline. Kõik hakkas reaalsuseks muutuma üsna ootamatult kui FIS-i tollane murdmaasuusatamise juht Bengt Erik Bentsson saatis 1998 aasta augustis faksi, et Venemaa on loobumas Raubitsi etapist ning kas Eesti oleks juba valmis. Vastati jaatavalt ja saadigi korraldusõigused ning 1999 aasta 5. jaanuaril võisteldi esmakordselt Otepää MK etapil. Sellest ajast on Eestil oma koht MK etappide uhkes rivis. Huvitavaid fakte võistlusest üldiselt: · Otepää maailmakarika etapp murdmaasuusatamises ehk Otepää MK etapp toimub tänavu 12. korda. · Otepääle oodatakse alati võistlema maailma absoluutseid suusatippe....
OTEPÄÄ KÕRGUSTIK Asukoht: Lõuna-Eestis Otepää linna, Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel. Pindala on umbes 1200km2. Läbimõõt põhjast-lõunasse ja idast-läände on ligikaudu 40km. Kõrgustiku pinna suhteline kõrgus on üle 100 meetri. Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad: läänes Rõngu ja Elva org, põhjas Voika-Tatra ürgorg, idas Reola ja Ahja ürgorg,ning kagus liitub Otepää kõrgustik Karula kõrgustikuga. Otepää kõrgustikku saab jaotada kaheks kõrgemaks osaks, mille vahel on põhja-kirde -- lõuna-edela vagumus absoluutkõrgustega 120130 meetrit. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve -- Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv. Põhjas vagumus ühineb Elva jõe oruga ning lõunas seda jätkub Väikese Emajõe org.Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: Kuutsemägi, Kõrgemägi , Tsiatrahvimägi ning Harimägi. Kõrgustiku idaosas asuvad kuplikujulised Väike Munamägi ja Tedremägi; ida pool T...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimed, Nimed, Nimed Otepää kõrgustik Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Otepää kõrgustiku füüsilise geograafia põhijooni.......................................................................3 Reljeef ja geoloogiline ehitus......................................................................................................4 Kliima..........................................................................................................................................6 Vetevõrk........
OTEPÄÄ Symbols of Otepää Coat of arms Winter Capital logo Flag Location Otepää (formerly Nuustaku) is a town in Valga County, southern Estonia, it's the administrative centre of Otepää Parish. Town has a population of 2,000. Sightseeings Those who believe in supernatural power should pay a visit to the so-called "energy pillar" in Otepää. It is believed that when you touch it, it will give you a great shot of energy and good health. Sangaste castle Sangaste castle was once the home of Count Fredrich Georg Magnus von Berg (1845-1938), whose most notable achievement was the breeding of winter- rye. He became deaf ...
PROJEKTIIDEE KIRJELDUS 1. Taotleja nimi Valgamaa Partnerluskogu MTÜ 2. Kontaktandmed Kristi Laan, 52012369, [email protected] 3. Taotleja lühitutvustus Lisa 1 (eraldi max 1 A4 leht) 4. Projekti nimi ,,Koostegemise rõõm" Projekti eesmärgiks on korraldada perepäev Otepää valla elanikele, et parandada laste ja nende vanemate suhteid ja 5. Idee lühikirjeldus ühendada nende vaba aega koostegevuse abil. 6. Projekti sihtrühm Otepää valla pered. Otepää Vallavalitsus, Valgamaa Partnerluskogu MTÜ, Otepää 7. Projekti koostööpartnerid Gümnaasium, Otepää Kultuurimaja. Projektijuhi CV lisas 2. Teised projektimeeskonda kaasatud: Merit Nurmoja, Heidi 8. Projektijuht ja meeskond ...
Tartu Kutsehariduskeskus Otepää piiskopilinnus Referaat Õpilane: Grupp: Juhendaja: Tartu 2008 Otepää piiskopilinnus Otepää piiskopilinnus ehk Otepää linnamägi on omaette seisev küngas, mis koosneb kõrgemast lõunapoolsest ja madalamast põhjapoolsest osast. Et hilisem piiskopilinnus ehitati muistsete eestlaste linnuse peale, on varasem kultuurikiht säilinud vaid kohati. Leidude põhjal võib arvata, et linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi. Leide on ka I aastatuhande II poolest (ehtenõelad, hoburaudsõled, kir...
