Orel 1. Sissejuhatus Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede. Orelit nimetatakse pillide kuningaks. Orelil võib olla 1–5 klaviatuuri ehk manuaali. Oreli pedaal on samuti klaviatuur, mida organist mängib jalgadega. Oreli registrid on vilede read, milleta pole võimalik mängu ajal orelil heli tekitada. Oreli nähtav osa on prospekt, mis koosneb Principali registri viledest ja sageli rikkalikult kaunistatud oreli kapist. Oreleid eristatakse ehitusviisi ehk traktuuri järgi: mehaanilised, pneumaatilised ja elektriorelid. Oreleid kasutatakse peamiselt kontserdisaalides ja kirikutes. 2. Oreli Ajaloost Sõna "orel" tuleneb kreeka sõnast organon, mis tähendab tööriista, instrumenti. Oreli juured on muinasajas, sugulaseks ja prototüübiks võib pidada paaniflööti. Paaniflööt koosneb mitmest vilest ühisel vile...
HeleRiin Rebase http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/3b/OrgueSaintThomasStrasbourg.jpg OREL (kreeka keeles organon tööriist) on üks vanemaid pille, selle eelkäijateks võib pidada paaniflööti ja torupilli. Oreli juured on juba muinasajas. Algselt polnud sugugi kirikuinstrument nagu praegu. Bütsantis mängiti seda pidustustel. Oreli puldis asuvad kuni 7 manuaali s.o kätega mängitavad klaviatuurid; pedaal, s.o jalgadega mängitav http://www.fwembassytheatre.org/organ.htm klaviatuur, registrinupud. Erinevalt klaverist ei sõltu oreli kõlatugevus klahvile vajutuse tugevusest, vaid seda saab reguleerida erinevaid registreid kasutades. http://en.wikipedia.org/wiki/Organ_(music) Nüüd kasutatakse oreleid peamiselt kirikutes. Oreli kõla võib iseloomustada sõnadega "võimas" , "pidulik" , "värvikas". Eesti tuntumad organistid on Andres...
docstxt/123757040750987.txt
Pariis Pariis on Prantsusmaa pealinn. Ta asub Põhja-Prantsusmaal Seine'i jõe ääres Ile-de- France'i regioonis. Pariisi halduspiirides on hinnanguline rahvaarv umbes 2153600. Pariisi linnaalal( unite urbaine), mis ületab ka halduspiirid ja mille elanikkond on 9,93 miljonit, toimub pidev linna kasv. Linnaala ümber asuvad pendelrände piirkonnad lõpetavad Pariisi suurlinnapiirid, mille elanikkond on 12 miljonit ja mis on samuti üks tihedamalt asustatud piirkondi Euroopas. Üle kahe aastatuhande on Pariis olnud tähtis asustuspaigaks; ka täna on Pariis üks maailma juhtivamaid äri- ja kultuurikeskusi ja ta mõjutused poliitikas, hariduses, meelelahutuses, meedias, moes, teaduses ja kunstis panustavad Pariisi kui ühe maailma kõige tähtsama globaalse linna staatusesse. Pariisi regioon( Ile-de-France) on eelkõige Prantsusmaa majandustegevuse keskus. 500,8 triljoni Euroga moodustas ta 2006.aastal rohkem k...
Muusika. Klahvpillide töö. 1. Klahvpillide jagunemine helitekitamise järgi · Heli tekib keelte võnkumisel (klaver, klavessiin) · Heli tekib õhusamba võnkumisel (orel, akordion) 2. Haamermehhanismi tekke · Leiutati 18. Sajandil. Klaveril tekib heli, kui klahvi alla vajutades löövad vildiga kaetud haamrikesed keeltele ja panevad need võnkuma. 3. Viis klaveri osa · Klaviatuur · Keeled · Metallist raam · Haamrid · Pedaalid 4. Pedaalide töö põhimõte klaveril · Tavalisel kaks vahel kolm pedaali. Paremale vajutades helisevad keeled kauem, vasak pedaal muudab kõla tuhmimaks ja vaiksemaks, keskmine pedaal jätab kõlama viimasena vajutatud heli või akordi 5. 3 tuntud pianisti · Rein Rannap · Marko Martin · Mihkel Poll 6. Mis on klahvpill · Pill, mille heli tekitatakse sõrme vajutusega klahvile 7. K...
Narva Eesti Gümnaasium K- 11.klass Johann Sebastian Bach Referaat muusikaõpetuses Juhendaja: -- Narva 2012 Johann Sebastian Bach ja kaasaegne kontsertegevus eestis. J.S.Bach (1685-1750) oli saksa helilooja ja organist. Bachid olid juba mitendat põlvkonda heliloojad ja Sebastian Bach oli nende suguvõsa kõige väljapaistvam ja populaarsem liige. Väiksepõlves õppis ta mitut pilli mängima millest suure osa muusikaharidusest sai ta oma vennalt. Ta õppis viiul,orel,klavikord,klavessiin instrumentide mängimist ,kuid ainult orelit mängima õppis ta Johann Pachelbeli teostega tutvudes. Back lõpetas gümnaasiumi , kuid edasiõpe jäi ära, kuna ta pidi aitama kasvatada oma nooremaid õdesid ja vendi. Tal oli hea humanitaar ja teoloogiline põhiharidus kuid oma varakult vaeslapseks saamise tõttu pidi ta varakult hakkama raha teenima. T...
KESKAEG(alguseks): *395.a Rooma impeeriumi jagunemine vi *476.a Lne-Rooma riigi langemine 4-10saj eelromaaniline aeg(kristlike ideede levik) 10-12romaani aeg(kpsus) 13-14gooti aeg(leminekuperiood) INIMESE MAAILMAPILT *Mtologiseeritud ruum igapevaelus arvestatakse leloomulike jududega *Iga nhtus on millegi smboliks ja smbol on samavrne vastava nhtusega nt(Peotis mulda smboliseerib maavalduse leminekut uuele omanikule; Kirik paikneb lne-ida suunaliselt) *Autor ei oma thtsust thtsam on tegu nt(tuntuimautor anonymos;Tagurpidine perspektiiv) *Kunst peab inimest mjutama nt(Kapp-altar kogub suletud asendis energiat; Gooti kiriku vlvid suunavad energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vasta...
