I. ÜLDOSA 1. Anatoomia ja füsioloogia aine, seosed teiste distsipliininidega. Ealise füsioloogia aine. Anatoomia käsitleb terve inimese organismi ehitust Füsioloogia - käsitleb terve inimese organismi talitust Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline anatoomia uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust Patoloogiline füsioloogia - uurib haiguslikult muutunud organismi talitust Ealine füsioloogia - alaharu, mis käsitleb vanuselisi iseärasusi sünnist surmani Lapse termoregulatsioon rohkem kõigusoojane, Lapse südamelöögi tugevus nõrgem Millega füsioloogia seotud on? Anatoomia - käsitleb organismi ehitust Biokeemia käsitleb keemiliste protsesside iseloomu ja omapära elusas organismis, nt ainevahetus Biofüüsika käsitleb füüsikaliste protsesside kulgu elusas organismis, nt erituse teke ja levik, toimub erituvates kudedes, lihas-ja närvikude, 2. Organismi mõiste ja põhiomadused. Homoöstaas. Organism ühtne terviklik süste...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (06.09.2013) Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline füsioloogia – haiguslikult muutunud toimimine Patoloogiline anatoomia – haiguslikult muutunud ehitus Organismi põhiomadused/-funktsioonid 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuvad koed: lihaskude, närvikoed. Stiimul võib pärineda lihasest endast. Võib olla erutus väljastpoolt, aga ei pea. 2. Ainevahetus – 2 vastandlikku külge: a) assimilatsioon – ainete süntees b) dissimilatsioon – ainete lagunemine. Need 2 vastandlikku protsessi kulgevad paralleelselt. Nt. kasvuetapil on assimilatsioonid ülekaalus. Vananemisel dissimilatsioon, haiguste puhul samuti. Kui inimene haigusest välja tuleb, siis võib assimilatsioon ülekaalu minna. Lihastreeningu korral on ülekaalus assimilatsioon. 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöo...
IV. VERI 1. Vere ülesanded. Erinevate vormelementide liikide funktsioonid. *Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toitained kudedesse. Toitainete oksüdatsioonil kudedes vabanenud süsinikdioksiidi viib veri kopsudesse ja teisi ainevahetuse jääke neerudesse, veri toimetab hormoone ning muid bioloogiliselt aktiivseid aineid nende toimekohtadesse. Vere vahendusel jaotatakse organismis ühtlaselt ka ainevahetuses tekkinud soojus, mida keha pindmistest kihtidest antakse ära ümbritsevale ruumile *Kaitsefunktsioon Veri kaitseb organismi sissetungiva nakkuse eest tänu sellele, et üks osa vereliblesid on koos veres tekkivate ja ringlevate antikehadega võimelised kahjutuks muutma haiguse tekitajaid. Vere hüübimine kaitseb organismi väikeste vigastuste puhul tekkida võiva verekaotuse eest. *Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine Verel on oluline koht ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluselist...
Füsioloogia praktikumi KORDAMISKÜSIMUSED 1.Mida nimetatakse hemolüüsiks? Hemolüüs on punaliblelahustus, erütrotsüütide lagunemine ja hemoglobiini eraldumine. See võib toimuda nii kehasiseselt kui väliselt. Füsioloogiline hemolüüs toimub organismis seoses erütrotsüütide vaanemisega pidevalt. Patogeense hemolüüsi põhjuseks võivad erinevad tegurid: · Keemiliste ainetega kokkupuutumine, nt kloroform või eetrid,mis kahjustavad erütrotsüütide membraani, teatud ravimid jt; · Mao mürk; · Vereproovi vale transporteert, tugev raputamine (mehaaniline hemolüüs) · Temperatuuri järsk langus ja tõus (termihemolüüs); · Juhul kui vereülekanne käigus veregruppid ei sobi kokku,siis tekkib imnohemolüüs. · Vere ebaõige säilitamine; · Vere ebaõige võtmine ja käsitlemine. 2.Mis põhjusel tekib osmootne hemolüüs? Osmootne hemolüüs toimub siis, kui erütrotsüüdid satuvad hüpotoonilisse lahusesse. Lah...
LAHUSED lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. lahus = lahus + lahustunud aine. lahusti aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral vesi. tõeline lahus lahus, milles lahustunud aine on jaotunud molekulideks / aatomiteks / ioonideks. termodünaamiliselt püsivad süsteemid. d(osake) < 2 nm. kolloidlahus lahus, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad: d(osake) ~ 2-200 nm. need osakesed on tekkinud paljude molekulide / aatomite liitumisel ning on suhteliselt ebapüsivad. dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines. süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv, võib esineda hägu, sade, värvuse muutus. lahust iseloomustavad suurused massiprotsent komponendi massiühikute arv terviku 100 massiühikus. molaarne kontsentratsioon...
