TALLINNA POLÜTEHNIKUM Meedia erialaosakond Geethe Pikkpõld Referaat OPERATSIOONISÜSTEEMI KOOSTISOSAD JA FUNKTSIOONID MULTIMEEDIA SPETSIALIST MM-17 Tallinn 2017 Sisukord TALLINNA POLÜTEHNIKUM..........................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Operatsioonisüsteem............................................................................................................4 1.Operatsioonisüsteemi komponendid.................................................................................5 1.1 Tuum ehk Kernel........................................................................................................5 1.2 Mälusuperviisor...........................
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Windows vs MacOS Juhendaja: Helen Nagel Koostaja: Kevin Kadakas LOGITpe17 Tallinn 2019 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 Mis asi on operatsioonisüsteem?...........................................................................................4 Operatsioonisüsteemide areng ja uuendused........................................................................5 Windows................................................................................................................................. 5 Windows operatsioonisüsteemi tugevused:......
Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Buudihaldur - Buudilaadur, mis võimaldab vastavalt kasutaja valikule käivitada arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows'i või Linux'it) Buutsektor - Opsüsteemi alglaadurit sisaldav kõvaketta sektor Buudilaadur - kõvakettal paiknev programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi. Buutima - alglaadima Arvuti kõvakettale installeeritud operatsioonisüsteemi arvuti põhimälusse laadima ja käivitama Kaksikbuutimine - Kaksikbuutimisega arvutiks nimetatakse arvutit, millesse on installeeritud kaks opsüsteemi. Piksel - Tuletis sõnadest "picture" ja "element", seega pildielement. Videokaart - (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart j...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS IT-süsteemide nooremspetsialist Lorem Ipsum OPERATSIOONISÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Lorem Ipsum Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Windows XP............................................................................................................ 4 Linux....................................................................................................................... 5 Windows Vista........................................................................................................ 7 Windows 7.............................................................................................................. 8 Windows 8....................................................................................................
Tallinna Polütehnikum IT- ja kommunikatsiooniosakond Personaalarvuti operatsioonsüsteemi funktsioonid Autor: Erko Väin Tallinn 2017 1 Sisukord Personaalarvuti operatsioonisüsteemi funktsioonid...............................................3 Operatsioonisüsteemide erinevad tüübid...............................................................6 Rakendusliides........................................................................................................ 7 2 Personaalarvuti operatsioonisüsteemi funktsioonid Personaalarvuti koosneb riistvara- ja tarkvarakomponentidest. Viimase mõiste alla kuuluvad: Operatsioonisüsteem (Operating System edaspidi OS) vahendab arvutikasutaja suhtlust arvuti riistvaraga. OS'i eesmärk on muuta arvuti kasutamine mugavaks, võimaldades käivitada kasutajarakendusi ja aidates lahendad...
SISUKORD C.2 OPERATSIOONISÜSTEEMID .........................................................................................2 C.2.1 PÕHIMÕTTED .........................................................................................................................2 C2.1.1 Protsessihaldus ..............................................................................................................3 C2.1.2 Mäluhaldus ................................................................................................................... 4 C2.1.3 Failihaldus.......................................................................................................................5 C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus .................................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi.......................................................................................................
Mobiilsed operatsioonisüsteemid Symbian tuli kasutusele alates 2001 koos Nokia 9210-ga. Symbiani on kasutanud ka teised tootjad, Sony Ericsson, Samsung, Motorola jms. Symbiani tulekuga kaasnes Bluetoothi juhtmevaga ühenduse tugi. Täielikult on tehtud ta just nutitelefonide jaoks. Aastatega on muutunud operatsioonisüsteem ja seda kasutavad telefonid aina võimsamaks. Alates 2010 avati lähtekood ja telefoni tootjad saavad sellest ajast alates muuta oma telefone isikupärasemaks. Symbianil on erinevaid versioone. S60, S80, S90 ja UIQ. Kõige levinum nendest on S60, mis on kasutusel Nokia 7650-st kuni Xpressmusicuni. Operatsioonisüsteemi kasutus langes Android OS-i kiire leviku ja pealetungiga. Android on populaarne kogu maailma ja seda arendatakse aina edasi, Androidile tuleb välja iga päev mõni uus rakendus ja rakendusi on lõpmatu palju. Android on avatud lähtekoodiga ja põhineb Linuxil. Operatsioonisüsteemil on olemas ko...
Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 ·...