Klaverite areng sai alguse 18 sajandil, kui leiutati haamermehhanism. Klavereid on mitmesuguseid , nad sarnanevad üksteisele tööpõhimõte poolest, erinevad aga kujult ja suuruselt. Klaverid koosnevad raamist, kõlalauast, keeltest, klaviatuurist, helitekitamismehhanismist ja pedaalidest. Klaveri heli tekib , kui klahvi alla vajutades löövad vildiga kaetud haamrikesed keeltele ja panevad need võnkuma. Iga konkreetne klaveri kõla sõltub materjalist, mida on pilli valmistamisel kasutatud. Klaveri kõlavõimalused on väga avarad. Klaveril on pedaale kaks vahel ka kolm: paremale vajutades helisevad keeled kauem, vasak pedaal muudab kõla tuhmiks ja vaiksemaks, keskmine pedaal jätab kõlama viimase vajutatud heli või akordi. Tiibklaver on klaveritest kõige suurem ning ka kõige keerulisema konstruktsiooniga. Tiibklaveril on 230 keelt ning 88 haamrit/klahvi . Tiibklaver on üks populaarsemaid pille kontserdilavadel. Tiibklaverit kasutatakse...
8Eesti muusika Rahvalooming Puhkpillid pasunad, sarved, vilepillid, torupillid, roopill, parmupill Keelpillid kannel, rootsi kannel Löökpillid jauram, lokulaud, Lõõtspill Rahvatantsud labajalavalss, polka, pikk ingliska Ristiusu tulek Eestimaale sai alguse 12. sajandil. Esimesed vihjed eestlaste laulmise kohta, pärinevad Taani ajaloolase kroonikast (1172) 13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku Liivimaa kroonikast. Alates sellest perioodist hakati ehitama kirikuid, mis tõi kaasa pillide levimise (orel). Esimesed andmed kirikuoralitest pärinevad aastast 1329. Mil määral ladina keelne kirikulaul võime vaid oletada. Kloostrikoolides õppis ka eesti poisse. Suuremate kirikute ja kloostrite juures peeti pärast jumalateenistust kirmeseid. Võeti linnamuusikud palgale. 1585. sai alguse Eesti esimene kõrgem kool - Jesuiidi kolleegiu...
muusika esitamise koosseisud 1.kõik hääli võidi laulda 2.kõik hääli võidi mägida 3.hääled jagati mängijate ja lauljate vahel 4.lauldi kõiki hääli ja dubleeriti neid pillidel. Pr.ilmalik laul 16saj *enamus neljahäälsed, *komponeeritud,sarnaselt motetile *meloodilised sentimentaalsed *kiiretempolised ja lõbusad Sansoonizanri kuulus esitaja/teosed Clement Janequin,"La chant des oiseaux","La Guerre" It ilmalikud lauluvormisd 16 saj *Frotolla - õukondlik laulutüüp,lihtsas vormis stroofiline tekst. (meloodia ülemises hääles,teosed saatehääled.tihti tantsulaul) Villanella-3-häälne,algelise kõlaga Balletto-tantsulaul,rütmikas. MADRIGAL.(zanr-vokaalmuusika) isel tunn - ilma saateta,sisu on vaimulik või ilmalik, polüfooniline. Nt.Jacob Arcadelti-"Valge õrn luik" Madriigal on 4-6 häälne,polüfooniline lauluvorm,sarnaneb maketiga. millised zanrid kasvasid välja madrigalist? -barokkaaria -kammerkantaat -madrigal komöödia Meistersingrite tegevus on mõ...
MUUSIKAÕPETUS 8. klass KORDAMISKÜSIMUSED Klahvpillid (klaver, klavessiin, orel, akordion) Elektrofonid (süntesaator, digitaalklaver, arvutimuusika) KLAVER. KLAVESSIIN 1. Klahvpillide liigitamine. 2. Klaveri ajalugu. Tiibklaver. Pianiino. 3. Klaveri helitekitamise mehhanism. 4. Millest oleneb klaveri kõla? 5. Millist ülesannet täidavad klaveri kolm pedaali? 6. Estonia Klaverivabrik. Kuidas iseloomustatakse Estonia klaverite kõla ja mis on selle aluseks? Vaata www.estoniapiano.com 7. Eesti tuntumad pianistid. 8. Klaveri ja klavessiini põhierinevused. 9. Klavessiini ajaloost. Tuntumad klavessiinimängijad Eestis. OREL. AKORDION 1. Oreli eelkäijad. Oreli põhiosad. 2. Oreli ja akordioni registrinupud. Mis ülesanne neil on? 3. Mis on ühist orelil ja puhkpillidel? 4. Orelimängija assistent. 5. Maailma suurim orel. 6. Eesti vanim orel. 7. Eesti tuntumad organistid. ELEKTROFONI...
Kaarli kir ik Kehra Gümnaasium Triin Teppe 9 A Klass Kaarli kir ik u ajalugu vTõnismäe Kaarli puukirik v1670. aastal pühitseti sisse kreeka risti kujuline puukirik, mille laskis ehitada Rootsi kuningas Karl XI. Kirik oli mõeldud Toompea ja Toomalevi eestlastele ja soomlastele. Kuninga auks hakati seda nimetama Kaarli kirikuks. Hoone põletati Rootsi poolt Suure Põhjasõja ajal 1710. aastal maha, kui Vene väed lähenesid Tallinnale. vNeljas, ajutine puukirik (Kaarli hädakirik) püstitati 1863. aastal praeguse Kaarli puiestee ja Tõnismäe vahelisele kolmnurksele platsile. Kui uus kirik valmis, muutus ajutine kirik tarbetuks ning see lammutati 1870. aastal. Kir ik u valmimine Praegune Kaarli kir ik v1860. aastateks võimaldasid kujunev rahvuslik iseteadvus ja soodne majanduslik ning poliitiline olukord ehitusega pihta hakata. Krundi ja ehituskivid annetas kaupmees ja Toomgild...
