Giuseppe Verdi Rigoletto – minu ooperielamus Nii head kui halba Vaatasin Giuseppe Verdi ooperi „Rigoletto“ etendust. Ma ei ole tihti näinud ooperietendusi, seepärast oli see mulle põnev kogemus. Kuid mis mulle selle juures meeldis, mis mitte? Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tänapäevalgi on tema ooperid populaarsed. Verdi kirjutas „Rigoletto“ vahetult peale oma kahe lapse ja naise surma. Tema emotsioonid on tajutavad ka selle ooperi muusikas ja tegevustikus, sest lavateose lõpus sureb peategelase Rigoletto tütar traagiliselt. Ma pole mitu aastat ooperietendusi näinud, seetõttu valmistas see suurt rõõmu, kui nägin, et palju vaeva oli nähtud riiete valikuga. Riided oli kaunistatud puhvide ja muude ilustustega. Samuti oli aru saada tegelaste seisustest ning ka kostüümid olid 19. sajandile väga tõepärased. ...
Giuseppe Verdi minu ooperielamus Rahvusooper Estonia tähistas G. Verdi 200. Sünniaastapäeva ,,Verdissimo" nimelise festivaliga. Selle raames tuli ettekandmisele ka ooper ,,Rigoletto". Meil õnnestus minna vaatama ,,Rigoletto" peaproovi tänu Itaalia Suursaatkonnale. Usun, et me kõik oleme selle võimaluse üle väga õnnelikud, sest saime sealt kõik omamoodi elamuse. Enim kirjutas Verdi romantilisi oopereid. Tema loodud muusika oli üsna keerulise ehitusega, see nõuab näitlejatelt tingimata suurt hääleulatust ning pingetaluvust, mistõttu nad peavad olema omal alal väga professionaalsed. ,,Rigoletto" on G. Verdi ooper kolmes vaatuses F. M. Piave libretole Victor Hugo näidendi ,,Kuningas lõbutseb" ainetel. Sel perioodil, kui ,,Rigoletto" loodi oli ooperipublik küllaltki konservatiivne. Nad olid väga kriitilised stseenide ja muusika ülesehituse suhtes. Verdi aga arvas, et ooperi vallas ei peaks kõik olema piiri...
Giuseppe Verdi ,,Rigoletto'' - minu ooperielamus Giuseppe Verdi ooperiteos ,,Rigoletto'' oli väga elamuslik ning sündmusterohke esitus. ,,Rigoletto ooperist'' on kirjutada nii mõndagi, kuid lavakujundu ja muusika jäid kohe eriti meelde. Peaproovi esitati Rahvusooper Estonias. Ooperi libreto on kirjutanud Fransesco Maria Piave ning see siis põhineb Victor Hugo näidendil ,,Leroi s'amuse''. Ooperi esiettekanne toimus Veneetsias 11.märtsil 1851. Tegevus toimus 16. sajandil Mantuas ning selle lähiümbruses. Lavastajaks on Taisto Noor ning muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, samuti oli dirigendiks Paul Mägi ning kunstnik Aime Unt. Ooperi koreograaf on Rufina Noor ja valguskujundajad Andres Sarv ja Martin Meelandi. Lavastuse põhijoontena jäid silma alguses etenduse muusika ning valgustus. Valgustuse kohta peaks mainima et, see jäi veidike nõrgaks ning polnud hästi näha. Kui istuda näiteks kuskil nurga taga üleval reas siis...
Giuseppe Verdi Rigoletto - minu ooperielamus Minu esimene peaaegu ooperikogemus Ühel ilusal päeval teatati meile, et läheme kogu klassiga pealinna ooperit vaatama. Enamus meist sellest väga vaimustuses polnud, kuid sellegipoolest veeti ennast kohustuslikus korras kohale. Ooperiks, mida meile näidati oli Rigoletto – Giuseppe Verdi poolt kirjutatud ooperiklassika ning meie saime näha antud tüki peaproovi. Millise mulje jättis ooperiklassika peaaegu etendus mulle, ooperivõhikule? Saali jõudes ootas meid tore vastuvõtt. Enne algust öeldi veel, et etendus katkestatakse vaid juhul, kui laval peaks toimuma täielik kaos. Tuli aga välja, et esimese poole tunni jooksul võisime kogeda vähemalt viite väiksemat ja suuremat katkestust, mis olid enamjaolt tingitud orkestri ja lauljate ebakõlast. Tänu sellele oli kogu esitusele väga raske keskenduda, sest just siis, kui oli tunne, et hakkad vai...
Ooperielamus Meie klass käis vaatamas ooperit “La traviata”. See oli minu elus teine ooper, mida olen näinud. Sel aastal käisin isaga vaatamas “Rehepappi”. Need on muidugi kaks väga erinevat ooperit, kuid sügavama mulje jättis “La traviata”. “La traviata on traagiline ooper, mille autoriks on G.Verdi. Ooper rääkis Violetta ja Alfredo traagilisest armastusloost. Alfredo perekond ei olnud nõus, et Alfredo abielluks endise lõbutüdrukuga. Isa küll andis lõpuks noortele loa abielluda, kuid siis oli juba hilja- Violetta oli surmavalt haigestunud. Ma polnud kunagi varem klassikalist ooperit näinud ja ma ei ole sellise muusikastiiliga kuidagi seotud. Siiski arvan, et oskasin ooperit nautida. Mulle meeldis olla viisakas õhkkonnas, see oli omamoodi huvitav proovida olla “suurte inimeste moodi”. Etendus kestis kaua, kuid mitte hetkekski polnud mul igav või selline tunne, et tahaks koju minna. Minu lemmiktegelaseks jäi Alfredo...
Fjodor Dostojevski "Valged ööd". Kokkuvõte. "Valgete ööde" peategelaseks on noormees, kes tunneb ennast Peterburis väga üksikuna.Tema kinnine iseloom ei luba tal ilmselt tutvuda ja sõbruneda kaasinimestega. Tänaval hulkudes kohtab ta tütarlast,kelle sõbralik olek meeldib arglikule noormehele ja nad jutustavad teineteisele oma elust. Noormees elab nagu unenägudes ja tema elust saame me vähe teada.Tütarlaps elab aga koos pimeda vanaemaga ja allub kuulekalt vanaema rangetele reeglitele. Kontrollimiseks kinnitab vanaema Nastenka isegi nööpnõelaga oma kleidisaba külge. Olukord muutub Nastenkale veidi lõbusamaks, kui vanaema majja tuleb uus üüriline. See noormees suudab vanaema koos Nastenkaga teatrisse viia "Sevilla habemeajajat" vaatama.Pimeda vanaema jaoks piirdub ooperielamus ainult muusika kuulamisega. Nastenka ja üürilise vahel puhkenud armastuslugu peab aastaks katkema,sest üüriline peab ära sõitma.Viimasel õhtul teeb Nastenka meeleh...
Giuseppe Verdi Rigoletto - minu ooperielamus 23.septembril käisime klassiga vaatamas ooperit Rigoletto. Kuigi oli tegu peaprooviga olin ootusärevuses oma esimese ooperielamuse pärast. Kahjuks pean ütlema, et pettumus peale etendust oli suur. Asju, mis mulle tõeliselt meeldis ning mida ma ei sooviks muuta, oli väga vähe. Üks neist oli orkester. Nad said oma tööga suurepäraselt hakkama ning muusika oli nauditav. Muidugi ei saa sinna juurde arvestada dirigenti, kes pidevalt karjus ja kommentaare tegi. See on arusaadav, et tegu on peaprooviga ning see ongi õige koht kus viimaseid kommentaare teha, kuid peale pausi muutus olukord eriti ärritavaks. Ooperi peatamisi oli väga palju, dirigent karjus iga minuti tagant nagu segane ning lavastaja jooksis mööda lava ringi ning näitas esinejatele, mida teha. See jättis mulje nagu oleks tegu esimese läbimänguga ning seetõttu oli ooperit väga raske nautida. Samuti ei meeldinu...
Liblikaid on maailmas umbes 150 000 liiki ja nii on lugu ka ooperitega. Käisin 12.veebruaril, kell 19.00 esmakordselt Estonia teatris ooperit vaatamas. Kõnealuseks ooperiks on Tõnu Kõrvitsa ooper kahes vaatuses “Liblikas”. „Liblikas“ on tellitud Estonia maja 100. aastapäeva tähistamiseks septembris 2013. Maailmaesietendus oli 13.septembril 2013. Enne ooperisse minekut olin väga elevil, kuna läksin esimest korda siiski pealinna kindla eesmärgiga vaatama nii tähtsat ooperit. Käisin just seda ooperit vaatamas seetõttu, kuna enne ooperit “Liblikas” olin ma näinud vaid ühte ooperit - Jevgeni Oneginit. Ooper “Jevgeni Onegin” oli väga hea, ning kuigi ma polnud sisuga tutvunud, oli eelnevat ooperit mugav vaadata. Kuna eelnev kogemus ooperivallas oli enam kui positiivne ning ooper “Liblikas” on siiski Estonia maja 100.aasta tähistamiseks mõeldud ooper, ning eesti keele õpetajal, olles raamatut lugenud, polnud mitte midagi negatiivset selle te...
Retsensioon ,,Wallenberg" Mina käisin Erkki-Sven Tüüri ooperit vaatamas eelmise aasta septembri lõpus. Peale selle vaatasin ma ooperit mälu värskendamiseks ETV teatriõhtul novembri lõpus. Televiisori vahendusel nägin ooperist nüansse, mis saalis märkamata jäid. ,,Wallenberg" on Tüüri esimene ooper, mis esietendus Dortmundi ooperis 2001. aastal. Erkki-Sven Tüür on üks tuntumaid eesti noorema põlve heliloojaid kogu maailmas. Tema teosed valmivad enamuses välisriikide tellimusel. Nii valmis ka ,,Wallenberg", mille tellis Dortmundi Ooper 2001. aastal. Erkki-Sven Tüüri teoseid esitavad kuulsad interpreedid välismaalt ja ka kodumaalt ooperi- ja kontserdisaalides üle kogu maailma. Teda on pärjatud nii Eestis kui ka välismaal arvukate auhindadega. Peale selle on ta Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia audoktor ja tegeleb rahvusvahelise muusika fest...
Wolfgang Amadeus Mozart (1756 – 1791) oli Viini klassikute koolkonda kuuluv helilooja. Ta oli geenius, kes juba varasest lapsepõlvest komponeeris. Ta on kirjutanud sümfooniaid, kontserte, laule, oopereid, sonaate, kantaate, reekviemi jm. Tegutses Salzburgis, Pariisis, Viinis, reisis ka Itaaliasse. Võistles omal ajal kuulsa pianisti Muzio Clementi´ga ning õppis itaalia meistrite ooperistiili. Saavutas esialgu kuulsuse oma geniaalse klaverimänguga, ent ka komponeerimisega. Sai maailmakuulsaks oma ooperi “Die Entführung aus dem Serail”/”Röövimine Serailist” (1782). Õppis komponeerimisstiili J. S. Bachi ja G. F. Händeli teostest, ent õppis isa käe all. Kohtus 1784 J. Haydniga ja nad said sõpradeks. Haydn pidas Mozartit avalikult suurimaks geeniuseks komponistide seas. 1786 kirjutas “Figaro pulma” L. da Ponte libretole, elades Viinis. Selle vastuvõtt esietendusel Praha teatris oli parem kui hilisem “Don Giovanni” kriitika (1787). Ta oli Jose...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