Android Ajalugu 2005. aasta juulis ostis Google ära pisikese tarkvaraettevõtte Android, mis tegutses Californias Palo Altos. Sel ajal oli ettevõttest vähe teada peale selle, et ta tootis mobiilseadmetele tarkvara. Androidi töötajad, sealhulgas Andy Rubin, jätkasid tööd Google'i heaks. Rubini juhitav töörühm töötas välja mobiilseadmete platvormi, mis põhines Linuxi tuumal. Alates 5. jaanuarist 2010 toodab Taiwanis asuv HTC Corporation Google-i nutitelefoni Nexus One, mis kasutab operatsioonisüsteemi Android. Hiljem on Google väljutanud mitmeid uusi versioone Androidist ja seda kasutavad paljud seadmed. Kasutus Androidi operatsioonisüsteemi kasutatakse nutitelefonides, sülearvutites, tahvelarvutites, Google TV's, käekellades, kõrvaklappides ja teistes seadmetes. Põhiline Androidi riistvara platvorm on ARM arhitektuur. iOS'i ja Android...
Kool Mari Maias ERINEVAD OPERATSIOONI SÜSTEEMID Referaat Juhendaja:Mari Maias Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mac OS X................................................................................................................ 4 Linux....................................................................................................................... 5 Windows XP............................................................................................................ 7 Windows Vista................................
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Margus Kõresoo PA-09B REFERAAT Windows Vista home Sisukord 1. Windows Vista 1.1 Vista arenduskeskus 2. Uued või muudetud funktsioonid 2.1 Lõppkasutaja 2.2 Tuum 2.3 Arendus 2.4 Turvalisusega seotud 3. Väljaanded 4. Visuaalne stiil 5. Riistvara nõuded 6. Füüsilise mälu piirid 7. Hoolduspaketid 7.1 Hoolduspakett 1 7.2 Hoolduspakett 2 8. Kasutatud materjal 1.Windows Vista Windows Vista on arvutitele mõeldud operatsioonisüsteem,mille tootjaks ja arendajaks on Microsoft. Sihtgrupiks on personaalarvutid,kodu- ja tööarvutid,sülearvutid,tahvelarvutid ja meediakeskused. Enne väljastamist,22. juuli 2005 aastal, oli Vista tuntud koodnime järgi "Longhorn".Toote arendamine lõpetati 8. novembril 2006 aastal.Vista läks ülemaailmselt müüki 30. ja...
Tallinna Polütehnikum REFERAAT Kernel ehk tuum Henri Muldre KPE-12 Tallinn 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 2. Kerneli põhilised rajatised ............................................................................................................... 5 2.1. Protsessihaldus ........................................................................................................................ 5 2.2. Mäluhaldus .............................................................................................................................. 6 2.3. Monoliitne kernel .................................................................................................................... 8 2.4. Mikrok...
Operatsioonisüsteemi alused · http://codex.cs.yale.edu/avi/os-book/ · http://physinfo.ulb.ac.be/cit_courseware/cscourse.htm · http://www.cs.ut.ee/~varmo/OS2004/slides/ Referaat · Tähtaeg 1. Mai · Teema kooskõlastada õpetajaga · Laadida üles õpetaja serverisse hot.ee/llesurk · Edasi E-õpe · Registreerida ennast keskkonda · E-mail õpetajale · Õpetaja kinnistab teid õigele kursusele · Parooli mitte unustada (küsige e-maili teel õpetajalt) Mõiste Operatsioonisüsteem (OS) see on süsteemi- ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti (riistvara) vahel programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval efektiivsel viisil. Opsüsteemi peab tagama arvutisüsteemi korrektse käitumise. Operatsioonisüsteem, O...
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvaraarendus Kalle Vallner OPERATSIOONISÜSTEEM WINDOWS 8 Juhendaja: Toomas Salus AUDRU 2013 Sissejuhatus. Windows 8 ilmus kogu maailmas ametlikult müügile 26. Novembril, 2012. aastal. Eelkõige on uutmoodi kasutajaliides, kuid erinevusi on veelgi. Windows 8 ühendab endas lauakompuutri, sülearvuti ja tahvelarvuti kõik võimalused. Tema uus puutetundlik kasutajaliides, mille nimeks oli algselt "Metro", on nüüd kaubamärgi lahkhelidest tulenevatel põhjustel uue nimega Windows 8 kasutajaliides, mis töötab kõrvuti tavalise meile juba tuttava traditsioonilise Windowsi töölaua kasutajaliidesega. Väidetavalt jookseb uus Windows ka vanemal riistvaral kiiremini, kui tema eelkäijad ja esitab ka väiksemad nõudmised süsteemile. Süsteeminõuded. Mitme rakenduse üheaegseks kasutamiseks ühel ekraanil on...