I rida 1. mis määrab elemendi individiaalsuse? V: keemilises mõttes tähistab keemilise elemendi mõiste elemendi individuaalsust, kuid füüsikalises tähenduses määrab elemendile iseloomulikud omadused tema tuumas leiduvate prootonite arv. Ühe elemendi isotoope eristatakse tuumas leiduvate neutronite arvu järgi. 2. 22,4 ja 22,7 mol/l mis määrab nende vahe? V: Gaasi ruumalakonstandid normaal- ja standardtingimustel, nende vahe määrab erinevus rõhus: 22,4 puhul on rõhuks võetud 101,3 kPa, 22,7 puhul aga 100kPa 3. mis on kompleksühendi ebapüsivuskonstant, koordinatsiooni sisesfäär v:Tsentraalaatom ehk kompleksimoodustaja seab endaga talle iseloomuliku arvu ligande, mis moodustavad koordinatsioonisfääri. Neutraalne sisesfäär dissotsieerub (laguneb) lahuses vähesel määral. Koordinatsiooni sisesfäär kirjutatakse valemis nurksulgudesse. See võib olla kas elektroneutraalne või omada positiivset või negatiivset laengut (kompleksanioon või -katioo...
Lk 68-Taimerakk 1. Millised organellid on taimedele ainuomased? Rakukest, vakuoolid (leidub ka teistes rakkudes pisikesi vakuoole), plastiidid. 2. Kirjeldage rakukesta ehitust. Rakukest koonseb tselluloosist. 3. Selgitage rakukesta ülesandeid ja tooge näiteid. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon (taime kõrgemad osad saavad samuti toitaineid, mida juured maapinnast võtavad). 4. Kirjeldage kloroplasti ehitust. Kloroplastid sisaldavad klorofülli ja on sarnased mitokondritele- neil on sise ja välismembraan ja on lamellide kogumik, samuti sisaldavad DNA ja RNA molekule ning muid valgu...
Kordamisküsimused: Füüsikalise keemia ja kolloidkeemia Faasiline tasakaal kahekomponentsetes süsteemides 1. Faasilise tasakaalu tingimus. Üldmõisted. Faas – heterogeense süsteemi homogeenne osa, millel on ühesugused termodünaamilised ja keemilised omadused ja milline on teistest faasidest eraldatud piirpinnaga. Komponendid - sõltumatud keemilised ühendid, mille abil saab keemiliselt iseloomustada igat süsteemi faasi ja kogu süsteemi tervikuna. Koostisosaks – on iga aine, mida võib süsteemist eraldada ja mis võib eksisteerida väljaspool süsteemi. Vabadusastmed- süsteemi sõltumatud parameetrid (rõhku, temperatuuri, kontsentratsiooni), mida me võime teatud piirides meelevaldselt muuta, ilma et seejuures faaside arv muutuks. Faaside tasakaalu korral on sama keemiline potentsiaal kooseksisteerivatel faasidel ning segu puhul ka segu eri komponentidel. Näiteks tasakaalu korral vedeliku ja tema kohal oleva küllastatud auru vahel on keemili...
HEMOLÜÜS Hemolüüs nähtus, kus punalibled purunevad ja hemoglobiin väljub 1) Osmootne hemolüüs põhjuseks erütrotsüütide sattumine hüpertoonilisse lahusesse. 2) Keemiline hemolüüs põhjustajaks on erütrotsüütides membraanis sisalduvate mebraanide lahustumine orgaaniliste lahustite mõjul. Alkohol, atsetüül, bensiin teevad halba. 3) Bioloogiline hemolüüs seda võivad põhjustada madude mürgid. Biol. hemolüüsi hulka kanduvad ka vale veregrupi ülekandel tekkiv hemolüüs. Erütrotsüüdid kleepuvad kokku, hemolüüsuvad. 4) Mehaaniline hemolüüs tekib mehaanilisel hõõrdumisel. Tuleb konservvere transportimisel veri loksub ampullides. Analoogiline situatsioon võib organismis tekkida ülipikkadel jalgsimatkadel, kus häiritud jalgadest venoosne äravool ja osad libled võivad taldades puruneda. 5) Füüsikaline hemolüüs tekib vere külmumisel. Vereplasma külmub, lõhuvad erütrotsüütide membraanid ära. Osa esineb väljaspool organismi konservverega, s...
KT1 1) Miks suureneb hematokriti väärtus, kui organism on kaotanud vett (eksikoosi seisund; Selline olukord võib tekkida näiteks tugeva higistamise tagajärjel, kui samaaegselt ei tarvitata piisavalt vedelikke.). Vereloome aktiivsus ei ole samas muutunud. V. Vett kaotavad kõik organismi koed, kaasarvatud veri. Vereplasma maht väheneb, seetõttu on vererakkusid vereplasmaga võrreldes suhteliselt rohkem - hematokriti väärtus suureneb. 2) Mis juhtub kui ühe jäseme lümfisooned katkevad või sulguvad? V. See jäse tursub, tekib lümfödeem. Kui lümfiteed on lõhutud, ei saa kudedesse kogunev vesi normaalselt tagasi vereringesse liikuda. Normaalselt dreneerivad lümfisooned rakkuvahelist ruumi, vesi liigub lümfisoonte kaudu lümfijuhadesse, mis omakorda suubuvad rindkeres olevasse õõnesveen. 3) Kirjelda lühidalt vere transpordi funktsiooni. Transpordi funktsioon vere liikum...