Paljud tänapäeval olevad pillid on pärit idamaadest enne 13.saj pandi kirja muusikat enamasti laulmiseks keskajal mängiti pille tavaliselt tantsusaateks Orel-esimene orel jõudis euroopasse Bütsantsist kingitusena Pippin Lühike 757.a. Pippin Lühikese poeg on Karl Suur Positiiv-väike orel,mida on võimalik trantsportida Partatiiv-käeshoitav orel. Õhku puhutakse viledesse lõõtsa abil Fiidel-lamedapõhjaline ja viiuli eelkäija Rebekk-pirnikujuline kõlakastiga, mängitakse poognaga ja tavaliselt põlvedel, sellel on 3 keelt, poest osta ei saa Harf-pärineb Iirimalt ja Briti saarelt, kõikide pillide kuninganna. Enamasti mängivad naised. Mõned keeled punased ja sinised, et paremini õiget keelt leida. 47keelt, harf on häälestatud nagu klaveri valged klahvid. Harfil on seiste pedaali lauto-araabia päritolu, kitarri eelkäija,ümara põhja ja ära pööratud kaelaga Psalteeriumi-kandle sarnane pill, mängitaks poognaga, näppides või väikeste haamritega keeli...
"Pildid Lauludest" Kaheksandal septembril on kirikukalendris neitsi Maarja sünnipäev, mida rahvasuus tuntakse rohkem ussimaarjapäevana. Rahvasuus Esmakordselt peeti seda püha V saj. Jeruusalemmas. Järgnevalt hakati tähistama jumalaema sünnipäeva kirikupidude korraldamisega, mis on tavaks ka tänapeval. Õppeaasta esimesel nädalal otsustasin perega minna kontserdile, et nautida Neitsi Maarja kiituseks esitavaid vaimulikke laule. Toimumiskohaks oli Narva Aleksandri kirik ning algusajaks määrati kell kuus. Rahvast muidugi ei olnud palju, kuna religioosne muusika on omapärane ning vastab isiksuse maitsele. Mul oli lisaks antud ülesanne, mis nõudis meloodiasse süvenemist. Nimelt pidin ma muusika tunniks kirjutama arvustuse ning sealses tekstis kirjeldama tekkinud tundeid ja sisehääli. Kauaoodatud etendus kandis nimetust ,,Pildid Lauludest". Muusikuteks olid Virgo Veldi (saksofon) ja Ulla Krigul (orel), kes mängisid e...
Toomkirik Tallinna Toomkiriku ehk Tallinna Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkiriku ajalugu ulatub tagasi 13. sajandi esimesse poolde. Riiklikus registris on kogudust esmakordselt mainitud aastal 1233. Samas tuleb märkida, et ega kiriku asutamise aasta pole täpselt teada, kuid on väga tõenäoline, et 1219. aastal, kui taanlased Tallinna tungisid, ehitati Toompeale kohe ka kirik. 1229. aastal saabusid Taanist Tallinna dominikaani mungad, kelle eesmärgiks oli Toompeale rajada uus klooster. Dominikaani mungad alustasid kivist klooster-kiriku ehitamist kohale, kus praegu astseb Tallinna Toomkirik, kuid konflikt Taani kuninga vasallide ning Mõõgavendade Ordu rüütlite vahel pani kiriku ehituse seisma. Alles pärast vaenupoolte vahel rahu sõlmimist aastal 1240 valmis uus kivist kirikuhoone. Tallinna Toomkirik on pühitsetud Pühale Neitsi Maarjale. 1240. aastal nimetas Taani kuningas Valdemar II kiriku Tallinna...
Bach Händel Sündis.1685 aastal. Eisenachis Sündis. 1685 Halles, kaotas isa, Noorelt oli orb, teda kasvatas vanem vend, Muusikaline koolitus, Põhiharidus Eisen achis(vaimulik kool) Kiriklikus vaimus, Esimene pill oli orel, Esimene pill orel Ametid: weimaris õukonna viiuldaja, Saksamaa tähtsaimas Hamburgi oopertiteatris Arnstadt-organist viiuldaja, Weimaris-õukonna organist ja Itaalias helilooja, kammermuusik Hannaveris kapellmeister Köher-kapellmeister Inglise ooperilavastaja Vokaalmuusika: Vokaalmuusika: Kandaat(300) -20 ilmaliku teost Ooperid: Passioon:(3) Oratoorium ,,messias" Johannese ja Matteuse Kaar"Halleluia" Instrument...
Barokk (lopergune pärl portugali keeles) 17-18. sajandi I pool Üldiseloomustus: väliselt toretsev ja elu nautiv ajajärk, kus on ülepaisutatud ja priiskav õukonnaelu. Muusika hakkas tungima haritud kodanike ellu. Kristliku kiriku lõhenemine, tekkis ususõda protestantide ja katoliiklaste vahel. Elati tänases päevas. Kunst: inimeste tunnete ja kirgede väljendamine Muusika: valitsevateks helilaadideks said duur ja moll. Polüfoonia asemele tuli monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Vokaalne meloodia on seotud tihedalt tekstiga. Basso contino- harmooniasaade, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli: basspill (tsello, fagott, violoon, viola da gamba) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) Kontsert- muusika esitamine peakirikutes, mis näitas linna jõukust ja hiilgust. Selle tõttu muutusid õukonna- ja linnamuusiku staatus tähtsa...
Gregoriuse koraal- ühehäälne katoliku kiriku liturgiline meeskoori laul, mille määras kindlaks Gregorius I. Laul on tekkinud vanadest juudi rahvalauludest, millele lisati proosatekst piiblist. Ette kanti emotsioonitul nagu inglikoor. Orgnaum- esimene mitmehäälne vorm, kus lauldakse rangelt Gregoriuse koraali. Motett- järgmine mitmehäälsus, kus alumiseks hääleks on Gregoriuse koraal, teised hääled võivad olla teistes keeltes ja eri temaatikaga. Missa- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad koor ja orkester ja/või orel. (igas missas on Kyrie, Gloria, Credo, Sanctius/ Benedictus, Agnus Dei) Reekviem- missa surnute mälestamiseks.(kindlad osad on requiem aeternam-igavest rahu, dies irae-viha päev, lacrimosa-pisarane) Oratoorium- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad solistid, koor ja orkester või orel. Passioon- oratoorium Kristuse kannatustest. Kantaat- mitmeosaline teos koorile, solistidega või ilma ja saatega või ilma. ...
KT kordamine (barokk) L- lühivastus (paari sõnaga, seletada pole vaja) 1. Millised sajandid hõlmavad barokki? L 17.-18. sajand 2. Iseloomusta poliitilist/majanduslikku/sotsiaalset elu baroki alguses Poliitiline elu oli rahutu ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel, revolutsioonid. Majanduslik mõõn Hispaanias ja Itaalias, Prantsusmaal oli Louis XIV priiskav monarhia. Sotsiaalne elu - 3. Nimeta baroki poliitik, 2 kunstnikku, 2 heliloojat, 2 kirjanikku L Poliitik Kunstnikud Michelangelo, El Greco Heliloojad Monteverdi, Vivaldi Kirjanikud Giambattista Marino, Gracian 4. Seleta mis on kontsertstiil (mis muutus võrreldes varasemaga). Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks võ...
Renessanss- antiikkultuuri ideaalide taassünd ning seda mõistet hakati kasutama seoses itaalia 14-16. Saj kultuuriga Millal ja kus kujunes välja muusika renessansi ajal- 14.saj prantsusmaal Kuidas muutus autori ja teose suhe 14.saj- Hakati seostama teost ja autorit, enne seda oli kunstilooming anonüümne Imitatsiooniline polüf.-Hääled, mis hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Missugused zanrid olid sel ajal kirikumuusikas- Missa, reekviem, motett Reformatsioon- usumuudatus Millest sai tõuke seltskonnamuusika areng- nooditrükitehnika leiutamine 15-16.saj andis tõuke Iseloomusta ilmalikke laule- Laulud, mis polnud jumalaga seotud. *kõiki hääli võib laulda *kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillides dubleerides. Madalmaade koolkonna heliloojad- Johannes Ockeghem, Josquin Desprez, Guillaume Dufay. Missugused olid olulised muutused instrumentaalmuusikas- kujunesid uued pillizanrid Sansoon- prantsuskeelne ilma...
LOODUSRAHVASTE MUUSIKA: Rituaalide keel krgemate judude ja vaimumaailmaga suhtelmiseks. Loodusjudude mjutamine lbi laulu ja tantsu. Lindude ja loomade keel matkimine jt VANADE KRGULTUURIDE MUUSIKA: Muinas- Egiptus eKr, Mesopotaamia eKr, India eKr, Hiina eKr, Araabia pKr, Mehhiko pKr (Muusikal philiselt kuluusliku funktsioon, klas ka tantsu, vistluste, smaaegade saateks, kutseliste muusikute seisus.) VANA KREEKA MUUSIKA: Muusikal , poeesial ja tantsul vga thtis koht. Muske. muusade kunst- lauldse ette kantud luule. Muusikuid ja poeete peeti jumaliku andega prohveteiks- muusika oli jumalikku pritolu. Muusikateooria ksitleb helisid selgeis Seostes arvudega . muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. ESIMESTEKS MUUSIKUTEKS PEETI ZEUSI POEGI: Apollon muusade juht, Amphion lramng, Dionysos veini-ja viljakusejumal(puhkpill)476 keskaja algus. Rooma sai lnekiriku keskuseks. VAIMULIK MUUSIKA: jumalateenistuse liturgia koosnes histest palvustest ...
Klahvpillid Heli tekib klahvidele vajutades. Kõikidel pillidel on klaviatuur, mille moodustavad kõrvuti asetsevad klahvid. Üldiselt Areng algas 18. sajandist, kui leiutati haamermehanism. Koosnevad raamist, kõlalauast, keeltest, klaviatuurist, helitekitamismehanism ja pedaalid. Tiibklaver Klaveritest kõige suurem. Umbes 230 keelt ning 88 haamrit ja keelt. Pianiino Keeled asetsevad veritikaalselt Klavesiin e tsembalo Kujunes välja 15. sajandi paiku. Sellel on 2 klaviatuuri ning linnutiivakujuline kõlakorpus. Igal klahvil oma keel. Dünaamika võimalused piiratud, kuna tugevus ei ole reguleeritud klahvi vajutamis tugevusega. Orel Üks vanimaid pille, mille eelkäijad on panniflööt ja torupill. Suurim ja keerukaim ehitusega muusikapill. Heli tekib õhusamba liikumisel viles. Viled on metallist(tina, tsink, vask) või puust(mänd, pappel, nulg, kuusk, tamm). Sellel on kuni 7 manuaali ning pedaal jalgadega m...
Muusika keskajal. Hüüdlause:” Õnnis oled siis kui sa midagi ei tea…” Euroopas tähistatakse mõistega „keskaeg” pikka ajajärku, mis jäi ühelt poolt kas Rooma impeeriumi jagunemise (395.a) või Lääne – Rooma riigi langemise (476.a) ning teiselt poolt renessansiajastu (14. – 16. saj) vahele. Selle ajastu muusikat tunneme paraku võrdlemisi lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli põhiosas suuline. Vajadus noodikirja järele tekkis 8. -9. sajandil, mille käigus püüti ühtlustada jumalateenistuse korda ja kirikulaulu. Märksõnad: Kristlus keskusega Roomas – Rooma katoliku kirik Gregooriuse koraal Missa- Katoliku kiriku jumalateenistus Noodikirja teke Mitmehäälsuse teke (13. sajandil – motetid) Kes on pildil? Paavst A.Gregorius Ilmalik muusika – kõlas väljaspool kirikuid ja kloostreid. suuline traditsioon, seetõttu vähe infot esimesed muusika kirjapanejad olid rändavad üliõpilased ja teenistuset...
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi säilitamisest. P. Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu- ja noodikogu on aluseks 22. märtsil 1924. a tänase Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi loomisele. 22. märtsil 1924.a. reegistreeriti ametlikult Peeter Süda mälestuste jäädvustamise toimkond. Esimeseks muuseumi asukohaks P.Süda koguga oli Kadrioru loss, tolleaegse Tallinna Eesti Muuseumi (tänase Eesti Kunstimuuseumi) ruumid. 1. märtsil 1934 avati muuseum praeguses Müürivahe 12 hoones (ehk algselt Tallinna Konservatooriumi ruumides, Assauwe tornis). Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Lisaks on muuseumil sisehoov- Karjase hoov. Astudes muuseumi uksest sisse jäi mulle esimesena silma klaasi taga olev ,,Väike muuseumirott 2007". See on iga-aastane tunnustusauhind,...
Keskaegsed pillid Keskaja muusika on Euroopa muusika alates iseseisva kristliku muusikatradistsiooni sünnist 3. 4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames, ka noodikiri ja polüfoonia, seega keskaja muusika on tugevalt seotud kristliku kirikuga. Suurem osa heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmlikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole varasest keskajast säilinud ilmalikku muusikat rohkem kui mõnisada ühehäälset laulu. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. Kuni 13. sajandi keskpaigani oli kirja pandud muusika mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti küll väljaspool kirikut laulude saateks, kuid spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat enne 16. sajandit ei olnud. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Kirikus tähendasid kõik pillid peale oreli paganlust ning olid keelatud. Kirikulaule lauld...
Elektromuusika Elektrooniline muusika, ka elektronmuusika, on muusika, mille loomiseks või interpreteerimiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid või laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia ja mille esitamiseks on vajalik helivõimendus. Küsimused; 1)Mis kuulub elektronmuusika alla? elektroonilise muusika mõiste alla mahub muusika, mille puhul heli tekkimiseks on vältimatult vajalik elektri olemasolu. 2)Millised on akustilise ja millised elektroonilise instrumendi omadused? Akustilise muusikainstrumentide puhul tekib heli keelt või membraani võnkuma pannes, kõlakorpuse vastu lüües ja läbi huuliku pillitorusse puhudes. 3)kirjelda lühidalt süntesaatorit , digitaalklaverit ja rütmimasinat. Süntesaator; „On muusikas muusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli (muusikalise heli, müra või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli) Sünte...
Helisev katekismus Kontsert toimus Narva Aleksandri kiriku tornisaalis. Toimumisaeg oli 19 oktoober, kell 18.00. Laulis kontserdil Moskva Peetri-Pauli koguduse koor. Kavas olid Buxtehude, Bach, Telemann, Luther. Samuti lauldi ka Taize kogumikulaule. Kohta oli küll vähe tornisaalis, aga inimesed olid toredad ja lasid abistavalt treppidest läbi. Vaatamata sellele, et paljud istusid trepiastmetel, nautisid nad ikkagi kõlavat muusikat. Orelil mängisid 3 inimest - Julia Lotova, Denis Zalnin ja Irina Vavilova. Flööti mängis Oleg Zalnin. Plokkflööti mängisid Irina Vavilova ja Darja Skurljatjeva. Darja Skurljatjeva mängis ka viola da gambat. Kontsert algas pastorite jutlusega, kus räägiti katekismusest nii eesti kui ka vene keeles. Esimesena kõlas Julia Lotova esituses Dieterich Buxtehude'i, kes oli taani- saksa organist ja helilooja, prelüüd, füüga ja dzakonn C duuris. Mängiti orelil. Alguses mäng...
Aleksandri kirik 8. aprillil kell 8.30-9.45 oli meil usundiõpetuse tund Aleksandri kirikus. Nii meie, 10. klass, kui ka 11. klass oli tunnis. Tunnis räägiti kiriku ajaloost ja muudest kirikuga seotud huvitavatest legendidest jne. Kirik on avatud 6 päeva nädalas (esmaspäev on puhkepäev). Mida tähendab kirik? See tähendab pühakoda kirikut kui hoonet; konfessiooni. Kirik on kreeka keelsest sõnast ,,küriakon", mis tähendab Issanda koda. Kirik kuulub Jumalale, aga kirikuomanik ja ülalpidaja on Aleksandri kogudus. Sellele kogudusele kuulub veel mitmeid kirikuid nagu näiteks Mihkli kirik. Aleksandri kirik on 130 aastat vana. See ehitati 1884. aastal. Me seisime peaukse ees ja saame teada, et kirikutorni nimi on läänetorn mis on 60m ja 70cm kuni risti tipuni. Esimese korruse joonel (väljas) on kivid teist värvi torn on üle nelja aasta vana ehk enne polnud seal torni. Peaukse kohal on mosaiikpilt. Seal on ...
Eesti Rahvusmeeskoor „Tõmbtuulelaulud” N 12. Veebruar kell 19 Estonia kontserdisaalis Eesti Rahvusmeeskoor Maria Leppoja (sopran) Irina Ievleva (klaver) Ene Salumäe (orel) Vambola Krigul (timpanid) Dirigent Ants Soots Eesti Rahvusmeskooril on see aasta juubeliaasta. 70 aastat tagasi asutas RAMi Gustav Ernesaks. Eesti Kooriühing kuulutas neljandat hooaega RAMi kunstilise juhi ja peadirigendi Mikk Üleoja aasta dirigendiks 2014. Kontsert „Tõmbetuulelaulud” anti aga Ants Sootsi, RAMi endise peadirigendi juhatamisel. Esitati meeskooriteoseid 20. sajandist: E. Mägi, Barber, Sandstörm, Richard Strauss, Tublin, Thompson, Kuldar Sink, Veljo Tormis. Kava oli väga nõudlik, kuid koor esitas seda kvaliteetselt. Ants Soots oli kava hästi kokku pannud, see oli vaheldusrikas ja millest umbes poole moodustas eesti muusika. Tänu heale ülesehitusele ei jäänud ükski lugu teise varju ning kuulajal ei tekkinud tüdimust. Ester Mägi „Kuidas elaksid?”, E...