1 - TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond Iti Liivik KBE-09 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE AJALUGU Referaat Õppeaine operatsioonisüsteemide alused Juhendaja: U. Krusell 21.04.2010 2 SISUKORD Contents Contents............................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus..........................................................
Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Operatsioonisüsteemid:.....................................................................................................................2 Operatsioonisüsteemi tüübid:............................................................................................................2 Operatsioonisüsteemide ehitus:.........................................................................................................3 WINDOWS.......................................................................................................................................3 Kasutus..............................................................................................................................................4 OS/2.........................................................................
1 s OPERATSIOONISÜSTEEMID Referaat Juhendaja: 2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis...
Nutitelefonide operatsioonisüsteemid. Symbian Symbian on mobiilne operatsioonisüsteem, mis on algselt loodud Psion´i poolt ning pärast seda haldas seda Symbian Ltd. Praegu tegeleb Symbian'iga Accenture. Viimane versioon Symbian 3 väljastati ametlikult 2010. aasta neljandas kvartalis. Seda versiooni kasutati esimesena Nokia N8s. Esimene Symbian'iga telefon oli puutetundliku ekraaniga Ericsson R380 Smartphone, mis tuli müüki aastal 2000. See oli esimene seade mida reklaamiti kui nutitelefoni. Aastal 2007 Nokia tõi turule Symbiani OS'iga Nokia N95, mis kombineeris erinevad multimeedia funktsioonid nagu: GPS, 5 megapiksline kaamera koos autofookus...
1 Mis on Java? Java -- alates 1991. aastast Sun Microsystems poolt arendatav ja 23. mail 1995 avalikustatud objektorienteeritud programmeerimiskeel. Esialgselt oli uue programmeerimiskeele nimetuseks Oak ja seda loodi koduelektroonika tarbeks, kuid hiljem nimetati see ümber Javaks ja seda hakati kasutama rakendite (aplettide) (ingl applet), rakenduste (application) ja servertarkvara loomiseks. Põhivõimalused · eriolukordade töötlemise laiendatud võimalused; · sisend/väljund filtrimisvahendite lai kogum; · sisseehitatud lihtsad klassid (massiiv, loetelu, stack jms); · võrgurakenduste loomise lihtsate vahendite olemasolu; · http-päringute ja vastuste loomise klasside olemasolu; · Sisseehitadud keelevahendid mitmelõimeliste rakenduste loomiseks; · unifitseeritud ligipääs JDBC- ja SQLJ-põhistele andmebaasidele ...
Selgita.. 1. Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välissead...
Firma informatsioon ASUSTeK Computer Inc on rahvusvaheline firma, mille peakorter asub Taipeis, Taiwanis. Asus toodab emaplaate, lauaarvuteid, sülearvuteid, monitore, taskuarvuteid, mobiiltelefone, GPS seadmeid jms. Asus toodab komponente ka teistele suurtele firmadele nagu Dell, Falcon, Northwest, Hewlett-Packpard, Apple Inc., Sony, Alienware. Asus on London Stock Exchange väärtpaberibörsil ja ka Taiwan Stock Exchange väärtpaberibörsil. Wall Street Journal Asia asetas Asuse klienditeeninduse ja tootekvaliteedi poolest esimesele kohale. Asuse võidu võtmeks turul on kiirus, tugiteenused ja tootehind. Asus kombineeris neid omadusi mitmeid aastaid oma eesmärkidega. Tänu sellele saavutas suure edumaa toodete disainis, tehnoloogias, kvaliteedis ja hinna-kvaliteedi suhtes võrreldes konkurentidega. 2009. aastal olid Asuse tootmisvabrikud järgmistes asukohtades: Taiwan (Gueishan, Lujhu, Nankah, Tapei) Mehhiko (Juarez) Tseh...