IX. ERITUMINE 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. Eritumiselundite hulka kuuluvad neerud(paariselundid)(ld. K ren) , kusejuhad e ureter (paariselundid) ja kusepõis ning kusiti e urethra. Erituselundite hulka kuulub tegelikult ka nahk oma higi ja rasunäärmetega. Neer koosneb koorest(cortex) ja säsist(medulla). Neerud on väga hea verevarustusega, sest kogu keha veri läbib neere pidevalt ja puhastub veres sisalduvatest ainetest just neerude abil. See puhastumine jääkainetest leiab aset neeru funktsionaalsetes ühikutes ja selleks ühikuks on nefron. Nefroneid on kummaski neerus umbes miljon. Palja silmaga neid neerudes ei eristagi. Nefroni moodustab veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman'i kapsliga ja teine osa on torukeste süsteem. Torukesed jagunevad: esimese järgu ehk proksimaalsed (ülemine) väänilised torukesed, Henle link (millel on alanev ja ülenev säär), teise järgu ...
1. Raku ehituse seos funktsiooniga a) närvirakk e neuron lühikesed jätked (dendriidid) võtavad ärrituse vastu ning pikk jätke (neuriit) annab ärrituse edasi kas teise närviraku dendriidile või teise neuroni kehale b) lihaskoe rakk funktsioon kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, sisaldab müosiini ja aktiniini c) epiteelkoe rakk rakud asetsevad tihedalt üksteise kõrval, funtsiooniks keha õõnsuste ja keha pinna katmine, on väga hea taastumisvõimega d) luukoe rakk jäik, tugev, ülesandeks moodustada toes 2. Kirjelda sünapsi toimimist. ära unusta seletada, mis on sünaps. Sünaps neuronitevaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele Närviimpluss saabub mediaatoraine liigub sünapstilisse pillu mediaator vabaneb sünaptilisse ilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga ioonkanalid avanevad ja impulss kantakse edasi mediaator laguneb ja ioonkanalid sulguvad. 3. Sidekoe, lihaskoe liigid. ...
Rakukahjustus et. Faktori toime ületab raku kohanemisvõimet Et. Faktori toime sõltub: selle iseloomust, kestusest, tugevusest, raku tüübist, raku seisundist, raku adaptsioonivõimest Et. Faktor kahjustab: rakumembr. Süsteeme, aeroobse ATP süsteeme, ensüümide ja stuktuur valkude süsteemi, gen. Aparaadi Spets. Kahjustus: ründepunkt määratletav (ensüüm/struktuurne valk) Mittespets. Kahjustus: sekundaarse protsessina vastuseks (nt Ca ülekoormus, vee AV häire, atsidoos) Ca ülekoormus Põhjused: 1. energia defitsiidi tõttu ei tööta Ca-pumbad (ei eemaldata tsütoplasmast) 2. rakumembraani kahjustus (nt kattehoolamiinide toksiinide toimel, kõrge Ca gradiendi tõttu) Roll kahjustusel: palju Ca -> aktiveeruvad fosfo, endonukle ja proteaasid -> rakumembraani ja tuuma kahjustus + ATPaaside tõus -> väheneb ATP süntees Ca mitokondrites põhjustab membraanpotentsiaali muutust, mille tulemusena APT süntees langeb. Vabade radikaalide kuhjumine kiirgus,...
Kuidas mereveest joogivett saada? Vee magestamine on vee soolsuse vähendamine. Magestatud vesi erineb destilleeritud veest selle poolest, et destilleeritud vees pole üldse sooli, aga magestatud vees on neid joomiseks sobivas koguses. Merel, kus pole magevett tuleb vahest ette, et soolast vett tuleb magestada. Vee magestamise peamised meetodid on destillatsioon, ioonivahetus ja pöördosmoos ehk hüperfiltratsioon. Pöördosmoosi tehnoloogiat kasutatakse tänapäeval laialdaselt joogivee tootmisel mereveest ja veepuhastuses. Pöördosmoos on nähtus, kus lahusti liigub läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine väiksema kontsentratsiooni suunas, seega vastupidiselt osmoosile; see juhtub rakendatava lisarõhu tõttu. Rakendades soolalahusele suuremat rõhku kui osmootne rõhk, saab sundida lahusti molekule üle minema poolläbilaskva membraani puhtasse lahusesse. Destillatsioon seisneb vee aurustamises ja saadud veeauru konde...
Massiprotsent × 100 % Dissotsiatsioonimäär Aine mass m=c × M m= n × M pH= - log |H| pH=pK log |H|= |H|=K × [HO] = pOH= - log |OH¯| |OH¯|= Molaarmass M = V × Cm M= M= Molaalsus Cm= Cm= Ruumala V= V= Konsentratsioon C= C= C= Happe ja soola suhe: = Moolide arv n= n=C×V Entalpia H= U+nRT H=G+TS Siseenergia U=H-nRT U= q - w Gibbsi vabaenergia G=H-TS G= -nFE G=Gr°+ RT ln Q Entroopia S=R ln S= S=nc ln S= nR ln S= nR ln Kiirus v = v=K×C(a)×C(b) v(t2)= v(t1) × Poolestusaeg t= t(e,k) = i× K(e,k) × Cm (elektrolüütide puhul i= × (produktide ioonide arv -1) + 1 Osmootne rõhk = i × Cm × RT Tasakaalukonstant Ka= lnK= lnK = ln = × - ) K2= K1 × aktivatsioonienergia E=E - lnQ
Turgor-vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsion kõrgem kui ümbritsevas keskonas,nendes tekib Osmootne rõhk,avaldab survet tsütoplasmale kui rakumembranile ja kestale.mitokonder- rakutuum-plastiidid Toimivad iseseisvalt,oma dna,2 membrani,oma ribosomid.aktivne transport-klub energiat trnsport valkude Vaheliste kanalite avamises ja sulgemises.fagotsütoos-raku õgimine.pinatsütoos-raku joomine.kromosoom Arv ja kuju ei muutu liigi piires.46,32 paari-homoloogilised kromosomid-sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.põhiseisukohad-uus rakk alguse olemasolevast jagunemise teel,ehitus ja talitlus koskõlas kõik organismid rakulise ehitusega.loomarakk-tsentrosoomid-xsilinder tsentriool.tsütoplasma-seob tervikuks karüoplasma,tuumasisene rna,dna.rakutuum-reguleerib protsesse.rakumembran- fosfolipidid,valgud.tpvõrgu ribosomid-valkude süntees.lüsosoom-membraniga põiekesed,lõhustatakse aineid.golgi kompleks- valkude tötlemine,pakimi...
