Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" optiline tihedus" - 308 õppematerjali

thumbnail
4
docx

ŽELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE

Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht 10 4 1 0,5 - - - - - ml KOH maht - - - - - 1 3 6 10 ml Vee kogus - 6 9 9,5 10 9 7 4 - ml Valemid Valem lahuse hägususe arvutamiseks: = Katsetulemused Küveti pikkus l= 3,01 cm Kolvi nr Lahuse pH Optiline tihedus D Lahuse hägusus cm-1 1 0,80 0,080 0,061 2 1,45 0,094 0,072 3 3,18 0,127 0,097 4 3,82 0,284 0,217 5 4,96 0,514 0,393 6 5,65 0,319 0,244...

Füüsikaline ja kolloidkeemia
14 allalaadimist
thumbnail
4
doc

ŽELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE

Seejärel lisatakse esimesse kolbi 1 tilk ning teise kolbi 2 tilka HCl happesuse suurendamiseks ning mõõdetakse uuesti esimese kahe kolvi pH ning optiline tihedus ( =364 nm). Teoreetiline põhjendus, valemid: Lahuse hägusus Katseandmed: Küveti pikkus l = 3,0115 cm Tabel 2 Kolvi nr Lahuse pH Optiline tihedus D Lahuse hägusus cm-1 1 1,51 0,107 0,0817 1.2 1,57 0,104 0,0794 2 2,12 0,096 0,0733 2.2 2,13 0,093 0,0710 3 3,95 0,143 0,1092...

Kolloidkeemia
68 allalaadimist
thumbnail
5
docx

19k - Želatiini isoelektrilise täpi optiline määramine

TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 19k Töö pealkiri Zelatiini isoelektrilise täpi optiline määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 13.04.2011 TÖÖ EESMARK Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sltuvuse järgi. TÖÖ KÄIK Nummerdatud kolbidesse (nr 1-9) pipeteeritakse a' 10 ml filtritud zelatiinilahust ja seejärel lisatakse HCl lahust, leelist ja vett järgmistes hulkades: Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht ml 10 4 1 0,5 - - - - - KOH maht ml - - - - - 1 3 6 10 Vee kogus ml - 6 9 9,5 10 9 7 4 - Mdetakse saa...

Füüsikalise keemia praktikum
139 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Protokoll 19K- ŽELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE

Tabel 1 Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht ml 1 4 1 0, - - - - - 0 5 KOH maht - - - - - 1 3 6 10 ml Vee kogus ml - 6 99, 1 9 7 4 - 5 0 Mõõdetakse saadud lahuste pH ja optiline tihedus ( =364 nm). Teoreetiline põhjendus, valemid: Lahuse hägusus Katseandmed: Küveti pikkus l = 3 cm Tabel 2 Kolvi nr Lahuse pH Optiline tihedus D Lahuse hägusus cm-1 1 1,43 0,119 0,0912 2 2,20 0,115 0,0882 3 4,12 0,158 0,1211 4 4,74 0,318 0,2438 5 5,82 0,523 0,4009...

Füüsikaline ja kolloidkeemia
123 allalaadimist
thumbnail
4
doc

ZELANTIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE

19 ZELANTIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE Töö eesmärk. Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sltuvuse järgi. Teoreetilised alused: AMFOTEERSE POLÜELEKTROLÜÜDI ISOELEKTRILISE TÄPI MÄÄRAMINE Polüelektrolüüdid dissotseeruvad vees ja teistes polaarsetes lahustites tänu nende koostises leiduvatele ionogeensetele rühmadele. Dissotsiatsiooniaste sltub pH-st ja lahuse ioonkoostisest. Dissotsiatsiooniastme kasvades kasvavad ka samanimeliselt laetud rühmade vahelised tukejud makromolekulis, mistttu oluliselt muutuvad molekulide konformatsioonid lahuses. Algselt kerakskeerdunud ahelad sirgenevad. Koos sellega kasvavad molekulide efektiivsed mtmed ja muutuvad lahuste füsikokeemilised omadused. Näiteks kasvab viskoossus ja muutub valguse hajutamise intensiivsus. Dissotsiatsiooniastme väh...

Füüsikaline keemia ii
45 allalaadimist
thumbnail
4
doc

ŽELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE

Edasi mõõdetakse lahuste optiline tihedus D fotoelektriliselt, kasutades filtrit =364 nm. Lahused valatakse peale mõõtmist küvettidest tagasi kolbidesse. Saadud andmete põhjal arvutatakse lahuse hägusus ja koostatakse graafik. Katseandmed: Küveti pikkus l= 3 cm Kolvi nr Lahuse pH Optiline tihedus D Lahuse hägusus cm-1 1 1,37 0,123 0,0943 2 2,20 0,119 0,0912 3 4,16 0,157 0,1204 4 4,80 0,311 0,2384...

