Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised n...
Eesti Post Mõlla 45 459384 RAKVERE 21.07 2014 nr 1-2/3 VOLIKIRI OÜ Äripere, asukohaga Astelpaju 2, tegutsedes oma seadusliku esindajana – juhatuse liige Maret Jõgar, volitab MARI MAASIKA’t (sünniaeg 31.10.1978) esindama Äripere osaühingus, vastu võtma järgmisel kalendrikuul ettevõttesse saadetud tähitud postisaadetised. Volikiri kehtib kolm kuud. Volitatud isiku allkiri Maret Jõgar Juhatuse liige Mõndra 2 Telefon 7758 4905 Registrikood 3304847513 06522 RAKVERE Faks 7758 3921 E-post: [email protected] Internet: www.aripere.ee
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang ................................................................................................................... 5 1.1.1. Toormaterjal ................................................................................................... 5 1.1.2. T...
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang ................................................................................................................... 5 1.1.1. Toormaterjal ................................................................................................... 5 1.1.2. T...
RAAMATUPIDAMISBILANSS AASTA 2 AASTA 1 AK T I VA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 3.2. Ostjate vekslid 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) KOKKU rühm 3. 0 kr 0 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.1. Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 4.2. Nõuded sidusettevõtetele 4.3. Arveldused aktsionäridega 4.4. Muud lühiajalised nõuded KOKKU rühm 4. 0 kr 5. Viitlaekumised 5.1. Intressid 5.2. Dividendid 5.3. Muud viitlaekumised KOKKU rühm 5. 0 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodi...
Raamatupidamise põhialused Triin Muulmann 1.VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · Assets = Liabilities + Equity KOHUSTUSED VARAD OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD KOHUSTUSED Käibevarad Lühiajalised Pikaajalised Põhivarad OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD Võlakohustused (laenud) Raha Ostjate ettemaksud Aktsiad ja väärtpaberid Võlad tarnijatele Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- akt...
nNatalja Silina, Gerli Õunmaa, Mariann Sööt, Marliis Koljal, Lii Konts, Liset Kuusik, Aneli Peterson Äriühing on individualistliku eluviisi ettevõtlusvorm, mis ühendab üksikute valduses oleva kapitali inimlike vajaduste rahuldamiseks ning kasu teenimiseks. Äriühingut eristab ühistust see, et tema eesmärgiks on kasu teenimine mitte säästu saavutamine. Äriühingute puhul pole selle omanikud samaaegselt teenuse tarbijad, seega saab seda ettevõlusvormi kasutada rikkuse ümberjagamiseks. Äriühing lähtub egoistlikust eesmärgist-et teenida kasu, peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste vajadusi ning mida paremini ta seda teeb seda enam ta kasu saab. Äriühing on individualistliku eluviisi ettevõtlusvorm, Kuigi äriühing lähtub egoistlikust eesmärgist teenida kasu, peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste vajadusi ning mida paremini ta seda teeb, seda enam ta kasu saab. Kohtuniku rollis on turg oma konkurentsi...
Mike-Auto OÜ Peterburi tee 73a 11415 Tallinn Faks: 609 1328 10.11.2011 Igor Smökov Mehaanika 3 - 18 10213 Tallinn tel 56709430 Lp. Mihhail Labanov Soovin kandideerida autoremondilukksepaks Mike-Auto Osaühigusse. Leidsin Teie poolt koostatud tööpakkumise wwww.cvok.ee koduleheküljelt. Minu hariduskäik ja töökogemus vastab täielikult Teie nõudmisetele. Olen omandanud Tartu kutsehariduskeskuese keskhariduse baasil autotehniku hariduse. Lõpetasin oma haridustee väga heade tulemustega ning esindasin kooli ka mitmetel konkurissdel ning messidel. Mul on olemas 4 aastat töökogemust Melg-Auto Osaühingus. Lisaks olen käinud täiendavatel kursustel, kus olen õppinud ka elektritööd. Olen välja koolitanud ka uusi tööliseid. Hindan enda teadmisi ja osakus autoremondilukksepana. Teie poolt välja kuulutatud konkursil nõutavad iseloomuomadused kattuvad suurel määral minu omadega. Olen täpn...