Patoloogia test/rühm /üliõpilase nimi /kpv. 1. Loetlege põletiku tunnused, miks tekib (6+6) Tunnused: · punetus · turse · temperatuuri tõus · valu · funktsioonihäire · põletikuline eksudaat Põhjused: · viirused · bakterid · seened · parasiidid · füüsikalised ja keemikalised mõjud · endogeensed ained 2. Hüperergiline põletik tähendab, et... (1) toimub ülitugev põletiku reaktsioon organismi kõrgenenud tundlikkuse tingimustes. 3. Loetlege 3 olulist muutust kudedes põletiku puhul (3) · alteratsioon · eksudatsioon · proliferatsioon 4. Põletiku puhul tekkivad ained põhjustavad (vali õige): a. veresoonte laienemist/ahenemist b. vähendavad/suurendavad veresoonte läbilaskvust c. trombide teket/ vere hüübivuse vähenemist d. pärsivad/stimuleerivad rakkude paljunemist e. langeb/tõuseb osmootne rõhk põletikukoldes f. põletiku ääretsoonis on ainevahetus kiirenenud/aeglustunud (6) 5. Loetle põletikukoldes fagotsüte...
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö 3 Töö pealkiri MOLAARMASSI KÜROSKOOPILINE MÄÄRAMINE nr (FK) Üliõpilane MIHKEL HEINMAA Õpperühm YAGB41 Töö teostatud 21/02/2011 Arvestatud TÖÖÜLESANNE Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumis-temperatuuri languse põhjal, kasutades selleks Raoult'i II seadust. APARATUUR Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega. ...
ERITAMINE JA VEEBILANSS Jääkproduktid ja veesisaldus 65kg- 40L vett Regulatsioon neerudes- kehavedelike koostis+kogus stabiilne Jääkproduktid eemaldatakse uriini, higistamise ja kopsudest väljahingatava õhuga Eemaldavad selektiivselt vesi+ lahustunud ained Neerude töö Kogu veri 1h 14x läbi neerude Ultrafiltratsioon- Pärast esmast filtreerimist reabsorbeeritakse vajaminevad ained ja vastupidi- lisatakse eemaldamist vajavaid aineid Veebilanss Veetaskaalu hoidmine negatiivse tagasiside abil Osmootne kontsentratsioon- tõuseb- signaal veekadu suurem kui vee saamine Antidiureetiline hormoon palju- vesi imatakse neerudes esmauriinist tagasi, vähe- imatakse neerudes vähem vett organismi tagasi Kui tunned joogijanu, on tegemist juba vedelikupuudusega ning sel hetkel kannatavad veepuuduse all ka kõik rakud sinu kehas ja kogu organismi normaalne t...
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED A.Veevahetus Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal w võrdub vee keemilise potentsiaaliga w, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes paikneva puhta vee keemilise potentsiaali ow suhtes. ( w ow ) Vw w= Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud w ow Vw = + 2.3 RT log aw + zFEw + P +mwgh ow - vee standartne keemiline potentsiaal; aw - vee kontsentratsioon (aktiivsus); Ew - vee elektriline potentsiaal; R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1); F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); Vw - vee partsiaalne molaarne ruumala; m - moolmass; g - raskuskiirendus, h - kõrgus z - aine osakese laeng w - vee tihedus Elektrokeemiline potentsiaal on töö, mida tuleb teha mooli iooni toomiseks standartsest olekust kindlasse konsentratsi...
Eritumine- Füsioloogia. 1. Eritumise füsioloogia Jääkainete eritumise teed kopsude kaudu, naha kaudu, seedetrati kaudu. Neerude funktsioonid · Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · Osmootse rõhu säilitamine · Happae-leelistasakaalu regulatsioon · Jääkainate ja võõrainete eemaldamine organismist · Hormoonide nõristus- sekretsioon · Arteriaalse vererõhu regulatsioon. Uriini moodustumise 3 põhiprotsessi Ultrafiltratsioon siin tekib esmasuriin, umbes 180 l ööpäevas, esmasuriin filtreerub päsmakese kihnuõõnde ja suunatakse edasi nefroni torude süsteemi. Resorptsioon ehk tagasiimendumine, neerutorukesest ümbritsevasse neerukoesse ja siis verre, eelkõige toimub see vee ja organismile vajalike ainetega, nad imenduvad tagasi kapillaridesse. Glükoos, amonihapped ja valgud. Sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile. Nefron esmasuriin ehk primaarneuriin, u...