RENESSANSS Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ja see võeti kasutusele Itaalias 16.sajandil. Renessansi teadussaavutused • Petruci leiutas nooditrükitehnika • Leiutati püssirohi • Võeti kasutusele araabia numbrid • Põrgu ja paradiis siirdusid inimese sisse • Arenes astroloogia • Merel sõideti tähtede ja kompassi järgi • Galileo Galilei leiutas pendliga kella Olulise koha sai humanistlik iluideaal, kus väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näis. Muusika kõlaideaal lähtub tertsi ja seksti intervallidest.Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist.Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia. Ilmalik muusika 16. Sajandil • Tänu humanistliku hariduse levikule, millega käis kaasas ka korralik muusikaõpetus, laienes oluliselt kunsti tarbijate ring Rahvalikud laulutüübid Frottola – üldnimi palju...
Barokkmuusika Ester Sall Algus Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli o...
Nimi - ................... Klass - ................. Sisukord Eluperiood *Lapsepõlv *Arnstadi periood *Weimeri periood *Kötheni periood *Leipzigi periood Looming *Orkestriteosed *Teosed klahvpillidele *Oreliteosed *Kammermuusikateosed *Vokaal-instrumentaalteosed Bachi loomingu iseloomustus Tähtsus Ilmalikest teostest Kasutatud kirjandus Lapsepõlv (1685-1703) Johann Sebastian Bach sündis Eisenachis 31. Märts (vana kalendri järgi 21.märts) aastal 1685. 8-aastaselt hakkas ta õppima Eisenachi ladinakoolis. 1694-95.a. Surid ema ja isa Bachi kasvatas edasi tema vanem vend. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris. Arnstadi periood (1703- 1707) Bach oli ametis linnaorganistina 1705.a. õppereis Lübeckisse- Bach võttis tunde heliloojalt ja orgaistilt Buxtehudelt Weim...
*RENESSANSS *14-16 saj *tekkis keskaja lõpusajandil *tähendab tõlkes taassündi *kirikuvõim hakkas kõikuma ning kirik ei olnud enam inimese maailmapildi kesktelg *huvi orbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiik eeskujusi järgiv, vaimsest hindav iseteadlik inimene *humanistlik mõtlemine, iluideaal üldistab inimest ja elu ennast *itaalia on renessansi sünnimaa *perioodid: 1)varasrenessanss 2)kõrgrenessanss 3) hilisrenessanss *arhitektuur: antiigi eeskujul eelistati kiriku arhitektuuris kuppelehitisi *hakati rõhku panema ilmalikele ehitistele( palazzod) *maailikunst: michelangelo, Leonardo da vinci, raffael * VARARENESSANSS 14 saj *prantsusmaa: *suurimad muusika kultuurikeskused olid pariisis Avigon *tekkis uus muusikastiil ARSNOVA *lõplikult kujunes välja ordinaariumi osadest Missa tsükkel *keskaegse kirikliku tarbemissa asendab nüüd konstertmissa *kohe tagsi *kõige esindlikumaks zanriks sai motett- renessansi ajastul ühes keeles ja ...
Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk Klassitsism Millal? (aeg) 1600-1750 1750-1800 Päritolu Ülem-Itaalia Euroopa Ajastu üldiseloomustus Sõna "barokk" tuleb Klassitsism on kunstisuund, portugali keelsest sõnast mis võttis eeskuu "barocco" ja tähendab antiikkultuurist, otsides ebakorralise kujuga pärli. väljenduses ja vormis Väliselt oli barokk toretsev lihtsust, tasakaalukust ja ja nautiv: ajastule andis harmoonilisust. Klassitsism tooni ülepaisutatud on tulnud ladina keelest rituaalidesse uppunud sõnast "classicus" ja mis priiskav õukonnaelu, ...
Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk Klassitsism Millal? (aeg) 1600-1750 1750-1800 Päritolu Ülem-Itaalia Euroopa Ajastu üldiseloomustus Sõna "barokk" tuleb Klassitsism on kunstisuund, portugali keelsest sõnast mis võttis eeskuu "barocco" ja tähendab antiikkultuurist, otsides ebakorralise kujuga pärli. väljenduses ja vormis Väliselt oli barokk toretsev lihtsust, tasakaalukust ja ja nautiv: ajastule andis harmoonilisust. Klassitsism tooni ülepaisutatud on tulnud ladina keelest rituaalidesse uppunud sõnast "classicus" ja mis priiskav õukonnaelu, ...
Kuressaare Ametikool Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond Koka eriala Kp-23 ja Kp-24 Tjorwen Treu, Maario Loorits, Erki Sepp Grupi töö Matused Õpetaja: Urmas Lehtsalu Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Veel matustest............................................................................................................................. 5 Teema arendus............................................................................................................................ 6 TEGEVUSED JA KAVA................................................
Barokk Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Baroki kujunemine 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed eluk...
1. Keskaja muusika (zanrid, noodikiri, pillid) Mõistega ,,keskaeg" tähistatakse pikka ajajärku, mis jäi Rooma impeeriumi lagunemise (395. a) ja renessansiajastu vahele (14.-16. sajand). Selle ajastu muusikat tunneme lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli suures osas suuline. Zanrid: · Gregooriuse laul Sai nime Rooma paavst Gregorius I järgi, kes ühtlustas liturgilised tekstid, mis said gregooriuse laulu aluseks. See on iseloomulik laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. On väheste muudatustega käibel ka tänapäeval. Peamised on alati tekst ja sõnum. Laul on ühehäälne ja saateta. Rütm lähtub loomuliku kõne rütmist. · Missa - igapäevane peamine jumalateenistus. Missal lauldavad liturgilised laulud jaotuvad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele (missa prooprium), ja laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (missa ordinaarium). · Kangelasl...
