Organismi individuaalne areng Ontogenees algab viljastumise hetkel ja lõppeb surmaga. Nii taimede kui ka loomade ontogeneesis saame eristada lootelist ja lootejärgset arengut. Loomariigis esineb nii kehasisene kui ka kehaväline viljastumine. Varases embrüogeneesis võime eristada kobarloote, põisloote ja karikloote staadiumit. Kariklootel arenevad kolm lootelehte, millest igaühest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Nii taimede kui ka loomade embrüonaalne areng allub biogeneetilisele reeglile. Selle kohaselt meenutab arenev embrüo oma evolutsiooniliste eellaste looteid. Alles embrüogeneesi hilisesmas järgus kujunevad välja liigile iseloomulikud tunnused. Inimese lootel algab esimise paari arengukuu jooksul enamiku elundkondade areng. Et mitte saada väärarenguga last, tuleb sel perioodil erilise hoolega järgida tervislikke eluviise. Lootejärgne areng võib toimuda loomariigis atseselt või moond...
Organismi keemiline koostis: C, H, N, O, P, S Organism: a.) Orgaanilised ained valgud lipiidid, sahhariidid, NH(nukleiinhapped) b.)Anorgaanilised ained vesi, soolad(katioonid, anioonid) Makroelemendid: C , H , O kuuluvad kõikidesse orgaanilistesse ühenditesse N , P , S valkudes, nukleiinhapetes Mikroelemendid: K, Na, Ca, Fe jt. C asub organismis vajalikes anorgaanilistes ühendites - süsihappegaas on hingamise lõpp-produkt ning fotosünteesi lähteaineks -C on orgaanilise keemia alus, sest võib moodustada pikki ahelaid, ta on 4-valentne, erinevad (1,2,3) sidemed H võimaldab vesiniksidemete teket - kindlustab biopolümeeride kõrgemat järku struktuuride kooshoidmisel O tugev oksüdeerija -> vabaneb energia N tõstab biomolekulide reaktiivsust - leidub aminohapetes ja nukleiinhapetes S sulfiidsidemete tekkeks - valgumolekuli III järku struktuuri sidemed - naha, küünte, juuste valkudes P makroergilises sidemes...
Organismi talitluse reguleerimine Homöostaas püsiva sisekeskkonna säilitamine Selle tagavad 1. Energiabilanss Energiat saab väliskeskkonnast ja see peab tagama · Südame töö · Hingamise · Toidu seedimise · Neerude töö · Närviimpulsside liikumise ja närvirakkude töö · Püsiva kehatemperatuuri · Kasvamise või kudede uuenemise, vigastuste paranemise · Liikumise Energiavajadus sõltub · Vanusest · Soost · Pärilikkusest · Kehamassist · Aktiivsusest Toidu ja joogiga saadav energiahulk E peab katma järgmised kulud A ainevahetuseks kuluv energia M - metaboolne e. soojusena eralduv energia K kasvuks (uuenemiseks) kuluv energia V väljaheidetega eralduv energia U - uriinis ...
Organismi üldehitus Sarnased rakusd moodustavad kudesid.Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni.Sarnased organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna.Organsüsteemid moodustavad kokku terviku organismi.Eristatakse järgmisis kudesid:epiteelkude,lihaskude,närvikude ja sidekude. Epiteelkude:näide:nahk Närvikude:näide:peaaju Lihaskude:näide:südamelihas Sidekude:näide:kõrvalesta toes Elundkonnad: 1.katteelundkond 2.närvisüsteem 3.vereringeelundkond 4.tugielundkond 5.seedeelundkond 6.hingamiselundkond 7.erituselundkond 8.sigimiselundkond 9.endokriitsüsteem.
Rakvere Ametikool ORGANISMI IMMUUNSÜSTEEMI TUGEVDAMINE Referaat Rakvere 2013 Sisukord Sisseuhatus.....................................................................................................................3 Pipratera immuunsüsteemi tugevdamiseks....................................................................4 Apteegis müügil olevad preparaadid, millega saame toetada oma organismi ja tugevdada immuunsüsteemi..........................................................................................5 Muid abivahendeid........................................................................................................7 Immuunsust nõrgendavad faktorid................................................................................8 Mis on antibiootikumid ja milline on nende toime immuunsüsteemile?.....................10 Kokkuvõtte...................................................
Organismi regulatsioonisüsteemid Närvisüsteem ja humoraalne süsteem NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne reaktsiooni käivitumist olnud olukorra, on vajalik tagasiside üks organismi ...