Raamatupidamise seaduse tundmine: 1. Mis on rmp seaduse eesmärk? Õiguslike aluste loomine ja põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva rmp ja finantsaruandluse korraldamiseks. 2. Kes on rmp kohustuslane? Iga Eestis registreeritud juriidiline isik, FIE. 3. Mis on Eesti hea rmptava? Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev rmptava. 4. Mis on rmp korralduse põhinõuded? 1) Korraldama rmp nii et oleks tagatud aktuaalse, olulisuse, objektiivsuse ja võrreldava informatsiooni saamine rmpkohustuslase finantsseisundist. 2) Dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid. 3) Kirjendama algdokumentide või koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid rmpregistrites. 4) Koostama ja esitama majandusaasta aruande. 5) Säilitama rmp dokumente. 5. ...
ÜLESANNE. Kirjelda erisusi erinevate töö tegemise lepingute vahel TÖÖLEPING TÖÖVÕTULEPING KÄSUNDUSLEPING 1. Seadus, millel leping põhineb Töölepinguseadus Võlaõigusseadus Võlaõigusseadus 2. Lepingupooled Töötaja ja Tööandja Töövõtja ja Tellija Käsundisaaja ja Käsundiandja 3. Alluvussuhe (kas on) Töötaja allub tööd tehes Alluvussuhe puudub, TVL Alluvussuhe puudub, KL tööandja juhtimisele ja kontrollile, kirjeldatakse tehtav töö, kirjeldatakse osutatav teenus st tööandja määrab töö tegemise koha, määratakse tasu ja töö tähtaeg. ja lepitakse kokku tasus. ...
Ettevõtlusvormid Leia vastused küsimustele ja kirjutada Lühivastused Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/693458?leiaKehtiv Tulundusühistuseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/693458?leiaKehtiv NB! Ära loe seadusi läbi, vaid leia vastus. Kasuta sõna otsingu võimalust-> klaviatuuril kombinatsiooni Ctrl ja F (vajuta koos alla). Mõned küsimused on Sinu enda arvamus! 1. Mis on oluline ärinimes? Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. 2. Mida tähendab prokuura? Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. 3. Kes on audiitor? Audiitori ülesanne on pakkuda kindlust finantsaruannete teatud reeglitele vastavuse osas. Vastutus aruannete koostamise eest lasub auditeeritava üksuse juhtkonnal. Audiitor kontrollib mitte niivõrd raamatupidaja töö ...
1 OSAÜHING 1.1 Asutamine Osaühingu on nagu äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing, on ühest küljest, mõeldud vormiks väiksematele ettevõtetele. Võrreldes aktsiaseltsiga on osaühingule kehtestatud palju vähem norme. Nende kohta käivad normid on dispositiivsed ehk ühingu (seltis) põhikirjaga saab mitmetes olulistes küsimustes ette näha seaduses sätestatud erinevaid kokkuleppeid. Osaühingus on osanike vastutus piiratud. Osaühingu suureks eeliseks on see, et neil on väike algkapitali nõue - 2500 eurot. Asutamine toimub lihtsamalt ja kiiremalt, kuna pole nõutud, et audiitor kontrolliks mitterahalise sissemakse hindamist. Samuti on võimalus asutada osaühingut ka ühel isikul ja sissemakset tegemata ÄS § 140¹ kohaselt. Seda muidugi juhul, kui OÜ osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamisleping ette näha, et asutaja ei pea OÜ asutamisel osa eest tasuma. Kuni sissemaksed pole täielikult tasutud kõigi osanike pool...
