CREATE TABLE mina ( eesnimi varchar(30) not null, perenimi varchar(100) not null, sugu varchar(5) not null, synnipaev date not null, algus datetime not null default current timestamp, viimati datetime default timestamp, CONSTRAINT pk_mina PRIMARY KEY (eesnimi) ); INSERT INTO mina (eesnimi, perenimi, sugu, synnipaev) VALUES ('Juku', 'Mets', 'Mees', '1980-02-04'); grant connect to Sandra identified by 'tere'; grant group to dba; grant membership in group dba to Sandra; grant all on mina to Sandra; SELECT * FROM mina; UPDATE mina SET eesnimi = 'Jri' WHERE eesnimi = 'Juku'; CREATE GLOBAL TEMPORARY TABLE paha (nimi VARCHAR(40) NOT NULL, CONSTRAINT pk_paha PRIMARY KEY (nimi)) ON COMMIT PRESERVE ROWS; INSERT INTO paha (nimi) VALUES ('Mari'); SELECT * FROM paha; create table isik( Id integer not null default autoincrement primary key, Eesnimi varchar (50) not null, Perenimi varchar(50) not null, Isikukood varchar(11), Klubi integer, U...
Sheet1 Kassa- ja pangakontode jääk 01.01. Puhaskahjum Materiaalse põhivara kulum Kahjum põhivara mahakandmisest Laekumine põhivara müügist Võeti pikaajalist laenu Aktsiakapitali sissemaks rahas Aktsiakapitali sissemaks põhivarana Oma tresooraktsiate soetamine Makstud firma omanikele dividende Oma tresooraktsiate müük Väljaantud pikaajaline laen Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid laos Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega Pika...
-- . , II, oe . , : , Ma , Cap , Ho , -- . , . . ope o XVIII . . ec . A ocy . ope a He. a 210 , 1050 , 111 , 1886 1945 . Pe , 17541762 P. 19 , . A cpo . I . , . . , , a . o a : ,, , ". , a 28 o, , . a . ppe , , , , , p a ae , apeopa a. 18o 19o . Ec . . B a o ye . , . , .
Brauserid Google Chrome 2008 Mitu protsessi Automaatsed uuendused Omnikast PDF-lugeja Mozilla Firefox 2004 Avatud lähtekood Laiendused RSS’i tugi Do Not Track Internet Explorer 1995 OSiga kaasas Hüpikakende blokeerija Apple Safari 2003 Privaatne veebilehitsemine Opera 1996 Vahekaardid Speed Dial Opera Mini Opera Link Allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Goo gle_Chrome http://en.wikipedia.org/wiki/Firefo x http://en.wikipedia.org/wiki/Inter net_Explorer http://en.wikipedia.org/wiki/Safa ri_(web_browser) http://en.wikipedia.org/wiki/Ope ra_(web_browser) http://www.google.com/googlebo Tänan tähelepanu eest!
Polüakrüülnitriil orlon Katre Kluust Koeru Keskkool Polüakrüülnitriil orlon toodetakse enamasti staapelkiuna lühendatuna nimetuseks PAN saadakse akrüülnitriilist üks enim kasutatavaid sünteetilisi kiude kasutatakse tavaliselt kopolümeerina (CH(CN)CH2)n Omadused tugev, hea kuuma, valgus ja kemikaalipüsivus rebimisele ja hõõrdumisele vähem vastupidav eriti vastupidav kiud UV kiirte, heitgaaside, kahjurite ja kõdunemise suhtes tiheda struktuuriga ja hüdrofoobsed Eriomadustega PAN kiud suure tugevusega kiud on Zefran 500 ja Dralon T suure niiskusimavusega kiud on Dunova käsitöös kasutatakse Acrilan 45, 57, 71 ja Bayer ATF 1011, Courtelle LC, Geslam 69 ja Orlon 21 mikrokiude PANst ei valmistata Kasutusvaldkonnad kasutatakse villa asendajana markiiside ja vaba aja rõivaste valmistamisel tehakse ka tennisevõrke ja autokatteid kaustatakse esemete valmistamisel, mis peavad taluma pikaaja...
Puhverlahused, nende roll tehnoloogias ja eluslooduses kulgevates keemilistes reaktsioonides Lingid: http://et.wikipedia.org/wiki/Puhverlahus http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/AK/HA_tiitrimine/sld003.htm http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/keemia/analyys.htm http://www.slideserve.com/malia/vee-struktuur-ja-f-sikokeemilised- omadused-puhverlahused http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3031/ptk05p2.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/PH Küsimused: 1) Mis on puhverlahus? Puhverlahused on teatud ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) või hüdroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures märgatavalt muutuks. 2) Mille käigus tekib puhverlahus? Nõrga happe või aluse segunemine 3) Millest enamasti koosneb puhverlahus? nõrgast happest, alusest ja tema soolast 4) Mis on puhvermahutuvus? Mingi puhverlahuse, mille ruumala on 1 liiter, pH muutumist mingi aine lisamisel (tavaliselt tugev...
Eksoplaneedid Triin Kask 10b Eksoplaneedid ● Ekstrasolaarne planeet ● Planeet, mis ei tiirle mitte ümber Päikese, vaid tema tiirlemise tsentriks on mõni teine täht ● Üle 3500 tuhande Tähtsus ● need on kohad, kust otsida maavälist elu ● Teadlasi paeluvad sellised eksoplaneedid, mis asuvad oma süsteemi tähe suhtes õigel, parajal kaugusel ehk elusoosivas või niinimetatud kuldkihara tsoonis. Esimene eksoplaneet ● Esimene Maale sarnanev eksoplaneet, mille avastus kinnitati, oli Kepler 186f, mille leidmine toodi avalikkuse ette aprillis 2014 ● Raadius oli sarnane Maa raadiusele ● https://www.youtube.com/watch?v=H3ApaabcgMc. Kepler 186f ● 500 valguaasta kaugusel ● tiirlemisperiood 129,9 päeva ● Atmosfääri omadused tundmatud (ei teata veel, kas seal on elu) Lähim eksoplaneet ● ...
Antiikajastu kõrgkultuur ä3000 a. e.Kr. Riik Usk Kirjandus Teadus Kunst/ Arhitekt. Muusika Egiptus *Päikesejumal *Kiri 3000 a.e.Kr. *Kalender *Templid *instrumendid Amon-Re *Hieroglüüfid e. *Aritmeetika *Püramiidid -harf(ä2850- *Võimujumal Horos pühakiri *Raidkirjad- *Geomeetria *väärismetallist 2160ae.Kr.) -otseflööt (vaaraod *Arstiteadus surimaskid eluajal võrdsed vaaraode tegudest (balsameeri- *Maalingud -topeltsalmei Horosega) *Papüürus- mine, ope- papüürostel, *muusikal kul- *Pärast surma vähe- ratsioonid, savi-ja metall- tuslik funkt- Osiris (teisp.j.) tähts...
Kubism A.U XI klass August Kitzbergi nimeline Gümnaasium 2020 Mis on kubism? ● 20. sajandi kunstivool ● Eelkäijateks Paul Cézanne ja El Greco ● Aafrika ja Ibeeria skulptuurid ● Geomeetrilised vormid The weeping woman. Pablo Picasso 1937 Marlina Vera Senecio. Paul Klee. 1922 Kubistilk autoportree. Salvador Dali. 1926 Blue lovers. Marc Chagall. 1914 Château Noir. Paul Cézanne. 1903-1904 Pablo Picasso Autoportree (1907) ● 25.10.1881-08.04.1973 ● Isa oli kunstiteadlane ● 23. aastaselt kolis Pariisi ● Kirev eraelu ● Austas kommunistliku ideoloogiat ● Saanud kaks korda NSVL rahupreemia: 1950. a Rahvusvahelise Stalini rahupreemia ja 1962. a Lenini rahupreemia Sinine periood (1901-1904) ● Süng...
Salvador Dalí Grete Küppar 11.b Elulugu Salvador Dalí 11. mai 1904 23. jaanuar 1989 Click to edit Master text styles Hispaania maalikunstnik, 20. Second level Third level sajandi üks tähtsaimaid sürrealiste Fourth level Avastas moodsa kunsti 1916. Fifth level aastal Esimene avalik näitus toimus 1919. aastal Figuerese teatris 1922. aastal asus õppima kaunite kunstide kooli nimega Academia de San Fernando 1926. aastal visati Akadeemiast välja, süüdistatuna rahutuste õhutamises Dalí kombineeris kunstistiile klassikalisest maalist modernse avangardismini Dalí: "Mina olengi sürrealism" Oma karjääri hilisemas faasis ei piirdunud D...
LG A.J K.R S.P Juhendaja : A.S 8a klass L 2010 OpenOffice töötab kõigi levinumate operatsioonisüsteemidega : Windows ( 95 , 98, NT , 2000 , XP ) , Solaris või Linux . OpenOffice meenutab Microsoft Office't . OpenOffice'it levitatakse tasuta . Open office valmimis päevaks loetakse 13.oktoober 2000 . Projekti ja tarkvara nimetatakse tavaliselt lihtsalt OpenOffice'iks . Projekti loojad olid sunnitud projekti ametlikuks nimeks võtma OpenOffice.org OpenOffice.orgi seni viimane versioon kannab numbrit 3.3 Beta . Lühendid : Ooo OO.o Arendaja : Oracle Corporation OpenOffice.org on vabatarkvaraline projekt, mille eesmärgiks on kogukonna ühistöö tulemusena luua juhtiv rahvusvaheline kontoritarkvarapakett . Tekstitöötlus - OOO Writer Esitluste loomine - OOO Impress Arvutustabelite ...
Veresooned ja vereringe Veresoonkonnahaigused xxxxxxxxxxx 9c xxxxxxxxxxx 2012 Süda Peamiste veresoonkonnahaiguste põhjustaja on inimene ise, Südame-veresoonkonna haigused on peamiseks surma põhjustajaks Eestis. Südame ehitus ja talitus Süda pumpab verd temast väljuvasse aorti ja kopsuarterisse, Ööpäevas pumbatava vere hulk on ligikaudu 9 000 liitrit. Südame-Veresoonkonna haiguste riskifaktorid Mõjutavad: - Kolesterool (vere kõrge kolesteroolisisaldus), - Vererõhk, - Diabeet, - Ülekaal, - Suitsetamine, - Alkoholi tarbimine, - Toitumine, - Vähene füüsiline koormus. Mittemõjutavad: - Sugu, - Vanus, - Pärilikkus. Sagedasemad haigused Isheemiatõbi, - Südame verevarustus väheneb või lakkab Kroon...
SundspiderKraken Browsermark Peacekeeper Google Chrome 1255.9 6763.3 2408 1256 Dolphin Browser 907.4 9610.6 836 938 Mozilla Firefox 878.3 5256.9 1852 1469 Naked Browser 1081.7 8058.6 2275 1321 Opera Browser 1122.4 5472.4 2431 1323 Puffin Browser 149.5 1633.1 2364 5349 UC Browser 726.8 6364.6 1654 1497 InfiKen Labs Flynx Browser 1175.5 8184 2351 1360 Ghostery Browser ...
e n t, a r tm K ap a l e 1 B H fo r s q m ) (4 5 s rvie of th p an ABC K prov innisva Ove com ides ra esta qual te re it y r to in lated eal vest 2015 ors s service . Pro ince s qual ity a fessiona inno nd c lism vatio o ns t , one n ma ant of th inve e lea kes us stor ding esta orien te co ted Esto mpa real n ia . nies in ...
* Keemilise reaktsiooni kiirus Marika Rodionova 10a * Jacobus Henricus van t Hoff selgitas seose temperatuuri kasvu ja reaktsiooni kiiruse vahel. * Järeldust, et reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega sõnastasid 1864. a. C. M. Guldberg ja P. Waage * Lev Pissarževski oli NSV Liidu ajal selgitanud lahusti iseloomu mõju keemilise reaktsiooni kiirusele. *Teadlased ja nende avastused * Keemilise reaktsiooni kiirust määratletakse aine kontsentratsiooni muutuse kaudu ajaühikus. * See näitab, kui palju lähteaineid reageerib ära või saadusaineid tekib ruumalaühiku kohta ajaühikus. * Võimalik on mõõta aega, mis kulub reaktsiooni toimumiseks. Selle aja pöördväärtust loetakse reaktsiooni suhteliseks kiiruseks. *Olemus * Massitoimeseaduse järgi on reaktsiooni kiirus...
Ääsmäe Põhikool RUMEENIA Anastasia Rogozinnikova 8.klass Juhendaja: Siret Saarniit 2013 1. RIIGI PAIKNEMINE Rumeenia paikneb Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul. 2. LIPP Rumeenia lipp: Nendel värvidel on pikk ajalugu, kuid viimati on niisugune lipp ametlikult kasutusele võetud 27. detsembril 1989. Eelmisel, kommunistliku riigi lipul (19471989) oli keskmisel, kollasel laiul tollane riigivapp. 1989. aasta revolutsiooni ajal võis näha palju lippe, millel kommunistlik vapp oli välja lõigatud. Nii otsustatigi vappi mitte enam lisada. Sarnane rahvuslipp oli kasutusel ka Rumeenia Kuningriigi ajal (18811947). 3. RIIGIKORD JA RAHA, KEEL JMS. Riigikord: Vabariik Raha: Rahaühik- leu (RON) Keel: Rumeenia, Ungari. Rumeenia keel on keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Rumeenia keele sõnavara sisaldab umbes 70% ladi...
Kädi Piholaan 10 klass Üldiseloomustus VII A rühma elemendid. Moodustavad periodilisustabeli 17. rühma. Sellesse rühma kuuluvad fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Koosnevad kaheaatomilistest molekulidest. Maksimaaalne oks.aste VII, kuid kõige tavalisem on I. Aatomraadiused vähenevad alt üles. Kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka. Iseloomulik elektronafiinsus ja kõrge elektronegatiivsus. Tugevad oksüdeerijad. Kõik halogeenid on inimesele mürgised. Soolatekitajad. Fluor Keemiline element järjenumbriga 9. Kõige aktiivsem halogeen. Reageerib tugevalt liht- ja liitainetega. Kõige elektronegatiivsem. Oksüdatsiooniaste -I. Inimorganismis esineb tihkemate kudede koostises. Leidub topaasis, sellaiidis ja villiaumiidis. Kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. Keemis- ja sulamistemperatuurid on madalad. Vaba fluoriga kokkupuutel süttivad vesi, asbest, tellis ja paljud metallid. Kloor Keemiline eleme...
Südame ja veresoonkonna haigused Mis elundkond on veresoonkond ja mis on selle ülesandeks? Veresoonkonna moodustavad süda, veresooned ning lümfisüsteem. Veresoonkonna ülesandeks on tagada pidev vere ja lümfi liikumine, mille vahendusel toimub kõikide elundite varustamine toitainete ja hapnkiuga ning mitmed kaitsereaksioonid Süda · Süda on koonusjas elund, mis paikneb kopsude vahekohal vahelihase vastas. 2/3 südamestpaikneb vasakul keha poolel, osadel inimestel võib see olla ka paremal poolel. · Süda pumpab ühe ööpäeva jooksul 7056 l verd ning inimese keskmise elua jooksul ligikaudu 180 miljonit l verd. Veresooned · Inimese veresooned jagunevad arteriteks, veenideks ja kapillarideks. · Arterid on tihke ehitusega elastsed ja paksud torukesed. Nende ülesandeks on kopsudest saabunud hapnikurikka vere juhtimine kõigisse kehaosadesse. · Veenide ülesandeks on kehas süsihappegaasiga küllastunud vere ja kopsudes hapnikuga...
Teadus ja kultuur 50-80ndad Kunstid ENVS-s Eesti kunst 50-80ndad Kommunistliku partei kontroll kunstielu üle pisut nõrgenes 1960.aastate keskel hakkasid kunstnikud kasutama omapärast käekirja Mõju avaldasid mõned näitused mida eesti kunstnikud pääsesid vaatama 1970.aastate alguseks oli eesti kunst tundmatuseni muutunud 1980.a sai väga populaarseks plakatikunst Maalikunstnikud Ilmar Malin ● Olev Subbi Elmar Kits ● Henn Roode Aleksander Vardi ● Valdur Ohakas Valve Janov ● Evald Okas Ülo Sooster ● Artur Rinne Günther Reindorff ● Heldur Viires Ilmar Malin (1924-1994) ● Oli eesti maalikunstnik, joonistaja, graafik ● Lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ● Ta viibis kuni 1948.a Siberis vangilaagris, kuna võitles Saksa sõjaväes http://elm.estinst.ee/site_media/covers/27_kaas.jpg “Laps emaga” (1957) http://www.e-kunst...
Urmas Niklus Kalakasvatus II Ajalugu Naha kasutamine ulatub inimkonna algusaegadesse. Eelajaloolised inimesed kasutasid loomanahku kaitsvate rõivaesemetena. Kuna toores nahk roiskub kiiresti, kuivades muutub aga kõvaks, tõmbub kokku ja murdub, on kasutatava naha saamiseks vaja teda töödelda. Aja möödudes õppis inimene kasutama paremaid tööriistu ja meetodeid naha vastupidavuse suurendamiseks. Esimesed nahkade parkijad olid egiptlased. Toornahkade jaotamine 1)Väiksed toornahad Veiste väikesed nahad Hobuse väikesed nahad Lambanahad Kitsenahad Jänesed ja väikesed närilised. 2) Suured toornahad Veisenahad Hobusenahad Sea toornahad Enne konserveerimist Enne konserveerimist tuleb nahad: Korrastada Leotada Sõnnik eemaldada Pesta Kõlutustada Sorteerida ja kaaluda Konserveerimisviisid On olemas neli konserveerimise viisi: - õhuga kuivatamine - märgsoolamine - kuivsoolamine - happega soolamine - kuivatamine ...
Vesinik Nimi Klass Kool Sisukord Elemendi avastamine Koht perioodilusustabelis Vesiniku üldiseloomustus Leidumine looduses Funktsioon inimorganismis Elemendi avastamine Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. Antoine Laurent de Lavoisier avastas vesiniku 1766 sõltumatult Cavendishist, kui ta tahtis katseliselt näidata, et keemiliste reaktsioonide käigus massi ei kao ega teki juurde. Ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda. Selgus, et kondendeerunud vee mass on pisut väiksem kui vee algne mass. See-eest tekki...
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Kultuur Riigi toetus Inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõju Kasvas välja moodne euroopalik kultuur Professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid Rahvakultuuri rikastumine ja kaasajastumine Tihe rahvamajade võrk, seltsid, ühingud, ringid, näitemängud, muusikapäevad Haridus Eestikeelne õppekava Uued õppekavad Moodsad koolimajad Kuueklassiline koolikohustus Eestikeelsed kooliõpikud Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikum Teadus Peamised teaduskeskused: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool Erilist tähelepanu pöörati eesti keele, kirjanduse, ajaloo ja geograafia edendamisele Eesti tuntuimad teadlased astronoom Ernst keemik Paul Kogerman Öpik 05.12.1891 – 27.07.1951 22.10.1893 – 10.09.1985 Eesti põlevkivikeemia rajaja Eesti astronoomia- Kirjasõna Üldkättesaadavad eest...
Alutaguse madalik Mari Ann Ainsar RVG 10.b 2011 Asukoht ja kirjeldus Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.(estonica) (cmsimple) Kaitsealad ja kliimaaolud Alutaguse madalikul asuvad Agusalu looduskaitseala, Kurtna maastikukaitseala, Puhatu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Tudusoo kaitseala ja Sirtsi looduskaitseala. Alutaguse kesk- ja põhjaosas on ülekaalus madalsood, lääne ja kagu pool siirdesoodest ümbritsetud rabad.(vkg) Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub...
Laboratoorse töö aruanne: Astmeline võll Õppeaines: Metallide lõiketöötlus Transpordi teaduskond Õpperühm: AT-12 Üliõpilased: Demos Pulk Carl Joosep Piirfeldt Juhendaja: Mihkel Laurits Tallinn 2011 Operatsiooni kaart: operatsiooni detailide arv tooriku materjali nimetus materjal kõvadus treimine Ope- paigaldus siir paigaldus ja rakised lõikeriist lõikekiirus ettenihe lõikesügavu spindli rats- e siirde sisu (V) (S) s (t) pööret ioon m/min mm/p mm arv...
Halogeenid Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenide oksüdatsiooniastmed on vahemikus –I kuni +VII. Ainult fluoril võivad olla oksüdatsiooniastmed –I ja 0. Looduses leidub halogeenidest kõige rohkem ühendina fluori ja kloori. Broomi- ja joodiühendid on palju vähem levinud ning radioaktiivset elementi astaati leidub üldse maakoores vaid mõnikümmend milligrammi. Arvatavasti on astaat Maal leiduvast 93 elemendist üldse kõige vähem levinud element. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu reaktsoonivõrrandites kirjutatakse neid : F2, Cl2,Br2, I2 Halogeene iseloomustavad järgmised omadused: Madalad kee...
Tartu Kivilinna Gümnaasium AMORFSED AINED, OMADUSED, KASUTAMINE Referaat Autor: Julianna A. Klass: 10. a Juhendaja: Piret P. Mai 2009 Tartu Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Nt PIGI- on amorfne aine, mis koosneb põhiliselt suure molekulkaaluga polütsüklilistest aromaatsetest (mitut benseenituuma sisaldavatest) süsivesinikest............................................. 3 .......................................................
Yulia Rezvantseva TU146 Kodunetöö. Mis on kvaliteet? Kvaliteet Ülemaailmselt on välja kujunenud arusaamine, et peamiseks teguriks, miks ettevõte on edukas, on tema toodete ja teenuste kvaliteet, mis taotleb kliendi vajaduste või nõuete rahuldamist. Kvaliteet on palju kasutatud sõna ja sellest tulenevalt on sõnal palju erinevaid tõlgendusi. Deming on öelnud, et ,,kvaliteet peab olema suunatud kliendi vajadustele, nii praegustele kui ka tulevatele". Feigenbaum on kirjutanud, et kvaliteet on kui terviklik kogum toote ja teenuse turunduse, tehnilise lahenduse, tootmise ning hooldamise karakteristikuid, mille abil kasutatav toode ja teenus vastavad kliendi ootustele. Gitlow määratleb kvaliteeti kui tarbijate või toote (teenuse) kasutajate taju, vahemikku, milles kliendid või kasutajad usuvad, et toode või teenus vastab nende vajadustele ja ootustele. Juran ja Godfrey on välja toonud kaks peamist kvaliteedi defi...
ÜLESANDE esitamine bütsantsi kunstist. Tekstid Bütsantsi kunsti ja arhitektuuri kohta leiad siit: 1. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/butsantsi_arhitektuur_enenuut.htm , 2. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm , 3.http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/bytsants/index.htm mosaiigi leidmiseks, 4. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Meister_von_San_Vitale_in_Ravenna_003.jpg mosaiigi leidmiseks. Tööta läbi veebimaterjal ja vasta küsimustele, saada töö meiliaadressile, nii nagu e-koolis kirjas! 1. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kaua see riik Kogu Ida-Rooma (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) riiki püsis? nimetati Bütsantsiks. Riik püsis kuni aastani 1453. Seega kokku kuni 1000 aastat. 2. Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise...
Imiku motoorne areng Lapse motoorne areng on esimesel eluaastal väga kiire. Iga lapse areng on erinev ja see sõltub lapse kaasasündinud omadustest, perekonnast ja keskkonnatingimustest. Lapse motoorika areng toimub järkjärgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole). Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid (imemis, otsimis, roomamis jne.). Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas, kaovad 34 kuu möödudes, et lapsel saaks tekkida oma tegevuse üle tahtlik kontroll. Reflekside kadudes asenduvad need tahtlike, mõistusega juhitavate liigutustega: et haarata mänguasja, roomata, pöörata end ümber, hoida ja keerata pead ning lõpuks kindlalt sammuda. Motoorika jaguneb jäme ja peenmotoorikaks Jämemotoorika oskuste all mõeldakse pea hoidmine, pööramine, roomamine, istumine, püsti tõusmine, kõnd...
Miina Härma Gümnaasium Reumatoidartriit Referaat Koostaja : Ave-Ly K. Juhendaja : õp. Saime Aule 2009. aasta Sisukord Sissejuhatus ja selgitus.............................................................................3 Ülevaade...................................................................................................4 Tekkepõhjused ja mehhanismid.............................................................5 Sümptomid ehk avaldumine......................................................................6 Diagnoosimine..........................................................................................7 Ravivõimalused...................
Tartu Ülikool Eripedagoogika LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS Arengupsühholoogia kodutöö Tartu 2011 Vaatluskoht: lapse kodu - korter Tartu linnas Last vaatlesid: Antud protokolli koostaja ja analüüsija Millal toimus: 30.09.2011 Lapse vanus: 10 kuud ja 20 päeva Lapse sugu: naine Situatsiooni kirjeldus: Toas viibisid laps, lapse ema, naissoost isik (,,tudeng 1" - last varem kohanud), naissoost isik (,,tudeng 2" - pole last varem kohanud), meessoost isik (,,tudeng 3" - pole last varem kohanud), puuris olev koduloom küülik. Tähtsaimad objektid: diivan, laud, tool, mänguasjade kast, koduloom jänese puur. Situatsioon: Ema on just tulnud lapsega jalutamast, kus laps oli jalutamise ajal vankris ning magas osa jalutamise ajast. Ema tõi lapse ise kor...
kool ÕPILANE nimi JÄTKUSUUTLIK ARENG Lühireferaat Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Peatükk.........................................................................................................4 1.1 Maailma jätkusuutlikuse programm........................................................4 2. Peatükk...........................................................................................................5 2.1 Tähtsamad rahvusvahelised lepingud....................................................5 3. Peatükk.........................................................................
Tamsalu Gümnaasium Kristjan Tooming 8a klass Süsinik Referaat Tamsalu 2010 SISUKORD Interneti allikad. Süsiniku Üldised omadused.lehekülg 1 09.11.10 1) http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9-2-2-1.htm Süsiniku füüsikalised omadused.lehekülg 2 09.11.10 2) http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9-2-3-1.htm Süsiniku keemilised omadused.lehekülg 3.09.11.10 3) http://protonizer.eu-youth.net/index.php? option=articles&task=viewarticle&artid=129&Itemid=3 kruusamäe.2010artikkel. 4) http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Kruusam %C3%A4gi/Keemilised_elemendid Süsiniku toime.09.11.10 5) http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/yksteist/kakskymmend1.html#sysinik Süsiniku kasutamine tööstuses ja majanduse...
NIIDUD Niit Elukooslus, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed ja mis enamasti on tekkinud ning säilivad tänu niitmisele või karjatamisele. Avatud maastik, kus ei ole enamasti puid ega põõsaid. Elutingimused niidul: palju valgust, tuulisem kui metsas, sademed mõjuvad karmimalt, loomadel vähem elupaiku, temperatuuri kõikumine, huumusrikas muld, sage niitmine ja tallamine, tugev kamar Tüüpilisi niite võib näha looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Virtsu lähedal Laelatul. Primaarsed ja sekundaarsed niidud PRIMAARSED Rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese osaluseta. Rannaniidud, lamminiidud, looniidud. SEKUNDAARSED Niidud, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Puisniidud, kultuurniidud. Rannaniit Lamminiit Looniit Puisniit Kultuurniidud Niidu taimestik > Enamasti valguslembelised taimed. > Peamiselt kõrrelised, lõikhei...
Lihvimine Tallinn 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Lihvimine 2.1 Puitpõranda lihvimine 2.2 Lihvmasinad ja abivahendid 2.3 Servade lihvimine 2.4 Nurkade lihvimine 2.5 Tasanduslihvimine 2.6 Peenlihvimine 2.7 Viimistluslihvimine 2.8 Põranda kaitsmine 3. Viimistlus 4.Tööohtus 5. Nipid Sissejuhatus Lihvimine on lõiketöötluse üks vormidest. Seda kasutatakse väga laialdaselt, kuid kõige levinumaks alaks on puutööstus. Antud töö eesmärgiks on selgitada lihvimise olemust, etappe ja tööohutust ja lisaks ka erinevaid nippe. Lihvimine Metallide mehaanile lõikamise meetodid on: avardamine, freesimine, hambalõikamine, hoonimine, hööveldamine, hõõritsemine, kammlõikamine, keermetamine, käiamine, plankimine, poleerimine, puurimine, saagimine, treimine, soveldamine, superfinis, viilimine ja lihvimine. Lihvimine on materjalide lõiketöötlemine abrasiivlõikeriistaga, mille lõikavateks elementideks on abrasiivmaterjalide terad. Teravate servade...
Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Walter Masing kvaliteediguru Eestist............................................................................................2 Töö...........................................................................................................................................3 Rahvusvaheline tegevus................................................................................................................3 Seos Eestiga..................................................................................................................................4 Walter Masingu kvaliteeditagamise süsteemi 12 teesi:.........................
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool KÄED, MILLE LIIGESID VAEVAB PODAGRA Referaat Mari Sarv 38E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO Kool 38E Tallinn 2009 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO Kool 38E Podagra Arthritis urica (ld.k) Gout (ingl.k) Ülevaade Podagra on ainevahetushaigus, mis tekib kusihappe soolade ladestumisest kudedes ja liigestes ja mis avaldub liigesepõletikuna, liigeselähedaste sõlmede ning neerukividena. See on maailmas üks varasemalt ki...
l kl o re Fo di t i on r al tra O Folk lo elem re can ents c the , it e ontain r s e ever ometim qually c ligious y e o o prac day life s mund ncerns r mythi n t . a it c narr ical an Folklore ne tra self wit io a d t freq d h conf tive pa he es uent itions o ...
. Jõhvikas - rahvakeeli kuremari, karbalad, pluukna ja rabamari. Harilik jõhvikas on kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Jõhvikas on samuti hapulembene taim nagu mustikas, pohl ja rododendron, kuid erinevalt eelmistest meeldib jõhvikale liigniiske kasvukoht. Looduslikult enamasti rabas kasvava jõhvika kultuuristamise alguseks peetakse aastat 1810 USA-s Massachussets'is. Eestis alustati kultuuristamisega 1967.aastal Nigula Looduskaitsealal Henn ja Juta Vilbaste käe all. Esimene istandik loodi Eestis 1969.aastal. Meil kultiveeritakse hariliku jõhvika (O. palustris) sorte, USA-s ja Lääne-Euroopas suureviljalist jõhvikat (O.macrocarpus). Viimane on meie harilikust jõhvikast suuremate viljadega ja pisut mahedama maitsega. Eesti jõhvika küps mari on tu...
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Laura Tšernova, Merlin Mällo, Merli Vesingi PSÜHHOTERAAPIA MÕJU PSÜÜHIKAHÄIRETE KÕRVALDAMISEL Psühholoogia ainetöö Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1.Psüühikahäired........................................................................................................ 4 1.Psühhootiliste häirete näide: skisofreenia...............................................................8 2.Nõustamine ja psühhoteraapia................................................................................ 9 3.Kuidas psühhoteraapia mõjub?.............................................................................. 11 4.Küsitluse tulemused......................................
Lapse vaatlus Lapse vanus: 1 aasta 9 kuud Lapse sugu: tüdruk – Liisa (nimi muudetud) Toimumise koht: lapse enda kodus Vaatluse aeg: 20.november, algus 18:05 – 18:52 Alustamise kellaaeg: 18:05 Situatsioon: Laps tuleb vanaisaga jalutuskäigult (käisid poes) 18.05 tuli laps vanaisaga jalutuskäigult. Nad käisid koos poes. Laps astub koridori ja märkab, et peale vanaema ja vanaisa seisan ka mina koridoris. Alguses oli ta veidi ehmunud, et temale tundmatu (mina) oli tema kodus. Ta vaatas ja uuris mind, ei julgenud eriti midagi öelda ega naeratada, laps lihtsalt uuris mind silmadega. Ma üritasin võimalikult palju naeratada, et ta harjuks minuga ära. Vanaisa hakkas last lahti riietama, sellel ajal lapsega koguaeg suheldes: „Liisa, mida me nüüd peame seljast ära võtma?“, laps vastab: „Ope (jope)“, kui jope on seljast võetud, küsib vanaisa: „Mida me nüüd võtame seljast ära?“, laps vastab: „aapa (saa...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Treeningu mõju lihastele Koostas: Marten Jürgenson Klass: 9.c Juhendaja: ----------- Tallinn 2015 1 Table of Contents Gustav Adolfi Gümnaasium........................................................................................................1 Referaat.......................................................................................................................................1 1. Lihas........................................................................................................................................4 1.1 Lihase olemus ja ehitus....................................................................................................4 1.2 Lihase tüübid............................................................................
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Treeningu mõju lihastele Koostas: Marten Jürgenson Klass: 9.c Juhendaja: ----------- Tallinn 2015 1 Table of Contents Gustav Adolfi Gümnaasium........................................................................................................1 Referaat.......................................................................................................................................1 1. Lihas........................................................................................................................................4 1.1 Lihase olemus ja ehitus....................................................................................................4 1.2 Lihase tüübid............................................................................
Suguhormoonide ala- ja ületalitluse etiopatogenees Seotud hormoond • Gonadoliberiin (GnRH) • Follikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) • Luteiniseeriv hormoon (LH) • Androgeenid (testosteroon, DHEA, DHT) • Östrogeenid (östradiool, östroon, östriool) • Progesteroon • Aktiviin (A, AB ja B) • Inhibiin (A ja B) • Anti-Mülleri hormoon • Prolaktiin Hüpotaalamus-hüpofüüs-gonaadid telg Naised Mehed Endocrine Physiology, 4e, 2013 Testosteroon ja östradiool läbi elu Ober, C., Loisel, D.A., Gilad, Y., 2008, Nat Rev Hormoonide tase meestel ja naistel Mehed (18-50 a) Naised (18-50 a) Referentsvä Ühik Referentsvä Ühik ärtus ärtus Testosteroon 11,4–27,9 nmol/L Testostero 0,278–1,73 nmol/L SHBG ...
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA Ärijuhtimine EXT-E Eesnimi Perekonnanimi TURUNDUSUURINGUTE LÄBIVIIMISE KÄIK JA TULEMUSTE KASUTAMINE Turunduse Alused Õppejõud: Zanna Aronstam Majanduse ja turunduse õppesuuna juht; lektor ;EABA au-doktor Tallinn 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TURUNDUSUURINGU LÄBIVIIMISE ETAPID 4 1.1. Probleemi defineerimine 4 1.2. Situatsioonianalüüs 4 1.3. Eriuurimus ...
Elukestva õppe võimalikkus Marit Sepma Kutseõpetaja/1 Asut use juhi vaatenurk. Elukestev õpe,- moodne tänapäevane väljend või pigem väljund, milleta pidevalt arenevas ühiskonnas on raske toime tulla. Keskkond uueneb, paljud teadmised aeguvad, (kuna terve hulk selliseid elukutseid, mis olid 10 aastat tagasi ei ole enam olemas) on tekkinud vajadus ümberõppeks. Seega elukestva õppe vajadus on oluline kõikidele inimestele, olenemata soost ja vanusest ja hõlmab pidevat enese täiendamist. Tööandja jaoks on samuti oluline, et tema töötajad käiksid ajaga kaasas ja oleksid professionaalsed. Järgnevalt toon põgusad lõiked...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond EP ESMAMULJE, KEHAKEEL JA POSITIIVNE IMAGO Referaat Juhendaja: assistent Kai Tomasberg Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Esmamulje.....................................................................................................................4 1.1. Mis on esmamulje ja kuidas see tekib....................................................................4 1.2. Kuidas luua head esmamuljet.................................................................................5 2. Kehakeel........................................................................................................................8 2.1. K...
Sisukord Sisukord..................................................................................................................................................1 Protestantlus ehk Protestantism..............................................................................................................2 Usundi olemus....................................................................................................................................2 Tekkelugu ..............................................................................................................................................3 Vaimuliku...............................................................................................................................................3 Martin Luther..................................................................................................................................... 3 Johann Calvin......................
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Lühireferaat Koostaja Elerin Kruusla 12 C Tartu 2011 Sissejuhatus Järjest enam kasutatakse viimaste aastate jooksul väljendit ,,Jätkusuutlik areng" kõikvõimalikes valdkondates. See on saanud kui moesõnaks, mida igal võimalusel mainitakse. Aga kui paljud tegelikult teavad ,,Jätkusuutliku arengu" täit tähendust? Selles referaadis püüaksingi siis lahti seletada, mis tähendus on jätkusuutlikul arengul, samas toon esile ka jätkusuutlikuse Maailmas ja Eestis. Jätkusuutlik areng ehk Säästev areng Püüan siis lahti seletada mis tähendus on jätkusuutlikul arengul. Jätkusuutlik areng, kui väljend sõnastati tõenäoliselt esmakordselt ÜRO peaassamblee poolt loodud ja Norra peaministri G. H. Brundtlandi juhitud Keskkonna- ja arengukomisjoni 1987. aastal i...
Arseen Referaat Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Käesolev referaat annab ülevaate keemilisest elemendist arseen, selle ajaloost, avastamisest, kasutusest meditsiinis, paiknemisest elusorganismides jne. Referaadi kirjutajal oli enne selle koostamist arseeni kui keemilise elemendi kohta tagasihoidlikud teadmised. 2 SISU ARSEEN KUI KEEMILINE ELEMENT, KASUTUSALAD Arseen on keemiline element, mille sümbol keemiliste elementide tabelis on As ja aatomnumber 33. Arseeni nimi tuleb pärsiakeelsest sõnast zarniqa ja süüriakeelsest sõnast zarnikh, mis tähendasid tõlkes arseenimaaki, see laenati kreeka keelde kujul arsenikon, mis tähendab mehelikkust ja tugevust. Arseenil on üks stabiilne isotoop (keemilise elemendi püsiv tüüp). Arseen on omaduselt poolmetall ja ta on puhtal kujul vahataoline kollase värvusega või hallikas metalse läikega. Arseen on looduses vähelevinud ja seda esineb koos palj...