Otepää linnus Otepääl Linnamäe orus paiknev järsunõlvaline kuni 30 meetri kõrgune mägi oli looduslikult väga sobiv paik linnuse rajamiseks. Paiga head kaitseeeldused võimaldasid siia püstitada ühe võimsama linnuse muinas-Eestis. Omal ajal ulatus Alevijärv ilmselt linnamäe põhjajalamini ja linnus võis olla ümbritsetud veetõkkega. Enamlevinud seisukoha järgi tuleneb Otepää nimi linnamäe aluseks oleva mäe kujust, mis meenutas karu pead (oti e karu pea). Teise oletuse põhjal võis see nimi tuleneda hoopis ühe varasema silmapaistva kohaliku vanema isikunimest. Põhiplaanilt sarnanes keskaegne kivilinnus muinasaegsele linnusele. Ülemisele platoole püstitati mäe kuju järgiv ringmüür, mille siseküljele ehitati eluhooned. Linnuse põhjaosas paiknes ilmselt Püha Miikaeli kabel, mille nurka ehitati hiljem väljast köetav kerishüpokaust. Võimalik, et linnuseõue lääneosas asus eraldiseisev torn. Sügav lohk võib ...
Suvi Otepääl Talv Otepääl Otepää on tuntud oma imelise maastiku ja loodusega, kus on suvel hea puhata ja elu nautida. Suvel saab otepääl palju sportida, Turism Otepääl Triin Tärnov Otepää on selline imeline paigake, kus on isegi kargetel talveõhtutel midagi teha. Näiteks on Otepääl oma näiteks on seal palju matkaradasid, kus Tallinna Reaalkool 9.b mäesuusakeskus, kus s...
Eesti Maaülikool Otepää kõrgustik PK.0216.Eesti Loodusgeograafia Koostanud: Laura Rannala Kadri Samuel Keijo Ruuven Aprill 2015 Geograafiline ülevaade • Pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Kagu-Eestis. • Ulatub põhjast lõunasse ja läänest itta umbes 40 km, moodustades 1247 km2 ala. • Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru- Hargla nõgu. • Suhteline kõrgus on kuni 130m. • Pühajärve vagumus jaotab kõrgustiku lääne- ja idatiivaks. • Läänetiival asuvad: Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m). ...
Maastikukaitsalad 1.Paganamaa Kaitseala pindala on 1107 ha. Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses. Kaitseala kõrgemad mäed on Raadimägi (176,7 m), Kikka-mägi (166,4 m) ja Trumbipalo mägi (161,4 m). Paganamaale on nime andnud mandrijää taganemisel moreeni alla mattunud jääpankade sulamisnõgudes kujunenud soostunud sulglohud, mida kutsutakse vanapagana jäljehaudadeks. 2.Haanja looduspark Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Looduspargi pindala on 17 000 hektarit ja see on loodud selleks, et tagada Haanja kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt väljakujune...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool H-13 Ave Hakmaa Sõpruskonna puhkeväljasõidu hinnapakkumine Õpetaja: Eda Veeroja 2015 Valgamaa, Otepää, Rukkimäe, 67412 www.villamullerbeck.eu e-post:[email protected] telefon: +372 633 1100 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................
Valgamaa Triin Kukk Tartu Kutsehariduskeskus KK12 Valgamaa-Eesti lõunavärav Asub Lõuna-Eestis Maakonna keskus on Valga linn 13 omavalitsuseüksust 3 linna, 7 aleviku ja 150 küla Valga maakonnas elab umbes 40 000 elanikku Sealne maastik on maaliline ja vaheldusrikas. Valgamaa turism Valgamaa on üks Eesti omapärasemaid ja põnevamaid maakondi, kus igaüks leiab endale meelepäraseid tegevusi. Valgamaa võib mõtteliselt jagada kolmeks suuremaks turismipiirkonnaks. Otepää piirkond koosneb Otepää, Palupera, Puka, Sangaste valdadest; Tõrva-Helme piirkond Põdrala, Helme,Hummuli valdadest ja Tõrva linnast ning Valga piirkond Tõlliste, Taheva, Karula valdadest ja Valga linnast. Külastajatele on piirkonnad eri-ilmelised ning pakuvad ka erinevaid võimalusi puhkuse veetmiseks. Otepää kaunis ja mitmekülgne maastik pakub suurepäraseid võimalusi lõõgastumiseks ja erinevate spordialade sh ekstreemspordiga tegelemiseks ...
Tartu murre, Otepää murrak Referaat Tartu 2007 1. Sisukord 2. Sissejuhatus...............................................................................3 3. Tartu murre...............................................................................4 4. Tartu murde erijooned..................................................................7 5. Otepää murrak............................................................................8 6. Näpunäiteid tekstide lugemiseks.....................................................10 6.1 Otepää murdetekst.................................................................11 6.2 Otepää murdeteksti tõlge.........................................................13 7. Kokkuvõte...............................................................................15 8. Kasutatud kirjandus...........................................