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1. Tutvumine organisatsiooni organisatsioonilise struktuuri ja tegevusvaldkondadega 2 2. Turundustegevus........................................................................................................ 3 2.1 Ettevõtte tarnijad ja kliendid................................................................................ 3 2.2 Ettevõtte konkurendid.......................................................................................... 3 3. Personalitöö................................................................................................................4 3.1 Kaardi instrueerimine...........................................................................................4 4. Raamatupidamise töökorraldus...............................................................................
1 AKTSIASELTS 1.1 Aktsiaselts Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselt vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiaselts võib olla 3 liiki: · Ühe mehe aktsiaselts · Tavaline aktsiaselts · Börsi aktsiaselts koosolekud on eraldi reguleeritud. Saab elektrooniliselt hääletada, sest aktsionäre on rohkem, kui kohti saalides. Elektroonilise hääletamise puhul peab olema kahepoolne side. Samal ajal peab rääkima, kui hääletatakse. Koosolekuteate peab avaldama üleriigilises ajalehes või peab teavitama, ...
MAJANDUSARVESTUS · Ettevõtte eesmärk on oma majandusliku tegevusega teenida kasumit. Kasumit saab teenida siis, kui kaupade järele on nõudlus. · Ettevõte teenib kasumit siis, kui tema pakkumine vastab turunõudlusele. Kui tururiski on valesti hinnatud saadakse kahjumit. · Oodatav nõudluste maht määrab ettevõtte tootmismahu ja investeeringud s.o. oma- ja võõrkapitali finantseerimise. · Kasum või kahjum on vahe turustatavate kaupade ja teenuste müügimaksumuse ning antud kaupade ja teenuste tootmiseks või ostmiseks tehtud kulutuste vahe. Majandusarvestuse funktsioonid · mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad · Raamatupidamisarvestus; · Ma...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse- ja maksunduse osakond xxxxxx ,,Tuha Talu OÜ" Praktikaaruanne Õpperühm:xxxxx Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2008-2009 SISSEJUHATUS...................................................................................................... 4 1. TUHA TALU OÜ STRUKTUUR, AJALUGU JA TEGEVUSVALDKONNAD....................................................................................6 2. TUHA TALU OÜ TURUNDUSTEGEVUS, TARNIJAD JA KLIENDID NING KONKURENDID..........................................................................................7 3. TUHA TALU OÜ PERSONALITÖÖ...............................................................8 4. TUHA TALU OÜ RAAMATUPIDAMISE TÖÖKORRALDUS JA TÖÖJAOTUS..............................................................
Äriõigus - Eksam 15. Tulundusühistu, asutamine ja selle erinevus teistest äriühingutest. Tulundusühistu (edaspidi ühistu) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. (2) Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (täielik isiklik vastutus) või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses (lisavastutus). 16. Äriühingu asutamine.Tegevusalad. (1) Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. (3) Äriü...
Omakapitali arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Omakapitali arvestuse korraldus 3 Dividendide arvestus 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead omakapitali struktuuri; ·tead Äriseadustikust tulenevaid nõudeid omakapitalile; ·oskad koostada omakapitali arvestamisega seotud lausendeid; ·tead dividendide arvestamise aluseid. 2 Omakapitali arvestuse korraldus Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt ettevõtte käsutusse antud vahenditest ning ettevõtte poolt tegevustulemusena loodud kapitalist. Omakapitali nimetus bilansis sõltub ettevõtluse vormist (täis-, usaldus-, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu) Bilansis esineb omakapital järgmistel kirjetel: ·aktsiakapital või osakapital - emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus; ·registreerimata aktsia- või osakapital - bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad...
1. Tekkepõhise ja kassapõhise arvestuse võrdlus. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 2. Füüsiliste isikute soodustused raamatupidamises. *Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt. *Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab kassapõhist raamatupidamist, lähtub üksnes käesoleva seaduse §-dest 13, 4 (välja arvatud punkt 4), 5, 6 (välja arvatud lõige 3), 7, 9, 10 ja 12 ning muudest Eesti hea raamatupidamistava nõuetest, mis reguleerivad kassapõhist raamatu...
