Jäätmemajandus-ja käitlus REFERAAT Sisukord 1. Sisukord 2. sissejuhatus 3. Mis on jäätmed? 4. Jäätmekäitluse areng 5. Jäätmete liigitus 6. Jäätmed 7. Mis on olmejäätmed? 8. Ohtlikudjäätmed 9. Kokkuvõte 2.Sissejuhatus Saab teada mis on jäätmed? Jäätmekäitluse areng, kuidas liigitada jäätmeid ? Mis on olmejäätmed ja ohtlikudjäätmed ? 3. Mis on jäätmed ? Jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud ja koristamata. 4.Jäätmekäitluse areng 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna...
OLMEJÄÄTMED µ µµ 12 Mida nimetatakse jäätmeks? Inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel või pakendeid/pabereid saab kasutada näiteks wc-paberi tegemiseks. Mis on olmejäätmed? Olmejäätmed on termin, millega kirjeldatakse ringlusesse/taaskasutuseks võetavaid jäätmeid. Olmejäätmed jagunevad igapäevaselt: · pakendijäätmed - pandiga joogitaara ja segapakend · ohtlikud jäätmed · vanapaber ja papp · biolagunevad jäätmed Kuid on ka: · suurjäätmed (s.h. mööbel) · elektri- ja elektroonikajäätmeid (s.h. külmikud ja telerid) · immutamata puitu · vanametalli · kile Vanapaber ja papp: · Ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja · reklaammaterjalid · Töövihikud, paberi...
TARTU KARLOVA GÜMNAASIUM Kätlin Joost Triinu Toss OLMEJÄÄTMED Referaat Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmeist saab välja sorteerida taaskasutatavat materjali (klaasi, paberit, plasti, metalli jms, pakendeid, orgaanilisi või põletamiskõlblikke jäätmeid ning ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmete konteinerisse tohib panna alljärgnevaid jäätmeid: Aknaklaas (vä...
Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kutseõppe osakond Hok11 Ljubov Borissova JÄÄTMETE KÄITLUS Refereraat Õppejõud: Milvi Moks Tallinn 2014 1 SISUKORD 1. TERVISHOIUJÄÄTMETE KÄITLEMINE...................................................................3 2. TERMINID JA MÕISTED.............................................................................................3 3. OLMEJÄÄTMED...........................................................................................................4 4. TAASKASUTATAVAD JÄÄTMED...............................................................................4 5. HAIGLAJÄÄTMED.........................................................................................................5 6. MUUD OHTLIKUD JÄÄTMED...................................................................................6 7. RAVIMIJÄÄTMED..........
Eesti keskkonnaseisund Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, kä...
EUROÜLIKOOL Keskonnakaitse teaduskond Anna Golubtsova TEEMA: Taaskasutuse majanduslikud aspektid Referaat Õppejõud: Jana Kivimägi Tallinna Keskkonnaamet Tallinn 2009 Eessõna Me elame samal planeedil, meil kõigil on eluks vaja puhast õhku, vett, toitu, ruumi. Sõltuvana kohalikest loodustingimustest on vaja rohkemal või vähemal hulgal energiat, kommunikatsioonivahendeid ja paljusid muid ressursse enda arendamiseks ja soo jätkamiseks. Vaatamata sellele, kui teravmeelselt me oma tehnilisi vahedeid ka arendame, peab kõikide nende ressurssidega meid kindlustama meie koduplaneet. Kõikide inimkonna toimetamistega kaasneb alati ja paratamatult jääkpr...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Prügi ja jäätmed Pärnu 2011 Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Nende prügimägede kahjulik toime võib olla lühikeses perspektiivis üsna väike. Pika ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus.Jäätm...
SISUKORD 1. OLMEJÄÄTMED.........................................................................................................3 2. OHTLIKUD JÄÄTMED...............................................................................................3 3. PAKEND JA PAKENDIJÄÄTMED............................................................................3 4. HÜLJATU JÄÄTMED JA SAASTUNUD PINNAS...................................................4 5. PROBLEEMTOODETE JÄÄTMED............................................................................4 6. TERVISHOIUL TEKKIVAD JÄÄTMED...................................................................4 7. REOVEESETE..............................................................................................................4 8. FEKAALID...................................................................................................................4...
Tallinna Teeninduskool Referaat Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis 011K Leevika Vilja Juhendaja:Ülle Toots Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud biolagunevate jäätmete käitlemise tegevuskava aastani 2013, põhieesmärkidega: · Vähendada prügilatesse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulka kooskõlas Jäätmeseadusega · Taaskasutada maksimaalne kogus tekkivatest biolagunevatest jäätmetest kaubalise väärtusega toodangu saamiseks (energia, tooraine, orgaanilised väetised jm.). Töö sisuks on: · biolagunevate jäätmete käitlemise hetkeseisu analüüsimine riigis; · võimaluste leidmine säästliku jäätmekäitluse eesmärkide saavutamiseks biolagunevate jäätmete käitlemisel; · lahenduste pakkumine biolagunevate jäätmete käitlemiseks maakondade kaupa. Biolagunevate jäätmete käitl...