Patoloogia test/ /22.09.20 1. Loetlege põletiku tunnused / miks tekib iga tunnus? (6+6) 1-Punetus (rubor) – põletikukolde värvus on põletikulise hüpereemia tõttu erepunane 2-Turse (tumor) – põletikukolde maht on eksudaadi kogunemise ja sidekoe vohamise tõttu tõusnud 3-Temperatuuri tõus (calor) – põletikukolde temperatuur on arteriaalse hüpereemia ja ainevahetusprotsesside aktiveerumise tõttu tõusnud 4-Valu (dolor) – põletikukolle on valuretseptorite ärrituse tõttu valulik 5-Funktsioonihäire (functio laesa) – põletikulise elundi või kehaosa talitus on häiritud 6-Põletikuline eksudaat – veresoontest väljunud valgurikas hägune vedelik 2. Hüperergiline põletik tähendab, et… (1) tekib organismi kõrgenenud tundlikkus ja see on ülitugev põletiku reaktsioon. 3. Loetlege 3 olulist muutust kudedes põletiku puhul (3) 1-Alteratsioon 2-Eksudatsioon 3-Proli...
Seened · päristuumsed organismid · nii ainu- kui hulkraksed · mikroskoopilised · heterotroofid ei tooda ise toitaineid · ei sisalda klorofülli => ei fotosünteesi · ~1,5 miljonit liiki · ei ole ei loomad ega taimed => eraldi liik: seened · mükoloogia teadusharu, mis uurib seeni Välisehitus: · koosnevad hüüfidest e. seeneniitidest (pikad torujad rakud) · mütseel e. seeneniidistik harunenud ja omavahel põimunud hüüfide kogum; headel kasvutingimustel tekib substraat (puu, muld...) · viljakeha tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed koosneb kübarast ja jalast eosed valmivad kas eoslehtede või torukeste pinnal Seenerakk: · rakukest koosneb peamiselt kitiinist · plastiide pole · ei ole klorofülli · väikes...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 19 Töö pealkiri: ZELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 07.03.2012 Tööülesanne: Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töö käik: Nummerdatud kolbidesse pipeteeritakse 10 ml ettevalmistatud zelatiinilahust ning vastavalt tabelile 1 ülejäänud koostisosad järgides põhimõtet ,,hapet vette". Tabel 1 Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht ml 1 4 1 0, - - - - - 0 5 KOH maht - - - - - 1 3 6 10 ml Vee kogus ml - 6 99, 1 9 7 4 - 5 0 Mõõdetakse ...
SISESEKRETSIOONINÄÄRMETE SÜSTEEM Hormooni mõiste ja funktsioon Hormoon on bioloogiline ühend (sisenõre), mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse Hormoonide toime soodustavad vaimset, füüsilist ja sugulist arengut toetavad reproduktsiooni põhilisi protsesse nagu sugurakkude produktsioon, viljastumine, loote kasv ja areng, sünnitus tagavad organismi kohastumise mitmesuguste tingimustega (stress, trauma, temperatuuri kõikumine) hormoonid on vajalikud teatud füsioloogiliste parameetrite hoidmisel suhteliselt püsival tasemel (osmootne rõhk, veresuhkrupeegel), s.t. homöostaatiline funktsioon reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu Nimetage sisesekretoorsed näärm...
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Levib lainetena (elekter, magnet) ja osakestena (footon, kvant) 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? Lainepikkus pikeneb 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Graafik, millel on erineva lainepikkuse/sagedusega kiirgused. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Pilved koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, ...
3.10 1. Tooge hetero-ja autotroofsete bakterite näiteid. Heterotroofid: Botulismi bakter, soolekepike ja autotroofid on näiteks tsüanobakter. 2. Kuidas aitavad bakterid kaasa mulla kujunemisele? Nad lagundavad orgaanilist ainet. 3. Mis tähtsus on bakteritel looduses? Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates. 4. Millega tegeleb biotehnoloogia? Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega. 5. Tooge biotehnoloogiliste protsesside näiteid, milles rakendatakse baktereid. Toiduainete hapendamine, etanooli tootmine. 6. Kuidas saab baktereid kasutada seenhaiguste tõrjeks? Bakterite geene muudetakse nii, et need toodaksid parasiitseentele toksilisi ühendeid. 7. Millest tuleneb osa bakterite patogeensus? Nad eritavad oma elu käigus toksiine, mis on surmavad teistele organismiele. 8. Milleks kasutatakse bakterite poolt toodetud ensüüme? Toiduainetööstuses, tekstiilitööstuse ja farmaatsiatö...
Osteoporoos luu hõrenemine, muutused tiheduses ja talitluses Mediaatorid vahendavad erutuse ülekannet ühelt närvilt teisele Sünnaps kahe närviraku ühendus. koht, kus mediator tekib ja om amõju avaldabm kus toimub erutuse ülekanne Organism ühtne, terviklik, isereguleeriv süsteem Organismi põhiomadused e elu iseloomustavad tingimused: 1. Erutuvus võime vastata ärritusele erutuse tekkega, 2. Ainevahetus uute ainete süntees ja dissimilatsioon lagundamine 3. Paljunemine 4. Liikumine 5. Sisekeskkonna püsivuse e homöostaasi säilitamine pH vesinikioonide kontsentratsioon, aluseliste ja happeliste ioonide suhe, vere pH 7,37 7,43 osmootne rõhk - Vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja. Kui osm rõhk langeb viiakse vedelik kehast välja suureneb uriini väljut neerude kaudu. Kui tõuseb tekib janu, tuleb juua madal pH'ga vedelike. Veresuhkri tase norm 3,33-6,1 mmol/l Luude kasvu mõjutavad: ...