Kordamine muusikaajalookontrolltööks 09.12.2008 Tuuli Varik Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks Teemad: 1. Renessanss 2. Uued laulud renessansi ajastul 3. Renessanssiajastu instrumentaalmuusika ja esimesed suurteosed Renessanss Renessanssi ajastu peamised tekke põhjused: katoliku kiriku võim hakkas kõikuma, mida õõnestasid teaduse avastusedsaavutused talupoegade sagedased ülestõusud tekkis uus jõukas ühiskonnakiht kodanlus, see klass eilas linnades, kus valitses uus elukorraldus, parem elujärg. Kõik see lõi soodsa pinnase keskaja vaimu eitavale elutunnetusele. Renessanssi ajastul hakati uuesti eeskujusid võtma antiikajast. Esikohale tõusis INIMENE. Inimest kujutati elujõulise ja kaunina. Rõhutati tema isikupära ja sidet loodusega. Kunst sai maisema ja elu jõulise...
Pärnu Eliisabeti kirik Eellugu 1251 . aastal valmis Pärnu esimene suur kirik praeguse Vana- Pärnu kalmistu kohal: Püha Tooma nime kandev toomkirik, mis hävis sõjas. Keskajast peale kõrgus Pärnu jõe kaldal siinsetest seni kõige pikema ajalooga Nikolai (Niguliste, meremeeste kaitsepühaku Nikolause) kirik. 17. sajandist alates kuulus pühakoda eelkõige saksa luterlastele, ka rootsi ja mitu korda eesti kogudusele, kui see abi vajas. Nikolai kirik põles septembris 1944 ja hävis lõplikult pärast Teist maailmasõda. Eliisabeti kiriku saamislugu 1741. aastal andis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna käsu eraldada riigikassast 8000 rubla uue luterliku kiriku ehitamiseks Pärnusse. Valitsejannalt päris senine Jaani kogudus endale ja pühakojale uue piiblinime - Eliisabet. 25. Juunil 1744 a pandi nurgakivi, ehitajaks oli Riia meister Heinrich Güte...
See ajastu valitses 16.saj lõpust 18. sajandi alguseni. Stiil saab nime portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab veidrat, ebareeglipärast. Sellel ajastul eksisteerivad koos nii vana kui ka uus muusika. Kunstiteoste sisuks eelistati valida igapäevast elu või antiiklegende. Stiil ülistas kaunidust, toresust, kangelaslikkust ja liikumist. See oli suurte kontrastide aeg. Itaalia TUNTUMAD heliloojad: Claudio Monteverdi (1567- 1643), Areangelo Corelli (1653-1713), Antonio Vivaldi (1678-1741). Barokkooperile pani aluse Claudio Monteverdi. Ooperite ülesehitus oli lihtne ja tegevusi vähe. Saateorkester koosnes keelpillidest ja klavessiinist. Sisu tavaliselt eluline, ajalooline või koomiline. Uueks zanriks saab tantsusüit ja võitis populaarsust kogu Euroopas. See koosnes paljude rahvaste erinevatest tantsudest. 4 tantsu muutuvad kohustuslikuks. Need tantsud on: 1 ALLEMANDE - 2 osaline saksa tants rahulikus tempos. 2 - COURANTE - 3 osaline p...
,,Carmina Burana" on Carl Orffi trioloogia ,,Triumfid" üks osa. Selle sõnalise osa aluseks on 13. saj pärit käsikiri, mis sisaldab rändajate, üliõpilaste, rändvaimulike, ja linnakodanike luulet ja laule. Kirja on need pandud rahvaladina, vanaprantsuse ja vanas keskülemsaksa keeltes. Laulud on koondatud kolme suurde gruppi: kevade ja looduse ülitamine, vein ja lõbu, armastus. 24 laulu on jaotatud 3 rühma vahel.: nendeks on ,,Saatuse- maailma valitseja"; ,,Kõrtsis" ja ,,Armastuse palee". Kõiki osi ühendab kujutlus pöörlevast saatuse rattast, mida inimesel ei ole võimalik peatada. ,,Oo, saatus oled muutuv, nagu kuugi, mis alati kasvab või kahaneb. Oled nagu veerev ratas, sinu süütõttu olen ma nüüd kõik kaotanud."- need värsid on ka aluseks teose proloogile ja epiloogile, mille mõlema nimi on ,,O, Fortuna". O Fortuna(,,Oo, saatus") on väga võimsa algusega ja see köidab kuulama kõiki. ,,Sõjareekviem" on Britteni vokaalsümfooniline loomi...
Muusika ajalugu 9.klass Vaimulik muusika on seotud religiooniga. Kiriku muusika on esmalt palve, muusika annab väljendusjõudu. Kiriku liturgilist laulu nimetatakse koraaliks. Liturgia tähendab jumalateenistuse ülesehitamise korda. Kirikuaastaga elab kogudus läbi Kiristuse elu inimeste juures. Advent (Kristuse ootamine) jõulud (sündimine), kolmekuningapäev (kolm tarka), paastuaeg (Kristus kõrbes), vaikne nädal (Kristus jõudis linna), suur neljapäev (viimne õhtusöök), suur reede (Kristuse piinad), vaikne laupäev (Kristus hauas), ülestõusmispüha, taevaminemine ja nelipüha( kristliku koguduse sünnipäev). Gregooriuse koraal VI sajand lõpul ühtlustas paavst Gregorius I Suur jumalateenistuse läbiviimise korra, ka. tekstid ja laulud. Rooma katoliku kiriku liturgilise laulu üldnimi on gregooriuse koraal ehk laul. See on ladinakeelne proosatekstig...
1Mida tähendab renessanss ja mida uut tõi see inimeste maailmavaatesse? 2Mis sai määravaks muusikas? 3Võrdle eelnevat kõlaideaali praegusega. 4Milline piirkond määras muusikakultuuri ja nimeta selle põhiesindajad. 5Millistes zanrites kirjutasid madalmaade heliloojad? 6Mida uut tõi muusikasse reformatsioon. 7Kirjelda luteri koraali ja võrdle seda gregooriuse koraaliga. 8Kuidas esitati ilmalikku laulu( 4 võimalikku viisi). 9Nimeta pille ,millel musitseeriti. 10Kes oli ars nova silmapaistvam esindaja. 11Mida võiks tähendada polüfoonia,too mõni näide? Renessanss-antiikaja taassünd, inimeste maailmavaates: haritud inimeste seas levis humanistlik mõtteviis, tekkis suur vastuseis kirikule. Määravaks muusikas: hakativäärtustama teose autori isikupära, tekkisid nö heliloojad. Kõlaideaal vanasti olidmuusika rohkem kõlavam ja meloodilisem, praegu on rohkem tehnilist, lärmakamat jaelektroonilist muusikat. Pillirühmad olid samuti teised. Madalmaad ...
VANA KREEKA Muusikal,poeesial,tantsul oli väga oluline roll. Musike - kreeka keeles muusade kunst. Muusikut peeti jumalate ande profetiks . Muusad kunstide kaitsejumalannad. 9 muusat. Muusika oli jumalike päritolu. Ampioni ja Apollo esimesed muusikud. Muusikat mängiti: jumala austamisel pidustusel moraali tõstmine sõjategevuses kasvatuslik eesmärk KULTUSMUUSIKA Seotud eelkõige 2 jumalaga Valgus- ja tõejumal Apollpn ning looduse ürgjõu jumala Diouysosega. Klassikaline ajajärk 5-330 saj. eKr kujunes välja mõiste Musike, õitsengu aeg. Musike tähendab luulet ja muusikat lahentamatus ühtsuses. Muusika oli seotud ka tantsuga Paljud muusika mõisted pärinevad kreeka keelest: Koor,orkester,muusika,sümfoonia,orel,meloodia,rütm,harmoonia,lüürika. Igal aastal korraldati jumalate auks muusikakapidustused. Kaasnesid pillimeeste ja kooride võistlus. Pillisaatega muusikas eristati 2 alaliiki: Kitaroodia - soololaul kidora saatel ...
VANAEG JA KESKAEG Loodusrahvad: Muusika matkis lindude ja loomade keelt kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida vaimulik, ilmalik, seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: -Arheoloogilised leiud -Keelpillid -Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: -Religiooniga seotud -Meelelahutus -Teadusega seotud -Seos universiumi ja muusika korralduse vahel Muusika teooria: 1.Pythagoros+Platon= range kord 2.Aristoteles+Aristoxenos=inimkõrv on otsutaja 1.Sumerid Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi Lautd-sukar (kitarri eelkäia) Topeltflööt-sem 2.Vana-Egiptus -Suursugune ,rõhutatult väärika rütmiga laulud,mida saatsid: flöödid, salameid,harfid ja lautod( need olid vana-egiptuse muusikainstrumendid) -Keskm...
Kool Kursus Enda nimi RENESSANSS REFERAAT Juhendaja: nimi Valga 2008 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Renessanss........................................................................4 Renessanss kirjanduses.........................................................5 Renessanss muusikas............................................................6 Renessanss kunstis...............................................................9 Kokkuvõtte.......................................................................11 Kasutatud kirjandus..............................................................12 Lisa1 Pildid.......................................................................13 2 Sissejuhat...
MUUSIKAINSTRUMENDID Muusikaõpetus VIII klass Lily Veidenberg Mooste Põhikool Põlva maakond Kaido Palu MUUSIKAINSTRUMENDID · Keelpillid · Puhkpillid · Klahvpillid · Löökpillid KEELPILLID · Poogenpillid · Näppekeelpillid POOGENPILLID Viiul Alt Tsello Kontrabass NÄPPEKEELPILLID Lauto Harf Mandoliin Bändzo Balalaika Kitarr PUHKPILLID · Puupuhkpillid · Vaskpuhkpillid PUUPUHKPILLID Flööt Oboe Inglissarv Klarnet Fagott Kontrafagott Saksofon VASKPUHKPILLID Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba LÖÖKPILLID · Määratletud helikõrgustega löökpilid · Määratlemata helikõrgustega löökpilid MÄÄRATLETUD HELIKÕRGUSTEGA Timpan LÖÖKPILLID Ksülofon Kellamäng Vibrafon Kellad...
Eesti Teatri ja Muusikamuuseum Eesti teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja Peeter Süda ( 18831920) pärandi säilitamisest . Peeter Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu ja noodikogu on aluseks 22 . märtsil 1924 . a tänase Eesti Teatri ja Muusikamuuseumi loomisele. Peeter Süda (30. jaanuar 1883 Tam miku talu, Viki küla , Kihelkonna vald 3. augu st 1920 Tallinn) oli e e sti helilooja ja organist . Pe et er Süd a sündis talupoja pere s . Te m a vanaisa vend oli õp etaja Pe et er ...
Kordamisküsimused kontrolltööks 10. klass – Barokk 1. Millal oli barokk muusikas? 1600-1750 (16-18saj) 2. Milline oli barokne kultuur kõige üldisemalt? Ülepaisutatud, toretsev, tundeseisuneid rõhutav ja esile kutsuv. Püüdis luua muljet. 3. Kuidas erineb barokkmuusika renessansi muusikast? (võrdle monoodiat ja polüfooniat, kuidas muutus suhtumine teksti) Varasema polüfoonia (hääled võrdsed ja iseseisvad) asemele tuli monoodia (ühehäälne meloodia + harmooniasaade). Vokaalne meloodia oli tihedalt seotud tekstiga – jälgiti täpselt deklamatsiooni rütmi ja kõnemeloodiat. Levis arvamus, et muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada. 4. Kuidas ja miks muutus barokkmuusika esitajate suhtes nõudlikumaks kui varasem koduseks esitamiseks mõeldud muusika? Kui varasem muusika polnud mõeldud kuulajaile, siis nüüd oli esitajate ülesandeks kuulaja tähelepanu köitmine ning efektsete kontserdite andmine, mistõttu oli oluline esituse efektne virtuoo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