Ühiskonnaõpetus KORDAMISKÜSIMUSED; MAJANDUS 1. Arutle erinevate majandussüsteemide üle, iseloomusta. Plaanimajandus on enamasti riigis, kus on diktatuur. Riik määrab ka enamasti kõige hinna, koguse, kauba ja kvaliteedi. Selles riigis, kus on plaanimajandus, on erafirmasid vähe ja kõik on riigi firmad. Toodete valik on kitsas, ebamotiveeriv inimese jaoks. Esineb kauba puudujääki. Näiteks Nõukogude ajal oli Eestis plaanimajandus. Riik pani kõigele hinna. Mul on vanaema juures palju raamatuid, kus on taga mitu rubla või kopikat üks või teine raamat maksab. Negatiivsed küljed: Erafirmasid on vähe ja riigifirmasid palju. Riik määrab koguse ja kauba. Need on negatiivsed küljed, sest kui on palju riigifirmasid ning kauba ja selle koguse määrab riik, siis on ainult ühesugune kaup. Ei ole, mille vahel valida ja inimesi ei arenda see ka, sest nad ei saa luua ise firmasid ja neid juhtida. See ...
SWOT analüüsil ei ole puudusi. 3 Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 3 Mittetulundusühingul peab olema vähemalt kaks liiget. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 3 Missioon näitab seda mida ettevõte tahab korda saata laiemas keskkonnas. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 3 Hüvised on kaubad ja teenused. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 4 100% isikliku varaga vastutavad järgmiste äriühingute omanikud Vali üks või enam: füüsilisest isikust ettevõtja täisühing mittetulundusühing osaühing usaldusühing Tagasiside Õige vastus on: füüsilisest isikust ettevõtja, täisühing 4 Aktsia väikseim nimiväärtus Eestis on 10 senti. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 4 Äriühingutel maksustatakse reinvesteeritu...
Dividendid või palk? Martin Huberg Juba mõnda aega on inimestele sisendatud ideed kõikvõimsast maksuametist, kellel on uus ja terav torkerelv (maksuametnikud ise ütleksid selle kohta kindlasti pigem toode), millega teie majandusmull kibekähku õhust tühjaks lastakse, kui te ise seda ei tee. Relva nimi on majandusliku tõlgendamise põhimõte ning väidetav mull on dividend, mida eelistatakse palgale. Miks? Eks ikka maksude pärast. Eestis, õnneks, Riigikohtu tasandil dividendide palgaks kvalifitseerimise praktikat veel ei ole ning keegi ei tea päris täpselt, millise valemi alusel välja arvutada mõistlikku aktiivse ja passiivse tulu ehk dividendide ja palga suhet. Samas on ajakirjanduse veergudel küllaltki paljud head inimesed erinevaid seisukohti välja öelnud. Kindlasti on suurel osal neil ka milleski õigus, iseäranis arvestades, et arutatakse ju abstraktselt, konkreetset kaasust analüüsimata. Proovingi anda omapoolse ülevaate seni ...
Lepingu-ja ühinguõiguse ülesandes koduseks lahendamiseks 2018 sügis. 1.Justiitsministeerium korraldab Gruusia abiprojekti raames koolituse Gruusia vanglaametnikele. Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde, mis on projekti töökeeleks. Justiitsministeerium sõlmis 10. oktoobril Maire Kuusikuga lepingu koolituse konspekti tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, tähtajaga 12. november. Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 eurot ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 3000 eurot. 26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning ta pole suuteline midagi tõlkima. Andke ministeeriumi esindajale nõu ja põhjendage oma seisukohti. Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult nüüd (26. oktoobril) nõuda? Vastamist põhjenda õigusnormiga? 1.Kas Justiitsministeerium saab nõuda Ma...
