Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" oskar luts" - 178 õppematerjali

oskar luts on kirjutanud ka rohkesti följetone ja vesteid ajakirjanduses: kogud "Kirjamapp", (1924), "Vana kübar" (1927), ja "Kuidas elate?" (1930), lastenäidendeid "Ülemiste vanake" (1919) ja -jutte "Nukitsamees" ja "Inderlin" (mõlemad 1920), pärast II maailmasõda jutustuse "Jüri Pügal" ? (1945), följetone ja tõlkeid vene keelest.
thumbnail
16
docx

Oskar Luts kirjand, portree

Oskar Lutsu , kui kirjanikust kirjutatud portree. Tehtud väga põhjalikult ja palju vaeva nähtud...

Eesti kirjandus
27 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Oskar Luts

See, mis lapsena sai loetud pole ikka see, mis nüüd, täiskasvanuna. Nüüd näed maailma ja asju hoopis teises valguses. Tema lasteraamatuid lugedes valdas mind rahulolu ja uhkus selle üle, et Oskar Luts on siiski eestlane- eestlane, kes on m e i e klassik ja mitte rootslaste, prantslaste või ameeriklaste. Meie endi- lihtne, hingeline ja hea. 3 3. Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal abiellunud Posti talu noorima tütre Leena Jobsoga ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamuselt. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning...

Kirjandus
302 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Oskar Luts

5 2.7.,,Nukitsamees"............................................................................................................... 5 3.MÕISTED............................................................................................................................. 7 4.KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 8 1. ELULUGU 2 Oskar Luts sündis 7. Jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Järvepere külas Palamuse kihelkonnas. Kirjaniku isa, Hindrik Luts, elatas oma pere puutööga, hiljem juba kingsepaametiga Palamusel. Oskaril oli veel kaks venda: Arnold, kes suri kolmeaastaselt ja Theodor, kellest sai tantsuõpetaja ja kinooperaator. Lapsepõlv möödus Palamusel kirikualevis, kuhu koliti Lutsu neljandal eluaastal. Varem elas terve pere kehvas üürikorteris, kuid hiljem juba enda ehitatud veskis järveäärses majas....

32 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Oskar Luts

Kristin Niinemets Rapla Ühisgümnaasium 7b klass Kool O. Lutsu ajal ja nüüd. Olles läbi lugenud O. Lutsu „Kevade“ hakkasin mõtlema vanaaegse ja nüüdisaegse kooli erinevuste üle. O. Lutsu aegses koolis olid küll õpetajad, aga olid ka köstrid, kes jagasid halvasti käitunud õpilastele ihunuhtlust, aga tänapäeva koolis on personali hulgas õpetajad, huvijuhid, direktor, õppealajuhatajad ja psühholoogid ning kehaline karistamine on mõeldamatu. Kaugemalt tulnud õpilased ööbisid eraldi magamistoas. Õpetaja ja köster elasid samuti koolimajas. Tänapäeva kooli õpetajad ja muu koolipersonal elavad väljaspool kooli territooriumi, mõnikord käiakse tööl ka mitmekümnete kilomeetrite kauguselt. Ja õpilaskodus ööbivad need õpilased, kes elavad koolist kaugemal k...

Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

OSKAR LUTS

jaanuar 1887) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (1912–1913), "Suvi" (1918–1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka Charles Dickensiga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud. Oskar Luts. Nikolai Triigi söejoonistus, 1928. Oskar Lutsu põhiteosteks ku...

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Oskar Luts

5 3. Vaikne nurgake.....................................................................................................6 4. Kokkuvõte............................................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus..............................................................................................7 Sissejuhatus Oskar Luts oli väga tuntud Eesti kirjanik. Tema teosed on mõjutanud eestlaste minapilti ja arusaamist Eesti ajaloost. Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas ja suri 23. märtsil 1953. aastal. Luts maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu püstitati talle ka monument. Lutsu tuntumad teosed on ''Kevade'', ''Kapsapea'', ''Suvi'', ''Nukitsamees'', ''Tootsi pulm'', ''Argipäev'' ja ''Sügis'' .Peale selle oli ta veel kirjutanud mitmeid näidendeid näiteks ''Kalevi kojutulek''...

Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Oskar Luts

jaanuaril 1887 * Tartumaal Palamuse kihelkonnas Perekond *Vanemad: isa Hindrik Luts ema Leena Luts *Lapsed: Oskar , Arnold, ja Theodor Luts Lapsepõlv *Möödus Palamuse kirikualevis *Algselt elasid kehvas üürikorteris *Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *1909-1910 veetis sõjaväes Oskar Lutsu edu *1941 määrati personaal- pension *1945 anti Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus *1946 autasustati Tööpunalipu ordeniga Esimesed teosed *Näidend"Pildikesed Paunverest" *17. novembril esietendus 1912 aastal näidend ,,Kapsapää" *Hakkati trükki...