Organismi keemiline koostis Organismide talitlusteks on hädavajalik 27 keemilist elementi. Jagatakse kolme rühma: · makroelemendid 98-99% organismi elementidest: C;H;O;N;P;S · Mesoelemendid katioonid Na;K;Mg;Ca; ja anioonid: Cl · Mikroelemendid vaja väga väikestes kogustes:Fe;As;Br;Sn Makroelemendid: Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel. Peamiselt vee koostises: kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H Biomolekulide koostises ja vee koosseisus, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N Aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energirikaste ühendite nt. ATP koostises. Väävel S Leidub osades amin...
Lk 88-Organismi varustamine energiaga 1. Milleks kasutab organism makroergiliste ühendite energiat? Organism kasutab makroergeetiliste ühendite energiat sünteesi protsessides. 2. Milliste orgaaniliste ühendite dissimilatsioonil saab kõige enam energiat? Kõige enam saab energiat lipiidide lagundamisel. 3. Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? Süsivesikud, lipiidid, valgud 4. Kirjeldage ATP molekuli ehitust. ATP molekul koosneb riboosist, adeniinist ja kolmest fosfaatrühmast 5. Milles seisneb ATP tähtsus? ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, sest osaleb kõikide rakkude matabolismis. 6. Kuidas salvestatakse energiat ATP molekulidesse? ADP (adenosiindifosfaat) liitub juurde üks fosfaatrühm ja sellega koos salvestub 30kJ energiat ja tekib ATP. 7. Kuidas saab ATP energiat kasutada sünteesireaktsioonides? Kui ATP lagundeb ADP'ks või AMP'ks (a...
KORDAMISKÜSIMUSED: Organismi keemiline koostis 1. Mis on makro-, meso- ja mikroelemendid? Tooge iga rühma kohta vähemalt 4 elementi. V: Makroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad elutegevuseks suurtes kogustes (üle 1%) süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik. Mesoelemendid on elemendid, mida elusorganism vajab keskmistes kogustes (0,1-1%) väävel, kaltsium, raud, fosfor Mikroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad väikestes kogustes (alla 0,01%) magneesium, fluor, vask (Cu), tsink (Zn). 2. Teate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete keskmist sisaldust rakkudes. V: Kõige enam on anorgaanilisi aineid (vesi ja soolad) enamasti üle 80%. Orgaanilisi aineid on ligi 19% (Valgud 14%, lipiidid 2%, süsivesikud, nukleiinhapped..). 3. Teate järgnevaid anorgaanilisaineid, nende funktsiooni organismis: Vesinik- luude koostises, hammaste koostises Ammoonium- energia tekkimine, väljutamine ...
Organismi keemiline koostis Puit Puidu keemiline koostis : süsinikku 50% , hapnikku 43% ,vesinikku 6% , lämmastikku 0,2% , naatriumi , kaaliumi , kaltsiumi , fosforit jt elemente 0,8% . Põhilised koostisosad : tselluloos 43-56% , ligniin 19-30%. Puidu keemilised omadused : Enamlevinud okaspuud on mänd ja kuusk. Nad on pika sirge tüvega, väheste looduslike vigade ja küllaldase tugevusega.Puidu füüsikalised ja mehaanilised omadused on määratud torujas- kiulise ehitusega, raku seinte anisotroopse struktuuriga ja puidu ainega, mille tihedus on 1,5 g/cm3.Okaspuidu mahust enam kui 95% moodustavad tüvesuunalised torukujulised rakud trahheiidid. Traheiidide kaudu liiguvad mahlad puidus pooride kaudu. Säsikiired- radiaalsuunalised rakud - puidu omadust ei mõjuta. Nad juhivad ja salvestavad toitaineid puidus. Kasvavas puus on elavad ainult tüve ristlõike maltspuidu ja mähkjakihi rakud. Lü...
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus-ja terviseteaduste instituut Rekreatsioonikorraldus Kaireen Käen INIMESE ORGANISMI SKELETILIHASED Essee Tallinn 2020 Skeletilihased ehk vöötlihased on ainsad tahtele alluvad lihased inimese organismis- see tähendab, et skeletilihased on kontraktiilsed vöötlihased. Struktuuriks on pikad ning niitjad rakud, millel on mitu tuuma. (liha morfoloogia). Lihasrakud on keeruka ehitusega ning need meenutavad silindri kuju. Skeletilihaskudet esineb näiteks suulae, neelu, söögitoru ülaosa ning keelelihases. (Rääsk, T). Skeletilihaseid on inimese organismis üle 400 ning need kaaluvad 40% kehamassi kogukaalust. (Mäekask, K). Tänu skeletilihase olemasolule saavad inimorganismid eluks tähtsa funktsiooni- liikumise. Seetõttu on välja kujunenud ka erinevaid lihaseid, mis on ehituselt isemoodi. Skeletilihas kiudude seondumine on vajalik, et orga...