SEMINARI ÜLESANDED . 1.Indrek soovis müüa autot. Ta pani kuulutuse üles oma töökoha internetti ning leidis ostja O, kes peale auto ülevaatamist oli nõus auto eest maksma 70 00 EUROT. 10. oktoobril vormistasid Indrek ja O kirjaliku müügilepingu, mille kohaselt O pidi autole järgi tulema 15. oktoobril. Kohe lepingu sõlmimise päeval maksis O Indrekule ettemaksuna 30 00 EUROT. Ülejäänud summa pidi O tasuma 15. oktoobril pärast auto üleandmist. Pärast O-ga lepingu sõlmimist rääkis Indrek automüügist sõbrale A, kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta 85 00 EURO eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud summa ning Indrek andis auto üle. 15. oktoobril tuli O autole järgi ning sai teada, et Indrek on auto vahepeal A-le müünud. 1. Kas O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist? 2. Kas O saaks lepingust taganeda? Iseloomusta olukorda ja arutle. 1) VÕS § 208 (1) - Asja müügilepinguga kohustub müüja andm...
1.Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks palun lisaks eelnevalt nimetatud kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele I. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad? Probleeme tekitas ainult 57. küsimus, millele ma vastust ei leidnud. Uurisin küll töölepingu seaduse eelnõud, kuid vastus jäi saamata. Teistele küsimustele leidin vastused kerge vaevaga. 2. Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks palun lisaks eelnevalt nimetatud kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele II. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad? Selles osas leidsin kõikidele küsimustele vastused ning täitsin kõik lüngad etteantud seaduste põhjal. Probleeme ei tekkinud. 3. Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks pal...
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi. FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine FIE miinused: vastutab kogu oma varaga, suurem maksukoorem, soetab vajalikud seadmed teenuse / toodete osutamiseks/ tootmiseks oma kuludega, ei saa olla omaenda tööandja, ega maksta endale palka 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes ...
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ettevõtlusvormid FIE, OÜ referaat FIE olemus, eelised ja puudused FIE on füüsilisest isikust ettevõtja, kes pakub omal nimel tasu eest kaupu või teenust. See ettevõtlusvorm sobib kõige paremini nendele, kes alustavad tegevust üksi või koos perega. FIE-na tegutsemise plussid: 1. puudub vajadus omada partnerit; 2. odavus FIE-na tegevuse alustamine ei nõua väljaminekuid põhikapitali osas, Äriregistrisse kandmise eest tuleb maksta väiksemat riigilõivu kui osaühingu või aktsiaseltsi asutamisel ning ei ole vaja maksta notaritasu asutamislepingu tõestamise eest; 3. lihtsus äritegevuse alustamine ja korrastamine on seadusandlikult reguleeritud minimaalselt, raamatupidamine ja aruandlus on suhteliselt lihtsad; 4. kui FIE majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületa 16 000 eurot, võib FIE-ks registreerida kohalikus maksuametis; 5. et...
KODUTÖÖ 1.Justiitsministeerium korraldab Gruusia abiprojekti raames koolituse Gruusia vanglaametnikele. Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde, mis on projekti töökeeleks. Justiitsministeerium sõlmis 10. oktoobril Maire Kuusikuga lepingu koolituse konspekti tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, tähtajaga 12. november. Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 eurot ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 3000 eurot. 26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning ta pole suuteline midagi tõlkima. Andke ministeeriumi esindajale nõu ja põhjendage oma seisukohti. Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult nüüd (26. oktoobril) nõuda? Vastamist põhjenda õigusnormiga? 1.Kas Justiitsministeerium saab nõuda Mai...
KAASUS 1 1.Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada a...