Sissejuhatus Referaadi eesmärk on avada jäätmete mõistet. Tuua välja, millised on erinevad jäätmete liigid ning põhilised jäätmekäitlustoimingud. Anda ülevaade Eestis jäätmetega seonduvad õiguslikest alusetest. Tänapäevast maailma on raske ettekujutada ilma prügita. See on vältimatu osa meie keskkonnast, kus me elame. Kõik meid ümbritsevad asjad muutuvad ühel hetkel kasutuks ja neist saavad jäätmed. Esmapilgul me võibolla ei mõtlegi kuivõrd oleme ümbritsetud jäätmetest. Jäätmeid tekib kõigis eluvaldkondades. Neid tekitavad üksikisikud oma elutegevuse käigus - igasuguse tarbimise käigus tekib mingi hulk jäätmed. Tööstuses tekivad jäätmed tootmisprotsesside kõrvalsaadustena. Puhta ja elamisväärse elukeskkonna nimel on tarvis jäätmeid käidelda. See tähendab jäätmed koguda, võimalusel ümber töödelda ja ladestada. Jäätmeid on väga erinevaid, mis tõttu on nad jaotatud liigiti erinevatesse kategooriatesse. Niisamuti tuleb erine...
10.klass Keskkonnaprobleemidega võitlemine linnades Peamised saastumise tegurid · Autod · Prügi · Vihmametsade langetamine · Maavarade liigne kulutamine · Vee saastamine · Tehased Liiklus - üks halvim õhusaastaja HEITGAASID · Õhk · Tervis · Saastatakse põldusid- põlluande · Veekogud PRÜGI Prügi maha viskamine Prügi põletamine Vananenud olmetehnika Aerosoolid VIHMAMATSADE LANGETAMINE Hävitatakse vihmametsi Rajatakse uusi teid ja asulaid Erosiooni Loomad Kliima soojenemine Maavarade liigne kulutamine Põlevkivi Nafta Vääriskivid Olmeveed reostavad veekogusid · Põhjavesi · Vedelad jääkained · Olmeveed · Olmejäätmed · Kahjulikud ained · Veeloomad TEHASED Õhk Vesi Müra Võitlemine saastumise vastu ·Autovabad päevad ·Ühistranspordi tasuta päevad ·Linnades on parkimine raskem, tasulised parklad ·Paaris ja paarita...
Jäätmed ja looduskeskkond Sisukord Mis on jäätmed? Jäätmete taaskasutus Prügisorteerimine Säästev eluviis Mis on prügila? Tulevik prügiveos Kasutatud kirjandus Mis on jäätmed ? Jäätmed Ohtlikud jäätmed Olmejäätmed Taaskasutatavad jäätmed Biolagunevad jäätmed Jäätmete taaskasutus Milleks taaskasutatakse ? Energia säästmine Väheneb kahjulik mõju keskkonnale Prügisorteerimine Korraldus Ümbertöötlus Ohtlike jäätmete hoiustamine Sorteerimine tekkekohas Säästev eluviis Kuidas säästa: Toidu varumine & valmistamine Kokkuhoidmine kütmisel Riiete ja jalanõude rohkus Vee korduskasutus tööstuses Mis on prügila? Prügila on... jäätmekäitluskoht, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks aasta või pikema aja jooksul Tulevik prügiveos Mida näeb ette tulevik: Märgistuste ühtlustamine Jäätmete tekkimise skeem: Tekkekoht > sortim...
Jäätmeseadus Eesti Maaülikool Seaduse ülesanne Jäätmeseaduse ülesandeks on jäätmete tekke ja neist tuleneva tervise-ja keskkonnaohu vältimine ning jäätmehoolduse korraldus jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamine, samuti vastutus kehtestatud nõuete rikkumise eest. Jäätmed Jäätmed on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi,mille valdaja on ära visanud kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed jaotuvad: Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi) Olmejäätmed (kodumajapidamis jäätmed) Ohtlikud jäätmed (patareid) Biolagunevad jäätmed (paber,papp) Ülesanne Tallinnas Mäealuse tänaval tegutsev aktsiaselts ei teatanud Keskkonnainspektsioonile (2003. a-l) oma territooriumil tekkinud reostusest, ohtlikud jäätmed olid segatud olmejäätmetega ning bensiinitanklal puudus nõutav bensiiniaurude tagastussüsteem. Keskkonnainspektorid tuvastasid, et ...
ÕMBLUSTÖÖSTUSE JÄÄTMED ja NENDE KÄITLEMINE. Koostas: JÄÄTMED . Peamised jäätmed, mis õmblustööstuses tekivad on erinevat sorti riide jupid, ribad jms. Samuti ka keemia, mida riiete töötlemiseks kasutatakse. Jäätmeteks saab tegelikult lugeda ka prügi, mille põhjustajaks on töötajad ise ; toidujäätmed, taara (kõiksugused pudelid), plastik karbi jms. Nagu igas teises tööstuses leidub ka õmblustööstuses ohtlike jäätmeid. (nt. igasugune tuleohtlik keemia vms). Ohtlike ja ka muude jäätmete kokku sattumise vältimiseks tulebki jäätmeid sorteerida. JÄÄTMETE KÄITLEMINE. · 1. Jäätmete käitlemine on kk. sõbralik tegu. Selle tulemusena saab materjale taas kasutada ja seeläbi säästetakse loodus ressursse. · 2.Inimeste kk. teadlikus ja vastav käitumine parandab otseselt elukk. : metsa alused on puhtad ja tervist ei kahjusta ohtlikud jäätmed. · ...