Piim, selle tekkimise keemiline protsess, biokeemiline koostis, erinevas vanuses ja erinevatel imetajatel Katarina Vainult Piima biokeemiline koostis Vesi Valgud (1-24%) Varustavad aminohappetega Kaseiin Ca, P Mitsellides, piimas suspensioonina Vadakuvalgud Valgud, mis jäävad peale kaseiini eemaldamist Allikas: Lipiidid (2-50+%) https://et.wikipedia.org/wiki/Vadak Energiaallikas, rasvhapped, rasvlahustuvad vitamiinid Triglütseriid ehk “rasv” Allikas: http://www.khuisf.ac.ir/prof/images/Uploaded_files/DairyChemistryAndBiochemistry_muyac[4303183].PDF Piima biokeemiline koostis Süsivesikud Laktoos, teisi süsivesikuid vähe Osmootne rõhk Vitamiinid Riboflaviin, vitamiin A, niatsiin… Koensüümid Mineraalained Raud, magnesium ,kaltsi...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri 19K Želatiin isoelektroskoopilise täpi optiline määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 01.04.2015 Töö eesmärk: Želatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töö käik: Nummerdatud kolbidesse pipeteeritakse 10 ml ettevalmistatud želatiinilahust ning vastavalt tabelile 1 ülejäänud koostisosad järgides põhimõtet „hapet vette“. Tabel 1 Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht ml 10 4 1 0,5 - - - - - KOH maht ml ...
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Taime ja looma füsioloogilised erinevused. · Taimed on autotriifid, loomad heterotroofid · Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid (prototroofsus) · Taimed on erinevalt loomadest liikumatud · Taimedel on tselluloosne rakukest · Puuduvad närvisüsteem ja hormonaalne regulatsioon · Mitmeaastased taimed kasvavad kogu elu 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks peetakse 1629 van Helmonti katseid. Esimeseks taimefüsioloogiliseks tööks peetakse 17saj loodusteadlaste-eksperimentaatorite töid. Al. 1860 on TH bioloogia lahutamatu osa. 1780 tõestas Lavoisier et rakk on nii looma kui taime põhiosa. 20saj avastati palju olulist taimede kohta Calvini tsükkel, DNA I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (rasvad, vahad, t...
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevadtaimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistelpäristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava ...
Kordamisküsimused eksamiks Põhimõisted ja 1 seadus 1. Selgitage järgmisi keemilise termodünaamika põhimõisted :termodünaamiline süsteem, tasakaal,temperatuur. Kuidas on defineeritud absoluutne temperatuuriskaala? 2. Energia. Töö. Soojus. Seos nende vahel. Mis kujutab endast 3. Soojusmahtuvus. Cp ja Cv vaheline seos. Mis kujutab endast 4. Iseloomustage pööratavaid ja mittepööratavaid protsesse paisumise ja kokkusurumise näite abil. graafik 5. Töö, soojuse ja siseenergia arvutamine ideaalgaasile isotermilise, isokoorilise ja isobaarilise protsessi korral. Arvutus isotermiline 6. Tuletage avaldis S = f (q) ja tõestage, et entroopia on olekufunktsioon Entroopia tõestus. Valemid olemas tõesta lõppvalem. 7. Termokeemia. Reaktsiooni soojusefekti arvutamine. Hessi seadus. Soojusefekti sõltuvus temperatuurist. Kirchoffi seadus. 8. Entroopia pööratavates ja mittepööratavates protsessides. Spontaansete protsesside suund. 9. Absoluutse entroopia ar...
6. Loeng 6.4 Vesi 6.4.1. Vee funktsioonid Vesi on toitaine, mis on organismile vajalik nii biokeemilistest reaktsioonidest otseselt osavõtva reagendina kui keskkonnana. Mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimuvad ainevahetusprotsessid. Vesi kindlustab rakusisese rõhu e. turgori abil rakkude püsiva vormi ja kuju. Veevahetust reguleerib osmootne rõhk, mis oleneb peamiselt mineraalainetest, aga ka valkudest. Mida noorem on organism, seda rohkem ta sisaldab vett Organismi vanus Veesisaldus, % 3-kuune embrüo 90-93 Vastsündinu 77-80 Lapsed 65 täiskasvanu 60 Veel on termoregulatoorne funktsioon: Keemiline termoregulatsioon: vee suur soojusmahtuvus (temp. tõstmiseks kulub palju energiat) võimaldab säilitada kehatemperatuuri. Vee hea soojusjuhtivus võimaldab kiiret rakusisese temperatuuri ühtlustumist. Füüsikaline termoregulatsioon: higi teke, eritumine ja aurustumine. Higi aurustum...
ANATOOMIA 27 LOENG 14.11.11 10.Termoregulatsioon ja selle iseärasused lastel. IX. Eritumine 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. 2. Esmas- ja lõpliku uriini teke. 3. Uriini hulk koostis ja omadused. 4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. TERMOREGULATSIOON Organismis toimuvad protsessid, kus toimub püsiva temperatuuri säilitamine. Inimene püsisoojane ehk homoiotermne ...
1. Millised organellid on taimedele ainuomased? Rakukest, vakuoolid (leidub ka teistes rakkudes pisikesi vakuoole), plastiidid. 2. Kirjeldage rakukesta ehitust. Rakukest koonseb tselluloosist. 3. Selgitage rakukesta ülesandeid ja tooge näiteid. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon (taime kõrgemad osad saavad samuti toitaineid, mida juured maapinnast võtavad). 4. Kirjeldage kloroplasti ehitust. Kloroplastid sisaldavad klorofülli ja on sarnased mitokondritele- neil on sise ja välismembraan ja on lamellide kogumik, samuti sisaldavad DNA ja RNA molekule ning muid valgumolekule. 5. Mis tähtsus on taimede...
1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Fosfori avastas 17.saj Saksa keemik Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Aur kondenseerus valgeks vahaseks aineks, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku? Reaktsioonivõrrand. Henry Cavendish, inglise keemik. Mõõtis esimesena gaaside tihedust; 18. saj uuris gaasi, mis eraldub metallide reageerimisel hapetega; gaas on väga väikese tihedusega ja kergestisüttiv; Tõestas katseliselt, et selle gaasi põlemisel tekib vesi; st. vesi tekib kahe gaasi kombinatsioonil. Zn + H2SO4= ZnSO4 + H2↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antoine-Laurent Lavoisier, prantsuse keemik, 18. saj Tõestas eksperi...
MEDKEEMIA. Juha Ehrlich I BIOENERGEETIKA Rakus toimub palju keemilisi reaktsioone, mis on omavahel seotud ja mille üheks ülesandeks on organismi varustamine energiaga. Tänu nendele reaktsioonidele on elutegevus võimalik. 1. termodünaamika põhimõisted: Termodünaamika — teadus soojusnähtustest ja energiavormide vastastikusest üleminekust (energiaülekanded, -muutused, -kaod). Süsteem — termodünaamika uurimisobjekt. Meid huvitav osa universumist, mis on eraldatud füüsikaliste või mõtteliste pindadega. Nt. 1 l õhku või inimene. Süsteemid võivad olla: 1. Homogeensed — punktist punkti liikudes süsteemi koostis ja omadused ei muutu või muutuvad sujuvalt. Puuduvad füüsikalised eralduspinnad. Nt. suhkrulahus. 2. Heterogeensed — koosnevad homogeensetest osadest, mida nimetatakse faasideks. Faasid on üksteises...
Metabolismi üldine iseloomustus 1. Andke lühike seletus järgmistele terminitele Metabolism = ainevahetus, kõigi elusrakus kulgevate keemiliste reaktsioonide võrk. Katabolism- keerulise ehitusega ühendite lagundamisega seotud reaktsioonide kogum. Anabolism- raku makromolekulide sünteesiga seotud reaktsioonide kogum. Metaboolne rada- järjestikuste ensüümreaktsioonide ahel; ühe lõpp-produkt on substraadiks järgmises reaktsioonis. Multiensüümkompleks- Metaboolne kütus- 2. Iseloomustage a) kuidas on organiseeritud metabolismirajad b) kuidas võib klassifitseerida metaboolsete radade reaktsioone katalüüsivaid ensüümsüsteeme (kolm tüüpi) Rajad koosnevad järjestikustest ensüümireaktsioonidest. Ensüümid võivad esineda: Eraldiasetsevate valkudena Multiensüümsete kompleksidena Membraan- seotud süsteemidena 3. Energiavoog biosfääris kulgeb läbi süsiniku- ja hapnikuringe. Joo...
Produktsiooniökoloogia kõikide kordamisküsimuste osad Kordamisküsimused 1 1. Millena levib kiirgus? – lainetena ja osakestena 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? SUURENEB 15% 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Näitab KUI PALJU VALGUST TEKITATAKSE IGAL LAINEPIKKUSEL 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? valguskiires (lainepaketis) on võrdselt esindatud kõik võimalikud võnketasandid. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? O3, O2, veeaur, CO2 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Hajumine ei sõltu lainepikkusest ja osakeste kogum näib meile valge...... Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid moodustavad on piisavalt suured, et hajutada kõiki valge valguse ...
Kolloidkeemia eksam 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon 2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid (ainult keemiline meetod) 3. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused, tuleb osata iseloomustada Rayleigh valemit, (kuid optilised uurimismeetodid ei tule). 4. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. 5. Kolloidlahuste osmootne rõhk. 6. Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus(kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule). 7. Hüpsomeetrilise seaduse tuletamine. 8. Viskoossus. (Polümeeri molaarmassi viskosimeetrilist määramist ei tule). 9. Pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia(Laplace võrrandi) tuletamine. 10. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. 11. Adsorptsioon. 12. Pindpinevuse määramine kapillaarse tõusu abil. 13. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine (teada ühte kahest tuletusest) 14. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langm...
Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2016 1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. Tingimused ürgsel Maal. Milleri- Urey katsetes sünteesitud produktid. Proteinoidid. Prebiootilised aminohapped. RNA ahelate abiootiline süntees. Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis. Ürgrakk. RNA-elu. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Stromatoliidid. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid. Miller-Urey katsetega prooviti tõestada, et ürgse Maa atmosfäär, kus esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, võisid moodustada orgaanilised molekulid, eluaine ehituskivid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (HAPNIK PUUDUS). Need oli ained, mis võisid olla valdavad var...
EKSAMI KÜSIMUSED 2009 I RIDA 1. Keemia: definitsiooni tähendus, sõna päritolu. Keemia Kreekakeelsest sõnast khemia, mis omakorda tuleneb egiptuskeelsest sõnast kham või hemi kunst muuta ,,tavalisi"metalle väärismetallideks või nende sulamiteks. Keemia on teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. 2. Planetaarne aatomimudel Rutherford, 1911. Peaaegu kogu aatomi mass koondunud väga väiksesse posit. laetud tuuma. Elektronide arv = tuuma posit. laeng; elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. 3. Vesinikside: selgitus, liigitus, tähtsus looduses Vesinikside (VS) on väga oluline keemilise sideme liik. Elusaine funktsioneerimine sõltub vesiniksideme mõjust. Reeglina on VS 10-20 korda nõrgem kui kovalentne side. "Vesinikside" - alati osaleb sidemes H aatom. Eriti laialdane ja sügav mõju - ELUSAINES - Suur osa elusainest (raku tasemel: tsütoplasma) on geelitaolises oleku...
Erituselundite süsteem. Erituselundite alla kuuluvad: · Kuseerituse elundid · Nahk · Osaliselt ka hingamiselundid ja seedeelundid Kuseelundite süsteem Kuseelnudid: · Neerud · Kusejuhad · Kusepõis · Kusiti Neerude funtksioonid; 1. Jääkainete eemaldamine uriiniga. Ainevehetuse jääkproduktid, oluline on kusihape ehk uurea. Jäägiks võib lugeda ka sapipigmente, annavad uriinilie kollaka värvuse (biliriubiin). Valkude ainevehtuse produktide eemadamine. 2. Uriini teke. 3. Stabiilse osmootse rõhu ja pH säilitamine. Ph säiltamine on happe-leelis tasakaalu säilitamine. Osmootse rõhu säilitamine toimub vee ja tähtsamate ioonide (Na, Cl) väljutamise reguleerimises. 4. Sisesekretoorne funktsioon. Produtseerivad aineid, mis lähevad verre: A. Erütrotsüütide teket mõjutavad erütropoetiinid- tekivad neerudes, on hädavajalikud punaliblede tekke...
Kordamine KT-ks Vitamiin D3 Vitamiin D peamisteks ülesandeks organismis on soodustada kaltsiumi imendumist soolest verre, tugevdada luid kaltsiumi viimisega luukoesse ning tasakaalustada nakkuskaitset. Vit D3 on eelduseks vitamiin D3 hormooni – kaltsitriooli tekkimiseks. Vit D3 tekib kolesteroolist, organismis endas tekib see UV-kiirguse mõjul. Vit D3 saab valmis kujul piimaga, juustuga, kalaga ning taimse toiduga. Terve organismi eksistentsiks vajalikud tingimused: Hapniku olemasolu Toit, jook Teatud temperatuur (-50 - +40) Valguse olemasolu Organismi põhifunktsioonid: 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega 2. Ainevahetus Assimilatsioon – omastamine, mille käigus toimub rakkude ja kudede süntees Dissimilatsioon – ainete,kudede,rakkude lagunemine 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine Sisekeskkonda moodustavad : veri, ...
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja ...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toru...
1. Mikroobide kasvu mõjutavad faktorid Mikroorganismide elutegevus nii nagu teistelgi elavatel olevustel on tihedalt seotud nende asustuskeskkonnaga ja seal toimuvad muutused mõjutavad kas suuremal või vähemal määral nende arengut. Mikroobide areng samas jällegi muudab keskkonna omadusi, kuna sinna eralduvad nende ainevahetussaadused ja sealt võetakse eluks vajalikke aineid: Füsikokeemilised - Keskkonna veesisaldus: Veesisaldusel keskkonnas on suur mõju mikroobide elutegevusele. Mikroobid ise sisaldavad oma rakkudes juba ligikaudu 7585% vett ja veega võetakse toitained rakku ning veega väljutatakse sealt jääkained. Mikroobid võivad areneda ainult sellistes keskkondades, kus on vaba vett. Kasvuks vajaliku minimaalse vee vajaduse järgi võib mikroorganisme jaotada järgnevalt: hüdrofiilid armastavad vet; mesofiilid keskpärase veevajadusega; kserofiilid taluvad märkimisväärselt ka kuivust. Mikroorganismidele on tähtis mitte vees...
Kordamine kontrolltööks 1. millised plastiidid esinevad taimerakus? 2. turgor-taimede siserõhk 3. kes on heterotroofid 4. kes on autotroofid 5. kemosünteesijad 6. assimilatsioon 7. dissimilatsioon 8. metabolism 9. organismi varustamine energiaga 10. mis on ATP? 11. Glükoosi lagundamine 12. suguline paljunemine 13. vegetatiivse paljunemise tähtsus Millised plastiidid esinevad taimerakus? - Rohelised kloroplastid, mis sisaldavad klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis, paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. - Kollased või punased kromoplastid, mis sisaldavad pigmente karotinoide, mis annavad viljale oranzi, punase või kollase värvuse (nt tolmlevatele putukatele paremini nähtav) - Värvusetud leukoplastid, mis sisaldavad paljusid varuaineid (nt kartulimugulatel tärklisevaru) Turgor-taimede siserõhk Kun...
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevad taimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistel päristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidav...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