Pärnu Koidula Gümnaasium Philip Saksing APPLE INC Referaat Juhendaja Marge Kanniste Pärnu 2010 SISUKORD 1. Apple'i ajalugu 3 2. Steven Paul Jobs 4 3. Stephen Gary Wozniak 5 4. Apple'i tooted 6 5. Macintosh 7 6. iPod 8 7. iPhone 9 2 Apple'i ajalugu Apple Inc. on Ameerika multifunktsionaalne korporatsioon, mis kujundab ja toodab elektroonikat, tarkvara arvutitele ja personaalseid arvuteid. Firma kõige tuntumad tooted on Macintosh (lühidalt Mac), iPod, iPhone ja iPad. Apple tarkvara sisaldab Mac OS X operatsioonisüsteemi. Mac OS X sisaldab iTunes'i (see on heli- ja videofailide esitamise programm, mis võimaldab teil ka erinevaid rakendusi osta läbi intern...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Ermo Mägi Tehnoloogilised lahendused Referaat Juhendaja: Pärnu 2011 Pihuarvutid Pihuarvuti on väga väike (enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti, millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Algselt oli see ettenähtud hõlpsaks kasutuseks isikliku teabe haldurina, märkmikuna ja niiöelda pikendusena lauaarvutile. Tänaseks on aga pihuarvutite areng sealmaal, et seda on võimalik kasutada ka arvuti asenduseks, sest sellele on tehtud juurde palju lisasid. Kaasaegne pihuarvuti omab Bluetoothi, GPS'i, WiFi tuge, mille abil seadet internetti ühendada saab, veebibrauseteid, see suudab käivitada multimeediaprogramme, jäädvustada pilte, lindistada heli ja videot ning suudab omandada mobiiltelefoni funktsionaalsust. Samuti on mobiiltelefonide tootjafirmas lai...
Apple Referaat Koostaja: Juhendaja : Rühm: 2012 Sissejuhatus Valisin selle teema kuna ma leidsin Apple'i kohta palju infot, mida ma saan enda töös kasutada. Kuna eelnevalt otsisin teisi tuntumaid kaubamärke siis nendest oli nii vähe teksti. Referaadis räägin ma siis Apple'i ajaloost, tutvustan erinevaid Apple'i tooteid ja muud sellist. Ja nüüd lühidalt, kuna see on sissejuhatus. Kirjeldan natukene mis see Apple on. Apple on firma, mis toodab lauarvuteid, sülearvuteid, monitore, iPode ning veel muud riistvara ja tarkvara. Apple on ainus suurfirma maailmas, mis toodab ise nii riistvara, tarkvara kui ka operatsioonsüsteemi. Tänu sellele on saavutatud Maci suur töökindlus ja ühilduvus. Asutaja ja Apple Inc tegevjuht on Steven Paul Jobs. Apple'i ajalugu Apple Inc. on Ameerika multifunktsionaal...
Aristoteles (470-399 e.m.a) : väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt 1967- IBM builds the first floppy disk Süllogism (Aristoteles): 1967 - Seymour Papert designed LOGO as a computer language for children. 1. eeldus: iga x on y. 1968 - Robert Noyce and Gordon Moore found Intel Corporation 2. eeldus: mõni z on x. 1968 - Douglas C. Engelbart, of the Stanford Research Institute, demonstrates järeldus: mõni z on y. his system of keyboard, keypad, mouse, and windows at the Joint Computer Iga b on a Conference in San Francisco's Civic Center. He demonstrates use of a word Mitte ükski b pole a ...
Turingi masin 1937 Universaalne masin suudab arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid Sofistid-Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui ...siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultim...
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0. (if (fn (car lst)) käsurida (CLI), graafika (GUI);Olemasolevad jagav masin. (every? fn (cdr lst)) rakendused, teenused,Vajalik riistvara, 1986 NNTP uudised liiguvad TCP/IP (interneti) Haldusvahendid, #f)#t)) kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind). 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline masin kaudu...
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, 1978 – VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat ”C 4.sumto ja c näited:1. eeldus: iga koer on imetaja.2. eeldus: jagav masin. programming language”. C (ja C++ ja Java ja C#) mõned neljajalgsed on koerad.järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: iga anarhist on int sumto(int n) { süsteemi vastane.2. eeldus: mõned poliitikud on 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline ...
Krüptokontseptsioon B 1.7 Krüptokontseptsioon Kirjeldus Käesolev moodul kirjeldab tegutsemisviisi, kuidas on heterogeenses keskkonnas võimalik nii lokaalselt salvestatud kui ka ülekantavaid andmeid efektiivselt krüptoprotseduuride ja -võtetega kaitsta. Selleks kirjeldatakse, kuidas ja kus on heterogeenses keskkonnas võimalik kasutada krüptoprotseduure ja vastavaid komponente. Kuna krüptoprotseduuride rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata väga paljudele komplekssetele mõjufaktoritele, on selleks vajalik koostada krüptokontseptsioon. Käesolevas moodulis kirjeldatakse krüptokontseptsiooni koostamist. Alustada tuleb vajaduse väljaselgitamisest ja mõjufaktorite kõrvaldamisest, millele järgneb sobivate krüptograafiliste lahenduste ja toodete valik, ning lõpuks tuleb hoolitseda selle kasutajate teadlikkuse tõstmise ja koolituste ning krüpto hädaolukorraks valmisoleku eest. Käesolevat moodulit võib kasutada ka ju...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................4 1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID..............................................................................5 1.1 ,,Süütud" viirused...........................................................................................5 1.2 Andmeid hävitavad viirused ..........................................................................5 1.3 Programmifaile nakatavad viirused ...............................................................5 1.4 Spawing-tüüpi viirused ..................................................................................6 1.5 Parasiitviirused...............................................................................................6 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD TEHNOLOOGILISED LAHENDUSED Pihu-, süle-, laua- ja serverarvutid ning nende ehituslikud ja rakenduslikud eripärad Referaat Juhendaja: 2012 SISSEJUHATUS Tänapäeva tehnoloogia on arenenud ja areneb ka edaspidi meeletu kiirusega. Märkamatult oleme me jõudnud ajastuni, kus täna ostetud tipptehnika on juba järgmisel päeval kiirema, võimsama ja/või nutikama seadme poolt üle trumbatud. Praegusel hetkel on tehnika viimase sõnaga raske, kui mitte öelda võimatu, kaasas käia ja lisaks sellele oleks see meeletult kallis. Kuid tehnoloogia areng ei piirdu pelgalt komponentide jõudluse arenguga vaid ajas muutub ka nende suurus. Kuna komponendid muutuvad väiksemateks ja kompaktsemateks, siis ühes sellega muutuvad väiksemaks ka seadme...
Failisüsteemid FAT Failipaigutustabel (FAT – File Allocation Table) on failisüsteemi ehitus, mille puhul operatsioonisüsteem paigutab failid klastritesse. Iga fail kasutab minimaalselt üht klastrit. Klastrid (loogilised üksused) koosnevad fikseeritud suurusega sektoritest (füüsilised üksused) ja on adresseeritud n-bitiste kannetega aadressiruumi (tabelisse), kus n on sõltuvalt FAT versioonist 12 (FAT12), 16 (FAT16) või 32 bitti (FAT32). Failipaigutustabel sisaldab iga kettal oleva faili algusklastri kannet, mis omakorda sisaldab viita järgmisele failiga seotud klastrile ja nii edasi, kuni faililõpu klastrini. FAT failisüsteem koosneb neljast erinevast sektsioonist: Reserveeritud sektorid. Esimene reserveeritud sektor (sektor 0) on alglaadur, milles sisaldub failisüsteemi info ja tavaliselt ka alglaade kood. Lisaks on seal väli, mis määrab reserveeritud sektorite arvu. FAT #1 ja #2. Identsed failipaigu...
1 Arvutite komponendid ja arhitektuur Selle teema materjale läbi töötades saad teadmised arvuti riistvarakomponentidest, arvutite arhitektuurist ja protsessori tööpõhimõtetest. 1.1 Arvuti riistvarakomponendid Õpieesmärgid Selle alateema materjale läbi töötades õpid: Määratlema arvutisüsteemi põhilised komponendid ja kirjeldada nende koostööd Tooma välja lihtsa arvutisüsteemi peamised perifeeriaseadmed ja nende parameetrid Eristama põhilisi mälutehnoloogiaid. 1.1.1 Arvutisüsteemi põhikomponendid Personaalarvuti (PC - Personal Computer edaspidi arvuti) on arvutusseade, mis koosneb erinevaid funktsioone täitvatest elektroonikaplokkidest, mis koos funktsioneerides teostavad mingit kasutaja poolt määratud ülesannet. Arvuti on ehituselt modulaarne ja see tähendab, et arvuti erinevaid funktsionaalseid plokke või mooduleid saab vastavalt soovitud kasutusotstarbele erinevalt kombineerida ning nii muuta arvuti funktsion...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õpetool Kert Mattus Itsp – 14 Windows Vista Referaat Juhendaja Irina Porohnja 2014 Väimela 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus lk 3 1 2.Windows Vista arendus lk 4 3.Turvalisus lk 5 4.Väljaanded lk 6 5.Visuaalsed stiilid lk 7 5.1 Windows Aero 5.2 Windows Vista Standard 5.3 Windows Vista Basic 5.4 Windows Standa...