Jäätmed : · On mistahes vallasasjad, mille valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikud jäätmed: · On jöötmed, mis vöhemalt ühe jäätmeseaduse 25 lõikes 1 loetud ohtliku omaduse tottu voivad põhjustada kahju tervisele ka keskkonnale. Tavajäätmed: · On koik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Olmejäätmed: · On kodumajapidamises tekkivad jäätmed ning jäätmed, mis tekivad kaubanduses, teeninduses või mujal, ja on oma omaduselt samalaatsed. Olmejöötmetes vüib sisaldudaa nii tava kui ka ohtlike jäätmeid. Biolagunevad jäätmed: · On aeroobselt või anaaeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Püsijäätmed: · On tavajäätmed , milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi.Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil. Jäätmete liigid. Segajäätmed:...
Jäätmekäitlus Valdis Jõgi VA15 Viljandi Kutseõppekeskus Vana-Võidu 2015 Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on vastavalt Jäätmeseadus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Mis ei tohi kaasneda jäätmekäitlusega ja mis on selle aluseks. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale. Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted - säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmed jagunevad järgmiselt (Jäätmeseaduse § 3-7 järgi) Tavajäätmed onkõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta...
Kaspia meri Tekkimine Ookeanilist päritolu Umbes 10 miljonit aastat tagasi Sarmaatia meri jagunes kaheks osaks Must meri Kaspia meri Tema põhjas on ookeaniline maakoor Üldinfo Pindala Jaguneb kolmeks 374 000 km² Põhja-Kaspia Keskmine sügavus Kesk-Kaspia 209 m Lõuna-Kaspia Suurim sügavus Asub tektoonilises nõos 27 m 1025 m allpool merepinda Keskmine soolsus Veetase 11 27 m ookeanitasemest Väljavooluta allapoole Geograafiline asukoht Euraasia Piir Euroopa ja Aasia vahel Piirneb loodest Euroopaga Rannikul paiknevad riigid Aserbaidzaan Iraan Kasahstan Venemaa Türkmenistan Põhja-Kaspia Asub parasvöötmes Keskmine sügavus 4 meetrit Temperatuur talvel -8°C....
Jäätmed õmblustööstused ja nende käitlemise võimalused. Jäätmete liigitus: · Tavajäätmed-mis ei kuulu · Biolagundavadjäätmed- ohtlike jäätmete hulka. looduses lagunevad · Püsijäätmed-tavajäätmed, jäätmed. milles ei toimu füüsikalisi, · Näiteks:toidujäätmed,pab keemilisi ega bioloogilise er ja papp. muudatusi. · Nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasootsalt nendega kokku puutuvaid aineid, seega ei põhjusta keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Jäätmekäitluse hierarhia põhimõtted langevas järjestuses: · 1)Taaskasutamine · 2)Jäätmete tekke ära hoidmine, vähendamine ja korduv kasutamine. · 3)Taaskasutamine · 4)Uuesti ringlusesse võttes. · 5)Komposteerimine. · 6)Põletamine, soojusenergia taaskasutusega. · 7)Lõplik kõrvaldamine, ehk prügilasse viimine. Jäätmed. · -Ohtlikudjäätmed-jäätmed misvähemalt ühe jäätme seaduses nimetat...
KODUS TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE UTILISEERIMINE SISUKORD · Sissejuhatus......................................................lk 3 · Kodus tekkivad jäätmed...................................lk4 · Jäätmete utiliseerimine.....................................lk5 SISSEJUHATUS · Kodumajapidamises igapäevaselt tekkivatest jäätmetest suur hulk on pakendijäätmed, vanapaber ja biolagunevad jäätmed. Kui neid jäätmeliike eraldi koguda, tekib umbes 70% vähem segaolmejäätmeid kui varem. KODUS TEKKIVAD JÄÄTMED · Ohtlikud jäätmed (jääkõlid, õlifiltrid, värvi-, liimi-, laki- ja lahtustijäätmed, elavhõbedalambid, vanad ravimid, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, patareid ja akud jms). · Elektroonikajäätmed (olmelektroonika ja kodutehnika, nt külmik, pesumasin, mikser, triikraud, föön, raadio jne)...
Alternatiivenergeetika- energi tootmis viis, mis kasutab teissuguseid loodusvarasid (tuul, vesi). Dedergendid- sünteetilised puhastus ja pesemis vahendid. Eesti keskkonnastrateegia- 1997.a vastu võetud riiklik dokument, mis määrab eesti keskkonna poliitika põhi eesmärgid. Eesti keskkonna tegevuskava- esitatud tegevuste loetelu, keskkonnastrateegia alusel. Energia allikad- loodusvarad energia tootmiseks. Fossiilkütus- ained, mille põlemisel eraldub palju soojust, organismide jäänused (põlevkivi, nafta, kivisüsi). Happevihmad- vihm või lumi, mille happetase on kõrge. Happestumine- mulla või vee muutumine happeliseks, happevihmade tõttu. Kasvuhoone efekt- niiskuse ja temp. suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikese kiirgust aga ei lase läbi soojuskiirgust ega veeauru. Kliima muutused- paikonna tavapärastes ilmastikuoludes muutumine. Kriteerium- eeskiri, hindamis alus. Loodusvarad- looduses leiduvad varad mida inimene kasutab...