Kordamisküsimused suusatamises. I. Suusavarustusega seonduv. 1. Suuskade pikkuse valik klassikalise suusasõidu ja vabastiili sõidu puhuks. 2. Suusakeppide pikkuse valik klassikalise sõiduviisi ja vabastiili sõidu tarbeks. (visuaalne ja matemaatiline ) 3. Suusasaabaste erinevus klassikalise ja vabastiili sõiduviisi puhul. 4. Suuskade määrimise vajalikkus. Erinevad määrdetüübid libisemiseks; pidamiseks. 5. Miks peab suusk pidama? 6. Miks peab suusk libisema? 7. Millised ilmastikutegurid on suuskade määrimisel olulised (vähemalt kolm põhilist) 8. Pidamisala kindlakstegemine kodusel viisil. 9. Riietusele esitatavad nõuded, riietuse valik erinevateks suusatamisharrastusteks. (hingav, sooja-ja tuultpidav) ...
Kõrgustikud Kõrgustik on laialdane ümbrusest kõrgem lauskmaa osa, millel harilikult leidub väiksemaid pinnavorme. Tuntumaiks on Haanja, Otepää, Sakala, Karula, Vooremaa ja Pandivere kõrgustikud. Kõrgustikku iseloomustavad liigestatud pinnamoed ja erodeeritud mullad. Haanja kõrgustik asub Kagu-Eestis ning selle kõrgustik kõige kõrgem punkt on 318 meetri kõrgusel Suur Munamägi. Ligikaudseks pindalaks on 2500 ruutkilomeetrit. Leidub palju künkaid ja suuri kupleid. Mägi jätkub Lätis ja Venemaal. Haanjas on palju mägesi, mis on kõrgemad kui 280 meetrit. Keskosas on kõrgeimate küngaste ja suurepindalaliste seljakute ala, mida ümbritseb madalamate küngastike vöönd. Põhja suunas laskuvad sügavad orud - Kütiorg ja Piusa ürgorg. Nende orgude vahel paikneb Hinsa küngastik, mis asub karbonaatkivimitega kaetud aluspõhjakõrgendikul. Otepää kõrgustik asub Võrtsjärvest natukene allpool kagus...
Eesti turismigeograafia arvestuslik KT (8.per) Eesti üldandmed Asukoht: Põhja-Euroopa, Läänemere kaldal. Pealinn+suuremad linnad: Tallinn+Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev ...
Meine Wohnung I wohne in Otepää Stadtzentrum. Otepää ist sehr ruhing Stadt und es ist ein guter Ort, um zu leben. Ich lebe in Wohnblock, Wir haben drei zimmer, ein Toilette, ein Küche und ein Waschküche. Ich habe dort gelebt 17 Jahren und Meine lebe letzten zwei Jahre Ich wohne hauptsächlich in Tallinn, Mustamäe. Ich wohne in Studentenwohnheim, es ist sehr schön und neue.Ich liebe Otepää, da es gibt nur wenige Meschen. Ich habe sehr Behaglich Zimmer in Otepää in Meine Zimmer ich habe kein TV, kein Computer aber es gibt viele Bücher und groß Bett. In Tallinn Ich habe Computer, Bett, viele Lautsprecher, Toilette, Küche und WaschkücheDas ist alles, was Ich brauche hier. Studentenwohnheim ist nicht weit von der Schule und Ich kann mehr Schalf in den Morgen. Am Morgen fahren 13 Minuten zur Schule. Taschengeld Am Ende jeder Woche, bekomme ich Taschengeld von den Eltern,...
Keskkonnateemalised uudised 13.09-29.09.13 13.September: Riik taastab lähiaastatel 2500 hektarit loopealseid Keskkonnaministeerium kavatseb aastatel 2014-2019 taastada 2500 hektari ulatuses kinnikasvanud loopealseid, millest suurem osa asub Saare- ja Hiiumaal. Loopealse taastamiseks on tarvis harvendada sinna kasvanud puud ja eemaldada võsa. 15.September: Läänemere põhja maetud keemiarelv on mõjutanud kalade arengut Gotlandi sopis on 8 000 keemilist mürsku ja raketti, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Keemiarelva matmiskohast on avastatud mürgitatud ning veidralt arenenud kalu. 16.September: Venemaal süttis tuumaallveelaev Venemaal süttis dokis parandustöödel olev tuumaallveelaev. Ametivõimude hinnangul põlenguga ei kaasnenud radioaktiivset leket. 17.September: 400pealine piimakari vabaneb keskkonnatasust. Järgmise aast...
Koolilehe analüüs Lehele esmapilgul peale vaadates jääb väga hästi silma esikaas. See on väga silmapaistev ning lugema kutsuv. Esikaanel on välja toodud lehes kajastuvad teemad, kuid need jäävad kohati pildi taustal ebanähtavaks. Leht on ülesehituse poolest väga hea. Fotod on tekstidega kooskõlas ning liigendatud. Enamike piltide all on ka ilusti välja toodud foto autor ning tegevus. Minule meeldis rubriikide juures eelkõige see, kuidas nad olid eraldatud. Väga lihtne ning meeldiv oli lugeda, artiklitel olid kindlad piirid. Pealkirjad olid kokkusobivad ning nähtavad, ei pidanud mööda lehte järge pidama, et uut rubriiki leida. Tekstid algasid sissejuhatava tekstiga, mis andis ettekujutuse artiklis kajastuvaga. Otu Tungal kõnetas minu arvates kooli õpilasi ning ka vilistlasi, sest juttu tehti koolis toimuvast ning argielust. Juttu on tehtud ka vilistlastest ning lugemismaterjali ning nii mõndagi huv...
Mariin Virolainen 9. klass 2008/2009 õ.a Turism Eestis Mis on turism? Turismiks nimetatakse reisimist väljaspoole oma tavapärast elukeskkonda. Seda siis kas puhkuse, äri või millegi muu sarnase eesmärgil. Turism kui majandusharu hõlmab mitmeid teenuseid, nagu näiteks transport, toitlustamine, majutus, suveniirid ja meelelahutus. Turismi eeldused Palju huvitavaid paiku. Palju turiste. Palju võimalusi mõnusa puhkuse veetmiseks. Hea majutus/toitlustus/meelelahutus/ kultuuriüritused/ekskursioonid/transport. Eesti parimad paigad turismiks TALLINNA VANALINN Kuulub Unesco Maailma- pärandi nimekirja. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, Raekoja plats ja Raekoda, Toompea nõlval paiknev ordulinnus. TALVINE OTEPÄÄ Otepääl toimuvad suu- satamise MK-etapid. Otepääl asub Haanja kõrgustik, kus omakorda asub Eesti kõrgeim tipp - Suur Munamägi. Otepää on Eesti talvepeal...
VÕRU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ilmar Valge ELULUGU UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: GEIDY JUKS 12. KLASS JUHENDAJA: TIIT VAHER VÕRU 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Minu uurimistöö pealkiri on ,,Ilmar Valge elulugu''. Valisin sellise teema sellepärast, et tuletada meelde ja jäädvustada mälestused oma vanaisast. Samuti tutvusin uurimistööd tehes vanaisa lapsepõlve- , kooliaastate- ja kodukohaga. Mina oma lapsepõlve veetsin vanaisa seltsis. Ta oli kõige lähedasem vanavanem mulle. Seega on mulle oluline temast rääkida ja tuletada meelde kõike head, mis praeguseks juba ununenud on. Töö eesmärgiks oli kirja panna vanaisa elukäigud. Selleks kogusin kokku vanad fotod ja otsisin informatsiooni kooli kohta, kus vanaisa õppis. Küsitlesin ka inimesi, et teada s...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Äriplaan Loomakasvatus magister 1. kursus Tartu 2015 SISUKORD 1.KOKKUVÕTE 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED 3. ÄRIIDEE 4. VISIOON, MISSIOON, EESMÄRGID 5. SWOT-analüüs 6. TOODE 7.TURU ANALÜÜS 8. KONKURENTS 9. TURUNDUSPLAAN 10. PERSONAL JA JUHTIMINE 11.FINANTSPLANEERIMINE 12. RISKIANALÜÜS 1. KOKKUVÕTE 2 Minu talu nimi on Terepi talu ja minust saab FIE Maris Pihlapuu. Talu juurde kuulub 25 ha maad ja 30 pealine lambakari. Toodanguks on ettevõttes liha, mida hakatakse müüma Otepää lihatööstusele. Loomad on vabapidamisel,...
Kõrgustik on ümbrusest kõrgem lauskmaa osa, millel leidub mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge ja teisi väiksemaid pinnavorme. Lauskkõrgustik (Pandivere), ürgorgudega liigestatud lavakõrgustik (Sakala), künklik kõrgustik(haanja,otepää),mandrijää serva esine kuhjekõrgustik(Karula), Mandrliustike sulamisvee kuhjamisest(Lääne-Saaremaa kõrgustik). Pandivere kõrgustik- emumägi 166m, sakala kõrgustik-rutumägi 146m,haanja kõrgustik-suur munamägi 38m, karula kõrgustik-rebastejärve tornimägi 137m, otepää kõrgustik-kuutsemägi 217m, jõhvi kõrgustik-tärivere mägi 90m, saadjärve vooremaa-laiusemägi 144m. Loometsad-kasvavad puud õredalt haruldased metsad. Nõmmemännikud-turistide lemmikud. Palumetsad-marjuliste lemmik Salvmetsad- tahab viljakaid muldi Süljametsad-tavaliselt kõrgendikel Lammimetsad-tihti humalad, liigniisked mullad Rabastunud metsad-soostunud metsad Madalsoometsad, siirdesoometsad, rabamets. ...
Looduskaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstava...