Neuraalne Humoraalne NEURON = närvirakk HORMONES - Sisenõrenäärmete eritatavad (närvisüsteemi abil) keemilised signaalained, mis koos 1.Peaaju närvisüsteemiga reguleerivad organismi 2.Seljaaju talitlust. 3.Närvid (mõjuvad vere kaudu) Toime on kiire (>400km/h) Hormoonid sisenõrenäärmed Toime on lühiajaline 1.Adrenaliin 3.Ajuripats 2.Insuliin 4.Sugunäärmed 3.kasvuhormoon 2.kõhunääre 4.suguhormoonid 1.neerupealised Toime on aeglasem. ...
Inimene: Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik:loomariik; Hõimkond: Keelikloomad; Klass: Imetajad; Selts: Primaadid; Sugukond: Inimlased; Perekond: Inimene; Liik: tark inimene- homo sapiens Inimene, kui imetaja, Iseloomulikud tunnused: Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on väga sarnased imetajatega. Inimese, kui liigi eripära : 1).Suur aju, millel on eriti hästi arenenud ajukoor; 2)kahel jalal liikumine 3)aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine 4)Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist 5)keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus(artikuleeritud kõne) 6) elamine perekonniti, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas 7) oskus kasuada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest 8) eluviis lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. ...
Raku (organismi) keekiline koostis 1. Rakus olevad ained elemendid (60-10 elementi) ained anorgaanilised orgaanilised H2O; sahhariidid mineraalsoolda valgud ioonidena; nukleiinhapped makrogeenilised ühendid 70-95% katioonid, anioonid; 2. Elemendid · põhilised 96-97% C,H,N,O,P,S · ioonilisel kujul N,K,Mg,Ca,Cl · mikroelemendid väga vähe hädavajalikud Fe,Cu,Zn,Mn,Co,J,Mo,V,Ni,Cr,F,Se,Si,Sn,B,As C - süsinik · kõigis biomolekulides · evolutsiooni alus · organismile tähtsad anorgaanilised ühendid CO2 hingamine, fotosünteesi lähteaine; HCO3 karbonaatpuhver, neutraliseerib happeid H - vesinik · kõigis biomolekulides · anorgaanilised ühendid H2O · H-side · H+ määravad keskkonna happelisust (pH) O - hapnik · kõigis biomo...
Lk 118-140 Vaata õpikust jooniseid! Organismide looteline areng - Sügoot(viljastatud munarakk) jaguneb kiirelt mitoosi teel moodustub loode e embrüo - Looteline areng = embrüogenees Katteseemnetaimede looteline areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Selle ajal kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht(lehed). Inimese looteline areng: Sügoot -> kobarloode e moorula -> rakud paiknevad ümber, tekib blastotsüst -> karikloode Lõigustumine sügoodi jagunemine mitoosi teel u 36 h peale viljastumist, lõigustumine algab munajuhas ja lõppeb emakas. Moodustub kobarloode. (Inimesel täielik lõigustumine, muidu loomariigis levinud rohkem osaline lõigustumine) Blastotsüst sein koosneb 1 rakukihist, ühel poolusel tihedam rakukobar e embrüoblast(sellest areneb loode), ülejäänud rakukiht moodustab hiljem lootekesta e kõldkesta. Arengu käid...
ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS Koostas: Kristel Mäekask Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu Makroelemendid Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Makroelemendid Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biom...
ORGANISMI AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1.MÕISTED 1)Aeroobne glükolüüs-Hapniku piisaval juuresolekul toimub aeroobne glükolüüs, kui hapniku ei ole piisavalt, siis toimub anaeroobne glükolüüs. 2)Ainevahetus- organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsessid 3)Energiavahetus- protsess, mille kaigus organismid hangivad valiskeskkonnast energiat 4)Anaeroobne glükolüüs- biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat(käärimine) 5)assimilatsioon-- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum 6)autotroofid- organism, kes toodab endale toidu ise 7) Calvini tsükkel- protsesside kogum, kus süsinikdioksiidist tehakse glükoosi 8)ATP- universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. 9)dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum 10)etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites O2 puudumisel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõ...
1. INIMESE ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS Piisab pealiskaudsestki vaatlusest, et märgata suuri erinevusi elus ja eluta looduse vahel. Nende erisuste olulisimateks ilminguteks peetakse järgmisi tõsiasju. Esiteks, elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur. Isegi ainuraksed organismid paistavad silma kõrge organiseerituse tasemega, samal ajal kui eluta looduse objektid kujutavad endast suhteliselt lihtsate keemiliste ühendite juhuslikke kogumeid. Teiseks, elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni. See tõsiasi on täheldatav nii makrostruktuuri (inimesel näiteks süda, kopsud, lihased jne), kui subtsellulaarsete moodustiste (näiteks mitokondrid, ribosoomid) puhul, isegi raku koostisse kuuluvate molekulide juures (näiteks DNA, erinevad valgud). Eluta looduse objektide puhul ei ole võimalik kindla struktuuri ja selle funktsiooni seosest rääkida. Kolmandaks, elusorganismid on võimeli...
Kloonimine Kloonimine on täiskasvanust organismist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks.Kloonimine jaguneb kaheks. Embrüonaalkloonimine embrüolõhestuse meetodil ja tuumkloonimine, mis tähendab, et keharaku tuum siirdatakse munarakku, mille tuum on eelnevalt eemaldatud. Üks parimaid näiteid sellest on lamba Dolly kloonimine 1996 aastal. See oli kogu teadusajaloo esimene täiskasvanu rakust kloonitud imetaja. Selle käigus sunniti udararakul ühineda munarakuga. Teade kloonlamba Dolly sündimisest tekitas avalikkuses üleilmse sensatsiooni. See oli tingitud võimalusest kloonida juba eksisteerivaid või varem elanud loom- ja inimindiviide s.t. Saada nende geneetilisi koopiaid. Kloonitud on ka hiiri,küülikuid, kasse, lambaid, kitsi ja sigu. Siiamaani pole suudetud kloonida ahve. Kloonimise juures on hea see, et kloonitud embrüoid kasutatakse võimaliku ravimeetodi väljat...
1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4. Elusorganismid on võimelised paljunema b. Inimese keha ja maakoore atomaarse koostise võrdlus: Võttes 8 enamlevinut keemilist eleme...
NB! LHILEVAADE INIMESE ORGANISMI EHITUSEST JA TALITLUSEST VAHUR PIK INIMESE ANATOOMIA JA FSIOLOOGIA Inimese anatoomia on petus inimorganismi ehitusest, fsioloogia aga ksitleb selle talitlust. Anatoomia ja fsioloogia harusid, mis tegelevad haige organismi uurimisega, nimetatakse vastavalt patoloogiliseks anatoomiaks ja patoloogiliseks fsioloogiaks. Terminit spordianatoomia ldiselt ei kasutata, spordifsioloogia on aga selgesti piiritletav fsioloogia haru, mis ksitleb organismi talitlust kehalisel tl ning regulaarsete kehaliste koormustega kohanemise fsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine vljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Spordifsioloogia on teadusharu, mis uurib organismi talitlust kehalisel tl ja treenitusseisundi tekkimist Kehaliste koormuste mju inimesele vib sltuvalt nende kestusest, intensiivsusest ja sagedusest olla vga mitmepalgeline ja tugev....
Lk 126-Organismide lootejärgne areng 1. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldpilt oma vanemaga aga moondelise puhul muutub alles vanema sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. 2. Nimetage imetajate lootejärgse arengu peamised etapid. Juveniilne, generatiivne, vananemisperiood. 3. Millised muutused toimuvad loomorganismis juveniilses staadiumis? Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 4. Miks lõpeb enamiku loomade ontogenees sigimisvõimelises elujärgus ? Enamiku organismide ontogenees lõppeb sigimisperioodis, kuna nad hukkuvad enne vananemisperioodi. 5. Millised muutused inimorganismid kaasnevad vananemisega? Vananemisega elundkondade tegevus häirub, tekivad haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad. 6. Millised etapid on katteseemnetaimede lootejä...
Immuunsüsteem kaitseb organismi Haigustekitajate sissetungi eest kaitsevad meie keha välised kaitsetõkked: nahk, hingamis- teede limaskestad ja mao happeline sisu. Kõiki haigustekitajaid ei suuda need kaitsetõkked kinni pidada, siis hakkab neid hävitama aktiivselt kehasisene kaitsesüsteem - immuun- süsteem.IMMUUNSUS on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Immuunsüsteemi tähtsamad elundid, rakud : lümfotsüüdid, põrn, lümfisõlmed, harkelund Lümfotsüütide ehitus Kuuluvad valgete vererakkude hulka.Kuna eluiga on neil lühike, siis neid peab pidevalt juurde moodustuma põrnas, lümfisõlmedes, harkelundis.Lümfotsüüdid valmistavad erilisi kaitsevalke. Lümfotsüütide poolt valmistatud kaitsevalkude ülesanne on teha kahjutuks haigustekitajad või nende mürgid. Põrn on piklik, kõhuõõne ülemises osas pai...
Viljastumine- Inimesel spermi ja munaraku ühinemine munajuhas, sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Rakukobar- Pärast viljastumist järjestikuse jagunemise teel moodustuv hulkrakne moodustis. Viljastus- Kooselupaari pikaajaline võimetus saada järglasi (kui ei kasutata rasestumist vältivaid vahendeid) Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, mille tulemusel hiljem nende rakkude tuumad ühinevad. Viljastumise edukus sõltub nii spermide arvust kui ka nende eluvõimest naise suguteedes. Viljastatud munarakk hakkab intensiivselt jagunema ja tekib rakukobar. Umbes nädal pärast viljastumise pesastub arenev rakukobar emaka limaskesta. Viljastumise korral on abi kas kunstlikust või kehavälisest viljastamisest. Viljastumisel on oluline ka spermide arv. Suur osa spermidest hukkub teel munajuhasse. Kui isassugurakke on spermas suhteliselt vähe, võib olla see üks mehe v...
Nukleiinhapetes on organismi elutegevuse juhised Rakkudes esineb kaks nukeiinhapet: DNA ehk deoksüribonukleiinhape ja RNA ehk ribonukleiinhape. Nukleiinhapped on nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, mis sisaldavad raku tegevusjuhiseid, vesinikside DNA on päriliku info säilitaja. DNA molekul on kaheaasaline spiraal, mis on kokku pandud nukleotiididest. DNA nukleotiidid koosnevad 3 komponendist: Viiesüsikulisest suhkrust desoküriboos Lämmastikalustest : o A adeniin o G guaniin o T tümiin o C - tsütosiin Fosfaatrühmast Erinevate lämmastikaluste järjestus DNA ahelas kannabki pärilikku informatsiooni. RNA ülesanne on päriliku info kasutamine. RNA nukleotiidides on kolm osa: Suhkur riboos Lämmastikaklused: o A adeniin o G guaniin o C tsütosiin o U ura...
Toitumisõpetus Soovitatav kirjandus: 1.Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu, 1998. (1993). 2. Zilmer M., Kokassaar U., Vihalemm T., Pulges A. Vitamiinid, Tartu, 1996. 3. Zilmer M., Vihalemm T., Kokassaar U. Toit antioksüdantsus, oksüdatiivne stress, ennetuslik tervisekaitse. Tartu, 1995. 4. Kokassaar U., Vihalemm T., Zilmer M., Pulges A. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu, 1996. 5. Kuivjõgi K., Liebert T., Mitt K., Saava M., Teesalu S. Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7. Maser, M. Igaühele oma tõde. Pegasus OÜ, 2005. 8. Teesalu, S. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu 2006. 9. Coultate, T.P. Food, the chemistry of its components, 1996 10. Allen, J.C., Hamilton, R.J. Rancidity in foods. Blakie Acad. @ Professional, 1996. 1. loeng 1. Organismi energiavajadus. ...
Organismi ainevahetus ja happe-leelise seisund Tartu Ülikool 2016 Happe-leelis seisund •• Arteriaalse vere (plasma) pH juures 7,37 – 7,43 • Keskmine : pH 7,4 • Happelised ainevahetusproduktid lähevad verre. • Happe- leelis tasakaalu hoiavad konstantsena vere puhversüsteemid, gaasivahetus kopsudes ja eritusmehhanismid neerudes. • Kõrvalekalle normaalsest pH-st pärsib vajalike ensüümide aktiivsust Neerude pH regulatsioon •• Väljutab mittelenduvaid happeid (nt väävelhapet). • Normaalse toitumise korral produtseerib inimene 24h jooksul 12-15 mooli CO2-e ja uriiniga väljutatakse 50 mmol hapet uriiniga. • Suure happe liia korral on terve neer võimeline eritama ka rohkem vesinik ioone. • Aluselise liia korral vesinikioonide sekretsioon väheneb. • väljutatakse põhiliselt seotuna ja külge Neerude pH regulatsioon • Normaalsetes tin...
Haiguste ravivõimalused ja organismi osa tervenemisel Haigused võivad olla pärilikud, mittepärilikud või päriliku eelsoodumusega. Pärilikud haigused võivad tekkida kombinatiivse muutlikkuse tagajärjel.(Retsessiivsed alleelid satuvad homosügootsesse seisundisse) Need haigused on näitkes kurtus, lühinägelikkus, daltonism. Pärilikud haigused võivad tekkida ka mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Näiteks Downi sündroom. PROFÜLAKTIKA sünnieelne diagnostika, see võimaldab uurida inimese kromosoome enne sündi ning leida mutatsioone. Kromosoomuuringud on soovitavad peredele, kus on teada raske pärilik haigus ja ka üle 35-aastastele last ootavatele naistele, sest naise vanuse suurenedes kasvab risk sünnitada genoomhaigusega laps. Asendusravi- organismi viiakse puuduvaid ensüüme või hormoone. Insuliin suhkruhaiguse korral Dieetravi rakendatakse pärilike ainevahetushaiguste korr...