Jäätmed kui ülemaailmne keskkonnaprobleeem 2016 Jäätmed Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid Jäätmete liigid Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp Biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed: aia- ja haljastujäätmed; kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed; toiduainetööstuses tekkinud jäätmed Jäätmete liigid Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid Olmejäätmed on koduses majapidamises nin...
Olmejäätmed meie majapidamises. Elan oma perega kortermajas ja meie ühistu otsustas,et meie majas prügisorteerimist ei toimu.Seega leiavad igasugused jäätmed tee ühte konteineri.Näiteks riknenud või vana toit mida enam ei soovi süüa.Ka pakendijäätmed nt: jogurtitopsid,majoneesi-ja ketsupipudelid jm. plastikpakendid,ka klaaspakendid nagu pandimärgita klaaspurgid-ja pudelid,veel metallpakendid ,milleks on konservikarbid,purkide-ja pudelite metallkaaned ja korgid,tetrapakendid mis on tekkinud piima,jogurti ja mahla tarbimisel,kilepakendid samuti nt: piima,jogurti ja hapukoore pakendid.Veel viskame prügikasti ka närtsinud lilled ja oksad.Kui meil oli veel kass,siis ka kassiliiv sai samasse pandud.On ka sattunud ohtlike jäätmeid nt:vanad ravimid,vanad patareid,katkised elektripirnid,deodorandi pudelid ja tühjaks saanud kodukeemia pudelid.Nüüd kui olen saanud rohkem teavet,viin vanad ravimid apteeki ja patareid kogumiskastidesse mis ostukes...
Jäätmed Carmen Koppel Ääsmäe 2005 Referaadi sisu · Mis on jäätmed? · Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid · Tänapäeval tekitab inimene palju jäätmeid · Prügisorteerimine on vajalik · Prügiveo homne päev · Inimkonna tulevikku aitab kindlustada säästev eluviis Mis on Jäätmed · Jäätmed on mistahes vallasasjad mis on minema vistud ehk kasutuselt kõrvaldatud. · Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis on inimesele ja loodusele kahjulikud. · Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed · Taaskasutatavad jäätmed on sellised jäätmed, mida saab uuesti kasutada kas toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks. Jäätmete taaskasutamine 1. Jäätmeid taaskasutatakse selleks, et säästa looduslikku toorainet ja pikendada samal ajal prügila kasutusaega. Näiteks kui kogutakse 70 kg vanapaberit, siis säästetakse sellega üks puu. 2. Jää...
Keskkonnakaitse iseseisev töö ,,Minu keskkonnakaitsealased harjumused" Maastikukaitse ja hooldus I OSTMINE 1.Toit: Leib, merevaik, juust, sink, kurk, pitsa, makaronid, kraanivesi, gaseeritud vesi Isiklikud hügieenivahendid: Sampoon, palsam, dussigeel, kehakreem, kehasprei, deodorant, lõhnaõli, hambapasta Kodukeemia: Nõudepesuvahend 2. Otstarbekas oleks olnud loobuda poest ostetud veest, sest minu Tallinna kodu vesi maitseb väga hästi. 3. Minul väljas uuringupäeval kasutusest ainult 1 pakend veepudel, mille panin kodus taarakotti, mis igal nädalal taarapunkti viiakse. VESI 1. Minu vanemate kodus, (Tallinnas) Nõmmel, tuleb joogivesi põhjaveest. Minu Tallinna kodu puurkaevuvesi on pärit ülemisest ordoviitsium-kambriumi ja alumisest kambrium-vendi veekihist. Vee hind 1 m3 kohta on 2,08 (koos km-ga). 2. Minu Tallinna kodus suunatakse reoveed Ülemiste veepuhastusjaama, kus need...
Milleks meile prügi? Prügi on praegu igalpool maailmas väga aktuaalne teema. Arutletakse selle üle, mida sellega teha, kuidas prügi vähendada ja palju muudki. Meile kõigile räägitakse selle sorteerimisest ning sellest kuidas me ei tohiks loodust reostada, kuid ikka näeme me iga päev maas vedelemas mõnda pakendit või pudelit. Milleks meile prügi vaja on? Õige vastus on, et ei olegi. Me ei vaja seda ning oleks suurepärane, kui me saaks prügi olemasolu muuta minimaalseks. Kui me kõik kasutaks taaskasutatavaid asju ning ei viskaks asja maha, vaid sorteeriks neid, et need satuks õigetesse kätesse ning nendest oleks võimalik midagi uut meisterdada. Ainuke kasulik prügi on orgaanilised olmejäätmed, mida saame edukalt kasutada kompostimisel. Minu kodus on olemas kompostihunnik ning minu arvates on väga huvitav vaadata, kuidas aja möödudes muutub see viljakaks mullaks. Kui arvestada, et vanad r...
Madis Arula Jõgeva Gümnaasium 12.A Jäätmete väärtustamine ja taaskasutamise ohud. Jäätmed kuuluvad paratamatult meie igapäevaellu ning seetõttu peaks otsima kõikvõimalikke lahendusi, et mitte hävitada meid ümbritsevat loodust ning mitte matta endid prügi alla. Jäätmete tekke poolest ühe elaniku kohta on Eesti ühel esimestest kohtadest maailmas, seda aga eelkõige meie põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemiatööstuse tõttu. Jäätmeid tuleks väärtustada ja võimalikult ratsionaalselt kasutada. Üldtunnustatud põhimõtete kohaselt on eesmärgiks jäätmetekke vältimine, tekkivate jäätmete taaskasutamine, samuti nende korduskasutamine ja materjalina ringlussevõtt või taaskasutamine energia saamiseks. Kõrvaldamine, sealhulgas ladestamine keskkonnakaitse nõudeid arvestades, on viimane lubatav käitlusviis, siiski ladestatakse suur osa olmejäätmetest Eestis endiselt sortimata kujul ja keskkonnanõuetele mittevastavatesse prügilatess...
Signe Pajunurm Rühm 031MT Nõuetekohaselt ja otstarbekalt korraldatud laomajanduse eesmärgiks on toorainete ratsionaalne kasutamine ning nende kvaliteedi säilitamine kuni tarbijale üleandmiseni. Märksõnadeks otstarbeka laomajanduse korraldamisel suurköögis on säästlikkus ja optimaalne varumine. Varumisprotsessi Vastuvõttu lattu Ladustamise tingimusi Ülevaadet laos olevast toorainest Toorainevarude planeerimisel ettevõttele arvestatakse: Kaubakäivet Menüüd Kaugust hulgiladudest Kohaleveoja säiltustingimusi Toiduainete realiseerimisaega Käibevahendeid Samuti on otstarbekas arvestada ka: Hinnasoodustusi Konkreetse tooraine defitsiiti tarnijate juures Kiiresti riknevaid toiduaineid tuleb varuda 12 päevaks või vastavalt nende realiseerimisajal Kuivaineid ja konserve võib varuda pikemaks ajaks Tarnijat (müüvat ettevõtet) valitakse tema kau...
Keskkonnakaitseprobleemid Globaalsed keskkonnaprobleemid Ökoloogiline kriis inimkonna ja looduse konflikt, mis tuleneb biosfääri materiaalsete ja energeetiliste ressursside piiratusest. Ressursse raisates ja keskkonda saastades jõuab inimkond olukorrani, mis ei võimalda tal enam normaalselt eksisteerida. Energiaprobleemid. Probleemiks on üha suurenev elektrienergia ja soojusenergia tarbimine. Põhilised energiaallikad on fossiilsed kütused: maagaas, kivisüsi ja põlevkivi. Need kuuluvad taastumatute loodusvarade hulka. Mida rohkem inimene tarbib, seda rohkem on vaja toota ja seda rohkem kulub energiat. Seega järjest rohkem vajatakse energiat, kuid taastumatud varud on piiratud ja energia tootmine saastab keskkonda. Elektrienergia tootmisel kasutatakse peamiselt põlevkivi. Põlevkivi on kohalik kütus, kuid põlevkivivarud võivad üsna ruttu ammenduda. Põlevkivi on suhteliselt madalakvaliteediline...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Probleem- Prügi ja jäätmed REFERAAT Pärnu 2014 Sisukord 1) Sisukord 2) sissejuhatus 3) Jäätmekäitlus 4) Jäätmed jagunevad järgmiselr 5) Jäätmekoguste ja kvaliteedi kontroll 6) Mis on jäätmed? 7) Jäätmekäitluse areng 8) Kokkuvõte 2. Sissejuhatus Jäätmed ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmeseaduse kohaselt jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid kasutada kompostimisel teatud juhtudel soojuselektrijaama kütusena. 3. Jäätmekäitlus 1) Jäätmeseaduse järgi peab jäätmeid esmajärguliselt kasutama materjalina ja teisejärguliselt energiana. 2)...
Eesti ja loodus Kindlasti oled sa jalutanud mööda Eesti metsi näinud pilvedeni ulatuvaid puid, õitsevaid lilli ja kuulanud linnulaulu. Võib olla näinud aeg-ajalt ka mõnda metslooma? Kahjuks ei ole see aga kõik, mis meie metsades pesitseb. Kui tihti oled sa näinud metsas kommipabereid ja pudeleid? Kui tihti aga hoopis midagi suuremat tee servas vedelevad vanad rehvid ning kuuse taha on peidetud vana külmkapp. See võib kõlada naljana, kuid kahjuks see ei ole nii. Prügi ja selle vale hoiustamine on järjest kasvav probleem kogu maailmas. Jah, ka Eestis. Mida me siis saaksime teha? Üheks efektiivseimaks looduse säästmise viisiks on taaskasutus. Nii inimesed kui ka ettevõtted annavad oma panuse. Tekkinud on tootjavastutus ja taaskasutusorganisatsioonid. Näiteks on loodud kogumisvõrgustikud elektroonikajäätmete ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond MINU KESKKONNA ALASED HARJUMUSED Keskkonnakaitse iseseisev töö Juhendaja Eva Tuvi Tartu 2011 Keskkonnakaitse iseseisev töö ,,Minu keskkonnakaitsealased harjumused" Sissejuhatus Valisin vaatluse päeva selliselt kus mul polnud peres mitte kedagi kodus 24h ja sain arvestused teha ainult iseenda kohta. Päevaks siis 20 september 2011 ja kohaks eramaja ... Ostmine 1. Milliseid kaupu ja teenuseid (rühmitage! nt toit, kodukeemia, isiklikud hügieenivahendid, transport, meelelahutus, jne) Te uuringupäeval tarbisite? Toit: Lõunasöök (kooli kohvik), õhtusöök (külmkapist leitud purgi supp), banaan, kohuke, kaks erinevat karastusjooki. Isiklikud hügieenivahendid: hambapasta, dushigeel. Transport:). Meelelahutus: internet, raamatu lugemine lugerist, Äripäev. 2. Kas mõnest oln...
ÄÄTMESEADUS id: Jana Raudsepp, Keidi Kolts, Birgit Vana, Helen Meier SEADUSE REGULEERIMISALA Käesolevseadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest KARISTUSED Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 3200 eurot Jäätmete käitlemise nõuete rikkumine - rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot Jäätmete käitlemine registreerimistõendita - rahatrahv kuni 100 trahviühikut, juriidilise isik puhul kuni 3200 eurot Ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita või litsentsi nõudeid rikkudes - rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilise isik puhul kuni 32 ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T21ME BIOJÄÄTMETE KÄITLEMINE EESTIS Iseseisev töö Tallinn 2010 1. SISSEJUHATUS Linnastumisega suurenes rahvastiku arv, mis tõi kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Järjest enam kasvab tootmine ja tarbimine ning selle paratamatuks kaasnähuks on jäätmete teke. Jäätmed tekivad toodete ja teenuste elukaare kogu ulatuses, alustades toorainete hankimisest ning lõpetades toote kasutamise lõppemisega. Kuna jäätmeid on väga palju tuleb need kindlasti liigitada, jäätmete erinevate omaduste põhjal valitakse neile sobivaim käitlusviis kordus- või taaskasutamine materjalina, biokäitlus või põletamine ning viimase võimalusena keskkonnaohutu ladestamine. Jäätmeseadus on jäätmed jaganud kategooriatesse, mis omakorda moodustavad tavakodanikele teadaolevad jäätmegrupid ning nende alagrupid, mille järgi inimesed orienteeruvad oma jäätmeid sorteerides. 1. Ta...
Mikroorganismide paljunemist mõjutavad tegurid · Tööruumide üldine puhtus/hügieen · Tööolmeruumide hügieen · Puhastamise sagedus · Puhastusvahendi keemiline aktiivsus · Lemmikloomad/koduloomad · Temperatuur · Niiskus · Hallitus · Valed jäätmekäitluse põhimõtted Tööhügieen Bioloogilise ohuteguri puhul: 1) Tuleb keelata söömine ja joomine bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnas; 2) Anda töötajatele asjakohane tööriietus, kaitseriietus; 3) Anda töötajate kasutusse dussidega varustatud pesemisruumid, antiseptilised nahapuhastusvahendid; 4) Tagada, et kõiki kasutatud isikukaitsevahendeid pärast tööpäeva lõppu puhastatakse ja kontrollitakse, pannakse hoiule kindlaksmääratud kohta ning defektsed vahendid parandatakse või asendatakse enne järgmist kasutamist; 5) Määrata inim- või loomse päritoluga materjalide või preparaatide käitlemise kord. Kui tööprot...
JÄÄTMEKÄITLUS · Igaühe arusaam asjast (mida teised räägivad, mida kajastab meedia) · Üldised kogemused ja parim praktika · Rahvusvahelised lepped · EU direktiivid Eesti seadused ja arengukavad, ministeeriumid KOV, kohalikud eeskirjad · Jäätmefirmad (kogujad, käitlejad) · ETTEVÕTTED- jäätmetekitajad · ERAISIKUD- jäätmetekitajad Eesmärk: säästa loodus säästa loodusressursse kaitsta tervist Jäätekäitlus on majandusharu (eesmärk: saada kasumit, vältida raiskamist) Kõik asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem kasutuks (jäätmeteks). Tavaliselt mõtleme prügist halvasti, sest see on inetu ja igal pool. · Elanike arvu suurenemise tõttu materjalide ja energia tarbimine kasvab (eelmise aasta seisuga juba 7 mld elanikku) · Loodusvarasid üha raskem kätte saada. TÄNAPÄEVA JÄÄTMEKÄITLUS MEENUTAB MITTE KESKKONNA KAITSMIST VAID ELLUJÄÄMISKURSUST. Jäätmeseadus (I(1992)...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Keemiast keskkond Referaat Peeter Leesi 2015 Sissejuhatus Üha enam ja enam toodetakse enamasti inimeste heaoluks erinevaid materjale ja tooteid, ühesõnaga keemiat on argielus väga palju. Inimene ei oska kasutada tooteid ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakswe juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadusftest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator – näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks. Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel Mürgisus ...
1. Rahvaarvu muutumine Eestis, iive (Eesti rahvastiku peamised probleemid, nende põhjused & tagajärjed) Rahvaarvu kohanemise põhjus aastast 1990: 1. venelaste väljaränne; 2. piirid olid avatud; 3. suremus & sünnid; 4. eestlased läksid läände. Miks on sündimus madal? 5. eelistuste muutumine - enne kool, karjäär & naiste hõivatus ühiskondlikus elus; 6. majandislik ebakindlus - töötus, madal palk, väiksed toetused; 7. noorte väljaränne; 8. vananev rahvatsik; 9. terviseprobleemid & sobiva partneri puudumine. Miks on suremus suur? 10. vananev rahvastik; 11. ebatervislikud eluviisid; 12. õnnetused (töö, liiklus, uppumine, tulekahjud); 13. lüngad tervisehoiusüsteemis, haiguste ennetamises; 14. sotsiaaline viletsus & vaesus. 2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Rahvastikupüramiid - diagramm, mis väljendab rahvastiku vanuselist ja soolist koosseisu. Rahva...
Jäätmed Koostas: Carmen Koppel Juhendas: Siret Saarniit 2005 Ääsmäe Sisukord Sissejuhatus lk 3 Mis On jäätmed? lk 4 Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid lk 5 Tänapäeval tekitab inimene palju jäätmeid lk 6 Prügisorteerimine on vajalik lk 7 Prügiveo homne päev lk 8 Inimkonna tulevikku aitab kindlustada säästev eluviis lk 9 Kokkuvõte lk 10 Kasutatud kirjandus lk 11 3 Sissejuhatus Asjad meie umber muutuvad varem või hiljem kasutuks, s. o. jäätmeiks. Jäätmeidon igasuguseid- tahkeid, vedelaid ja gaasilisi. Neid tekid koduses majapidamises, tööstuses, kaubanduses, maavarade kaevandamisel, ehitamisel ja lammutamise- igas inimtegevuse valdkonnas. Osa neist ladestatakse prügilasse, osa ksutatakse ära, osa pääseb vett, pinnast ja õhku saastama ning osa neist on lausa terviseohtlikud. Kui ini...
Keskkonnapoliitika Poliitika - ajalooliselt nimetatakse poliitikaks avalike asjade või kõiki kodanikke puudutavate linnriigi elu küsimustega tegelemist, sai alguse Vanas Kreekas. Alates IV sajandist tähistab poliitika riigivalitsemise kunsti riigielu korraldamisele ja juhtimisele suunatud tegevust. Poliitika tähistab tänapäeva ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja otsuste langetamise protsessi või üldise ja avaliku iseloomuga küsimuste ja nähtuste kohta seisukoha võtmine ja nendega tegelemine. Keskkonnapoliitika seob omavahel poliitikat ja keskkonnaalast administreerimist, on valikute tegemine, mis algab eksisteeriva olukorra kirjeldamise ja määratlemisega ning lõpeb elluviidava keskkonnapoliitika hindamisega. Keskkonnapoliitika kavandamisel on heaks abimeheks rahvusvaheliselt kokku lepitud keskkonna ja jätkusuutliku arengu indikaatorid. Jätkusuutliku arengu indikaatorite alusel saab jälgida ühiskonnas toimuva...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-08A Randel Malm PRÜGI JA JÄÄTMED referaat Pärnu 2010 Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku surutud ja seetõttu ei toimu seal hapniku puudusue tõttu loomulikke lagunemisprotsesse. Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO2. Prügimägede kaudu satuvad paljud tekkinud ohtlikud ained aga põhjavette ning sealtkaudu ka lõpuks uuesti meieni. Prügist ja sorteerimisest on meedia vahendusel meile rä...
Puiga Põhikool Keemiast argielus referaat Koostaja: Gertu Teidla Juhendaja: Helve Ruul 2010 Sissejuhatus Üha enam ja enam toodetakse enamasti inimeste heaoluks erinevaid materjale ja tooteid, ühesõnaga keemiat on argielus väga palju. Inimene ei oska kasutada tooteid ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakse juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadustest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks. ...
Bioloogiliste omavate ainete utiliseerimine. Mõisted Jäätmed - on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse paragrahv 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Meditsiinilised jäätmed - on inimeste tervishoiul ja/või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed, mis jagunevad erikäitlust vajavateks (tervishoiu riskijäätmeteks) ning erikäitlust mittevajavateks jäätmeteks (olmejäätmed). Ajajäätmed risu, oksad, rohi, lehed ja muud taimsed jäätmed. Biolagunduvad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad jäätmed. Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste, muude omaduste tõttu phjustada ohtu , kahjustada tervist , keskkonda. Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes kogustes keskkonnale ja...