1.Mõisted: katapult- ühe kangiga väändejõul põhinev heitemasin amb- vibupüss, millega saab laste ammunooli seanina- konksader Toreida vaherahu- 1212.a. alguses sõlmitud vaherahu Liivimaa ristisõja ajal Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite vahel muinaseestlastega kolmeks aastaks, et Sakala maakond jääb piiskopi ja sakslaste võimu alla ning see ristiusustatakse. Viimane tingimus reaalselt ei täitunud. Võidu Ristimise lahing ehk Merelahing Uues sadamas- 1215.a. Saarlased ründasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada. Ümera lahing- september 1210.a. eestlased saavutasid võidu, mis andis jõudu edasipidiseks Madisepäeva lahing- 21.sept.1217.a. Sakalas. Eestlased tungisid sakslastele kallale, eestlased olid sunnitud taganema, Kaupo sai surma.Taanlased vallutasid Põhja-Eesti, sakslased pöördusid abipalvega Taani kuninga poole, nad vallutasid Tallinna, ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine ning Rootsi kuninga...
6. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Üldiseloomustus Tähtsamad sündmused a) Muistse vabadusvõitluse I periood Ugandi ja Sakala rüüstamine 1208: 1208-1212: süüdati Otepää linnus Algas sihipärane sõjategevus ugalaste ja sakalaste vasturetk eestlaste vastu. Toimusid ristisõdijate ja Ümera lahing 1210: alistatud liivlaste ja latgalite eestlased piiravad Võnnu linnust Lätis ning eestlaste vastastikused lahing Ümera jõeäärses metsas rüüsteretked. võit tugevdas eestlaste vastupanutahet 1210 Ümera lahing Eestlaste nurjunud ühisretk Toreida linnuse eestlastele võidukas vallutamiseks (1211) Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased. Kolmeaastane vaherahuToreidas: ...
Keskaeg Eestis 13.saj algus-16.saj teine pool Muistne vabadusvõitlus Saksa piiskopid: Meinhord- Theodorichiga püüti Eestit ristiusustada Berthold-liivlastega tülid, langes Albert- 1201.a Riia linn, Maarjamaa( alistatud maa pühendati Neitsi Maarjale) 1202.a Mõõgavendade ordu- ordumeister, rüütelvennad, preestervennad jne. 1208.a Sissetung Eestisse Ugandi- põh.: röövisid saksa kaupmehi, Otepää linnus süüdati Ugalased võtsid appi sakalased ja tungisid latgalite maale( nii algas m. Vabadusvõitlus) 1210.a Võnnu piiramine Mõõgavendade tähtsaim tugipunkt piirasid linnuse, põgenensid Ümera lahing-võit 1211.a Viljandi piiramine kasutati sakslaste poolt kiviheitemasinat vaherahu, lubati ära ristida Eestlaste vastuplaan Toreida linnus-taandusid Hakkas leivma katk Toreida vaherahu-3 aastat 1212...
Kontrolltöö NR 1 1. Millisel lauskmaal asub Eesti . Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas.Joonis, kus pinnamoodi kujutatakse külgvaates . Läbilõikel kujutatakse pinnamoodi külgvaates. Jooned, mis ühendavadkaardil või plaanil kujutatavaala kõiki ühesuguse kõrgusega punkte. Samakõrgusjooned ühendavad kaardil või plaanil kujutatava ala kõiki ühesuguse kõrgusega punkte.Maapinna Kõrgus merepinnast . Maapinna kõrgus merepinnast on absoluutne kõrgus.Nimeta Eesti kõige kõrgem"mägi" , Mis tegelikult on küngas ! Suur-Munamägi. Lõuna-Eestis asuv kõrgustik, mille kõrgeim tipp on Kuutsemägi (207m) . Otepää Kõrgustik.Kõige Idapoolsem, Eesti Suurima Järve Ääres asuv madalik . Peipsi Madalik.Lõuna-Eesti kõige madalam kõrgustik . Sakala Kõrgustik .Mis tekkisid jääaja lõpul kohtades, kus jääserv pikemalt paigal püsis ja moreen kuhjus ? tekkisid moreentasandikud. Mandrijää voolitud ovaalsed leivapätsikujulised lamedad...
Maastikukaitsealad Maastikukaitsealade eesmärgiks on säilitada maastiku ilmet ja omapära. MK on palju erinevaid vööndeid. Võib olla reservaate (ei tohi minna), piiranguvööndeid (mingi aeg keelatud minna), üldvööndid (piiranguid pole). · Haanja looduspark (Haanja kõrgustik) · Otepää looduspark (Otepää kõrgustik) · Kõrvemaa maastikukaitseala (Põhja-Eestis, vallseljakud, järvederikas, puutumatu loodus) · Vooremaa maastikukaitseala (Jõgevamaal, nõgudes loode-kagu suunalised järved, voored) · Naissaare looduspark (Tln lähedal, sõjaväeobjektid) Võrumaa maastikukaitsealad · Haanja looduspark · Verijärve maastikukaitseala · Paganamaa maastikukaitseala Karula rahvuspark asub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla ja Mõniste vallas ning on loodud Eestile iseloomuliku looduse hoidmiseks ning säästliku eluviisi ja Lõuna-Eesti maakultuuri taaselustamiseks. Se...