Füüsikaline ja kolloidkeemia
61 allalaadimist
thumbnail
3
docx

ŽELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE

Mõõtsin saadud lahuse pH. 4. Edasi mõõtsin lahuste optiline tihedus D fotoelektriliselt, kasutades filtrit . 5. Lahused valasin peale mõõtmist küvettidest tagasi kolbidesse. Valemid Lahususe hägusus arvutatakse valemiga: Kus Katseandmed Zelatiini lahuse hägususe ja pH mõõtmise tulemused Küveti pikkus . Tabel . Katseandmete tabel. Kolvi nr Lahuse pH Optiline tihedus D Lahuse hägusus , 1 1,67 0,270 2 2,27 0,278 3 4,15 0,326 4 4,85 0,526 5 6,01 0,641 6 7,14 0,511 7 9,67 0,360 8 10,87 0,305 9 11,68 0,286...

Füüsikaline keemia
26 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Želatiini isoelektrilise täpi optiline määramine.

03.2013 M.P Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll Mõõdetakse saadus lahuste pH. Edasi mõõdetakse lahuste optiline Töö number 3. Zelatiini isoelektrilise täpi optiline määramine. tihedus D fotoelektriliselt, kasutades filtrit = 364 nm. Lahused valatakse peale mõõtmist küvettidest tagasi keeduklaasidesse. Töö eesmärk: Zelatiini isoelektrilise täpi määramine pH-st sõltuvuse (hägususe) järgi. Töövahendid: 10 keeduklaasi, 1,5%-line zelatiinilahus, 0,05-molaarne ja kontsentreeritud HCl lahus, 0,01-molaarne KOH lahus, vesi, 10 ml Tulemused ja arvutused: mahuga pipetid, pH-meeter, fotoelektriline kolorimeeter. Kasutati küvetti, mille optiline teepikkus oli l= 20,075 mm =2,07cm...

Keemia
17 allalaadimist
thumbnail
5
docx

žELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE

=f(pH) Lahuse hägusus arvutatakse valemiga = 2,3D l [ , cm-1 ] Kolvi nr Lahuse pH Optiline tihedus D Lahuse hägusus cm-1 1 0,79 0,071 0,054 2 1,43 0,073 0,056 3 3,27 0,130 0,099 4 3,80 0,272 0,208 5 5,81 0,536 0,410 6 7,92 0,328 0,251...

Füüsikaline ja kolloidkeemia
22 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Želatiin isoelektroskoopilise täpi optiline määramine

KOH maht ml - - - - - 1 3 6 10 Vee kogus ml - 6 9 9,5 10 9 7 4 - Mõõdetakse saadud lahuste pH ja optiline tihedus (λ =364 nm). Teoreetiline põhjendus, valemid: 2,3 D τ= Lahuse hägusus l Katseandmed: Küveti pikkus l = 3 cm Tabel 2 Kolvi nr Lahuse pH Optiline tihedus D Läbipaistvustegur Lahuse hägusus τ cm-1 1 1.02 0.056 87.83 0.0429 2 1.6 0.065 86.23 0.0498 3 3.23 0.072 84.41 0.0552 4 3.54 0...

Füüsikaline keemia
29 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks

Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur ­ dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL ­ Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL ­ Shotky TTL ......

Arvutid i
704 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kogu 2008. aasta 12. klassi eksamimaterjal

Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. Teepikkus- Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda trajektoori, nimetatakse teepikkuseks. Nihe- Teepikkus ei sisalda infot sellekohta, kus suunas liikumine toimus. Juhul, kui algus ja lõpppunkti vahel mõõdame kaugust mööda neid ühendavat sirglõiku saame nihke arvväärtuse. Nihet iseloomustab lisaks ka veel suund ja seega teame, mis suunas liikumine toimus. Seega on nihe vektor. Teepikkuse ja nihke arvväärtuse ühikuk...

Füüsika
460 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Füüsika kordamine 8.klass

klass 1. Mida uurib füüsika? FÜÜSIKA ­ loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA ­ mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS ­ igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS ­ võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud. Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus, jõud jne. 5. Mis on mõõtmine? MÕÕTMINE ­ füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga 6. Mis on optika ehk valgusõpetus? OPTIKA ­ füüsika osa,...

Füüsika
280 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Füüsika valemid

en, q=e-laeng=-1,6*10-19c, c-mahutavus) Coulomb`i seadus-F=k*q1q2/r2 (F-jõud, k=9*109N*m2/c2) Mahtuvuse-C=q/U> q=C*U> U=q/C Takistuse sõltuvus materjalist ja mõõtmetest-R=*l/s (l-juhi pikkus, s-m2) Ohmi seadus seadus I=U/R. Voolutugevus I A, mA, kA I=U/R Pinge U V, mV, kV U=IR Takistus R , k, R=U/I Elektrivoolu töö J, kJ A=Pt A=IUt Elektrivoolu võimsus P W, kW, MW P=IU P=A/t Elektrivoolu toimel soojushulga Q J, kJ Q=I2 Rt arvutamine Tihedus kg/m3, g/cm3 =m/v Erisoojus c...

Füüsika
841 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika valemid

KIIRUS v m/s v= s/t s-teepikkus (m) , t-aeg (s) 2. JÕUD F N F=m x g m- mass (kg), g - 9,8 N/kg) 3.TIHEDUS (roo) kg/m³ = m/V V - ruumala (m³) 4.TÖÖ A J(dzaul) 1. A=F x s 2. A=F x s x cos cos - nurk, mille all jõudu rakendatakse F- jõud (N) 6. VÕIMSUS N W(vatt) 1. N=A/t 2. N= Fxv A- töö (J) v- kiirus(m/s) 8. OPTILINE TUGEVUS D dpt (dioptria) D=1/f...

Füüsika
309 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Spektomeetria

Tallinna Tehnikaülikool Keemia instituut Analüütilise keemia õppetool Üliõpilane: Teostatud: 23.02.05 Õpperühm: Kaitstud: Õppejõud: M. Treumann Hinne: Mangaani ja kroomi fotokolorimeetriline määramine koosesinemisel lahuses Töö põhimõte: Antud töös mõõdame Mn ja Cr standardlahuste ning uuritava lahuse optilised tihedused kahel lainepikkusel ning leiame mangaani ja kroomi sisalduse uuritavas lahuses kahel viisil ­ kalibreerimisgraafiku abil ning arvutuslikult. Kalibreerimisgraafikul on x-teljel standardlahuste kontsentratsioonid ning y-teljel optilised tihedused . Töö käik: Valmistada KMnO4 ja K2Cr2O7 etalonlahused. Vahetult enne tööd valmistada standardlahused 0,05mg Mn 1ml-s (9,1ml 0,1n KMnO 4 lahust 200 ml mõõtekolbi). Sellest pipeteerida 5,...

Instrumentaalanalüüs
70 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Füüsika 8. klassi materjal

klassi materjal Valemid 1) tihedus () massiühik m m = mass = tihedus tiheduseühik = ruumalaühik =V V = ruumala Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Näide: Jäätüki mass on 4,5 kg ja ruumala on 5 dm3. Kui suur on tihedus? m = 4,5 kg Aine tiheduse saab arvutada valemist: m V = 5 dm3 4,5 kg kg =V =m:V =? = 5 dm3 = 0,9 dm3 m=xV Vastus: jää tihedus on 0,9 kg/dm3. V=m: 2) kiirus (v) teepikkus s s = teepikkus V = kiirus Kiirus = aeg V = t t = aeg 3,6 km/h = 1 m/s Näide: Reisilennuki kiirus on 300 m/s. Kui suure teepikkuse lendab lennuk veerand tunniga? V = 300 m/s s = V x t s = 300 m/s x 900 s = V=s:t t = 15 min...

Füüsika
95 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Seadused ja Mõisted

MÕISTEID JA SEADUSI I. Elektrostaatika Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu ( e = 1.6 10 -19 C ) täisarvkordne; elektrilaeng on alati seotud laengukandjaga ja on relativistlikult invariantne suurus. Liikumatute punktlaengute q1 ja r r q1 q 2 r q 2 vastastikune mõju on määratud Coulombi seadusega: F = k , kus r2 r 1 1 r k SI = , elektriline konstant 0 = , r - ühe laengu kohavektor teise suhtes, 4 0 4 9 10 9...

Füüsika ii
302 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskkooli füüsika

MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0...

Füüsika
829 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Reaktsiooni protsessid II - Labor 1

4. Töö ülesanne · Osooni lagunemisreaktsiooni katseline uurimine · Sõltuvuste CO3 = f () ning lnCO3 = f () graafiline esitamine · Reaktsiooni kiiruskonstandi ja reaktsiooni järgu määramine integraalse ning diferentsiaalse meetodiga. · Saadud kiiruse võrrandi järgi sõltuvuse C O3 = f () arvutamine, ning arvutustulemuste võrdlemine katsetulemustega. 5. Katseandmed , KITS, Proov, Dest vesi, Lahjendus Optiline tihedus CO3, min ml ml ml Mõõdetav Võrdlus- mg/1 lahus lahus 0 6 10 - - 0,546 0,941 5 6 10 - - 0,620 0,941 10 6 10 - - 0,715 0,941 20 6 10 - - 0,856 0,941...

Füüsikaline keemia
78 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun