Tartu hansa kaupmehe ühe kuu ostud ja müügid Kaupmees ise enam kaubaga merede taha ei sõitnud, seda tegi ta keskaja algul. Kaupmees jäi nüüd koju ja juhtis oma kaubavahetust kontorist. Ühe kuu jooksul jõudis ta teha palju erinevaid ja kasutoovaid tehinguid. Põhiline kohalik kaup, mille vastu hansa kaupmees kaupa vahetas oli vili ja mingil määral ka lina ning paekivi. Siiski mängis kaubavahetamises suuremat rolli läänest tulnud kauba vahendamine Venemaale ja Venemaalt tulnud kauba vahetamine läände, osa kaubast jäi ka siia. Venemaalt saadi karus- ja pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina ja kanepit, millest tehti nöörI. Parimad kaubad, mida läänest võis saada olid Flandria kalev, Reinimaa relvad ja metallitooted, Rootsi vask, Skane heeringad, Prantsusmaa, Portugali ja Saksamaa sool. Lisaks ka vein, õlu ja vürtsid. Hea kaupmehe käest käis iga kuu palju eelnimetatud kaupa läbi, millest osa jäeti Ee...
5. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE Turunduskontseptsiooni kohaselt on turundustegevuse aluseks tarbijate vajaduste selgitamine ja järgnev rahuldamine sobiva turunduskompleksi abil. Seega sõltub turunduse resultatiivsus tarbijate ja nende ostukäitumise tundmisest. Ostukäitumise all mõeldakse kõiki tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus. Kahjuks puudub tänapäeval üldine teooria, mis selgitaks piisava põhjalikkusega, miks tarbijad käituvad just nii, nagu nad käituvad. “Pigem võib võlukepikese abil rauda kullaks muuta kui ostjaid tunda ja nende käitumist ennustada,” on kriitiliselt kommenteerinud selle valdkonna alaseid teadmisi oma turundusõpikus Geoffrey Randall (Randall,...
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Juhtimise kõrvaleriala Oksana Bondarenko Deniss Vaskin OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES Vaatlus Juhendaja: Jüri Uljas, Ma Tallinn 2011 SISUKORD Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin JU-2-joh 2 Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin JU-2-joh Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro. Eurole üleminek ei peaks muutma inimeste igapäevaelus põhimõtteliselt midagi muud, kui et üks vääring asendub teisega. Tegemist ei ole mitte rahareformi, vaid rahavahetusega. Kuid teiste riikide kogemus räägib, et pärast euro kasutuselevõttu suurenes sularaha võltsimise, petmise ning inimliku eksi...
Eelarvestamine Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja kulude kohta. Eelarve mõte on saada ülevaade oma tuludest ja kuludest - kirjutada üles kõik kuu jooksul saadud tulud ning kulutused. Oluline on kirja panna ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad. Mida täpsemalt sa eelarves oma kulud lahti kirjutad, seda parema ülevaate saad. Eelarvestamine on eelarve koostamise protsessis tehtavad tegevused. Eelarvestamise abil on võimalik organisatsioonil paremaid tulemusi saavutada, hinnata olemasolevat olukorda ja teha järeldusi, mille abil olukorda paremaks muuta. Eelarve abil saab määrata kindlaks tulevaste perioodidega seotud probleemid ning leida võimalike lahendusi. Eelarvestamise abil võidetud lisaaeg võimaldab organisatsioonil minimiseerida prognoositud probleemide negatiivset mõju organisatsiooni tugevusele. Eelarve koos...
ISESEISEV TÖÖ VARUDE ARVESTAMISE MEETODITE KASUTAMINE 1. AS Jääkaru oktoobrikuu majandustehingud on järgmised: Kuupäev Nimetus Ühikud Soetusmaksumu Varud kokku (tk) s (kr/tk) 01.10 Varu 10 150 1500 algjääk 08.10 ost 4 160 640 15.10 ost 11 170 1870 26.10 ost 5 176 880 Ressurss: 30 4890 Müük: a)3560 b)3586 c)3500 Kauba varu a)1330 b)1304 c)1390 perioodi lõpul 31.10 tuvastati inventeerimisel 8 ühiku olemasolu laos. Arvuta...
Küsimused Ester Alasalu Õiged vastused küsimustele on märgitud rohelise värviga Tulud 1. Mis on ettevõtte tulu e.müügikäive ? · Raha, mis laekub ettevõttele hüviste müügist · Raha, mis saadakse aktsiatega kauplemisest · Raha, mis saadetakse annetustest · Raha, mis kulutatakse uute seadmete soetamiseks 2. Mida neist loetakse müügituludeks? · Ostjate ja tellijate ettemakseid kohustused · Ostjate poolt makstud (makstavad) käibemaksusummad · Müüjate poolt antud allahindlus · Teistele kaupade andmist, teenuste osutamist sponsorlusena · Kaupade, materjalide, teenuste müük 3.Mida neist loetakse ettevõtlustuludeks? · Palgatulu · Mitterahaline toetus · Rendi-ja üüritulu · Võetud laen · Ka...
1) D: Kaup 11 000 K: Võlad tarnijatele 11 000 2) D: Tarnijatelt laekumata arved 17 000 K: Müügitulu 17 000 3) D: Kaup 540 K: Kassa 540 4) D: Kaup 2650 K: Võlad tarnijatele 2650 5) D: Tarnijatelt laekumata arved 12 000 K: Müügitulu 12 000 6) D: Kaup 16 851,25 K: Müüdud kauba kulu 16 851,25 Kuupäev Tehing Kogus (tk) Soetushind (kr/tk) Müügihind (kr/tk) 1.märts Algvaru 100 57 3. märts Ost 200 55 7.märts Müük ? ? 9.märts Ost 10 54 23.märts Ost 50 53 - 25.märts Müük ? ...
Sissejuhatus majandusse VI osa Tarbijad ja säästjad Viimsi Kool 10ml 2018 Tarbijad ja säästjad • Tarbija on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks • Säästud on osa sissetulekust, mida kohe toodete ja teenuste ostmiseks ei kulutada • Küsimus, mis kujul on inimestel säästud ja missugused säästud on kõige mõttekamad/kasulikumad? Tarbijad ja säästjad Likviidsu Tulusu Kuluku Keeruku s s Risk s s Sularaha 5 0 2 4 0 Krüptoraha 5 5 5 1 5 Arvelduskonto 5 1 1 1 0 Säästuhoius 4 2 1 0 1 Tähtajaline hoius 3 2 1 0 1 Investeerimishoi us 3 2 2 1 1 Võlakirjad ...
1. SKP arvutamine. Arvutage toodud lähteandmete abil sisemajanduse koguprodukt SKP= Sisemaised kogu erainvesteeringud 45 r.ü , kaupade eksport 135, kaudsed netomaksud 30, kohalike omavalitsuste ostud 10, kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 5, kaupade import 150, eratarbimiskulutused 90, keskvalitsuse ostud 35, teguritulu (neto) välismaalt 20. 2. Õige/Vale Kaudsete netomaksude puhul võetakse arvesse makse, mida makstakse tuludelt, omandilt või palgafondi pealt. Avatud majanduses on kulumultiplikaatori arvväärtus suurem kui suletud majanduses, sest avatud majanduses osa kasutatavast tulust säästetakse. 3. Mudelid, mis eeldavad lühiperioodil jäiku hindu (keyneslik koolkond), sisaldavad alljärgnevat seisukohta: a) kogunõudlus mõjutab ainult hinnataset, st nominaalsuurusi, mitte reaalsuurusi b) reaalse kogutoodangu mahu muutus on peamiselt tingitud kogunõudluse muutumisest ...
Frustratsiooni olukorrad Ülesanne: Kujutle situatsioon: naine lapsega kiirustab kauplusse ja näeb, et müüja sulgeb ust. Mis põhjustab frustratsiooni? Kellele? Frustratsiooni tekitab poe sulgemine lapsega naisele. Kuidas sulle tundub tema olukord?Halb, frustratsiooni tekitav. Kuidas tema asemel olles tegutseksid?Räägiksin ilusti müüjaga, kas oleks võimalik ruttu oma ostus ära teha. Ka ust sulgev inimene ärritub. Kuidas ja miks?Sest tema tööpäev on läbi ja ta tahab koju minna, aga kliendid soovivad veel oste teha ning tema peab seetõttu ületunde tegema. Kui oleksid tema asemel. Kuidas sulle olukord tunduks? Teenindaja asemel: olukord tunduks ärritav, kuid laseksin naisel oma ostud ära teha, kui on võimalik. Lapsega naise asemel: Ka ärritav. Sest arvatavasti tõi ta lapse lasteaiast ja soovis ruttu enne kojuminekut poest läbi käia, aga see ka suletakse. Kuidas saaks teenindaja käitumine vähendada ja suurendada klie...
Pidev süsteem- peetakse koguaeg arvet kauba liikumise üle. Perioodiline süsteem jooksev arvepidamine kauba sissetulekul, aga väljaminek selgub investuuri tehes. ÕPIK LK 233-234 TEST T-9.1 Jooksvate tulude ja kulude kõige täpsema vastandamise tagab LIFO. Sest LIFO puhul müüme maha kõige hiljem sisse ostetud kaubad. T-9.2 Kaubavaru algjääk (maksumus) oli 60 000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 380 000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 50 000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on 390 000 krooni. T-9.3 Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja ostetud kaubast. Inventeerimine on varude bilanssi ülesse võtmine varana. T-9.4 Kõige hiljem ostetud kaup kajastub lõppvaruna FIFO. T-9.5 Firma kohta on teada järgmised andmed: Kaubaühikud (tk) Kaubaühiku hind (kr/tk) Kaubavaru (01.01) 8000 11 Ostud (10.06) ...
Makroökonoomika kodutöö 1 Vastused Nimi 1. Tabelis on esitatud andmed nominaalse SKP kohta (jooksevhindades, miljardit eurot), hinnaindeks (protsentides) ja reaalne SKP (2010. aasta püsivhindades, miljardit eurot). Täitke tabeli lüngad. nominaalne SKP SKP deflaator = 100 reaalne SKP Reaalne SKP on nominaalse SKP ja deflaatori jagatis. Aasta Nominaalne SKP, Hinnaindeks, % (SKP Reaalne SKP, miljardit miljardit eurot deflaator) eurot 2008 120 80 150 2009 135 90 150 2010 150 100 150 2011 180 106 169,8 2012 220 ...
Vaesus Mis on vaesus? Seisund, kus inimene ei saa lubada elementaarseid inimvajadusi (nt. puhas vesi, toit, tervishoid, peavari). Suhteline vaesus seisund, kus inimene saab lubada vähem ressursse või teenida vähem palka võrreldes ülemaailmse keskmisega. Vaesust saab ka teisiti võtta. Näiteks lastevaesus on ka üks vaesuse liike. Miks on tekkinud? · Kõrged maksud halb riigikorraldus. · Loodusõnnetused (kindlustuse pole). · Riigi elatustase madal. · Töökaotus. · Läbimõtlemata otsused: 1. Liigsuured laenud 2. Liiga palju lapsi 3. Läbimõtlemata ostud Kuidas on vaesuse vastu võideldud? Maksud suunatud ühishüvistele. Sotsiaalelamute ehitamine. Kulude vähendamiseks mõeldud telesaated. Uued töökohad (nt. reisisaatjad). Mida teeks ma vaesusega võitlemiseks? Hangiks tööd Ebavajalikud asjad müügiks Pöörduks spetsialisti poole Pöörduks sõbra või ...
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 VARUD................................................................................................................................... 4 1.1 Varude otstarve............................................................................................................. 4 VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID........................................................................................ 6 2.1Varude pidev arvestussüsteem....................................................................................... 6 Varude perioodiline arvestussüsteem.................................................................................. 7 VARUDE ARVESTUSMEETODID EESTIS..........
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Virve-Hella Kruus OSTUOTSUSTE LANGETAMINE JA MAJANDUSLANGUSE MÕJU OSTUOTSUSTELE. Ainetöö Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada kas ja kuidas on muutunud küsitletud inimeste ostuotsuste langetamine ja üldised tarbimisharjumused ning millist mõju on avaldanud inimestele majanduslangus. Antud töö peamisteks ülesanneteks on selgitada välja: · Vastajate üldised tarbimisharjumused; · Igapäevaste kaupade ostmise sagedus ja peamised ostukohad; · Ostu- ja toitumisharjumuste muutused; · Allahindluskampaaniate ja/või eripakkumiste tähelepanek ning mõju ostuotsute langetamisel; · Igapäevaste ostude planeerimine ja impulssostude ...
Silver Kruusalu MAA- JA LINNAINIMESE TARBIMISERINEVUSED ESSEE Õppeaines: MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 31 Juhendaja: lektor Inga Stelmak Esitamiskuupäev: 13.10.2015 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused Põhjusel, et olen suurema osa oma elust maal elanud, oskan hästi hinnata maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevusi. Vaatamata sellele, et nii maal kui ka linnas elava inimese majandustegevuse aluseks on ressursside piiratus võib väita, et inimeste tarbimise valikud sõltuvad suuresti nende elukohast. Kõige suuremad erinevused algavad juba sellest, et maal elava inimese tarbimise vajadused, harjumused, on totaalselt erinevad linnas elava inimesega. Kui linnainimene pöör...
Kontrolltöö kordamisküsimused / Avatud Ülikool. 1. Mida nimetatakse turunduseks? Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate (ostjate) vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetus-protsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. 2. Mida mõistame turunduses vajaduse all? Vajadus on inimese poolt tunnetatav puuduseseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilisteks (toit, rõivad, soojus, turvalisus), sotsiaalseteks (suhtlus, ühtekuuluvus) ja individuaalseteks (teadmised, eneseväljendus). 3. Mida mõistame turunduses soovi all? Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objekti...
Finantsteenuste analüüs koos infootsinguga 1. Mõtle ja pane kirja kõik pangateenused, mida oled kasutanud või kasutad. Kasutan kahe erineva panga teenuseid, SWEDBANKI ja SEB panga. Kasutan ISIC kaarte. Kasutan internetipanka, Swedbanki mobiili appi, teen ülekandeid ja makseid ja kasutan poes makstes pangakaarti. 2. Ülevaade SWEDBANKI ja SEB panga pangateenustest SEB panga pangateenused: ○ Kodulaen ○ Riskikindlustus ○ Elukindlustus ○ Täiendavad kindlustuskaitsed ○ SEB Laenukaitse kindlustus ○ Kasvuportfell Juunior ○ Varakindlustus ○ Välismaksed ○ Kodukindlustus ○ Sõidukikindlustus ○ Reisikindlustus ○ Hüpoteeklaen ○ Kindlustused ○ SEB uue kodu kaart ○ Autoliising ○ Roheline liising ○ Mootorrattaliising ○ Veesõidukil...
Tallinna Majanduskool ÄRIPLAANI VORM Anastassia Agarok, Andra Kaljurand, Joanna Käi, Sandra Aulik Tallinn 2017 1. Äriplaani kokkuvõte VEGAN? on 100% Eesti kapitalil loodud ettevõte, mille eesmärgiks on pakkuda kindlale sihtgrupile mugavat võimalust oma shoppamist ja tarbimist lihtsustada. 2. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi: VEGAN? Ettevõtte juriidiline vorm: Osaühing Aadress: Raua tn 4 Telefonid: 5467 3876 E-mail: [email protected] Juhatuse liikmed: Anastassia Agarok, Andra Kaljurand, Joanna Käi, S...
Kuidas majandada säästlikult? Praeguses ühsikonnas on kõige rohkem kõneainet pakkuvaks teemaks majanduskriis. Tegelikult on väga palju võimalusi, kuidas üksikinimene saab raha kokku hoida ja säästlikult majandada. Olgu see siis kasvõi ainult vajaliku soetamine, odavama telefoni operaatroi valimine või vee ja energia säästmine. Iga pisikene kokkuhoid viib lõpuks suure kokkuhoiuni. Kuid siiski, kuidas inimesed saavad säästlikult majandada? Esimeseks säästliku majandamise võimaluseks on kokku hoida vee pealt. Paljud inimesed hambaid pestes jätavad vee jooksma. Seda ei tohiks teha. See on küll väike asi, aga pika aja peale koguneb kraanist lihtsalt alla voolanud vett päris palju. Ja tegelikult me maksame ilma otstarbeta kraanist alla jooksnud vee eest. Suvel lilli kastes võtame vee otse kaevust või tuleb vesi ühisest kaevust. Paljudel inimestel on korterites vee mõõdikud. See tähendab, et inimesed m...
Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Keskkond ja säästev areng Koostaja: Juhendaja 2011 Keskkond ja säästev areng Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved saavad endiselt nautida paljukiidetud Eesti loodust ja hingata puhast õhku. Ja e...
Turunduse kodu ül. Ettevõte soovib teada saada , kuidas tarbijad toiduained ostavad 1. Uuringu eesmärk Uuringu eesmärgiks on saada teada kuidas tarbijad toiduained ostavad. Milliseid ostprotsessi etappe läbitakse ja millise ostuga on tegu kas rutiinse, limiteeritud probleemilahendus või ulatuslik probleemilahendus. 2. Probleemküsimused · Kuidas käitub tarbija nt leiva ja piima ostmisel? · Kuidas käitub kinnisvara ostmisel? · Missugused tarbijagrupid tarbivad kallimaid tooteid/teenuseid missugused odavamaid ? · Mille järgi valitakse ostukoht?( lähedus, toote valik, toodete kvaliteet) · Kui palju ostetakse näiteks päevas antud leibkonna kohta piima, leiba, saia , maiustusi, lihatooteid? · Miline on tarbijate rahuolu tase toiduainete ostmisel? · Millal tehakse põhiliselt...
Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli;...
TASEMETÖÖ Matemaatika 4 klass I p/a 1.Kirjuta a)vahetult eelnev arv arvudele b)vahetult järgnev arv arvudele 4020 8009 5000 2799 5010 3019 2000 4899 2.Arvuta peast 40 * 60 = 6 : 0= 307 + 403 = 534 30 = 20 * 50 = 160 : 4 = 134 + 18 = 2400 1300 = 21 * 4 = 0 : 8= 606 + 304 = 474 70 = 16 * 5 = 150 . 3 = 156 + 38 = 2700 1600 = 3.Arvuta 26 kr 50 s + 80 s = 15 kg 250 g kg 500g = 32 kg 900 g 8 kg 985 g = 36 kr 80 s + 4 kr 70 s = 12 h 15 min 1 h 35 min = ...
Interneti kaubandus Laura-Liis Piigert Internetikaubandus on elektroonilise kaubanduse üks vorm, kus klient saab osta tooteid või teenuseid interneti kaudu. Kõige levinum on kliendi ja firma vaheline kubandus, kuid leidub ka firmadevahelist äri. LOGISTIKA - Kliendid leiavad soovitud toote, kui lähevad müüja veebilehele või kasutavad otsimootorite abi. Enamik müüjaid kasutab e-poodides "ostukorvi tarkvara". Selle abil saavad ostjad kiirelt ja lihtsalt soovitud kauba virtuaalsesse ostukorvi panna. Sellele järgneb "kassase minek" ostu eest tasumine, ja soovitud tarnemeetodi valik. Enamik poode lubab kliendil luua endale isikliku kasutajakonto. Selleks kogutakse vajaminevat teavet kasutaja kohta, et teinekord saaks ostud kiiremini ja kergemini vormistada. Enamasti saab klient oma e-postile ka ostu kinnitava kirja, seda siis, kui ost on vormistatud ja makstud. SEADUSED: (1) Kaup ja...
2. SKP ja rahvatulu Antud teemas keskendutakse neljale SKP ja rahvatulu allikate ja kasutamisega seotud põhiküsimusele. 1. Makromajandusliku kogutoodangu determinandid: tootmistegurid ja tootmisfunktsioon. Suletud majanduse korral on vaatluse all: · majandusagentidena kodumajapidamised (KMP), · firmad ja · valitsus (avalik sektor) ning millede vastastikused seosed avalduvad · toodanguturgudel, tootmisteguriturgudel ning finantsturgudel. Kodumajapidamised KMP olles tootmistegurite omanikud, teenivad tulusid tootmisteguriturgudel (markets for factors of production, mida kasutavad selleks, et tasuda avalikule sektorile makse, osta toodanguturgudelt tarbimiseks vajaminevaid tooteid ja teenuseid ning finantsturgude abil paigutada oma tulude ülejäägid säästudena näiteks pankadesse või osta väärtpabereid. Firmad seevastu saavad tulu valmistatavate toodete, teenuste müügist ning nende kulutused o...
Kõigel siin ilmas on hind? Hind on millegi väärtus, mille eest me tasume. Me ei pruugi seda teha ainult rahaga, vaid ka aja ja vaevaga. Me ei sarnane üksteisega, seega on meie mõjutamine erinev. Kes läheb kergelt õnge, kes mitte. Aga kas kõigel siin ilmas on hinnasilt küljes ja kui kalliks võib see osutuda? Väga paljud käivad tööl, seega teavad, mis see on. Kõike, mida sa teed, tuleb teha õigesti. Selle eest ju palka saadaksegi. Kuid on ka neid inimesi, kes eelistavad eelkõige raha. Nad ei ole huvitatud, kuidas rahakott täitub, peaasi et täitub. Kõige levinum viis on korruptsioon, kus altkäemaksu pärast saavad teised kannatada. Aga kui see nii levinud on, siis järelikult töötajad eelistavad hästi teenida kui õiglust järgida. Oleme teadlikud sellest, mis toimub enne valimisi. Kõikvõimalikud kandidaadid üritavad end võimalikult hästi reklaamida. Selle kõrvalt lubatakse inimestele maad ja ilma ko...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K14k KÕ Keia Hark KAUBANDUSETTEVÕTE ASUKOHA VÕIMALUSED Essee Õppejõud: Eva Vahtramäe, MA Mõdriku 2015 Kaubandusettevõtte otstarbekas asukoht sõltub äri eripärast, suurusest ja ettevõtluskeskkonna tingimustest. Asukohast sõltuvad ka paljud kulud. Kaupluse hea asukoht võimaldab säästa reklaamikuludelt. Asukohast sõltuvad transpordikulud, vahel ka tööjõukulud. Samas on soodsamas asukohas kallimad rendihinnad. Nii sõltub äri edukus või ebaõnnestumine oluliselt õigest asukohavalikust. Asukoha valikul tuleb arvestada mõningate mõjuteguritega milleks on: teeninduspiirkonna suurus, tarbijate mugavus, kaubanduspiirkond, konkurentide paiknemine, teiste kaubandusettevõtete olema...
Töö sisu: Raamatupidaja assistent abistab raamatupidajat raamatupidamisarvestuse läbiviimisel ja finantsaruannete koostamisel. Raamatupidaja (assistent) I kutseeksami teemad 1. Sissejuhatus majandusarvestusse. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid ja juhendid. 3. Raamatupidaja kutse-eetika. 4. Raamatupidamise põhimõisted. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites. Programm 1. Sissejuhatus majandusarvestusse Majandusarvestuse olemus. Infotarbijad. Majandusarvestuse osised: finantsarvestus, maksuarvestus, eelarvestamine, juhtimis- ja kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, sise- ja audiitorkontroll. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid EV äriseadustik, raamatupidamisseadus (Raamatupidamise Toimkonna juhendmaterjalid), võlaõigusseadus, maksuseadused, audiitortegevuse seadus jt. õigusaktid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ...
TURUNDUSE ALUSED EKSAMI TEEMADE LOETELU. 1. Turunduse olemus ja turundustegevuse eesmärk. Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. 2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis on võimelised rahuldama vajadusi, soovid on muutlikumad kui vajadused. Nõudlus: ...
Tänapäeva Eesti inimeste ja looduse vahelised suhted Tänapäeva Eesti inimeste ja looduse vahelised suhted on kahjuks halvad. Veel paar tuhat aastat tagasi sõltuti loodusest ning saadi sealt kõik eluks vajalik. Tänutäheks hoiti ja kaitsti seda. Tänapäeval on aga inimesed palju muutunud. Jääb mulje nagu enamustele on tähtis vaid nende endi heaolu ning selle saavutamiseks ei hoolita enam üldse sellest, mis võib nende ümber juhtuda. Kuid miks on suhted inimese ja looduse vahel tänapäeva Eestis kujunenud halvaks? Veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad: toitusid korjatud viljadest ja kütitud loomadest ega rikkunud ökosüsteemide tasakaalu. Olukord muutus siis, kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Külvates kultuurtaimi sinna, kus need looduslikult ei kasvanud ja pidades loomi kitsal piiratud alal, kus nende väljaheiteid kuhjus palju rohkem kui looduses. Nii muutsid inimesed looduslikku ...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Loodusturismi olukord, potentsiaal ja käive Eestis Referaat õppeaines ,,Loodusvarade majandamise ökonoomika" Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel on loodusturismi osa globaalses turismis 10-15 % ning kindlasti on tegemist väga suure ning kiiresti areneva turismi liigiga. Põhjus seisneb eelkõige selles, et inimeste keskkonnahoiak on muutumas ning see avaldab otseselt mõju loodus- ja ökoturismi arengule, mille järele nõudlus aina kasvab (Eesti Maaturism 2010). Eestil on olemas kõik eeldused, et kujuneda arvestatavaks loodusturismi sihtikohas. Suurim konkurentsieelis peitub mitmekesises loodusressursis väiksel territooriumil, mis võimaldab lühikese puhkuse jooksul tutvuda kogu Eestimaaga ning tutvuda erinevata looduskooslustega (Eesti Maaturism 2010) An...
1. Aktsia on: a. Õiglase väärtusega soetatud väärtpaber, millega vahetatakse vara või arveldatakse osapoolte vahelises tehingus b. Väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust tagastada laen kokkulepitud tähtajal c. Väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kohustistest d. Väärtpaber võlakiri, mis ostetakse tagasi lunastustähtajal 2. Firma kohta on teada järgmised andmed: Juhul kui 31.12 on laos arvel 9000 tk, siis LIFO meetodi rakendamisel on lõppvaru maksumus: Valige üks: a. 108 000 b. 99 000 c. 113 000 d. 100 000 3. Aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud väärtusest, siis tuleb varad alla hinnata. Ühtlasi tuleb arvesse võtta kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused. See on: Valige...
Kodutöö majanduses- ettevõtte analüüs 1. Ettevõtte lühikirjeldus- Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. 2. SWOT analüüs Strengths: - eestimaine imago - lai kauba valik - Partnerkaart - Järjepidev reklaamistrateegia - kampaaniad - Selveri köök Weaknesses: - kõrge hinnakuvand - välisturul ei suutnud opereerida (Lätis) - nõrk klienditeenindus Opportunities: - kauplused asetsevad Eesti igas paigas - tsentraalköök - töökorralduse efektiivsemaks muutmine - hädti läbimõeldud kampaaniad - kõik ostud ühest kohast Threats: - konkurendid laienevadja turuosad jaotatakse ümber - halb majandus...
TOOTMINE JA TOOTLIKUS 1.Miks muutuvad koos tootmise muutustega ka kulud? Kui juhid otsivad võimalusi toodete efektiivsemaks valmistamiseks, pööravad nad suurt tähelepanu tootmiskuludele. Nad märkavad, et tootmise taseme kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Et teada saada, kuidas ja miks see juhtub, tuleb vaadelda tootmiskulude kahte liiki (kogukulud ja kahaneva tootlikkuse seadus) 2.Kuidas saavad ettevõtte juhid tootlikust tõsta? Ettevõtte juhid suurendavad ettevõtte tootlikkust uute juhtimisideede rakendamisega. Nii terviklikku kvaliteedijuhtimist kasutavad ettevõtted kui ka ettevõtted, kes järgivad teisi juhtimisteooriaid, on teatud üldistes põhimõtetes omavahel sarnased. Nad pööravad tähelepanu kliendile, kõrgele töökvaliteedile, kaasavad töötajaid otsustusprotsessi ning ettevõttel on visioon, mida jagavad ka tema töötajad. 3.Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul? Ettevõtete tööviljakust mõjutavad mitmed sisemi...
Mida see kaasa toob? Loodus midagi mis ümbritseb meid kõikjal.Sellest ei saa üle ega ümber, sest iga inimene puutub pidevalt loodusega kokku. Samuti said meie esivanemad oma põhilise toidu just loodusest, kasvatades ise saadusi oma toidulauale. Kindlasti oli neile loodus tähtis, sest usuti, et loodusel on vägi millega ta suudab inimesi mõjutada. Usuti ka, et puudel võib olla jõud, mis aitab inimest haigusest terveks ravida või kaitseb millegi halva eest. Tänapäeval on aga inimesed palju muutunud. Jääb mulje nagu enamus inimestele on tähtis vaid nende endi heaolu ning selle saavutamiseks ei hoolita enam üldse sellest, mis võib juhtuda nende ümber. Järjest rohkem on inimesi, kes tarbivad liiga palju, ostes kokku asju, mida neil tegelikult võibolla vaja ei lähegi. Ostetakse pikemalt järgi mõtlemata. Ei mõelda küsimusele : kas see asi mida ma ostan on ikka mulle väga hädavajalik? Paljud teevad om...
Majandus: Tund 5 10.klass NÕUDLUS 1.Mis on nõudlus ja milline on hindade roll turumajanduses? Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. 2.Miks inimesed ostavad mingit kaupa madalama hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem? 1.Raha kulutus on väiksem. 2.Madalama hinnaga saab rohkem, kui kõrgema hinnaga. 3.Kui midagi maksab liiga palju, siis läheb inimene sinna kust on võimalik odavamatl osta. 4.Ja kui raha on vähe, siis ostad odavama toote. 3.Kuidas kujuneb turuhind? Turuhind on nõudmise ja pakkumise kompromissina välja kujunenud hind. Turuhind kujuneb vastavalt sellele, kui palju inimesed mingit kindlat toodet nõuavad.. 4.Kuidas mõjutab nõudlus hindade suurust? 1. Kui soovime osta jäätist, siis avaldame ka hinna, kui palju soovime selle ostuks kulutada. 2. Kui varem oli mingi toode odavam, si...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K14 KÕ Marju Prosin K14 KÕ BAUHOFI EHITUS JA AED KAUPLUS Vaatlusaruanne Õppejõud nimi: Liina Maasik, MA Mõdriku 2015 Mina valisin kaupluse vaatluseks Rakvere Bauhofi. Koht ei ole Rakvere kesklinnas, aga sellegipoolest on sinna juurdepääs suurepärane. Kauplus ise on suur ja avar. Nende moto on Antu. Kauplus on kahe korruseline, avar ja valgusküllane. Kauplusesse sisenedes nii paremat kui vasakut kätt jäävad kassad, otse jääb arvemüük. Arvemüügi kõrval on trepp, mis viib teisele korrusele. Kauplusest on võimlik kaupu tellida ka interneti teel, korraldatud on kojuvedu. Teenustena pakuvad veel värvide toonimist, vaipkatete ääristust, remondi ja paigaldustööd. Koostööd tehakse erinevate sisekujundaja...
Kuidas mood meid mõjutab? Alustaks sellega, et selgitaks, mis mood üldse minu jaoks tähendab. Mina jagaksin moe kahte tüüpi, üks oleks see, mis läheb kunsti alla, näiteks võtaks prantsuse või itaalia Haute Couture' i asjad (riided, aksessuaarid, jalanõud jne), mis ei vaja reklaami, nad on oma stiilis ja inimestele, kellele see meeldib ja kes saavad endale lubada, neid ka ostavad. Teine tüüp on just see, millest ma tahaksin rääkida, selle alla kuuluvad moekad brändid, mis on piisavalt kallid, kuid paljud inimesed ostavad neid. Näiteks võtaks siin Apple' i tooteid, nad on kallid, kuid antud bränd on niivõrd populaarseks tehtud, et inimesed ostavad seda, teadmata mis põhjusel. Paljud reklaamid lihtsalt ütlevad, et üks või mõni teine toode on just SEE, mida me VAJAME, kuid miks? Me näeme iPhone' i igal kolmandal inimesel ja arvame, et ka meile on see vajalik, kuid ise ei oska põhjendada piisavalt hea argumendiga. ...
Pere-eelarve 2.tund Säästmine, investeerimine ja laenamine Mis on raha? Raha on makse- ja vahetusvahend. Raha on arvestusühik. Raha on säästu-ja hoiuvahend. Raha on majanduse indikaator. · Mõiste ostujõud väljendab millise rahasumma eest on võimalik omandada kaupade ja teenuste kogust ning kvaliteeti. · Inflatsioon on üldine toodete ja teenuste hinnataseme tõus ehk raha väärtuse langus. · Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess, kus hinnatase langeb ja raha väärtus kasvab. · Säästmine on raha kogumine tulevasteks väljaminekuteks. · Investeerimine on raha paigutamine tulu toovatesse varadesse pikemaks ajaks. · Säästuvõimaluste leidmiseks on tarvis teha eelarve või finantsplaan. · Väärtpaberiturg ehk börs on virtuaalne keskkond, kus tehakse tehinguid aktsiate, võlakirjade jt. väärtbaberitega. · Aktsia nimiväärtus ehk nominaalväärtus on võrdne ettevõtte asutamisel tehtud sissemaksega ühe aktsia kohta. · Akts...
Inieseõpetuse perega seotud teemade lõimimine teiste ainetega. Lõiming inimeseõpetuse ja majandus- ja ettevõtlusõppes gümnaasiumis. Perekonnaõpetuse kursus gümnaasiumiastmes kätkeb endas õpetust selle kohta, mis on perekond, püsisuhe, abielu, lapsevanemaks olemine, laps, kodu ja argielu, perekonna majanduselu ja õigusaktid ning perekond inimese elus. Lõimingutundide läbiviimiseks valisin teema ,,Perekonna majanduselu ja õigusaktid". Gümnaasiumiõpilase õpitulemused vastava teema läbinuna on järgmised: a) mõistab perekonna eelarve planeerimise ja kulutuse analüüsimise vajalikkust; b) mõistab iga pereliikme õigust oma ajale, ruumile ja materiaalsetele kulutustele, arvestades teisi; c) teab põhilisi pereelu ja laste elu reguleerivad seadusi. Õppesisuks on pere eelarve ja materiaalsed ressursid peres. Abielu ning laste elu reguleerivad seadused. Majandus- ja ettevõtlusõpetusel on tihe integratsioon teiste õppeainetega ...
Põlva Restoranis töövarjuna Mina käisin töövarjul Põlva Restoranis. Minu arvates on koka ja kelneri ametid suhteliselt huvitavad. Otsustasin tutvuda selle valdkonnaga natuke lähemalt. Vestlesin restorani administraatori Eda Kudritsaga ning jälitasin teda mitmeid tunde. Eda andis mulle kõigest toitlustusteeninduse valdkonnaga seonduvast väikese üleaate. Põlva Restoran kuulub Põlva Tarbijate Ühistule. See restoran asub kesklinnas Konsumiga samas hoones teisel korrusel. Esmamulje oli positiivne. Ruum on hästi sisustatud ja üsna avar. Eriti köitsid mind seal erksad värvid: punase-halli sisustusega lauad. Restoranis on kahte moodi teenindus: Bestroo ja A`la carte. Bestroo on avatud 10:00- 18:00. Bestroos valmistatakse toidud kohe hommikul valmis, kella kümneks on soe toit valmis. Toiduliini menüü on äga rikkalik ja kõik valmistatu on kodumaine. Eriti hinnatud on just oma kokkade väljatöötatud toidud. Kogu...
KORDAMINE ÜHISKONNA KT'ks Milles väljendub jõukus ja vaesus? Üleüldine jõukus saabub siis, kui kogu vara kuulub kõigile. Vaesus on erinev igas riigis. Vaesus on see, mida inimene ise tunneb. Absoluutne vaesus on see, kui sul ei ole ellu jäämiseks toitu, riideid ja peavarju. Kuidas saab riik leevendada vaesust? Riik loob keskkonna, kus rajatakse palju ettevõtteid ja siis on vaja töötajaid ja inimesed saavad tööle ja nad hakkavad saama palka ja siis neil on raha, et ellu jääda. Mis on töö, miks tehakse ja kuidas saada tööd? Töö on sotsiaalne tegevus, kus luuakse midagi uut ja uusi väärtusi. Tööd tehakse sellepärast, et inimesel on esinemisvajadus, tunnustus vajadus ja raha on vaja, et elada.Tööd saab nii suuliselt kui ka tehes avaldus/CV. Peab olema kaks osapoolt üks on juriidiline isisk ja teine füüsiline. Töölepingul peab olema kirjas kõik kohustused, palga suurus, puhkused ja andmed. Laenulepingud, sõlmim...
Tööturg ja palk Suur majanduskriis hakkas tunda andma juba 2008. aastal, hullemaks läks asi aga 2009. aastal. Pärast 2008. aastat hakkasid ka väga paljud firmadtöötajaid koondama ja osa firmasid lõpetas oma tegevuse pankrotiga. Töötuid tekkis kiirelt massiliselt juurde ( 2008. 5.5% - 2009. 13.8 % ) See oli päris otseselt seotud majanduslangusega. Kõige rohkem kannatasid sellised valdkonnad, mis ei kuulu inimeste esmaste vajaduste alla, nagu ehitus, kinnisvara ja langes ka jaekaupade müük. Kui palk kasvas 2006. aastal hüppeliselt kiiresti, siis 2008. aastal see pidurdus või isegi vähenes. Põhjuseks siis töötute meeletu kasv, inimesed olid väiksema raha eest nõus tööd tegema, peaasi et töökoht ise alles jääks. Pensionid on aga hoolimata majanduskriisist iga aastaga tõusnud. Tarbimine Kuna aastatel 2006-2007 paistis kogu majandus suhteliselt positiivsena, kasvas ka inimeste tarbimine teatud ostude suhtes. Seda suurelt tänu pankadele, kes...
Tarbijad ja säästjad VI peatükk Tarbija Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tuluallikad Tulu tööst palk Tulu rikkusest intress, Rikkus Rikkus on sinu omanduses olevate asjade väärtus. Rikkuse tunnused 1. kasulikkus 2. piiratud pakkumine 3. rahaline väärtus 4. omandiõigus peab olema vahetatav. Säästmine sõltub: - tulude suurusest - ootustest - pankade intressimääradest - maksuseadustest Eelarve Tulude ja kulud...
Tarbija vajadused Maslow vajaduste hierarhiline struktuur 1. Füsioloogilised- toit, puhkus 2. Turvalisusvajadus-ohutus, rahulikkus 3. Kuuluvus- ja armastusvajadus-kiindumus, omaksvõtt 4. Enesest lugupidamise vajadus-hekskiit, tunnustus 5. Kognitiivsed vajadused-tedmised, arusaamine 6. Esteetilised vajadused-ilu, kord 7. Eneseteostusvajadus Arvatakse, et tarbija käitub ratsionaalselt tunneb oma erinevaid vajadusi ja teab erinevaid võimalusi, mis aitavad neid rahuldada. Tarbija sissetuleku allikad: töö, turu investeeringud(dividend, intress, rent), muud tulud(loteriivõit, pärandus), osadel valitsuse ümberjaotatud maksed (toetused). Brutopalk väljateenitud palk Tarbija kui säästja Säästukoha valikul tuleb arvestada tulusust(intressimäär) , ohutust ja likviidsust(kui kergesti sääste saab rahaks muuta). Säästuko...
Tarbimisühiskonna mõjud Tarbimisühiskond on üles ehitatud põhimõttele, et toodetakse rohkem, kui tarbida jõutakse. Tootjad ja teenuse pakkujad näevad suurt vaeva, et klientide tähelepanu püüda, mistõttu eksisteerib suur konkurents igas valdkonnas. Kõige enam mõjutab tarbimisühiskond tarbijaid, sest soovitakse omada kõiki kaasaegseid ja populaarseid tooteid, mis lõpuks muudavad maailma. Tarbimisühiskonna surve laskub inimesele juba lapsepõlves. Lapsevanemad ostavad oma väikestele lastele telefone, tahvel- ja sülearvuteid, mida lapsed tegelikult aja veetmiseks ei vaja. Arvutimängude mängmimist peetakse lapse jaoks paremaks ajaviiteks. Tegelikult ei viitsita ise oma järeltulijaga tegeleda ning valitakse parem variant enda, mitte lapse jaoks. Lapsepõlv peaks mööduma õues lõbutsedes, mitte jõllitades arvuti ekraani. Tehnika kasutamine pärsib lapse aju arengut, mis võib kaasa tuua hüperaktiivsuse, ärevus...
Tarbijad ja säästjad · Tarbja- inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. · Rikkus- sinu omanduses olevate asjade väärtus. Tuluallikad: 1. Tulu tööst-palk 2. Tulu rikkusest-intress Rikkuse tunnused: 1. Kasulikkus 2. Piiratud väärtus 3. Rahaline väärtus 4. Omandiõigus peab olema vahetatav( saan vajadusel müüa) N. Kunst. Säästmine sõltub: 1. Tulude suurusest( sissetulekud) 2. Ootustest 3. Pankade intressimääradest 4. Maksuseadustest Eelarve- Tulude ja kulude plaan. Eelarve koostamine: 1. Finantseesmärkide püstitamine 2. Tulude hindamine 3. Kulude planeerimine Reklaamist saadav kasu. Info hindade ja uute toodete kohta. Suureneb müüjate vaheline konkurents. Suureneb müüjate vaheline konkurents. Alandab hindu tarbijate jaoks. Maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud. Rekla...
VARAD (assets) Käibevarad (Short-Term Assets) Põhivarad (L Ostjate maksmata arved (Accounts Kontoritarbed Seadmed kuupäev Majandustehingute kirjeldus Raha (Cash) receivable) (Office Supplies) (Equipment) + (D) - (K) + (D) - (K) + (D) - (K) + (D) 01.12.2006 ...
Raha on nagu magnet, mis nõrgemaid, raha ülistavaid inimesi enda poole tõmbab. Vastu saavad astuda vaid need, kes on sama tugevad või tugevamad ning näevad raha vahendina, mida ära kasutada kui orja, mitte muutudes ise raha orjaks. Ühtlasi on raha omamine ka võimalus head ligi tõmmata. Kuidas aga jääda iseendaks, olles surevstatud nende poolt, kes raha esmatähtsaks peavad? Raha on siiski vaid vahend millegini jõudmiseks. Raha paberina on väärtusetu, õnne saab selle abil leida vaid siis, kui osata arukalt otsustada ja hiljem õigetesse kohtadesse investeerida. Juba aegade algusest peale on rikkamad vaeseid inimesi allutanud ja orjastanud ning seeläbi realiseerinud enda soove, mitte sõltunud teiste unistustest. Raha endale kasulikult paigutamine muudab elu mugavamaks ja suurendab juba olemasolevat õnne, kuid ainult rahale õnneotsinguil lootma jääda ei tasu. Raha ei peaks olema tee õnneni, kuid praeguses ühiskonnas on see nii. Nii kõik ese...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