EESTI MAASTIKUALAD Allikas: http://maatundmine.einst.ee/kohad/uugu/52-madal-eesti/ Kursus: Eesti ajalugu ja maatundmine Eesti pindala on 45 227 km² 1. jaanuaril 2011 elas Eestis 1 340 194 inimest 20. juulil 2008 oli Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla on 15 maakonda Eestis Eesti territooriumi võib loodusgeograafiliselt jagada Madal- ja Kõrg- Eestiks koos vahealadega. I. Madal-Eesti: Põhja- ja Lääne-Eesti tasased ja soised alad, mis jääaja lõppemisel veel pikaks ajaks vee alla jäid: I.1 Põhja-Eesti: aluspõhi paene, Põhja-Eesti rannikumadalik mööda Soome lahe kallast, mis võib olla kuni 20 kilomeetri laiune. Selles vööndis ka 74 saart, suuremad on Naissaar, Prangli ja Pakri saared. Rannikul on ka väljaulatuvaid poolsaari. Kõrged pangad mereäärsed järsud paekiviseinad Türisalu, Ülgase, Toila, Ontika, Päite jt. Põhja-Eesti rannikumadalikust sisemaa pool asuvad Har...
Andrus Veerpalu Elulugu ja andmed:Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on eesti suusasportlane, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Andrus Veerpalu treener on Mati Alaver. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Ta lõpetas 1990. aastal Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Suusaspordiga hakkas ta tegelema 12-aastasena. Tulemused:Esimesed märkimisväärsed tulemused olid 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-i...
Pangodi maastikukaitseala (Tartumaa, Kambja vald) Pangodi maastikukaitseala asub vahelduva pinnamoega Otepää kõrgustiku servaalal Tartu-Otepää maantee ääres. Kaitseala põhiosa moodustab Pangodi järv, mida ümbritsevad mõhnastikud (keskmine kõrgus 125 m ü.m.p). Lõunakaldal asuv kahetipuline mõhn Palumäed on kaitseala kõrgeim osa (ca 145 m ü.m.p.), mille suhteline kõrgus on 40 meetrit. Väga liigendatud kallastega Pangodi järve pindala on umbes 115 ha. Pangodi maastikukaitseala on moodustatud Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 09.09.1964 otsusega. Looduskaitsealustest taimedest kasvab Palumägedel II kategooria liik võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera ). Peale Pangodi järve asuvad kaitsealal veel Kodijärv ja Kogerjärv e. Väike Kodijärv. Pangodi maastikukaitseala pindala on 383 ha. Kaitseala maa-ja veeala kuulub kahte piiranguvööndisse. 1. Kodijärve pargi piiranguvöönd, kus säilitatakse ja arendatakse ajalooliselt kujunenu...
Pühajärv Pühajärv on järv Valgamaal, Otepäält 3 km edela pool.Järve pindala on 286,3 ha. Järve keskmine sügavus on 4,3m , suurima aga 8,5m. Järves on 5 saart, põhjaosas Sõsarsaared, keskosas Kloostrisaar ja lõunas Suur- ja Väike- Lepasaar. Kaldad on järsud ja enamasti liivased või kruusased. Pühajärve suubuvad : Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja, Mülke oja. Pühajärves paikneb Väike-Emajõe lähe. Oma maalilise käärulise kaldajoone ning viie saarega on Otepää piirkonna suurim ja kauneim järv. Pühajärve kalastik on väga liigirikas: tähtsaim on latikas, millele järgenevad linask, roosärg, haug, särg, ahven, koha, luts, koger, angerjas ja kiisk. Järvel peetakse ka kalastusvõistlusi. Pühajärve vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, suvel vähe läbipaistev 1-1,7 m, talvel suureneb läbipaistvus 5 meetrini. Vesi soojeneb ja seguneb suvel hästi ning on hapnikurikas, tõenäoliselt on talvel hapnikku vähem...
Cities of Estonia The capital of Estonia is Tallinn, most famous for its Old Town. The Old Town was built in the 13.-16th centuries. You can still feel the spirit of medieval times, when you are visiting The Old Town. The second biggest city of Estonia is Tartu. Tartu is the educational centre of Estonia. It is home to the largest and oldest university in Estonia, the University of Tartu. The University of Tartu first opened it`s doors in 1632. Through Tartu flows the second biggest river in Estonia, Suur Emajõgi ( Big Mother River). Pärnu is the summer capital of Estonia. It is located in south west Estonia on the coast of Pärnu bay. Pärnu is popular with the tourists for its spas and beautiful beaches. Otepää is known as the winter capital of Estonia. With its hilly terrain it is the perfect place for winter sports. There are many tracks for snowboarders, mountain and cross country skiers. Not far from Otepää is th...