Jäätmeseadus Seaduse ülesanne Jäätmeseaduse ülesandeks on jäätmete tekke ja neist tuleneva tervise-ja keskkonnaohu vältimine ning jäätmehoolduse korraldus jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamine, samuti vastutus kehtestatud nõuete rikkumise eest. Jäätmed on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi,mille valdaja on ära visanud kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed jaotuvad Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi) Olmejäätmed (kodumajapidamis jäätmed) Ohtlikud jäätmed (patareid) Biolagunevad jäätmed (paber,papp) Ülesanne Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ning lõ...
Keskkonnakaitse iseseisev töö ,,Minu keskkonnakaitsealased harjumused" Hindamiskriteeriumid: Iseseisev töö sisaldab ühte konkreetset küsimust (st kõigi tudengite jaoks on 1 õige vastus) ning individuaalseid küsimusi (sõltuvad konkreetsest tudengist, tema elukohast ja käitumisharjumustest). Kõik töö esitanud saavad 3 punkti, sõltumata (fakti- ja põhimõtteliste) vigade esinemisest. TÄHTAEG: 26. oktoober. Hilinemisel karistuspunktid! Ülesanne: Olete ühe päeva keskkonnakaitsele suunatud detektiiv ja uurite oma (pere) käitumisharjumusi. Päev ja koht (Tartu elamine või vanemate kodu) on Teie valida. Kui vaatluse alla on hõlmatud rohkem kui üks inimene, siis tuleb kirjutada inimeste arv, kes uuringus osalesid. Jäätmete ja veetarbimise juures palun sel juhul arvutada kogus ühe inimese kohta (jagate kogukulu inimeste arvuga). OSTMINE 1. Milliseid kaupu ja teenuseid (rühmitage! nt toit, kodukeemia, isikliku...
SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda . Ei ole sellist inimest, kes jäätmeid ei tekitaks. Tavainimese kokkupuude jäätmetega piirdub üldjuhul köögivalamu aluse prügikotiga ning võib-olla ka pudelite äraandmise problemaatikaga. Prügimäge, jäätmete sorteerimist või jäätmete ümbertöötlemist näevad oma silmaga vaid vähesed. Euroopa Liiduga liitumine on Eesti arengut mitmel viisil mõjutanud. Jäätmekäitlus on üks valdkondadest, kuhu niinimetatud euroopalikud põhimõtted on toonud uusi tuuli. Kuna töötan Sillamäel sellises asutuses kus peale segaolmeprügi ei koguta eraldi mingeid jäätmeid, siis vaatlen jäätmekäitlust üldiselt ning natuk...
BIODIISEL Seoses fossiilsete kütuste hindade tõusuga ning fossiilsete kütuste kasutamisel atmosfääri paisatavate saasteainete probleemi teadvustamisega, on hakatud järjest enam otsima alternatiivseid kütuseid. Üheks sobivaks alternatiiviks on osutunud biodiisel. Biodiislit saab toota erinevaid tootmisprotsesse kasutades mitmetest erinevatest looduslikest rasvainetest ja õlidest. Euroopas on enamkasutatavaks tooraineks biodiisli tootmisel rapsiõli, USAs kasutatakse aga laialdaselt sojaõli.Euroopas, eriti aga Saksamaal ja Rootsis, on biodiisli kasutamine kogunud .populaarsust just viimastel aastatel.Seni pole aga Eestis rapsist kütust tööstuslikult toodetud,vaid mõned põllumajandusettevõtjad on seda peamiselt enda tarbeks teinud.Rapsiõli on Eestis leidnud rakendust valdavalt toidulaual, kuid seda võidaks kasutada ka kütusena. Mis asi on biodiisel Biodiisel (mono alküül estrid) on puhta...
Kallaste keskkonnaseisundi analüüs Koostaj a: Kristofer Seppel Juhendaja: Merrit Shanskiy Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ülevaade piirkonna hetkeseisundist.......................................................................4 Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses....................................................6 Looduskaitse........................................................................................................... 7 Kalapüük................................................................................................................. 8 Turism..................................................................................................................... 8 Kokkuvõte............................
Prügi Prügist üldiselt Jäätmed ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel. Jäätmed Tavajäätmed -- kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmed -- tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Biolagunevad jäätmed -- anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed -- jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõtt...
Jäätmehooldus Jäätmehooldust ja jäätmete liigiti kogumist korraldab oma territooriumil kohalik omavalitsus. Jäätmete liigiti kogumise nõue hakkas kehtima 1. jaanuaril 2008. Jäätmehooldust ja jäätmekorraldust reguleeriv Jäätmeseadus võeti vastu jaanuaris 2004. Kohalik omavalitsus hoolitseb selle eest, et: elanikud, suvilaomanikud ja väike-ettevõtted oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga, mis annab neile kindluse, et nende olmejäätmeid käideldakse parima hinnaga ning võimalikult keskkonnasõbralikult; omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda; omavalitsuse territooriumil on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (nt pakendite äraandmiseks, paberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne); elanikud oleksid omavalitsuse territooriumil kehtivatest jäätmealastest võimalustest ja nõuetest informeeritud. Omavalitsus kehtestab korraldatud jäätme...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