Mürgid-Kuidas vältida nende sattumist organismi? Mürgid on kahjulikud ained, mis võivad ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma. Eristatakse looduslikke, taimseid, loomseid, mikroobseid ning mineraalseid mürke, millele on lisandunud sünteetiliselt saadud mürgid. Ka paljud keemilised ühendid võivad organismis ülemäärases doosis olla mürgised. Lisaks neile mürkidele on veel ka meelemürgid nagu nt: uimastid, alkohol ja sigaretid. Mürgitus on mingite ainete aga ka füüsikaliste nähtuste poolt põhjustatud seisund organismis, mis mõjutab selle normaalset talitlust märgatavalt. Mürgisuse tüüpilisteks sümptomiteks on peavalu, iiveldus, kõhuvalu ning uimasus. Nüüdisajal peetakse tugevaimaks mürgiks heterotsüklilist ja väga püsivat ühendit dioksiini, mis võib tekkida mõnede aromatsete ühendite põlemisel. Peamised looduses leiduvad mürgid millega me kokku puutume on plii, kaadium, kotiniin ja metüülelavhõbe. P...
ASBESTID 11. Klass Claudia Kittask 2015 Asbest • Asbest- kiuline mineraal • 6 erinevat mineraali, tähtsaim krüsotiil • Jagatakse struktuuri alusel kaheks: serpentiin ja amfibooliks. Omadused • Tulekindel • Halb soojus- ja elektrijuht • Ilmastikukindel • Suur tõmbetugevus • Vastupidav alustele ja hapetele • Mürakindel Kasutamine • Tööstuslikud kasutusalad • liimides, värvides, linoleumis jne • Asbesttsementtooted ja isolatsioonimaterjalid Asbesti kaevandus Ajalugu • Esimesena Soome aladel 2500 eKr savinõude tugevdamiseks • 17. saj Peeter I alustas asbestpaberi tootmise • 19. saj tootmine hoogustus Itaalias • 20. saj tõusis tootmine mitmete masinate tootmiseks • II MS tõstis veelgi sõjatehnika tootmiseks • 1960-70 avastati asbesti mõju tervisele Miks on ohtlik? • Asbesti töötlemisel tekib mikroskoopiline tolm, mis sissehingamisel...
Lk 127-128-Viljastumine-Organismide lootejärgne areng Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane. Tõene 2. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik Tõene 3. Menstruaaltsükkel on enamasti 32-päevane. Väär Menstruaaltsükkel on enamasti 28-päevane 4. Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Tõene 5. Taime looteline areng kulgeb seemnes. Väär Taime looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. 6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 7. Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. 8. Kliinilise surma tunnuseks on aju...
Karina Pasko Vitamiinid ja nende tähtsus organismi talitlemisel REFERAAT Õppeaines: ORGAANILINE KEEMIA Ringmajanduse ja tehnoloogia instituut Õpperühm: KT21 Juhendaja: Viiu Sillaste Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 2 Sissejuhatus Toit, mida me sööme, sisaldab erinevaid aineid, mis on vajalikud kõikide organite normaalseks toimimiseks. Need aitavad tugevdada keha, tervendada või kahjustada tervist. Vitamiinid on üks tähtsamaid, elutähtsaid toitaineid koos valkude, rasvade ja süsivesikutega. Sõna "vitamiin" pärineb ladinakeelsest sõnast "vit...
Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline ca 36 tundi. Seemnerakk ...
Lk 86-Aine-ja energiavahetuse põhijooni 1. Kuidas saavad organismid elutegevuseks vajaliku energia? Autotroofid sünteesivad elutegevuseks vajaliku energia väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid saavad vajaliku energia toidus leiduva orgaanilise asine oksüdatsioonist. 2. Milliseid organisme nimetatakse autotroofideks? Tooge näiteid. Autotroofideks nimetatakse selliseid organisme, kes sünteesivad endale ise orgaanilise aine. Näiteks roosid, tulbid, kastanid ehk enamik taimi. 3. Kuidas on omavahel seotud organismi aine- ja energiavahetus? Kui toitaine lagundatakse, siis vabaneb energiat ja see talletatakse makroergilistesse ühenditesse, näiteks ATP (adenosiintrifosfaat) ja kui nüüd vajatakse mingite hormoonide sünteesiks energiat, siis saadakse see ATP'st ja ATP'd saab ainult nii, kui lagundatakse toitainet. 4. Milles poolest erinevad heterotroofid autotroofidest? Tooge heterotroofide nä...
Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused Prokarüootsed e Eukarüootsed e eeltumsed rakud päristuumsed rakud 1)tüübid bakterid taimede, loomade, seente rakud ja protistid 2)tuum puudub, selle on asemel on kaksikmembraaniga tuumapiirkond ümbritsetud tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA Dna hulk on DNA´d on rohkem, väiksem, on üks on lineaarsed rõngaskromosoom ...
Kuidas erineb autotroofse ja heterotroofse organismi ainevahetus erinevatel temperatuuridel Nimed Püstitatud hüpoteesid • 1) 15°C juures ei toimu autotroofsel ainevahetust • 2.) Heterotroofne organismi ainevahetus ei sõltu temperatuurist • 3) Autotroofne organismi ainevahetus on 65°C juures kõige intensiivsem Katsete läbiviimine Katse 1 • Esimese katsega püüdsime välja selgitada, kas autotroofse organismi ainevahetus sõltub temperatuurist või ei sõltu • 1) Panime biokambrisse 150ml 15°C vett • 2) Lisasime sinna 5tl suhkrut ja 1/3 pärmi • 3) Mõõtsime 5 minuti jooksul CO2 taset • 4)Vahetasime vee ja pärmi • 5) sama katse 45°C juures Katsete läbiviimine Katse 2 • Teise katsega püüdsime välja selgitada, kas 15°C juures toimub autotroofsel organismil ainevahetus. • 1) Paneme biokambrisse 150ml idandatud seemneid • 2) Teeme 15...
Bioloogia: Kordamine Viirus üliväikesed pisiobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Viirused on rakusisesed parasiidid. Siirutaja tõvestaja ( viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Vaktsiin ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Antikeha organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigusetekitajatega (nt viiruseosakestega, bakteritega) seostudes nõrgendavad nende toimet. · Viirustel on selliseid tunnuseid, mille alusel neid võib lugeda elusorganismideks ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka. · Viiruste tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ning aja jooksul areneda. · Vii...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (06.09.2013) Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline füsioloogia – haiguslikult muutunud toimimine Patoloogiline anatoomia – haiguslikult muutunud ehitus Organismi põhiomadused/-funktsioonid 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuvad koed: lihaskude, närvikoed. Stiimul võib pärineda lihasest endast. Võib olla erutus väljastpoolt, aga ei pea. 2. Ainevahetus – 2 vastandlikku külge: a) assimilatsioon – ainete süntees b) dissimilatsioon – ainete lagunemine. Need 2 vastandlikku protsessi kulgevad paralleelselt. Nt. kasvuetapil on assimilatsioonid ülekaalus. Vananemisel dissimilatsioon, haiguste puhul samuti. Kui inimene haigusest välja tuleb, siis võib assimilatsioon ülekaalu minna. Lihastreeningu korral on ülekaalus assimilatsioon. 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöo...
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
Bioloogia kontrolltöö Villu Inimene Inimese üldiseloomustus Inimene kuulub loomariiki imetajate klassi, primaatide seltsi ja inimlaste sugukonda. Inimesele iseloomulikud tunnused: - Suur aju, püstine asend, S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, suur varvas ei vastandu. - Kahel jalal liikumine, artikuleeritud kõne. - Aeglane areng; mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. - Kõigesööja - Keerukas kultuuriline käitumine. - Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikaks lapseeaks. - Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sültuvus asjadest. - Abstraktne ja konkreetne mõtlemine. N...
KONTROLLTÖÖ II Mõisted: koda, kamber, kuhu veri siseneb vatsake, vatsakese kaudu väljub veri südamest südamepaun, ümbritseb südant, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. elektrokardiogramm, Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e. vere valgelibled – tuumaga värvusetud rakud mis kaitsevad haigustekitajate eest trombotsüüt, e. vereliistakud osal...
Vananemine Vananemisega muutub elundite ja elundkondade töö ebaefektiivseks Põhjused: 1)Pärilikkus (geneetiline kell) Telomeerid (kromosoomi otsad) lühenevad iga raku jagunemisega, kuni rakud kaotavad pooldumisvõime ja ei toimu enam rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2)Keskkonnategurid Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae), Kopsumahu vähenemine, Südame löögimahu vähenemine, Neerude töövõime vähenemine, Seedehäired, Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine, Termoregulatsiooni häired, Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel, Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrene...
Mürgid-kuidas vältida nende sattumist organismi? Mürgid on ained, mis võivad ainevahetuse kaudu põhjustada organismis tervisehäireid või isegi surma. Mürke on mitmeid ja põhimõtteliselt võib nad jagada kaheks, mürgid, mida inimesed tarvitavad teadlikult nagu näiteks tubakas ja alkohol ja mürgid, mida tarbitakse teadmatult nagu näiteks kui meie elukoha ümbruse õhk on saastunud, hingame me õhus leiduvaid mürke sisse enesele teadmata. Mürgitus on reeglina mingite ainete (botuliin, bensiin, süsinikmonoksiid jne.), aga ka füüsikaliste nähtuste poolt (kiiritus, füüsilised anomaaliad jne.) põhjustatud seisund organismis, mis muudab selle normaalset talitlust märgatavalt. Mürgisuse tüüpilisteks sümptomiteks on peavalu, iiveldus, kõhuvalu, uimasus, mõnel juhul ka allergiale omased tunnused. Teadlikult tarbitavaid mürke kutsutakse meelemürkideks. Igal meelemürgil on mingi eesmärk, näiteks sigaretid rahustavad närve, alkohol ...
Süsivesikud on organismi ehitusmaterjal ja kütus Süsivesikud e sahhariidid on süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Sahhariide jaotatakse lihtsuhkrute arvu järgi molekulis: Lihtsuhkrud e monosahhariidid lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad tavaliselt 2-7 süsinikuaatomit Monosahhariidid: Glükoos e viinamarjasuhkur (taimne) kuusüsinikuline lihtsuhkur, rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine nt glükogeen ja tärklis,tselluloos ja kitiin Fruktoos e puuviljasuhkur(taimne) paljudes taimedes olev lihtsuhkur, molekulivalem on sama, mis glükoosil. Esineb rohkesti puuviljades, mees, õites, marjades ja paljudes juurviljades. Riboos viiesüsinikuline lihtsuhkur Desoriboos viiesüsinikuline lihtsuhkur Suuremad süsivesikud on liitmoleku...
Escherichia coli ORGANISMI ELUTEGEVUSE ALUSED OP-1 TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Escheteria coli/kolibakter/soolekepike On levinud bakter, mis esineb inimeste ja soojavereliste loomade soole mikroflooras Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud Toodab sooltes vitamiine (vitamiin K) Toitub limast, pooleldiseedunud toidust, irdunud epiteelirakkudest E. coli moodustab jämesoole bakterimassist ca 1% Väliskeskkonnas esineb teda pinnases, vees, taimedes Seedetrakti infektsioone põhjustavad E. coli tüved ETEC – enterotoksigeenne E. coli - Produtseerib toksiini, põhjustab suurema osa kõhulahtisustest. Turistidel ja väikelastel on koos rotaviirusega põhiline kõhulahtisuse põhjustaja. EPEC- enteropatogeenne E. coli - Tüved ei moodusta toksiine. Esineb imikutel, kui nad rinnapiimast võõrutatakse. EIEC- enteroi...
docstxt/13542167951.txt
NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorn...
ALKALOIDID Claudia Kittask Alkaloidid Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained. Tuntumad on solaniin, morfiin, nikotiin, kokaiin. Alkaloide ühendab rohkem toime organismile kui keemiline ehitus. Tugev füsioloogiline toime Sõltuvalt kogusest organismile stimuleeriv või toksiline. Paljudel alkaloididel raviomadused ( väikeses koguses). Suurtes kogustes väga kahjulikud surmavad. Kahjustavad närvisüsteemi. Kus kasutatakse ja leitakse? Juba vanasti kasutati narkootiliste ainetena. Ka mürgina. Vähesel määral leidub seda igas taimes- kaitseb taimi. Mürktaimedes on nende kogus tunduvalt suurem. Igapäevaselt kohvis ja tees. Narkootikumide kahjulikkus Narkootikumid tekitavad sõltuvust. Kahjustavad hingamisteid. ( hasis, marihuaana, crack) Kurnatus ülienergilisuse tagajärg. (speed, amfetamiin, ec...
Bioloogia 9 klass Inimese suguelundkond Küsimused: 1. Võrrelge suguküpsuse kujunemist meestel ja naistel. 2. Võrrelge sugurakkude valmimist meestel ja naistel. 3. Milliseid eritingimusi on vaja spermide normaalseks arenguks? 4. Mis ülesanded on munasarjadel naise organismis? 5. Miks ei lubata naistel töötada tervistkahjustavatel ametikohtadel? 6. Arutlege, miks ei säili naistel erinevalt meestest järglaste saamise võime elu lõpuni. Vastused: 1. Meestel hakkavad sugunäärmed talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning nende talitlus kestab tavaliselt elu lõpuni.Munandite tegevusega algab poistel murdeiga.Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teisesed sugutunnused: karvade kasv näos (habe ja vuntsid),tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Naistel hakkavad munasarjades ja a...
Viiruse ja rakulise organismi võrdlus. Kirjuta tabelisse 3 erinevust ja kaks sarnasust. Viirus Rakuline organism Erinev: 1..viiruspartikli südamiku moodistab 1..Geneetilist infot kannab kindlalt pärilikkusaine kaheahelaline DNA 2..Suudavad paljuneda vaid elusraku sees 2..on olemas iseseisev ainevahetus 3..Viirused on spetsiifilised ehk nakatvad 3.. On elus vaid kindlat peremeesorganismi Sarnane: 1..Mõnel viirusel võib samamoodi olla 2 ahelaline DNA nagu rakulisel organismil 2..Mõlemad vajavad valke