Eesti lipu lugu Raili Retpap Lipu loomine Idee tekkis Eesti Üliõpilaste Seltsil. 29. september 1881. Lipu värvideks valiti sinine, must ja valge. 1905. aastal sai rahvuslipuks. Esimene avalik värvide demonstratsioon 7. aprill 1882. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti 4. juunil 1884. a Otepää kiriklas. Ametlikuks riigilipuks sai 1918. aastal. Lipu värvid pidid... Kajastama eesti rahva iseloomu ja aateid. Tähistama eesti rahvariiete enamlevinud värvitoone. Peegeldama eesti ilmastikku ja loodust. Olema omavahel kooskõlas. Värvide tähendusi seletati ka nii: Sinine- usk ja lootus eesti tulevikku, samuti oli ustavuse sümboliks. Must- meenutamaks eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes armastuse värv. Valge- sümboliseerimaks püüdeid hariduse ja vaimuvalgue poole, talvit valget lund, suviseid valgeid öid ja kaskede valget koort, lootust ilusamale tulevikule. ...
1. Muistse vabadusvõitluse I periood (1208-1212) Eellugu - 12. Saj algas sakslaste tung itta 1143 loodi Lüübeki linn - Läänemerele saksa kaupmehed 1184 nende vahendusel ordu koorihärra Meinhard liivlaste juurde hakkas ristiusku levitama 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks (abiliseks munk Theoderich) - Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus - Mõned liivlased lasid end ristida sh Toreida vanem Kaupo (sakslaste abiline) - 1191 läkitati Theoderich Eestisse - pärast M surma piiskopiks Berthold liivlastega tülid, tagasi Saksamaale Sissetungi algus - B kogus ristisõdijate väe 1198 tagasi Liivimaale (ise langes I lahingus) - Uus piiskop Albert vallutussõja peamine organiseerija ja juht, kogus väe, rajas 1201 Riia linna vallutussõja peamine tugipunkt. Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale Maarjamaa - 1202 vaimulik rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" elukutselised ...
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 12081227 EELLUGU Drang nach Osten · Sakslaste tung itta idamaade vallutusplaan · Ettekäändeks Läänemere kalda ristiusustamine · Tegelik sihtpunkt Venemaa · Lähtepunktiks 1143 taasrajatud Lüübek · Tugevad liitlased olid Liivlased ja Toreida vanem Kaupo Ristiusustamise algus · 1184 Meinhardi saabumine Liivimaale · Vallutas liivlased · 1191 esimene tutvus eestlastega · Tüli liivlastega Piiskop Berthold 1198 tuli liivimaale sõjaväega · Kiire lüüasaamine Piiskop Albert · Siinse ristisõja peamine organisaator ja juht · Liivimaa piiskop kuni 1229 · 1201 rajas Riia linnakujunes kiriku keskuseks · Asutas 1202 Mõõgavendade ordu · Kohaliku kiriku sõjaline tiib · Peamine vahend Eesti ja Liivimaa vallutamisel · Tema juhtimisel vallutati kiiresti Läti ala · Kõik vallutatud alad pühendati Neitsi Maarjale ·...
6. Muistne Vabadusvõitlus Eellugu. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aasta paiku augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abilisena sai tuntuks munk Theoderich. 1191. aasta suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopis Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold juba tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. aasta suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. Järgmiseks piiskopiks pühitseti toomhärra Albert. Temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht. 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Ordu ...
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark....................................
Maaturismi alaliigid Maila Kask MTT2 Alaliigid · Loodusturism · Taluturism · Elamusturism · Seiklusturism · Terviseturism · Kultuuri- ja ajalooturism · Pärimusturism · Mõisaturism · Militaarturism · Tööga seonduv turism LOODUSTURISM · Maaturismi osa, kus turismitoode arendatakse ja tarbitakse looduslike ressursside (sageli looduskaitse aladel) ja nende taluvuse baasil · Loodusturismi alla kuulub ka ökoturism · Näiteks Lahemaa Rahvuspark, mis asub Lääne-Virumaal · Rahvuspargi eesmärk loodushoiu kõrval on ka looduse vahendamine kaitseala külastajatele. TALUTURISM · Maaturismi osa, kus turismitoode asendatakse ja tarbitakse talu/maamajapidamise baasil · Taluturismi alla kuulub ka agroturism ja maheturism · Näiteks Vaike talu, mis asub Pärnumaal ja Mokko Talu, mis asub Jõgevamaal · Mõlemad turismitalud tegelevad mahetootmiseg...
Väike emajõgi Väike emajõgi algab Otepää kõrgustikult Pühajärvest ja suubub Võrtsjärve lõunatippu, jõe lähe ja suue asuvad üksteisest 24 km kaugusel. Jõe lähtejärv Pühajärv (pindala 285,9 ha) asub kuplilises otsmoreenmaastikus Otepää linnast 3 km edela pool. Väike Emajõgi algab Pühajärve lõunaotsast Sihva küla lähedalt ning suundub looklevas sängis läbi Sihva küla ja Hobustemäe vahel asuva okasmetsa ja võsa lõunasse. Lähtest 1,5 km kaugusel jõuab jõgi Raudsepa küla põldude vahele. Seal on jõesängi õgvendatud, jõel on väike paisjärv ja kaldal endise vesiveski hoone. Paisust 1,5 km allavoolu süvendatud jõeosa lõpeb. Jõgi asub kogu ulatuses Valga maakonnas. Väike Emajõgi on 82 km pikk omades seejuures 1380 ruutkilomeetrist valgala, tema suurim lisajõgi on Pedeli jõgi. Jõe lähe asub 115 meetrit üle merepinna ja suue 34 meetrit, langedes seega 81 meetrit ehk 0,98 meetrit kilomeetri kohta.Vooluhulk on 10...
Jakob Hurt Jakob Hurt (1839 1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 185355 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 185964 usuteadust Tartu ülikoolis. Sai 1886 Helsingi ülikoolis dr. phil. kraadi. Oli Tartus gümnaasiumiõpetaja, 187280 Otepää ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Alustanud juba üliõpilasena "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest paran...
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA 1. KOHAD, EHITISED · Territooriumi haldusüksused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Saarimaa, Põlva maakond ehk Põlvamaa. · Linnad, külad: Priis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Väike-Maarja, Õngu küla · Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Pikk jalg. · Maastikuesemed: Emajõgi, Peipsi järv, Jäämeri, Kura kurk, Sõrve säär, Suur Munamägi, · Maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa, Siber, Ees- Aasia, Lähis-Ida, Idamaad. · Maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika. · Taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Suur Vanker, Põhjanael, Linnutee. · Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild · Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Merevaigut...
Rahutud aastasajad. Linnuste rajamine. Keskmisel rauaajal hakati ehitama linnuseid. Eriti rohkesti püstitati neid 7.-8 sajandi paiku. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud poolele kuhjati kunstlik vall. Valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Eestis tuntakse kokku umbes 120 muinaslinnust. Linnused jagunevad välisilme põhjal 4 suurde rühma: 1) mägilinnused rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele näiteks Otepää linnus Leidude põhjal võib arvata, et Otepää linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi.; 2) neemiklinnused püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Üks tuntumaid selle linnusterühma esindajaid on Rõuge linnamägi. Mägi- ja neemiklinnused ...
Jakob Hurt Raido Tukk PM IA Elulugu 22. juuli 1839 Himmaste küla 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi Oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Isiklikku Tal oli kaks poega : Max Hurt KaubandusTööstuskoja esimene direktor ja Rudolf Hurt Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Abiellus Tartu kreiskooliinspektor Carl Oettel tütre Eugenie'ga. Jakob Hurt oli Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane ja korporatsioon Livonia vilistlane. Õpingud Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis 185355 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis 185964 usuteadust Tartu Ülikoolis 1886 Helsingi Ülikoolis dr. phil. Kraadi Varasemad töökohad Oli 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja 186872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 187280 Otepääl, 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Tähtsus Eesti ajaloos Alustas juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Se...
JALGRATTA- JA KANUUMATK E R I N E VA D M AT K AT E H N I K A D MATKA ÜLDINFO • 3 päeva (59km jalgrattaga + kanuumaatk) • Piirkonnaks Otepää – sealsed matkarajad pakuvad väljakutseid ja on huvitavad, lisaks oli juba olemas kanuumatka pakkumine, mida sai selle matkaga siduda. • Sihtrühmaks 12-15 aastased noored, eelnev kogemus pole tarvis. Matk on kõige huvitavam noortele, keda huvitab rattasõit ja värskes õhus viibimine. Huvitaval matkarajal saab end proovile panna. MATKAJUHID • Matkajuhte peaks olema 3 • Kaks neist rattamatka jaoks, kolmas lisaks kanuumatka jaoks • Kõik matkajuhid peavad olema läbitava alaga tuttavad, peavad olema konkreetsed ning informatiivsed, matkajuhid peavad suutma tagada laste ohutuse VARUSTUS Põhivarustus: • Maastikuratas (+kiiver) – rattamatka jaoks, kiiver ohutuseks • Kanuu (ahjamatkad.ee pakub teenust, siduda nende kanuumatk teise matkaga – kanuu rent nende käest) • Telk + magamiskott – ö...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