1. Riigi kui omaniku ettevõte 2. KOVi kui omaniku (munitsipaal) ettevõte 3. Ühistu 4. Täisühing 5. Usaldusühind 6. Osaühing 7. Aktsiaselts 8. Aktsiad 9. FIE 10. Talud Omandisituatsioon: Riiklik omand: Omandisituatsiooni muutumine: 1 tulp: 2. tulp: Riiklike omandisuhete reformimine (25-30%) Lahtiriigistamine (70-75%) (75-90%) Riikliku ettevõtte iseseisvuse otsene Ettevõtte omandivormi muutmine suurendamine (peamiselt) Riiklike alluvussuhete tugevdamine (vähemas osas) Lahtiriigistamise Individuaal- ja kollektriivomand Üldrahvalik e rahva ühisomand 1. Üksikisiku omand 1. Riiklik omand 1.1 Individuaaltöötaja omand 2. Munitsipaalomand 1.2 Eraomand 3. Rahvaettevõtte omand 2. Talupereomand 3. Kollektiivi e ühistu omand 4. Töökollek...
Kordamisküsimused eksamiks 1. Keda peetakse kaasaegse markoökonoomika isaks? John Maynard Keynes 2. Mis on majandusteadus? Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes ükis või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks 3. Alternatiivkulu: Kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikuid tehes loobuti. Nt: pere sõites puhkusele, peab loobuma televiisorist, talunik ei saa kasvatada rapsipõllul kurke jne. 4. Tootmisressursside liigid: Loodusressursid- see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab, nagu muld, kivimid, puit ja puhas vesi. Inimressursid(ehk tööjõud) hõlmavad inimeste füüsilisi ja vaimseid pingutusi toodete ja teenuste tootmisel. Kapitali alla käivad hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete ja teenuste tootmiseks loovad ja kasutavad....
ARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised. Kohustiste liigitus ...
Usaldusühingu asutajaid peab olema vähemalt Select one: kolm üks kaks Feedback The correct answer is: kaks Question 2 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsia väikseim nimiväärtus Eestis on 1 € Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsia väiksem nimiväärtus Eestis on 10 senti Select one: True False Feedback The correct answer is 'True'. Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Aktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt 2500 € Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 ...
[ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD] Õiguse alused TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õiguse alused ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD Referaat 2014 1 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus äriõigusse. Äriõiguse põhimõisted ..................................................................3 2. Füüsiliselt isikust ettevõtja......................................................................................... ..................6 3. Täisühing ja usaldusühing.................................................................................. ...........................7 3.1 Mõisted. Asutamine. Osanike õigused....................................................................................7 3.2 Täisühingu lõpetamine..................................................................................... ........................10 4. Aktsiaselts ja osaühing..................................................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud...
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus FIE-l on ainuõigus oma ärinimele. Õigus tegutseda talle sobivas valdkonnas kui see ei ole seadusega vastuolus. Äriregistrisse kandmisel tuleb registreerida põhitegevusala. FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi välja arvatud neid mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus. Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne...
MAINORI KÕRGKOOL Disaini instituut Kristine Kask JUUKSURISALONG KAUNID KIHARAD Äriplaan Juhendaja: Alje Nohrin Juuksurisalong Kaunid Kiharad Paide 2010 3 Juuksurisalong Kaunid Kiharad Sisukord 1.ÜLDOSA...............................................................................................................................................................5 1.1 ÄRIIDEE KIRJELDUS.........................................................................................................................................5 1.2. ASUKOHT.......................................................................................................................................................6 1.3 TÖÖTAJAD..............
Eraõigus Agnes Kullap TLÜ 1. Eraõiguse ja avaliku õiguse VAHEKORD Missuguseid õigussuhteid kumbki reguleerib ehk kes on poolteks, tegevusvorm, kohtute erinevus, suhted-kas võrdsed või alluvus. 2. Seaduste TÕLGENDAMINE, ÜLD- ja ERISÄTE, ANALOOGIA, tsiviilÕIGUSTE ja KOHUSTUSTE tekkimise alused, ÕIGUSJÄRGLUS. (I osa üldsätted) a) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. b) Seaduse tõlgendamine - Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. c) Analoogia- Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest....
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad................................................................................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...........................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R16 KÕ Laura Potsepp TINEVEX OÜ Praktikaaruanne Koolipoolne juhendaja: Siiri Luts, MA Ettevõttepoolne juhendaja: Eveli Vaarend Valga linn 2017 1 SISUKORD SISUKOR 1.1Ettevõtte sisekeskkond...........................................................................................5 1.2Ettevõtte tegevusala ja selle analüüs......................................................................6 1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele...............................6 2MAJANDUSSÜNDMUSTE DOKUMENTEERIMIE JA KIRJENDAMINE............8 2.1Raamatupidamistreguleerivad õigus- ja normatiivaktid, sh raamatupidamise sise- eeskiri.............................................................
ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline...
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning t...
ÕIGUSE ALUSED Kohtusüsteem Võimude lahusus Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Võimude lahusus Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4 võimujaotus, mille kohaselt: seadusandlik võim kuulub Riigikogule, täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile, kohtuvõim kuulub kohtutele. PSi § 146 õigust mõistab ainult kohus kohtute õigusemõistmise funktsioon. Põhiseadus ...
ETTEVÕTLUSE OLEVUS 1) Ettevõtluse funktsioon 2) Ettevõtja isiksuse omadused 3) Äriplaani olemus 4) Erastamise kontseptsioon Eesti Vabariigis 1) Ettevõtluse funktsioon Kõik inimesed ettevõtjaks ei sobi, 20% sobib ettevõtjateks. Miks kõik ettevõtjaks ei saa? kardetakse oma vara kaotada (risk), igal kuul tuleb dokumente saata, ise ei juleta saata. Ettevõtja on suurem egoist kui tavainimene. Surdokamber ülivaikne ruum. Millised on kõige suuremad egoistid? näitlejad, sportlased, õpetajad jne. Ettevõtlus on elamisviis. Turumajanduses on kaks peamist isiklikku tegurit oma võimetest ja valmidusest neid arendada ja nende rakendamise nimel pingutada, oskustest oma võimeid lülitada vastavasse turunisi, oskus mida teha?, kus teha?, millega teha? Et ettevõtjaks saada ja olla, on vaja järgmisi baasteadmisi, esiteks: ettevõtja asutamine, käitamine, majandustegevuse korraldamine, kontroll. Käitamine üks riskantsemaid. Muutuvad hinnad, turu...
Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool Maamajanduse Mehhaniseerimine Siim Jaansoo OPTIMAALNE MASINAPARK 300- HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTALULE LÕPUTÖÖ Juhendas: Ants Siitan 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 1.MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST............................................4 2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES.................5 2.1. Taktorid,tõstukid ja laadurid.....................................................................................5 2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad.......................................................................9 2.3. Külvikud ja väetusamasinad..................................................................
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning teha...
1. Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks palun lisaks eelnevalt nimetatud kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele I. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad? I OSA. 1. Mis on tsiviilõiguse allikad? Seadus ja tava 2. Mis on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ülesanne ja osa eraõiguses? seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. 3. Mis on tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused? Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 4. Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime? (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühe...
Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kahe...
ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT-ks Ettevõtte rahanduse 1. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja neile antud õiged väited (kursiivis) 1. Rahandus ühendab endas raha, kohustuste ja aja kontseptsioone. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. 2. Finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. 3. Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused passivaga. Konspektis esitatud valemist lähtuvalt on korrektne väide Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused aktivaga, ehkki sama tulemus saadakse väites toodud tehet kasutades. 4. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsarvestustest. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest. 5. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aasta...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AS VILJANDI AKEN JA UKS Praktikaaruanne Juhendaja: Ene Vaksmaa Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................5 1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS.......................................6 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.......................................................... 7 2.1 Teooria.......................................................................................................................... 7 2.2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri................................................ 8 2.3. Alused.........................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