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudel...
Rakvere Ametikool Andra Oja Tarkvara- ja andmebaaside haldus/AT08 Andmebaasisüsteemide võrdlus Referaat Rakvere 2010 Andmebaasisüsteemide võrdlus MS SQL Organisatsioonid peavad tänapäeval lahendama arvukaid andmetöötlusega seotud probleeme: otsuseid on vaja langetada kiiremini ja senisest rohkem andmejuhitavalt, tootearendustöötajate tööviljakust ja paindlikkust on vaja parandada, kuid hakkama peab saama väiksema IT-eelarvega, kohandades samas infrastruktuuri sel määral, et see rahuldaks aina kasvavaid nõudmisi. Microsoft SQL Serveri uue väljaande eesmärk on ettevõtteid nende probleemide lahendamisel abistada. Microsoft SQL Server 2005 on uue põlvkonna andmehaldus- ja analüüsilahendus, mis pakub ettevõtete andme- ja analüüsirakenduste kasutamisel senisest paremat turvalisust, skaleeritavust ning käideldavust, lihtsustades samas nende rakendus...
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õig...
RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad 1.Millised reaalajalised nõuded määravad RAS tarkvara koostamise eripära? RAS nõuded määravad tarkvara valmistamise eripärad (enamasti tekib sundparalleelsus): · Jõudlus tippkoormusel peab olema ennustatav · Töökiiruse juhtimine toimub ümbritsevast keskkonnast · Ohutus on sageli kriitilise tähtsusega · Andmemahud on väikesed või keskmised · Aktiivne liiasus (dubleerimine, jne) · Andmete terviklikkus nõutav lühiajaliselt · Autonoomne vigade avastamine 2.Selgitada sundparalleelsuse ja traditsioonilise paralleeltöötluse erinevusi. Sundparalleelsus on mitme samaaegse andmevoo töötlus ja interaktsioon, kus esinevad vahele segamised. Ühe töö katkestamine ja hiljem lõpetamine (Andmevood tükeldatakse kiiremaks töötluseks). See on paralleelsus, mis on peale sunnitud ümbritseva keskkonna poolt. Traditsiooniline paralleeltöötluses ei esine vahelesegamist ühe või mitme and...
Pilet nr 1: 1) IT organisatsioon ja rollid. Ülalhoiu funktsioon ja põhiülesanded Liigitatakse vertikaalseteks (toetavad valdkonnad) ja horisontaalseteks (funktsiooni tüübid). IT jaotub horisontaalseks tegevusalaks: · Arendus o Luua uut funktsionaalsust, “time-to-market” sihteesmärk · Ülalhoid o Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. Stabiilne, muutumatu keskkond sihteesmärgiks Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administr...
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi e...
1)Loendurid Loenduriteks - Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asü...
Arvutid I eksamipiletid ja vastused 1. PILET.............................................................................................................................................4 1. Trigerid.......................................................................................................................................4 2. Konveier protsessoris ja mälus...................................................................................................5 3. Suvapöördusmälud.....................................................................................................................5 2. PILET.............................................................................................................................................6 1. Loendurid....................................................................................................................................
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops)kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtusest. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. + 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . t R S Q t-1 0 0 Q ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne ...
Alustamine Windows XP-ga Tere tulemast Windows XP -- kõige töökindlama, võimalusterohkema ja põnevama Windowsi versiooni kasutajaks! See juhend sisaldab hõlpsastimõistetavaid juhiseid, kuidas kasutada arvutit, luua Internetiühendus, hallata faile ja kaustu, printida pilte ja dokumente, kuulata muusikat, kujundada piltide abil oma arvuti töölauda ning teha palju muud. See juhend võib sisaldada teie jaoks uusi termineid. Et saaksite tutvuda nende terminite tähendustega ning sellega, mil viisil need teie tegevusega seostuvad, on juhendile lisatud sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku p...
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEE...
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Ve...
1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ...
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti. Bait – arvutite...
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are: Electronic computers versus Mechanical computers...
Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik tehnilised detailid *vea...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