Kirjandus
118 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Oskar Luts

klass ARDU 2008 Sisukord: · Sisukord..........................................................................................................2 · Elulugu............................................................................................................3 · Lahkumine Palamuselt... .................................................................................3 · Esimesed katsed kirjaniku elukutse poole..................................................4 · Tagasi Tartusse... ........................................................................................4 · Ilmub "Kevade"... ..........................................................................................5 · Algas I maailmasõda......

Kirjandus
48 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Oskar Luts

ELULUGU Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal, mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Ta oli peres esimene laps. Tema vend Arnold, kes sündis 1893. aastal suri vaid kolmeaastasena. Noorim vend Theodor, sündis 1896, jäädvustas end eesti kultuurilukku filmioperaatori ja ­lavastajana ning mõnede allikate kohaselt ka tantsuõpetajana. Kirjaniku isa Hindrik Luts abiellus 1886. aastal Posti talu noorima tütre Leena Jobsoga. Ta astus Palamuse kihelkonnakooli 1895. 1889 aastal läks ta Tartu Reaalkooli, kus ilmus kirjanduslik huvisuundi. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis apteekriks .Ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja s...

Kirjandus
38 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Oskar Luts

12.1886 (07.01.1887) ­ 23.03.1953) Lutsu päritolu ja juured Oskar Lutsu juured ulatuvad tagasi Viljandimaale, kust on pärit tema isapoolsed esivanemad. 1820. aasta paiku kolis Lutsu isapoolne vanavanaisa ,,Kalla Jägo ehk Posti Prits, nimetatud Luts" oma naise Kadriga Paistust Tartumaale Palamuse kihelkonda Järvepera külla. Nende poeg Hans (sünd. 1817), kirjaniku isapoolne vanaisa, oli Kaarepere mõisa kubjas. Sealses mõisaametimeeste majas sündis kubjas Hansu viimse lapsena 1859. a. Oskar Lutsu isa Hindrik. Lutsu emapoolne vanaisa Mart ja vanaema Triinu olid ümbruskonna haritumad taluinimesed. Mõlemad olid paar talve koolis käinud: nad oskasid lugeda ja kirjutadagi. Vanaisa Mart pidanud lühikest aega koolmeistri ametit. Kirikhärrale meeldinud ta oma õiglase meele ja ilusa lauluhääle poolest, mistõttu tema hooleks usaldatud mõneks talveks laste õ...

Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Oskar Luts ja "Kevade"

Kes ei tunneks ja poleks lugenud Oskar Lutsu ,,Kevadet" ? See on raamat, mida tuntakse lapsest saati ja ikka ning jälle tunneme me rõõmu, vaadates ka samanimelist filmi. Oskar Luts oli 25. aastane kui valmis tema väga kuulus raamat ,, Kevade". Kui rääkida Oskar Lutsust, siis sündis ta Järvepera külas Posti talus 07.jaanuaril 1887. aastal. Tema vanemad nimed olid Hindrik ja Leena Luts, vend aga Theodor Luts. Oskar Lutsul oli ka noorem vend Arnold, kuid kes suri juba kahjuks kolmeaastaselt. Tükk aega oma noorpõlvest ei olnud Lutsul aega eriti kirjutamisega tegelda, kui 1909. aastal sõjaväe teenistusse sõites, olid tal taskus juba ,,Kevade" esimesed käsikirjad. Sõjaväeteenistuses olles, asus ta juba rohkem ,, Kevadega" tegelema. Vahepeal, aga ei olnud Oskaril aega ,,Kevadet" edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lühemaid näidendeid nagu nt ,,Kapsapää" ja ka lustmängu ,,...

Kirjandus
189 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Oskar Luts

jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim poeg Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Arvestatavaid mõjutusi Oskar Lutsu vestmisande ja sünnipärase huumorimeele väljakujunemisel on andnud vaimuerksam emapoolne...

Kirjandus
66 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Oskar Luts

Referaat Oskar Luts Kati Kõiv 8a Rõngu Keskkool Oskar Lutsu elukäik Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talus. Kui Oskar oli nelja aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. 1894.aastal algas Lutsu koolitee Änkküla külakoolis ja peale seda 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis. 1899-1902 õppis ta Tartu reaalkoolis. Kuid siiski ei ole tal ühestki koolist lõputunnistust. Siiski sai ta oma...

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Oskar Luts

I 1887 ­ 23. III 1953 ) Sündis Tartumaal. Töötas apteekrina nii Peterburis, Tartus. Alates 1921. aastast vabakirjanik Tartus. Pöördeliseks kujunes 1912. aasta. Sai ergutusauhinna lustimängu "Pildikesed Paunverest" eest. Pärast edukaid esikteoseid kujunes Esimese maailmasõja eelõhtu Lutsule kirjanduslikult viljakaks. Lutsu kirjanduslikus produktsioonis on valitseval kohal jutustav proosa. Aastail 1908 ­ 1909 avaldas Luts kümmekond lühipala ja följetoni. Groteskse jutulõnga arendamise kõrval avaldas Luts sentimentaalseid, valuleva sisuga proosapalu. Koolipõlvemälestuste kunstilisse vormi valamise idee tekkis Lutsul 1907.aastal. Memuaariline aluspõhi tingib autori suhte koolielu argipäevaga ja kõigi sellesse kuuluvate pisisündmustega. "Kevade" köidab Lutsule omapärase huumoriga, karakteritest väljakasvavate koomiliste situatsioonidega. Huumoriprisma läbi on nähtud kogu õpilaspere. "Kevades" kasutatakse k...

Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Oskar Luts referaat

b klass Paide 2010 Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamusel. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. Töötas aastast 1903 apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, aastast 1908 Tallinnas ja Peterburis; õppis 1911-14, ühtlasi töötades, Tartu ülikoolis rohuteadust. Võttis farmatseudina osa I maailmasõjast, oli 1919-20 tööl ül...

Eesti keel
17 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Oskar Luts "Soo"

Oskar Luts ,,Soo" Tegelased: Toomas Haava, onutütar Liis , koer Tuks ja kass Pupi , Liisi mees Juhan Kase, Metskass ehk Hilda, Jakup, Madjak Liis Toomas naaseb Pariisist,kus ta oli õppinud maalikuntsti viis aastat,oma onutütre Liisi koju. Nad vestlevad,Toomas imestab,et Liisil pole ikka veel lapsi ning kohtub ka kass Pupi ja koer Tuksiga. Liis soovib,et Toomas ta kunagi Pariisi kaasa võtab aga Toomas arvab,et Liis on liiga nüri selle jaoks. Lõpuks näitab Liis Toomasele tema toa kätte ning Toomas tänab teda väga kaunilt. Juku Toomas kohtub Liisi mehe Jukuga, nad vestlevad ning lõpuks soovitab Juku Toomasel minna sohu jahile. Toomas kutsub Juku kaasa aga tal on liiga palju tööd. Soo Toomas eksis soos ära. Ta arvas,et upub ära aga lõpuks kohtas ta naist,kes talle abi pakkus. Toomas ütles,et elab Viimsis aga naine ütles,et sinna on kauge minna mööda maanteed ning läbi sohu võib...

Eesti keel
111 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Oskar Luts ja looming

jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Oskar Lutsu koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse kihelkonnakoolis 1895-1899 ja Tartu Reaalkoolis 1899-1902. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Ühestki koolist ei ole tal lõputunnistust ­ raskused matemaatikaga panid kirjaniku selle saamisel...

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Kevade. Oskar Luts

"Kevade" Oskar Luts Sisuko rd · Kirjanik · Tähtsamad tegelased · Kirjeldus · Lühidalt sisust · Koostaja Oskar Luts · Sündis ­ 7. jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri ­ 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus...

Kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

“Kevade” Oskar Luts

“Kevade” Oskar Luts Sisuko rd • Kirjanik • Tähtsamad tegelased • Kirjeldus • Lühidalt sisust • Koostaja Oskar Luts • Sündis – 7. jaanuaril 1887 Tartumaal • Õppis Palamuse kihelkonnakoolis • Tartu reaalkoolis • Töötas apteekriõpilasena • Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust • Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas • 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik • 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni • Suri – 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased • Arno Tali • Raja Teele • Joosep Toots • Kiir • Imelik • Lible Kirjeldus...

Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Oskar Luts

Viimasena lahkub Ülesoolt Tools ise Teele, Lesta, Lutsu , Tali ja Raja noorema peretütre Aliide seltsis, sest majas pole tõesti enam kohta, kus võiks mõnusamalt välja sirutada roidunud keha. Teisel hommikul on noorpaar jälle varakult Ülesool. Peale hommikusööki lahkuvad kaugemaltki pulmalised, soovides rahu ja rõõmu sinna tallu. Toots ise viib Kippeli ja kasukasse mässinud apteekri vaksalisse, kuna Lesta, Luts ja Tali Saare hobusega sõidavad. Varsti tuleb rong ... Ärimees laob noad ja kahvlid kasti tagase, võtab kasti kaenlasse, paneb endale mütsi poolviltu pähe ning on täiesti minekuvalmis. Talvisest ilmast hoolitamata ei kanna Kippel ühtki üliriiet, ainult pintsaku käistest välja vahivad. Selle eest kulub noorpaaril kaua aega, enne kui ta enese jälle heinakuhja sarnaseks on köhminud...

Kirjandus
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun